Esileht Pereelu ja suhted Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 47 )

Teema: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Postitas:
Punane

Tere!

Kirjutan siia foorumisse esimest korda. Märkisin ka ära, et olen kasutajast \”Punane\” naispool, kuna minu abikaasa aeg-ajalt siin võtab sõna.
Mind ajendas siia teemat tegema täna Tartus Lõunakeskuses kogetu. Olin oma väikese lapsega just keskuse uksest sisse sõitnud ja hakkasin lapse vankrit katete alt lahti pakkima, kui mind kõnetas üks väike tüdruk. Ta oli nutnud…aga võttis oma julguse kokku ja küsis, et kas ma olen siin kuskil ühte valge kampsuniga suurt emmet näinud. ( See kõlas nii armsalt – suur emme. Ei saanudki kohe aru, mida ta silmas pidas…kas suurt kasvu emmet).
Vastasin, et ei ole kuna just astusin uksest sisse. Pakkusin talle, et viin ta infopunkti, kus siis sealsed tädid läbi valjuhääldi emmet informeerivad, et ta laps ootab teda seal. See laps oli 4 aastane! Samas nii asjalik ja julge, et võõra inimese käest tuli abi küsima.
Infoletist tädid siis hõikasid emmele paar korda, et tema laps ootab teda seal. Ise jäin selle tüdruku juurde, et ta ei tunneks end üksi. Infotädid andsid talle veel kommi, et lapse tuju tõsta…
…Ja siis! Tuli tuhlates üks valges kampsunis kuri emme, kes polnud kahjuks ei välimuselt ega ka mõistuselt \”suur\”. Hakkas lapse peale karjuma, et mida too mõtles kui temast nii kaugele läks (väidetavalt teise Lõunakeskuse otsa)…ja kas tal üldse mõistust peas on jne.
Tüdruk hakkas haledalt nutma ja püüdis midagi emmele seletada…too aga sõimas last edasi. Siis ütlesin mina, et ärgu riielgu temaga, ta oli isegi õnnetu, et emme ära kaotas ja infopunkti(teises Lõunakeskuse otsas)tõin tema mina. Kiitsin emale kui asjalik ja arukas laps tal on. Isegi mõni 10 aastane ei julge niimoodi abi paluda. Ema siis moka otsast tänas ja haaras tüdrukul käest ning vuhises minema, ise samal ajal uuesti sõimama hakates. Ka infopunkti töötajad olid päris ehmunud, et üks ema niimoodi käitub. See läks mulle nii südamesse, et hetk hiljem hakkasin nutma ja mõtlesin, et oleks pidanud selle \”emme\” natuke läbi tuustima – kas ta üldse sai aru, mis sõnumi tema käitumine lapsele edastas. Mul oli sellest tüdrukust nii kahju! Selle asemel, et last kallistada, lohutada ja turvatunnet sisendada hakkas too sõimama, ja veel teiste inimeste ees. Püüdsin natuke ka emast aru saada, et äkki too ka muretses jne. Aga sellist käitumist ei ole ükski eksinud ja ema silmist kaotanud laps ära teeninud.
Kui juhuslikult selle tirtsu ema ka perekooli külastab ja loeb seda teemat, siis ole hea ja vääri oma last natuke rohkem. Ma ei tea, mis selles peres koduseinte vahel toimub….aga natuke loogikat kasutades ei pea pikalt nuputama.
Kuigi oma lapse silmis oli see emme suur, siis tõeliselt SUUREKS ta peab alles kasvama!

Please wait...
Postitas:
RebaseMaie

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Eks inimeste esmane reaktsioon on tihti ikka rünnak, sellega surutakse alla ka alateadlik arusaam sellest, et tegelikult ise süüdi ollakse. Mis sinna parata, inimeseloom on kahjuks täiuslikkusest kaugel.

