Teema: Talve

#3360699:

#3360689:

Lisaks Arno polnud ka mingi suvaline massistseeni näitleja vaid lausa esimese filmi peaosaline.

Ja just seetõttu poleks ma seda ilusat poissi ja noorukit tahtnud näha elust rüüstatud näoga vanamehena. Mida ükski grimm poleks suutnud varjata. Eriti, kuna temast räägiti kui heast isast ja eluaegsest õpetajast. No ei oleks see nägu filmile midagi juurde andnud lihtsalt selleks, et korraks jäädvustada.

Natuke kahju oli, et Tõnissoni polnud. Miks polnud? Ka teda polnuks mingi kunst sisse kirjutada.

Kas näitleja ei soovinud ise?

Ma seda räägingi, et see oleks olnud filmitegijate ülesanne kuidas nad oleksid Arno filmi pannud, neil puudus ju igasugune takistus, kuna nad ise kõik välja mõtlesid

Nagu ma aru saan siis Lutsepp loobus rollist, kuigi filmi esilinastusel oli ta kohal.

Ta imetleb Ain Lutseppa, kel oli meelekindlust osast loobuda. „Selliseid kindlameelseid inimesi on väheks jäänud, ja et mehe sõna maksab, on meie ajal unikaalne. Müts maha!“ ütleb Lepa

Tõnissonile pakuti ka rolli, kuid Ain (Lutsepp) loobus.”

Stsenarist Martin Algus sõnas, et Lutsepp näitas loobumisega oma kindlameelsust.

Käisin vaatamas. Tore film oli. Arvestades eelmisi filme, siis ega mingit sügavust ja peensust ma ei oodanudki. Tänu sellele teemale tundsin ära muidugi, et ahaa, siin on sümboli koht, tore-tore, lähme edasi. Arnold oli liiga uiat-tuiat, Toots liiga ekstravertne.

Muidu aga ilus, romantiline, sõbralik jant. Ja Eestimaa suvine loodus. Selline suve igatsus tuli.

Minu jaoks oleks olnud olulisem kui Arno oleks olnud seal filmis.
Ma ei ootakski mingit sõnalist rolli või viinapudeliga külajoodikut.
Ta oleks võinudki olla selline kaugusesse vaatav pilk, nagu ta läbi kolme filmi oli. Ning sellist või mõnda paremat rollilahendust piiras ainult filmitegijate fantaasia.

Ainulaadsus selle tetraloogia puhul on aeg – 50 aasta.
Kõik muu teeb sellest lihtsalt tavaliseks filmiks. Mõni osa parem mõni halvem, aga ei midagi erilist.

#3360829:

Minu jaoks oleks olnud olulisem kui Arno oleks olnud seal filmis.

Ah, ära hädalda. Sinu jaoks ja sinu jaoks…

Seal oli piisavalt sidusust ka selle kaugusesse vaatava pilguta.

Ja kui olekski see väsinud õline pilk mingi valemiga kätte saadud, ei pruukinuks see ikkagi su ootustele vastata.

#3360699:

Ja just seetõttu poleks ma seda ilusat poissi ja noorukit tahtnud näha elust rüüstatud näoga vanamehena. Mida ükski grimm poleks suutnud varjata.

Pole tal hullu midagi. Väikse jupi oleks kindlasti saanud teha.
https://g.delfi.ee/images/pix/480×300/_PyvMXRq6ng/enne-ja-nuud-kevade-87052881.jpg

Ma seda “Talvet” lugenud ei ole, aga juba treileris hakkas silma, et oi, kas sina oled Arno poeg Arnold. No anna kannatust! Selle “Kevade” Arno ristinimi oli ju ka Arnold, sel ajal ei pandud mingeid selliseid lühendnimesid. Väga imelik selline “vähendamine”, et noormees on Arnold, aga tolle isa on Arno.

Mis kehva grimmi ja naeruväärsetesse parukatesse puutub, ju siis grimmi ja parukaid tegid inimesed, kes töötavad teatris ja ei oma filmikogemust. “Tões ja õiguses” olid grimm ja parukad ka kohati üsna piinlikud, aga üldiselt ei seganud see eriti kedagi. Mul on kodus üks torutoppimistakust tehtud “parukas” – ei olegi eriti kehvem kui need, mida professionaalid kinos rahvale raha eest näitamiseks teevad.

