Teema: Täna algasid TIKi katsed

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Võta rahulikumalt.Soovitan SOOJALT Prantsuse Lütseumist läbi astuda, avardad ehk oma ahtakest silmaringi. AGA- ega sa seal välisuksest kaugemale saa… .[/tsitaat]
Siis pole ju mõtet soovitada, kui välisuksest kaugemale ei saa 🙂 Olen ise üsna mitme kesklinna kooliga aktiivselt seotud (tõesti väljaarvatud Prantsuse Lütseum). Samas olen seal õppivate laste sünnipäevadel osalenud, kus viisakast käitumisest on olnud asi ikka väga kaugel.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ok, punktid ei loe. Tee mulle siis palun selgeks, kuidas on mul võimalik maksumaksjana võimalik konkureerida maksumaksja poolt ülalpeetavasse kooli?
Ära ainult ütle, et see on kultuuritegelaste kogukonna kool, siis peaks seda ka kogukond ülal pidama.
Ja pereväärtuste mainimine kriteeriumina võtab mõne pere puhul ka muigama.[/tsitaat]

Kuidas sul ei ole võimalik konkureerida sellesse kooli? Meie saime sinna koha läbi konkursi, ei ole avalikkuses tuntud perekond ega ka kultuuriga mingit pidi seotud. Ja tol ajal, kui laps kooli läks, olin peale kõige ka üksikvanem. Laps oli ja on praegugi tõesti tubli.
Igal aastal jääb nii Reaalis, TIK-s kui ka muudes katsetega koolides hulga lapsi ukse taha, nii ka VHK-s. See on paratamatus, kui soovijaid on rohkem kui kohti.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei saa aru, miks see VHK just kõigile igal aastal ette jääb. Kuidas ei saa iga maksumaksja konkureerida? Saab küll. Aga et kõik sisse ei saa, see on teine asi. ja sisse ei saa mitte mingite müstiliste eriliste valikukriteeriumide pärast, vaid lihtsalt seepärast, et õdesid-vendi ja õpetajate lapsi on nii palju, et neist tuleb klass peaaegu täis, üle jäävadkii need paar kohta. Nii on see juba ammu.

Kas te tahate väita, et õdesid-vendi ei peaks vastu võtma? Meil on üldine soovitatav suund, et ühe pere lapsed peaks õppima võimaluse korral ühes koolis. Õdesid-vendi ei eelista ainult VHK, tema oli lihtsalt esimene, kes seda tegema hakkas ja nüüdseks on see lausa määrusesse sisse kirjutatud. Ka nt GAG-i kandideeriva lapse vanem ju eeldaks, et kui tal seal juba 2 last ees käib, siis võiks ka kolmas saada. Ja saab ka enamasti, kui katsed just päris aia taha ei lähe.

Nt minu noorima lapse klassis on max 3-4 last, kellel ei käi vanem õde-vend veel VHK-s (täpselt tean ma 2 kohta, aga küllap on veel mõni), nad kõik õpivad samas süvendatult muusikat ja on just selle kaudu sisse saanud. 2 on õpetajate lapsed ja veel ca 3-4 kooliga mingil moel seotud inimeste lapsed. Kusjuures ka enamikul neist käivad õed-vennad ees. Kas kool ei peaks siiski eelistama oma töötaja last? Et õpetaja peaks pärast tunde jooksma teise linna otsa oma lapsele kooli järele, selle asemel et minna pärast tööd koos koju. ‘Kuulsaid’ (selles siin halvustatud mõttes, ehk et mingil alal üle-eestiliselt tuntud) peresid on täpselt 3, ka nende lapsed on muusikaharus, st ei ole lihtsalt kuulsuse pealt sisse võetud. Kõik klassis on Tallinna elanikud.

Nii see lihtsalt on, et seal on pered suuremad ja teised lapsed lähevad enamasti ka samasse kooli. Kusjuures mu kõige vanema lapse klassist üks õde ei saanudki ühel aastal sisse, nii et juhtub ka nii.

