Teema: Tamme või Poska
Tere,
Kas keegi oskaks öelda, kummas koolis on parem IT õpe?
Tammes vist on reaalainete õpetamine tugevam. Võibolla ka IT?
Minul on lapsed mõlemas koolis käinud. Tamme IT suund oli OK. Kui IT suunda ei vali, siis ma ei tea, kui palju on võimalik IT aineid saada.
Koolina eelistaksin Poskat. Kuigi minu lapsel pole IT huvi ja Poskas ta IT aineid ei võtnud, siis valik on seal väga korralik.
Poskas on äärmiselt paindlik valikkursuste süsteem: kui leidub teatud arv huvilisi, siis võivad õpilased välja pakkuda uue valikkursuse idee ja organiseeritakse see kursus.
Õhkkond mõlemas koolis hea. Poskas käinud laps rääkis oma koolist ülivõrretest, Tammes käinud laps kiitis samuti kooli aga mulle tundub, et Poskas on koolikultuur tugevam. Aga see on minu subjektiivne hinnang muidugi.
Meil on kogemus Poskaga. Laps on ka kiitnud valikainete süsteemi. Kuigi nende ainetega on nii, et kord aastas peab neisse, “kes ees see mees” printsiibil registreerima”. St ei pruugi saada neid aineid, mida soovid. Valikainetes it-d väga palju pole. Peamiselt mõned programmeerimiskurused. Aga uue Poska it-suuna kohta ei oska öelda. Seal vist ikka on rohkem neid aineid. Oleneb sellest, kuhu laps Poskas kandideeris, kas üldõppesse või it-suunda. Üldiselt on vist nii, et kui laps valib Poskas mingi erisuuna, nt Poska Eller vm, siis ta tavalistest valikainetest ei jõuagi suurt midagi võtta, sest teeb selle asemel talle määratud erisuuna aineid (need, mida on Eller, Shate või siis nüüd see uus it ette määranud). Tammes on suur hulk it aineid ette antud ja saad neid rahus õppida,l isaks saab veel võtta teemakohaseid valikaineid.
Aga kooli üldist õhustikku on Poskas õppiv laps võrrelnud just Tammega (tuttvate kogemustega), et küll Tamme omadel on mõnus – oma kokkuhoidev klass, klassi üritused jm. Poskas kõik läbisegi ja klassikogukonna tunnet pole kolme aasta jooksul tekkinud. Samuti võib klassiüritused poole käe sõrmedel üles lugeda.
Aga kooli üldist õhustikku on Poskas õppiv laps võrrelnud just Tammega (tuttvate kogemustega), et küll Tamme omadel on mõnus – oma kokkuhoidev klass, klassi üritused jm. Poskas kõik läbisegi ja klassikogukonna tunnet pole kolme aasta jooksul tekkinud. Samuti võib klassiüritused poole käe sõrmedel üles lugeda.
see, kas klass kujuneb ühtseks, ei sõltu koolist, vaid sellest seltskonnast, kes ühte klassi satub. minu lapsel oli väga tore klassijuhataja, kes üritas klassi 3 aastat ühtseks liita, kuid klassi trehvasid kokku nii erinevad inimesed, et tekkisid pigem 3-4-5 õpilasest koosnevad pundid, kes omavahel suhtlesid, kuid mingit ühtsust ei tekkinud (gümnaasiumis olid enne koroonat, seega ei saa distantsõppe süüks panna). mingit vaenu või kiusamist vms polnud, kuid lihtsalt ei sobinud inimesed omavahel enamaks kui õppimiseks ja grupitöödeks hädavajalik.