#3361689:

Mulle ei meeldinud, oli ebausutav ja igav. Mõned asjad, mis silma jäid:

Niisugust asja Eesti taludes tol ajal ei olnud, et kambri akna all lokkasid kõrvenõgeste puhmad. Minu praegune maakodu polnud just jõukas talu, aga akende all kasvasid seebililled, floksid, sügisastrid ja siis veel üks lill, mille nimi praegu meelde ei tule. Selle viimase hoidmisega on igavene häda kusjuures, mitu korda oleme teda uuesti pidanud otsima…

Taluelu oli toimekas ja töökas, mitte üks kehva kvaliteediga pidu teise otsa ja sinna vahele paari kana lükkamine õue ja tagasi.

Saare talu ärakinkimise lugu oli täiesti ebasiiras ja mõttetu. Maa ja talu olid tol ajal kallimad kui inimesed ja ehkki Arnold oli mujal üles kasvanud, küllap ta isa sellest ikka rääkis. Pealegi, polnud ju mingit vajadust seda talu ära kinkida, milleks? Ei oleks Teele tahtnud miniks naist, kes teisest mehest käima peal…

Ühesõnaga, palun, jutt ja taust võiksid ikka usutavad olla.

Ei, muidugi, kui sinu talus oli neli lillesorti ja 0 nõgest, siis muidugi oli kõigil nii, laisku taluperemehi ei olnud kindlasti kuskil mitte kunagi muidugi. Paraku need kirjanikud on ikka sellist pada ajanud. Juba Gailiti “Toomas Nipernaadis” ja Tammsaare “Kõrboja peremehes” on kobadest taluperemeestest ja laokil taludest juttu. Ma siiski ei julgeks väita, et kuskil eestimaal mõni kõrvenõgestega talu ei võinud leiduda, eriti veel, kui talus ainult rentnikud, mitte omanikud sees olid. Filmides kiputaksegi rohkem pidudele ja erakordsetele sündmustele keskenduma, mitte ei näidata alati, kuidas heinategu ja kartulivõtt või peenrarohimine edenevad, eks selles saab jälle neid kerglasi kunstnikke süüdistada, kes ei oska tõesti elulisele ja huvitavale ainestikule keskenduda. Talu ärakinkimine oligi jabur, see oli ju raamatus teistmoodi, aga need tänapäeva noored, kes selle filmi tegid, ei saagi aru, mida üks talu tähendab, muidugi ei saa ka välistada, et arnold oli lihtsalt eriliselt loll isend, lugemisest ja õppimisest välismaal segi läinud, ja film oligi õppefilm noortele, et välismaa ja liigne nina raamatus elamine on tervisele kahjulikud, jääd nii ainult naistest ja varast ilma. Õige mees teeb kodumaal tööd ja pulli. Aga Teele argument ei päde, ju seal külas oli ikka rohkem naisi, nii et ta ei pruukinud nende abieluga nõustuda kohe, kui teine pruudikandidaat käima peale jäi, Teele oleks võinud ju loota, et poeg leiab aja möödudes kellegi kolmanda, kes pole nii vaene.

Ei jõua kõiki lehekülgi kommentaare läbi lugeda, ehk keegi viitsiks lühidalt vastata: kas lastega tasub vaatama minna? Mingeid vägivalla / naisepeksukohti a la Tõde ja õigus ei ole karta?

#3361721:

Ei jõua kõiki lehekülgi kommentaare läbi lugeda, ehk keegi viitsiks lühidalt vastata: kas lastega tasub vaatama minna? Mingeid vägivalla / naisepeksukohti a la Tõde ja õigus ei ole karta?

Ei ole peksu, natuke on kiusu, peksmist mu meelest ei näidatud küll, üks paljas mees on ka, aga tal on olulised kohad kaetud siiski, seksi mu mäletamist mööda ei näidata.

#3361725:

No mida oleks Arnoldi sugune hale ja äbarik äpuke selle taluga tegema hakanud?

Töötava ajuga inimene oleks selle selles olukorras maha müünud.

#3355395:

Praegu tundus tasakaaluka ja mõistliku “linnatüdruku” Maie valik lihtsalt imelik.