Meie vanim sai omal ajal katsetel 5 p vähem kui maksimum (95 sajast) ja sai sisse. Nooremate tulemused jäid 80 sisse, mis on ju ka väga tubli tulemus, nende puhul mängis siis ilmselt juurde ka õe-venna staatus. Kristlased ei ole ja kuulsad ka mitte. Mulle on kergelt solvav, kui keegi arvab, et mu lapsed oleks seal nagu ebaõiglaselt või sohiga.[/tsitaat]
Kõik asjad maailmas, mis on keskmisest erinevad, omavad tulihingelisi pooldajaid ja sama tulihingelisi vastandujaid. Keskmised asjad (loe: koolid) jätavad inimesed neutraalsele positsioonile.

olen samuti nöinud kevadel, mismoodi vhk vöikesed poisid ei viitsi välisuksest välja minna, vaid lasevad naglalt üle aknalaua ja aknaugust sisse völja vene tänavale. kogu seda toimingut saadab vali ropendamine ning teineteisele kottidega pähe tagumine. akna ees rippuvad rulood lihtsalt tilbendavad edasi tagasi küll vene tänavale ja klassi sisse. siis jäi küll mulje, et erivajadustega inimeste ajaviide… ja mittekeegi ei keelanud neid mürgeldavaid jõmpsikaid. ime , et nad turistidele pähe ei astunud.

Meie astusime sisse 2008 ja pärast kuulsin ka, et ainult 1 tüdruku koht olla tegelikult saada… No milleks see tsikrus siis? 200 last kohale ajada… Võtnud eelkoolist parim ja asi ants. Äraütlev kiri oli eriti lahe — kahjuks ei ole teie laps piisavalt võimekas, et õppida meie kõrgete nõudmistega koolis — no halloooo 🙂 Ei pea vimma selle kooli vastu ja arvan, et see ongi tore kool oma sisekliima jne poolest, aga selliseid koole on teisigi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei saa aru, miks see VHK just kõigile igal aastal ette jääb. Kuidas ei saa iga maksumaksja konkureerida? Saab küll. Aga et kõik sisse ei saa, see on teine asi. ja sisse ei saa mitte mingite müstiliste eriliste valikukriteeriumide pärast, vaid lihtsalt seepärast, et õdesid-vendi ja õpetajate lapsi on nii palju, et neist tuleb klass peaaegu täis, üle jäävadkii need paar kohta. Nii on see juba ammu.

Kas te tahate väita, et õdesid-vendi ei peaks vastu võtma? Meil on üldine soovitatav suund, et ühe pere lapsed peaks õppima võimaluse korral ühes koolis. Õdesid-vendi ei eelista ainult VHK, tema oli lihtsalt esimene, kes seda tegema hakkas ja nüüdseks on see lausa määrusesse sisse kirjutatud. Ka nt GAG-i kandideeriva lapse vanem ju eeldaks, et kui tal seal juba 2 last ees käib, siis võiks ka kolmas saada. Ja saab ka enamasti, kui katsed just päris aia taha ei lähe.

Nt minu noorima lapse klassis on max 3-4 last, kellel ei käi vanem õde-vend veel VHK-s (täpselt tean ma 2 kohta, aga küllap on veel mõni), nad kõik õpivad samas süvendatult muusikat ja on just selle kaudu sisse saanud. 2 on õpetajate lapsed ja veel ca 3-4 kooliga mingil moel seotud inimeste lapsed. Kusjuures ka enamikul neist käivad õed-vennad ees. Kas kool ei peaks siiski eelistama oma töötaja last? Et õpetaja peaks pärast tunde jooksma teise linna otsa oma lapsele kooli järele, selle asemel et minna pärast tööd koos koju. ‘Kuulsaid’ (selles siin halvustatud mõttes, ehk et mingil alal üle-eestiliselt tuntud) peresid on täpselt 3, ka nende lapsed on muusikaharus, st ei ole lihtsalt kuulsuse pealt sisse võetud. Kõik klassis on Tallinna elanikud.