Please wait...
Postitas:
krissukes

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

oh jah, olen ise klienditeenindaja ja pidevalt pisarad silmas, vaadates kuidas vanemad oma lastega ja just emad käituvad. endal kodus 2 aastane laps ja seda emotsionaalsem olen. üks päev mõtlesin küll, et lähen panen erariided selga ja virutan sellele nn. emmele vastu pead. laps hüsteeriliselt nuttis vankris ja ema ei teinud väljagi. andsin mitu korda märku, et tehku midagi, aga meie kui klienditeenindajad ei tohi ju midagi öelda, ega vahele segada, kui emmed käituvad oma lastega halvasti. lõpuks ka see emme ärkas, et ta laps oli hüsteerias ja kuidagi muuseas tõstis lapse vankris istuma, ise mitte mingit emotsiooni näitamata. mina piripill, nagu ma olen, hakkasin leti taga nutma, mul oli nii kahju sellest lapsest. nii vähe oli selleks vaja, et laps lõpetaks nutmise, lihtsalt ta kärus istuma tõsta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

On ka lapsi, kes nutavadki tihti ja eks emal siis oli selline hetk, et enam-ei-viitsi-iga-nutu-peale-reageerida. See jutt siis krissukes-le.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
jansatrt

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

mul poja võtab üks hetk jalad selga ja jookseb minema… minuti – kahe pärast on kisa taevani, nutt ja ahastus…. ausalt ma ei viitsi teda enam lohutada, samas ei karju ka….. rääkida oleme püüdnud korduvalt, aga ei miskit

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Mina ei oleks sõimava ema kätte last loovutanud. Oleks võtnud ühendust lastekaitsetalitlusega. Selline pere peaks jääma jälgimise alla.

Oluline on anda sellistele emadele signaal, et ei ole okei oma lapse peale karjuda või teda lüüa. Igasugune väärkohtlemine on lubamatu. Praegu on kahjuks liiga palju näha seda, et emad oma lapsi valimatult tuuseldavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

See on tavaline reaktsioon, mis võib ka Sinuga juhtuda, juhul kui sa tunned hirmu, paanikat või süütunnet, kui su laps kaotsi läheb. See vallandub kergenduse/pinge languse hetkel, siis kui laps leitud. Peale seda jälle kiputakse teise äärmusse – hellitama, kallistama, kõike ostma ja andma, nii et see lapsele lausa pealetükkiv tundub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
roosad tulbid

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei oleks sõimava ema kätte last loovutanud. Oleks võtnud ühendust lastekaitsetalitlusega. Selline pere peaks jääma jälgimise alla.

[/tsitaat]

Sa oled lollakas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Mul on siiamaani meeles kuidas ema mind üks kord keset Tallinna linna uitama jättis ja ise ees minema tuhises.Pärast vaatas kaugemalt kuidas ma teda otsin. Väga inetu temast. See jääb igaveseks mulle meelde!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

mul oli jälle kogemus, kus üks uimane aga ehmunud tüsedam ema kristiine keskuse infolauas ja töötajate juures tasase, kuidagi tuima häälega üritas neid veenda, et nad kuulutaksid laialt, et punase jopega 4 aastane tüdruk on kadunud. ema võis olla antidepressantide mõju all, ta oli nii imelik. tõsiselt jalg juhtme peal.
Infolaua töötaja ei saanud tast eriti aru, laskis kõigepealt valjuhääldi kaudu teatada, et umbes \”väike mannu, ema ootab sind infolauas\”.
Ema pidi siis uuesti tulema paluma, et teatataks, sest tütar on alles 4aastane ja ei oska ehk ise infolaua juurde minna. ja tegelikult oleks vaja teatada, et kui keegi näeb 4aastast tüdrukut, siis reageerigu.
turvamehed olid tõredad, infolaua tädi väga busy, ema ilmselge laksu all… mind kahjuks ootas boss autoga keskuse taga parklas, muidu oleksin ise mööda kristiine keskust ringi lidunud ja last otsinud.