Aga kooli üldist õhustikku on Poskas õppiv laps võrrelnud just Tammega (tuttvate kogemustega), et küll Tamme omadel on mõnus – oma kokkuhoidev klass, klassi üritused jm. Poskas kõik läbisegi ja klassikogukonna tunnet pole kolme aasta jooksul tekkinud. Samuti võib klassiüritused poole käe sõrmedel üles lugeda.
see, kas klass kujuneb ühtseks, ei sõltu koolist, vaid sellest seltskonnast, kes ühte klassi satub. minu lapsel oli väga tore klassijuhataja, kes üritas klassi 3 aastat ühtseks liita, kuid klassi trehvasid kokku nii erinevad inimesed, et tekkisid pigem 3-4-5 õpilasest koosnevad pundid, kes omavahel suhtlesid, kuid mingit ühtsust ei tekkinud (gümnaasiumis olid enne koroonat, seega ei saa distantsõppe süüks panna). mingit vaenu või kiusamist vms polnud, kuid lihtsalt ei sobinud inimesed omavahel enamaks kui õppimiseks ja grupitöödeks hädavajalik.
Kindlasti on õpetajal roll ja sellel, millised lapsed kokku satuvad, kas klass kujuneb ühtseks või mitte. Aga Poska puhul on kindlasti suur roll ka süsteemil. St noored lihtsalt ei puutu oma “klassiga” kuigi palju kokku. Igal ühel on oma spetsiifilised valikud ja paljudes tundides ollakse koos lendude üleselt (10. 11. 12. klasside omad segamini). Ja kui siis õpetajal pole initsiatiivi klassi tundide väliselt kokku kutsuda või noorte endi seas ei teki seda aktiivgruppi, siis seda kogukonda ei tekigi. Aga meie lapse puhul ilmselt mängis oma osa ka see, et tema gümnaasiumi aeg langes kokku koroonaga.
Poskas võetakse õpilasi kui täiskasvanuid ja õpetajad toetavad igasuguseid algatusi, aga organiseerimisel peavad noored ise üdna palju ära tegema. ilmselt sõltub inimestest, kes kokku satuvad. Minu lapse klassis on hea atmosfäär ja käiakse läbi omavahel. Muidugi, klass on suur ja polegi mõeldav, et toimuks pidevalt üritusi kogu klassiga koos.
Tamme IT-abiturient kiidab ja soovitab Tammet. 4 kursust programmeerimist on tunniplaanis sees, lisaks muud toetavad ained, tugevad õpetajad. Erialaõpetaja on ülikoolist ja kui noor teeb ära ühe kindla programmeerimiseksami, on TÜsse koht sisuliselt olemas (s.o sama eksam, mis TÜ sisseastumisel). Jutud on, et Poska tahab ka nüüd rohkem IT õpet programmi, aga seni on Tammes olnud kõige tugevam see. Poskas pole konkreetseid suundi ja noored peavad ise lisaained valima, kõigile aga populaarseid aineid ei jagu. Tammes on kõik oluline juba õppekavas kursustena sees.
Poskas on ka sellest aastast alates see TÜ poolt tunnustatud programmeerimiskursus olemas valikainena. Mu laps tegi selle. Ja ta ei õpi selles IT suunas, vaid võttis programmeerimise vabaainete hulgas.
Poska eelis on see, et noored saavad rohkem avastada ja erinevaid asju proovida. Ei pea valima kohe, kas humanitaar või tehnoloogiasuund. Kõik teed on avatud.
Ja riigieksamite tulemuste osas on Poska Tartu koolidest Treffnerist järgmine. Eestis üheksas koht, Tamme on kahekümnes. Matemaatika keskmine Poskas 85, Tammes 72.
Mu laps tegi gümnas iseseisvalt progemise ära, mis tagas koha ülikoolis. Selleks nüüd küll mingit kooli eraldi eelistama, ei pea, aga jah, Tamme on kindlam valik.
Tänud kõigile vastamast 🙂
Aga kui see TÜ poolt tunnustatud programmeerimiskursus on juba läbitud? Ja lisaks on veel progemisega tegeletud nii kursuste raames kui ise. Mida siis valida?
Laps tegi TÜs selle kursuse juba mitu aastat tagasi läbi ja tegi ülikoolis kohapeal eksami ära.