Nii see lihtsalt on, et seal on pered suuremad ja teised lapsed lähevad enamasti ka samasse kooli. Kusjuures mu kõige vanema lapse klassist üks õde ei saanudki ühel aastal sisse, nii et juhtub ka nii.

Meie vanim sai omal ajal katsetel 5 p vähem kui maksimum (95 sajast) ja sai sisse. Nooremate tulemused jäid 80 sisse, mis on ju ka väga tubli tulemus, nende puhul mängis siis ilmselt juurde ka õe-venna staatus. Kristlased ei ole ja kuulsad ka mitte. Mulle on kergelt solvav, kui keegi arvab, et mu lapsed oleks seal nagu ebaõiglaselt või sohiga.[/tsitaat]

Väga ignorantne suhtumine – kõik teised jooksku oma lapsele teise linnaossa järele, ainult õpetajad ei tohi joosta. Miks õpetajad ei või panna oma lapsi kodulähedasse kooli, kust lapsed saavad ise koju jalutada?
Loomulikult saavad sinna kooli ka üksikud juhuslikud katsetajad, sest kunsti- ja muu eliidi lapsi lihtsalt pole nii palju. Ei jäta just ausat muljet, kui eelmise aasta haridusameti poolsete määramiste raames sattusid kultuuriinimeste lapsed just VHKsse. Meid ei hoiatatud ka omal ajal, et pole mõtet katsetada, kuna kool on juba õdede-vendade ja õpetajate laste osas otsuse teinud. Ja minu laps on sündinud sündivuse madalseisu ajal (vanemahüvitise peale tema sünni ajal polnud keegi veel mõelnudki), mistõttu katsetas ka kordades vähem lapsi kui praegu. See sikkude lammastest eraldamine paistab kõige rohkem silma just VHK puhul ja see on see, mis inimesi marru ajab – kui maksumaksja raha eest ülalpeetavasse kooli pole osadel isegi mitte võimalik katsete maksimaalsete tulemustega sisse saada.
Mu laps ei saanud sisse ka Reaalkooli ja ma aktsepteerin seda täiega, sest seal oli tõeliselt aus konkurents kõigi kohaletulnute vahel – ei eelistatud ei õpetajate lapsi, ega kunstieliidi lapsi, alles võrdsete punktisummade korral eelistati neid, kelle õed või vennad samas koolis käisid.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Paraku see on siiski nii, et enam ei mahu isgi kõik õed vennad VHKsse, neid on tõesti nii palju. Kuid tõepoolest on see ka määrusega sätestatud, et koolid võivad eelistada õdesi vendi teistele õpilaskandidaatidele. Ning ega tõenäosusprotsent teistes kesklinna koolides sisse saada suurem ei ole, ka mujal eelistatakse õdesi, vendi ja vilistlaste lapsi.[/tsitaat]