Teemaalgatuses toodud ema puhul ma võin öelda, et ka too ema võis kannatada mingitsorti näiteks ärevushäire all – äkki see oli seesama ema, keda mina nägin – ja äkki tal on näiteks bipolaarne häire, kord uimane, kord ärritunud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Aga mul oli ükspäev juhtum,kus laps oli pisikeses Konsumis oma vanema ära kaodanud ja nuttis nii kõvasti,et terve pood kajas.Seda oli nagu igale poole kuulda-tundus,et ema meelega ei tulnud,et laps uitama läks vms.Aga tegelikult tahtsin seda öelda,et tema juurde läks üks tore viimaseid kuid rase tüdruk ja see ca 5a poiss hakkas paaniliselt vehkima,kui keegi teda aidata üritas ja üritas kõiki aitajaid,kes tema ümber olid kogunenud käte ja jalgade peksta:S Ise muidugi karjus nagu ratta peal edasi.
Siis mõtlesin küll,et issand mis laps.
Varsti siis tuli ka ema ja isegi ei tänanud ja vedas lapse uuesti poodi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Mõned emad ongi väga kummalised. Suvel leidsin Lasnamäel Prismas väikese, ca 2 aastat vana lapse omapäi uksest väljumas. Kohe ukse ees on sõidutee, kus kellelgi ei ole kombeks hoogu maha võtta. Tegin siis lapsega juttu, et kas sul ema ka siin kusagil ja mis sa teed siin üksi niimoodi. Tundus, et ei olnud eestlasest laps, igatahes vastu talt eriti midagi ei tulnud. Tuli veel üks naisterahvas, kellega me siis nõutult arutasime, et kuidas nii saab- laps üksi automaatselt avanevate uste vahel. Pidasime plaani laps infotöötajate hoole alla viia. Siis loivas kohale lapse nooruke ema ja andis teada, et ta sealsamas telefonipoes ise ja hoidis lapsel omaarust kogu aeg silma peal. Võttis siis oma võsukese poodi kaasa.
No maitea, isegi kui hoidis silma peal, siis laps oli juba poolenisti uksest väljas. Autoteeni jõudmiseks oleks kulunud ca 5 sekundit. Isegi kogenud sprinter ei oleks enam jõudnud sealt telefonipoest teda päästma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Meie kaotasime Kristiine keskuses oma lapse kes natuke üle 2 aastane, tulime liftist välja ja ütlesin mehele, et vaata last ma võtan pildid ära pildipoest, mees hakkas seal liftide juures lihamüüjatelt liha ostma, kuulsin eemale kõndides kuidas ta ütles veel lapsele \” K… näe proovi seda sinki ka.\” ja läksin sydamerahuga. 5 minutit hiljem tuli mees pildipoe juurde ja kysis kus laps on, ytlesin, et jäi ju sinuga, aga ei ta olevat peale singi võtmist mulle järele tulnud ja mees arvas, et märkasin.
Appi see hirm ja paanika mis mind valdas, hakkasin lihtsalt ringi jooksma meeleheitlikult otsima oma pisikest. Kui järsku Prisma juures üks isa ja poiss hoidsid tal käest kinni ja jalutasid mulle vastu, ooooooh seda tunnet, hakkasin meeletult nutma, pingelangus, haarasin selle lapse kaissu vaid, olin nii õnnelik. Siis see mees ytles, et olid meiega koos liftis olnud ja siis nägid meid lapsega ja pärast nägid last yksi Prisma juures jalutamas, võtsid ta ruttu kinni. Laps ei nutnud ei otsi ud uitas ringi põnevusega. Oooh ma olin nii tänulik neile!
Ei kujuta ette kuidas sellises olukorras lapse peale karjuda…ma ei suutnud muud kui nutta ja kallistada teda.
Hiljem kui tulid kõik need koledad tsenaariumid mis kõik oleks võinud juhtuda, parklasse tagasi minna ja auto alla jääda,keegi ta minema viia….:( Tundsin end maailma halvima vanemana, et lapse kaotasin. Minu täiskasvanu, tema ema kohus on ta eest hooliseda ja vaadata ta järele ja ma kaotasin ta. pigem lapsele pettumus minu suhtes kes ta kaotas mitte tema ei teinud midagi valesti, et karjumist vääriks.
Leian, et kui täiskasvanu näeb last üksi peaks küsima kus suemme on ja aidata otsida, enne kui midagi hullu juhtuda võib, peale ise läbi elatut toimin nii.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Ära muretse, ma usun, et iga inimene, kellel endal lapsed on olnud, just nii teebki.
Olgu siis need vanemate reaktsioonid pärast millised tahes