Kummas pakutakse rohkem erinevaid IT-aineid? Ja kas/kus on rohkem valmidust tasemele vastavalt keerulisemaid ülesandeid juhendada?
Sellisel juhul oleks ehk mõistlik hoopis teiste valdkondadega tutvust teha. Gümnaasiumis on selleks head võimalused. Kui on teinud juba TÜ sisseastumiseksami ära ja on teada, et läheb IT-d õppima, siis ülikoolis keskendub ta niikuinii peamiselt IT-le. Gümnaasiumis on võimalus lisaks IT-le veel silmaringi arendada.
Kui aga siiski soov kindlalt ainult IT-ga tegeleda, siis ilmselt tõesti on Tammes selleks eraldi klass, kus sellele spetsialiseerutakse.
Üldine (riigieksamite keskmine) tase on tugevam Poskas ning valikuvõimalusi rohkem.
Aga kui see TÜ poolt tunnustatud programmeerimiskursus on juba läbitud? Ja lisaks on veel progemisega tegeletud nii kursuste raames kui ise. Mida siis valida?
Laps tegi TÜs selle kursuse juba mitu aastat tagasi läbi ja tegi ülikoolis kohapeal eksami ära.
Kummas pakutakse rohkem erinevaid IT-aineid? Ja kas/kus on rohkem valmidust tasemele vastavalt keerulisemaid ülesandeid juhendada?
Erialaõpetaja on ülikoolist ja kui noor teeb ära ühe kindla programmeerimiseksami, on TÜsse koht sisuliselt olemas (s.o sama eksam, mis TÜ sisseastumisel).
seda kursust ja kontrollitud oludes testi saab teha igaüks teaduskooli raames juba kasvõi põhikooli ajal
Erialaõpetaja on ülikoolist ja kui noor teeb ära ühe kindla programmeerimiseksami, on TÜsse koht sisuliselt olemas (s.o sama eksam, mis TÜ sisseastumisel).
seda kursust ja kontrollitud oludes testi saab teha igaüks teaduskooli raames juba kasvõi põhikooli ajal
Jah, minu laps tegigi, juba mitu aastat tagasi. Aga konkreetselt see 3 EAP kursus Programmeerimise alused üksinda ei ole piisav sisseastumiseks. Lisaks sellele on nõutav veel laia matemaatika riigieksami tulemus vähemalt 55% (kitsa puhul rohkem). Arvatavasti on need programmeerimishuvilised tüüpiliselt matemaatikagagi sõbrad nagu minu lapski, nii et selle lävendi ületamine küll raske ei tohiks olla.
Ega väga palju lisakursusi tunniplaani mahugi, kohustuslik gümnaasiumiõpe on ju ka vaja läbida, olgu mistahes kooliga tegu. Minu laps käis lahtiste uste päevadel teda huvitavad koolid läbi ja otsustas pigem selle järgi – kuidas sisekliima tundus ja koolimaja välja nägi, kuidas õppijad ise kooli promosid jne. Oluline on, et laps tunneb, et ta tahab just selles koolis õppida. Lisakursusi kasvõi ülikoolist võimaldavad vist juba kõik koolid, vastavalt enda huvidele.
Aga kui see TÜ poolt tunnustatud programmeerimiskursus on juba läbitud? Ja lisaks on veel progemisega tegeletud nii kursuste raames kui ise. Mida siis valida?
Laps tegi TÜs selle kursuse juba mitu aastat tagasi läbi ja tegi ülikoolis kohapeal eksami ära.
Kummas pakutakse rohkem erinevaid IT-aineid? Ja kas/kus on rohkem valmidust tasemele vastavalt keerulisemaid ülesandeid juhendada?
Tamme ikka
Kes te siin Tamme it ja Poska vahel valisite, mis otsuse laps siis tegi ja miks? Enda laps on täpselt sama valiku ees.
Valis Tamme IT suuna, olgugi, et hea meelega käiks korraga kahes koolis 🙂 Kuna huvitab ikka IT pool, siis Tammes suund juba aastaid …
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.