Valed andmed. Õdesid-vendi eelistavad väga vähesed kesklinna koolid ja kui eelistatakse, siis ainult võrdselt hästi katsed teinud laste konkurentsis. Samuti ei broneerita mujal neid kohti oma õpetajate lastele. See jõudis vist isegi meediasse, et lausa kaksikud ei pääsenud ühte kooli, kuna ühe kaksiku katsete tulemused olid sedavõrd kehvad. Mis kriteerium need õed-vennad üldse on, miks nad peaksid ilmtingimata ühes ja samas koolis käima.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Huvitav, et aasta-aastalt on õpetajate lapsi ja õdesid-vendi nii palju, et kohe klassitäied lapsi saadakse ja üle ei jää mingeid kohti? Ma ei usu! 2009.aastal läks kooli minu poeg ja käisime ka VHK-s katsetel, ta ei saanud loomulikult sisse, kusjuures keegi meil ei öelnud, et ärge raisake aega, meil on õpetajate lastest ja õdedest- vendadest klassid juba täis. Väga paljud tegid katseid. Aga, kes siis sisse said. 1.septembri meediakajastuse järgi enamus avaliku elu tegelaste lapsed, sh Ojasoo laps, presidenti laps, kes meelde jäid, aga kuulsusi, kes omi lapsi kooli viisid, olid sõna otseses mõttes lademetes. Kui kellegi seal õed vennad ees olidki, aga valdaval enamusel siiski mitte ja et õpetajate lapsi nii palju on, ma ei usu enam ammu. Pigem toimetatakse kuluaarides mingite muude kriteeriumide alusel. Olen selles veendunud. Kusjuures me tõsiselt tahtsime sinna kooli, see sobis meile igati nii vaadete, väärtuste kui ka elukoha läheduse poolest. Lapsele meeldis see kool. Aga pärast pilte sama aasta 1. septembrist pdin tõdema, et tegelikult ma ikkagi poleks tahtnud, et mu laps sisse oleks saanud. Kaude saadud sõnum oli väga ebameeldiv. Ma ei pea viha VHK suhtes, aga ülistulaule selle kooli suhtes on ebameeldiv lugeda. See on silmakirjalikkuse kants. punkt.[/tsitaat]
Presidendi laps läks muide kooli 2010, nii et tema sinu lapse eest kohta ära ei võtnud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]olen samuti nöinud kevadel, mismoodi vhk vöikesed poisid ei viitsi välisuksest välja minna, vaid lasevad naglalt üle aknalaua ja aknaugust sisse völja vene tänavale. kogu seda toimingut saadab vali ropendamine ning teineteisele kottidega pähe tagumine. akna ees rippuvad rulood lihtsalt tilbendavad edasi tagasi küll vene tänavale ja klassi sisse. siis jäi küll mulje, et erivajadustega inimeste ajaviide… ja mittekeegi ei keelanud neid mürgeldavaid jõmpsikaid. ime , et nad turistidele pähe ei astunud.[/tsitaat]
Ja mina tean, kuidas 21. Kooli poisid kivide ja lumepallidega lähedalasuvate majade korterite aknaid katki loobivad … Lapsed on kõikjal yhesugused …

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Minu laste koolis algavad väikeste ja veidi vanemate laste tunnid erineval ajal, samuti lõpevad erineval ajal, mis on ka loogiline, nii et koos kooli minemine ei ole võimalikki. Samuti ei saa ma aru, kuidas elu oleks keerulisem, kui lapsed erinevas koolis käiksid. Klassijuhtajatunnid toimuvad niikuinii erinevatel aegadel/päevadel, samuti kõikvõimalikud muud üritused, kuhu lapsevanemad on kaasatud, kui lapsed just ühes klassis ei käi. Õpetajad on erinevad, tegemised erinevad, niikuinii vaja end erinevate toimetamistega pidevalt kursis hoida.[/tsitaat]
Tundub, et sa lihtsalt ei tea, mida tähendab OMA KOOLI TUNNE, kus kõik tunnevad kõiki ja kõik suhtlevad kõigiga. Keeruline oleks seda tunnet omada neljas erinevas koolis. Kurb, kui sinu lapse koolis on nii juhtunud, et kassidevaheline koostöö ja yhisyritused puuduvad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tundub, et sa lihtsalt ei tea, mida tähendab OMA KOOLI TUNNE, kus kõik tunnevad kõiki ja kõik suhtlevad kõigiga. Keerline oleks seda tunnet omada neljas erinevas koolis[/tsitaat]