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Teiste lapsi on kõik suured kasvatajad, püüdke enda omadega hakkama enne saada…aga minu lapsel oli kunagi rumal komme umbes samavanalt igal pool peitust mängida, alailma peitis poes ennast siinide ja riiete alla jne. Shokis ja mures inimesed käituvad erinevalt, kõik ei suuda ennast taltsutada ja rahulikuks jääda, eriti nt kui lapsele on oma 100 x räägitud, et ei poe poes peitu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mul oli jälle kogemus, kus üks uimane aga ehmunud tüsedam ema kristiine keskuse infolauas ja töötajate juures tasase, kuidagi tuima häälega üritas neid veenda, et nad kuulutaksid laialt, et punase jopega 4 aastane tüdruk on kadunud. ema võis olla antidepressantide mõju all, ta oli nii imelik. tõsiselt jalg juhtme peal.
Infolaua töötaja ei saanud tast eriti aru, laskis kõigepealt valjuhääldi kaudu teatada, et umbes \”väike mannu, ema ootab sind infolauas\”.
Ema pidi siis uuesti tulema paluma, et teatataks, sest tütar on alles 4aastane ja ei oska ehk ise infolaua juurde minna. ja tegelikult oleks vaja teatada, et kui keegi näeb 4aastast tüdrukut, siis reageerigu.
turvamehed olid tõredad, infolaua tädi väga busy, ema ilmselge laksu all… mind kahjuks ootas boss autoga keskuse taga parklas, muidu oleksin ise mööda kristiine keskust ringi lidunud ja last otsinud.

Teemaalgatuses toodud ema puhul ma võin öelda, et ka too ema võis kannatada mingitsorti näiteks ärevushäire all – äkki see oli seesama ema, keda mina nägin – ja äkki tal on näiteks bipolaarne häire, kord uimane, kord ärritunud. [/tsitaat]Ma arvan ka, et kui Sina nägid Tallinnas Kristiine keskuses suurt ja tüsedat ema, kes oli uimane ja segaduses, ning teema autor nägi Tartus Lõunakeskuses lapse peale röökivat ema, kes \”ei osutunud suureks\”, siis ülimalt suur tõenäosusega oli tegemist ühe ja sama inimesega, kes põeb bipolaarset häiret, mis sunnib teda lakkamatult kõikvõimalike Eesti linnade kaubanduskeskusi mööda ringi kondama, igal teisel päeval oma last järjekordsesse kaubanduskeskusse ära kaotama ning lapse otsimisel ja leidmisel kardinaalselt erinevat käitumist ilmutama. 😀

PS. Palun mitte solvuda, ma ei ole üldse pahatahtlik, lihtsalt naljakas oli seesugust meelevaldset järeldust lugeda.

Please wait...
Postitas:
Rabakana

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Mulle meenub, et ükskord käisin emaga Nõmme turu juures. Olin paras tatikas, eelkooliealine kindlasti. Olin oma arust suures linnas käimisest tähtust täis ja ei kõlvanud ema näpu otsas käia. Lasin käest lahti ja vudisin uljalt ettepoole ära. Ema jäi kuhugi tahapoole. Mingi hetk oli emaga midagi asja ja oh seda ehmatust, kui avastasin, et ema polegi siinsamas! Nutt kurgus, keerasin otsa ringi ja hakkasin teda taga otsima.
Tegelikult oli ema sealsamas paar inimest tagapool ja tema silm oli mul kogu aeg peal, aga väikese lapse jaoks oli ikka maru ehmatus.

Pole küll teemasse, aga kohe pidin jagama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meie kaotasime Kristiine keskuses oma lapse kes natuke üle 2 aastane, tulime liftist välja ja ütlesin mehele, et vaata last ma võtan pildid ära pildipoest, mees hakkas seal liftide juures lihamüüjatelt liha ostma, kuulsin eemale kõndides kuidas ta ütles veel lapsele \” K… näe proovi seda sinki ka.\” ja läksin sydamerahuga. 5 minutit hiljem tuli mees pildipoe juurde ja kysis kus laps on, ytlesin, et jäi ju sinuga, aga ei ta olevat peale singi võtmist mulle järele tulnud ja mees arvas, et märkasin.
Appi see hirm ja paanika mis mind valdas, hakkasin lihtsalt ringi jooksma meeleheitlikult otsima oma pisikest. Kui järsku Prisma juures üks isa ja poiss hoidsid tal käest kinni ja jalutasid mulle vastu, ooooooh seda tunnet, hakkasin meeletult nutma, pingelangus, haarasin selle lapse kaissu vaid, olin nii õnnelik. Siis see mees ytles, et olid meiega koos liftis olnud ja siis nägid meid lapsega ja pärast nägid last yksi Prisma juures jalutamas, võtsid ta ruttu kinni. Laps ei nutnud ei otsi ud uitas ringi põnevusega. Oooh ma olin nii tänulik neile!
Ei kujuta ette kuidas sellises olukorras lapse peale karjuda…ma ei suutnud muud kui nutta ja kallistada teda.
Hiljem kui tulid kõik need koledad tsenaariumid mis kõik oleks võinud juhtuda, parklasse tagasi minna ja auto alla jääda,keegi ta minema viia….:( Tundsin end maailma halvima vanemana, et lapse kaotasin. Minu täiskasvanu, tema ema kohus on ta eest hooliseda ja vaadata ta järele ja ma kaotasin ta. pigem lapsele pettumus minu suhtes kes ta kaotas mitte tema ei teinud midagi valesti, et karjumist vääriks.
Leian, et kui täiskasvanu näeb last üksi peaks küsima kus suemme on ja aidata otsida, enne kui midagi hullu juhtuda võib, peale ise läbi elatut toimin nii.[/tsitaat]