Mulle meenutas noor Toots ulakat ja hüperaktiivset kutsikat, samas oli ta siiras ja emotsionaalne – sain täitsa aru, miks ta Maiele südamesse puges. Oskar ei kartnud end tüdruku ees lolliks teha ja üritas Maiet tema vaoshoitud kestast välja tuua.

Pealegi, Maie oli küll linnast pärit, aga hingelt siiski maatüdruk. Ta ise ju ütles Arnoldile, et linna ta enam tagasi ei taha ning Arnoldit vaadates oli ju kõigiti selge, et tollest talupidajat ei saa. Nii et vaesel Arnoldil polnud võimalustki. Oleks viimane isakodusse naastes kohe käised üles käärinud ja lagunevat talu jõudumööda kõpitsema hakanud, siis ehk. Aga tuias hoopis sihitult ringi nagu võõrkeha ja unistas. Küllap polnud ta lihtsalt Maie tüüpi ning eks see kasuvanemate poolne susimine ja
vihjamine tekitas tüdrukus ka trotsi.

#3361689:

Niisugust asja Eesti taludes tol ajal ei olnud, et kambri akna all lokkasid kõrvenõgeste puhmad.

No aga Saare talu, mis kunagi jõukas polnud, oli ju silmaga nähtavalt käest lastud. Kui ma ei eksi, siis kanadki olid ühte kambrisse elama pandud. Noor Toots ütles ju kohe Arnoldile, et viimane aeg oli tagasi tulla, et talul on peremehe kätt tarvis. Kõik lagunes. Peale nõgeste vohas seal kõiksugu muu umbrohi ka. Jüril ja Maalil polnud ju isegi lehma, ainult kits. Nii et mis talu see üldse oli, pigem nagu popsikoht!

#3361689:

Saare talu ärakinkimise lugu oli täiesti ebasiiras ja mõttetu. Maa ja talu olid tol ajal kallimad kui inimesed ja ehkki Arnold oli mujal üles kasvanud, küllap ta isa sellest ikka rääkis. Pealegi, polnud ju mingit vajadust seda talu ära kinkida, milleks?

Tegelikult oli Arnoldist mõistlik talust loobuda. Kas ära kinkimine just mõistlik oli, annab vaielda. Küllap tundis noor Tali end ka Jüri ja Maali ees tänuvõlglasena ning ei tahtnud neid lageda taeva alla jätta. Kohta rentida või ära osta poleks viimased aga niikuinii suutnud.

Ja kindlasti ei osanud noor Tali oma isakodu hinnata sel määral kui sina näid arvavat. Vana Arno Tali ise polnud aastakümneid oma kodukohta jalgagi tõstnud ning noor Tali sündis ju hoopis pealinnas ning kolis noorena Austriasse. Nii et mis sidet tal selle Saare taluga niiväga olla saigi. Isatallu naasnuna ei võtnud ta kordagi isegi mõnd tööriista kätte või ülikonda seljast – ilmselgelt ei kujutanud ta ettegi, mida talu korda tegemine ja korras hoidmine tegelikult tähendab. Apteekriks sobis ta oma tüübilt hoopis paremini.

vaadatud, väga meeldis.
Päris Tõde ja õigust tasemelt välja ei anna, aga vaadata oli meeldiv ja tegelaste valik oli eriti tore. Nelja noort näitlejat oli nii huvitav vaadata! Kevade Toots mulle tollal eriti ei meeldinud, Oskar nüüd seevastu väga.
Lugesin nüüd eelnevad kommentaarid ka läbi, ja ausalt ükski neist puudustest, mida siin välja toodi, ei häirinud vähimalgi määral.

Ma ei saanud aru, kas vana Toots tuli siis tagasi, või oli see aknast nähtud mees lihtsalt Teele unistustes?

See häiris, et kõik hurjutasid, kuidas linnapreilist Maiest ei saa taluperenaist. Ta oli ju hoopis töökam kui see kaupmehetütar, kes ainult suitsu tegi ja peentes riietes ning meigituna ringi patseeris. Kas Teele tõesti kujutas ette, et selline vuhva hakkab talus tööd tegema?

Ei ole tasuta, 6.- on, tasuta on 2 filmi kuus.

Kus see kirjas on, et 2 filmi on tasuta?