Misasja? Et lapsel tekib oma kooli tunne ainult siis, kui tema õed-vennad ka kõik seal käivad? Miks peaks minul tekkima üldse lapse kooli suhtes oma kooli tunne? Mulle on oluline, et see minu lastel olemas oleks. Mul pole vaja lapse koolis mitte kellegagi suhelda, peale laste klassijuhatajate paar korda aastas lapsevanemate koosolekutel. Neil ei ole probleeme, mille pärast ma peaksin end permanentselt kooliga siduma. Minul on oma kooli tunne kooli suhtes, kus mina aastaid õppisin ja mille lõpetasin. Mul on alust arvata, et seda nn oma kooli tunnet, kus kõik suhtlevad kõigiga, otsivad lapsevanemad, kellel isiklik elu puudub.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Selles suhtes ongi, ainult et siis ei maksa rääkida VHKst kui mingist erilisest koolist – täiesti tavaline keskmine õppeasutus.[/tsitaat]
No eks ta ikka on pisut erinev traditsioonilisst koolist. Iseasi, kas see erilisus meeldib või mitte.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Raske mõista sellist suhtumist! Ju oleme väga erinevad ja suhtleme väga einevate inimestega. Sellist suhtumist pole ma veel oma suhtlusringkonnas kuulnud, et mõnel lapsevanemal nii ükskõik oleks, mis tema lapse koolis toimub, kes on need õpetajad, kes tema last kasvtavad ja õpetavad jne. Olen ise klassijuhataja ja mulle helistavad lapsevanemad iga päev, et kasvõi küsida, kuidas päev läks ning see on tore ja näitab hoolimist oma lastest ning koostöösoovi kooliga.[/tsitaat]

Minu laste klassijuhataja saadab meili teel praktiliselt igal nädalal lapsevanemate listi ülevaate laste koolielust, sealjuures koos nädala jooksul tehtud fotodega. Miks ma peaksin hakkama uuesti üle küsima, mis te tegite ja kuidas minu laps end üleval pidas. Ma ütlesin, et mul ei ole oma laste õppimise ega käitumisega probleeme ja kui on, siis kehtib kokkulepe, et õpetaja võtab ise ühendust. Kõik kiitused on kirjas laste päevikutes või e-koolis. Klassijuhatajal on niigi suur koormus ja kui iga lapsevanem (neid on praktiliselt 2×24) hakkaks iga päev õpetajale helistama, siis jääks sellest vaesest õpetajast järele ainult inimvare. Meil on normaalsed lapsevanemad, kes iga väikese asja pärast oma laste klassijuhatajat ei tülita ja säästavad teda kõikvõimalikest probleemidest. Seda, muuseas, nimetatakse vastastikuseks austuseks ja lugupidamiseks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Raske mõista sellist suhtumist! Ju oleme väga erinevad ja suhtleme väga einevate inimestega. Sellist suhtumist pole ma veel oma suhtlusringkonnas kuulnud, et mõnel lapsevanemal nii ükskõik oleks, mis tema lapse koolis toimub, kes on need õpetajad, kes tema last kasvtavad ja õpetavad jne. Olen ise klassijuhataja ja mulle helistavad lapsevanemad iga päev, et kasvõi küsida, kuidas päev läks ning see on tore ja näitab hoolimist oma lastest ning koostöösoovi kooliga.[/tsitaat]
Mina küll ei julgeks oma lapse klassijuhatajat tülitada küsimusega, kuidas mu lapse päev möödus. Oletan et peale tundide/tööpäeva lõppu on klassijuhataja ka täiesti tavaline inimene, läheb oma lastele lasteaeda järele, käib toidupoest läbi jms. Helistan ikka siis, kui tõesti on vaja millestki klassijuhatajaga rääkida. Kuna mu vanema lapse klassijuhataja on selline mitte ekooli inimene, siis olen talle mõnikord helistanud kui laps haige ja kooli tulla ei saa, paar korda ka mingite muude probleemidega, mis vajasid õpetajaga läbi arutamist. Nüüd kui noorem esimest korda sel õppeaastal haige oli, siis mõtlesin, kas mul üldse on tema õpetaja telefoninumber, et helistada, saatsin hoopis maili.