Vabanda, aga su mees on debiilik, täiesti mõttetu mees ja isa.
Muide – mul on äärmiselt aktiivsed, peaaegu et hüpetraktiivsed lapsed, lausa 4. Pole suutnud neid küll kunagi kaotada. Saan su tunnetest aru täpselt sinnamaani, kui hakkad enesel mingit süüd tundma. Et mismõttes?! Jätad lapse isa hoolde ja kui see lapse kaotab, siis tunned ENNAST süüdi?
Kuigi jah – sellist meest elu sees enam ei usaldaks…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Selliseid asju, et laps hetkeks kaob, on juhtunud enne ja juhtub kindlasti ka edaspidi. Nii traagiliselt ei maksa asja võtta. Lõpuks ju läks siiski hästi. Ja see, et see ema sind kallistama ei kukkunud, et tema lapse leidsid,kas olid nagu mingid ootused või? Preemiat tahtsid? See ema oli ise ka ehmatanud nagunii. Et selline teema ei ole väärt suure kella külge panemist. Kuna sul väike laps, siis sul hormoonid paigast ära ja paljud asjad teevad hellaks lihtsalt.Endal 3 last ja kordagi kaduma pole läinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Hirmunud inimesed käituvadki nii muide. Kui laps oleks olnud kadunud 2 tundi, oleks see naine vaid nutnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kutsu88

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Mina mäletan ühte korda eelmisest suvest, kui minu kaksikud arvasid, et vägev on \”ära kaduda\”. Mina seisan kulinaarialeti sabas ja ootan oma järjekorda. Lapsed mul sellised julged, aktiivsed ja suhtlejad. Sel hetkel 4 aastased. Nii ja siis ütlevad, et lähevad jalutavad sinna, ma siis ütlen, et ok. Ma veel näen neid ja siis järsku kõva häälega, kus on emme, emme ja pisarad peaaegu silmis. Hüüan siis ja lehvitan. Tulevad tagasi ja on mu peale pahased, et kuhu ma läksin. Selgitan, et olen ikka siin. Nii siis teist korda sama moodi. Kolmas kord nad juba jooksid mul ise minema ja jooksid kaugemale. Hakkasin neile juba järgi minema, aga siis tuli minu kord. Küsisin oma asjad kulinaarialetist ja siis liikusin nende poole ja nemad siis ajalehtede juures kahekesi koos nutavad ja räägivad ühe saalitöötajaga, et emme kadus ära, et oli mänguasjade juures ja nüüd läks ära. Sel hetkel sain mina küll juba vihaseks ja lapsed said mu käest riielda.

Enne ega pärast pole enam midagi sellist olnud. Siinkohal mainin veel, et poes on neil lubatud vabalt ringi liikuda ja nad oskavad poes orienteeruda. Endiselt mina ei saa aru, mis neile sisse läks ja endal süüd ei näe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

mina olen riielnud umbes sama vana lapsega, kes mustamäe õuelt lihtsalt lastekarjast minema kõndis.ise olin ka väljas, aga moment ei märganud. õu oli tuttava koduõu- päris, päris koduõu see polnud, tuttav ja turvaline paik lapsele…. olin nii paanikas, et igast koridorist kuulsin lapse nuttu, ei teadnud enam, kuhupoole joosta…. paanika!
leides lapse ühe tädiga vestlemas, lihtsalt karjusin ta peale ja riidlesin! nii ehmunud ja ka kuri olin, et ta mind niimoodi ehmatas! hiljem muidugi seletasin lapsele, millest minu selline emotsioon ja kui ehmunud ma olin, aga sellel naisel võis lapsest lihtsalt kahju olla…..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Alfonss

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

mitte iga naine ei vääri oma last.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vabanda, aga su mees on debiilik, täiesti mõttetu mees ja isa.
Muide – mul on äärmiselt aktiivsed, peaaegu et hüpetraktiivsed lapsed, lausa 4. Pole suutnud neid küll kunagi kaotada. Saan su tunnetest aru täpselt sinnamaani, kui hakkad enesel mingit süüd tundma. Et mismõttes?! Jätad lapse isa hoolde ja kui see lapse kaotab, siis tunned ENNAST süüdi?
Kuigi jah – sellist meest elu sees enam ei usaldaks…

[/tsitaat]
Täiesti huvitav oleks kuulata seisukohti nendelt inimestelt, kes miinustasid mu postitust. Mis vabanduse leiate mehele, kes ei suuda 5 minutit oma 2-aastase lapse järgi vaadata ja kes \”arvab, et naine nägi\”, et laps tema juurest ära läks? Ja naine, kes antud situatsioonis millegipärast ikka ennast süüdistab? 2-aastane laps on nii väike, te kaubanduskeskuses ei lase ma tal kordagi käest lahti, tegelikult hoiuan teda korvis sellkes ettenähtud kohas või panen autokärusse rihmadega kinni. Selline \”isa\”, kellel vorstiostmine hõivab kogu tähelepanuvõime, ongi saamatu debiilik, kellele ei sa aühtegi last usaldada. Ajakirjandus tümitas seda lasteaiakasvatakat, kes ei suutnud 20l lapsel silma pealö hoida, üks läks ja poos ennast atraktsioonil üles – AGA OMA ISA EI SUUDA ÜHTE LAST 5 MINIUTIT JÄLGIDA – ja millegipärast miinustatakse MIND?! Ühe lapse jälgimine ei ole midagi võimatut, ka vorsti ostes. Ja haige on see, kui naised on nii allaheitlikud ja iseloomutud, et kõigis meeste saamatustest ennast süüdistavad.

NB! Lapse peale karjumine sellepärast, et oma kohustustega hakkama ei saa, pole kuidagi vabandatav. Samamoodi on sel juhul vabandatav sellise mehe käitumine, kes avarii põhjustajana ohvri (naise!!) läbi peksab – no afektiseisund, järelikult mõistetav?!
No ei saa aru – mingis suvalises teemas pole tolerantsust ollagi, aga mingi lapse peale karjumise ja kaotamise teemas on kõik järsku jube mõistvad ja arusaajad. Wtf?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Teemaalgatus on täielik soust ja emotsioon, järjekordne tõestus sellest, et peale sünnitust on naine hormonaalselt rivist väljas, maadleb oma emotsioonide ja tunnetega seega sekkub asjadesse, mis ei tohiks olla tema asi. Ühesõnaga maailmapilt on moondunud vääristavalt kõveraks.

Minul jäi hoopis mulje, et laps sihilikult kaob ema juurest, sooviga suhelda võõraste inimestega. Teemaalgataja ju isegi imestab, kui julge ja tragi lapsi oli jne. Ohutunne puudub, laps elab veel õnnelikult oma fantaasia maailmas, mulli sees!

Võimalik, et mõne aasta pärast loeme lugu, kus 14 a. tüdruk on jälle jooksus! Siis süüdistame jälle ema, et pole osanud õigel ajal lapse peale pahandada!

Me ei tea selle pere tausta, me ei tea, kui palju on konkreetne ema selle lapsega vaeva pidanud nägema, ja kui väsinud ta sellest kõigest võib olla! Me ei tea, palju ta on üritanud tulemuseta hoiatada oma tütart maailma ohtude eest! ME EI TEA SEDA!

Ärge sekkuge ja süüdistage teineteist alusetult, emotsiooni pealt ei saa lahmata. Kõik sel lihtsal põhjusel-me ei tea, mis toimub nelja seina vahel!

Põhja panev lauseke ja soovitus suureks kasvada, mhh, mina leian, et teemaalgataja… ikka tuleb tegelikult alustada iseendast…rohkem mõistmist!

Vahest võib emmede liigne poputamine osutuda lapsele juba kahjulikuks!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hirmunud inimesed käituvadki nii muide. Kui laps oleks olnud kadunud 2 tundi, oleks see naine vaid nutnud.[/tsitaat]
No eks see oleneb ikka inimesest. Minu lapsed on ka mitmeid kordi kaduma läinud avalikus kohas. Iialgi pole ma karjunud nende peale. Ja ma mina läksin lapsena vahel kaduma ja ka minu peale mu ema ei karjunud. Häbi teile, kes te lapse peale karjumist normaalseks peate. Kasvatada saab ka muud moodi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgatus on täielik soust ja emotsioon, järjekordne tõestus sellest, et peale sünnitust on naine hormonaalselt rivist väljas, maadleb oma emotsioonide ja tunnetega seega sekkub asjadesse, mis ei tohiks olla tema asi. Ühesõnaga maailmapilt on moondunud vääristavalt kõveraks.

Minul jäi hoopis mulje, et laps sihilikult kaob ema juurest, sooviga suhelda võõraste inimestega. Teemaalgataja ju isegi imestab, kui julge ja tragi lapsi oli jne. Ohutunne puudub, laps elab veel õnnelikult oma fantaasia maailmas, mulli sees!

Võimalik, et mõne aasta pärast loeme lugu, kus 14 a. tüdruk on jälle jooksus! Siis süüdistame jälle ema, et pole osanud õigel ajal lapse peale pahandada!

Me ei tea selle pere tausta, me ei tea, kui palju on konkreetne ema selle lapsega vaeva pidanud nägema, ja kui väsinud ta sellest kõigest võib olla! Me ei tea, palju ta on üritanud tulemuseta hoiatada oma tütart maailma ohtude eest! ME EI TEA SEDA!

Ärge sekkuge ja süüdistage teineteist alusetult, emotsiooni pealt ei saa lahmata. Kõik sel lihtsal põhjusel-me ei tea, mis toimub nelja seina vahel!

Põhja panev lauseke ja soovitus suureks kasvada, mhh, mina leian, et teemaalgataja… ikka tuleb tegelikult alustada iseendast…rohkem mõistmist!

Vahest võib emmede liigne poputamine osutuda lapsele juba kahjulikuks!

[/tsitaat]

Keskmine 4-aastane elabki fantaasiamaailmas ja oma mulli sees ja tal puudubki ohutunne.

Mis siis sinu soovitus on? Et keskmine 4-aastane võiks suureks kasvada, aga täiskasvanud, keda häirib 4-aastase peale karjumine oma vanemlike puudujääkide tõttu (vanem on kohustatud 4-aastasel silma peal hoidma), peaks minema ja arenema? Kui kellelegi ei meeldi lapse väärkohtlemine, siis on ta kohe \”hormonaalne\”, sest sellised 4-aastased on vägagi võimatud ja kohutavad?

Mul on ka kodus 4-aastane. Ma pole tulnudki selle peale, et just tema peaks meist kahest mõistlikum olema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

jube lugeda. aga sellised emad tulevad lapsele lasteaeda järgi ja kui laps rõõmuga emale vastu tormab – hakkab üks näägutamine pihta -pane saapad jalgad, mis sa passid, tee kiiresti jne. võtke kasvõi 5 minutit aega ja kuulake oma last, kes on teid ju oodanud. Minul tuleb kohe soe tunne südamesse, kui lasteaia väravast sisse lähen – nüüd ma näen oma kallikest! kõigepealt kallistame kohe mõnuga ja hakkame riidesse panema

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Kui teaks \”suuremat\” pilti, saaks raudselt teema liigitada \”Pind ja Palk\” kategooriasse.
Nõustun, et puhas emotsioonide virr-varr ja kõigi poolt suht loomulik kohene reaktsioon.
Hea näide kanaemmedele, kelle tiiva alt võrsuvad tõelised äpud ja hädapätakad, kelle kohta emmekesed veel keskkooli lastevanemate koosolekul kõigi ees räägivad – \”Peetrike\”, \”Meie Laura-musike\” jne. Just kuuldud. Paha hakkas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

Minul kadus laps Rootsi laeva peal ära. Palusin infolauast, et teatataks, kes last näeb, aitaks ta infolauda juhtatada. Aga infolauast öeldi, et kadunud laste otsimine on lohakate lapsevanemate enda asi, nendel pole lubatud erateateid edastada.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 47 )


Esileht Pereelu ja suhted Täna Lõunakeskuses oma väikese tütre kaotanud emale!!!

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.