Teema: Tänane “Kuuuurija”

#3721837:

Praegu on naabrist tehtud praktiliselt antikristus, kuigi me tegelikult ei tea mis seal toimus. On ilmselge, et hetkel prevaleerib ainult see versioon, mille trummi kõige valjema häälega taotud on.

Faktid räägivad paraku noorte kasuks. Neil on paber, kus naaber kinnitab, et ei soovi korterit. Mis siis, et õigustühine, aga inimliku eetika seisukohast vägagi kõva fakt. Teine fakt on, et noored on korteris kõvasti tööd teinud ja kolmas fakt, et naabrid soovivad nüüd korteri siiski osta, kuigi 1,5 a nad seda teha ei soovinud (ka fakt).

Ja kuna saates näidatud naabri kiri näitas üheselt, et nad tunnistavad oma soovi vannituba laiendada noorte konku arvelt, siis tundub ka see väljapressimise jutt õige.

#3721983:

Keegi ei soovinud korterist 60 cm saada ja ma muide olen meie kortermajas loobunud palju suuremast tükist ühiskasutatavast pinnast, st osast keldrist. Tasu läks korteriühistu arvele, maja parendamisesse.

Teine pool ajabki asju ainumõeldaval moel, juristi abiga. Mitte Kuuuurija.

Kelder on ikka hoopis midagi muud kui osa korterist. Mu sõbrannal on 40m2 korter Kalamajas ja 100m2 ühisomandis kelder maja all. Ausalt öeldes päris suur vahe, kas ta peaks loovutama korterist 10m2 või keldrist samasuguse osa.

Aga jutt ei käinud ju 10-st ruudust korteris, hoopis 20-60-st cm-st üldkasutataval pinnal.

#3721837:

Ma arvan, et ajakirjandus ei peaks võimendama olmetülisid. Praegu on naabrist tehtud praktiliselt antikristus, kuigi me tegelikult ei tea mis seal toimus. On ilmselge, et hetkel prevaleerib ainult see versioon, mille trummi kõige valjema häälega taotud on.

See on tõesti jabur, kuidas ühte naabrite vahelist tüli, milles kannatanu kahju on suhteliselt väike ja seaduserikkumist pole (korralikes tülides on jutt kümnetest tuhandetest ja tõsistest terviseriketest, siin on noorte kahju umbes tuhatkond eurot vaid) on saanud nagu mingi üleriigiline uudis. Tegelikult ei peaks see ju isegi Viljandis uudiskünnist ületama. Kuid see vist ongi avalikuks tegelaseks olemise eelis- kuigi raha eriti ei saa, siis on võimalus oma tülid avalikuks kista ja meedia kallale ässitada. Teised mõtlevad nüüd 2 korda, et kas nad ikka tahavad Heeliaga kangima hakata, kas nende nahk on ikka piisavalt paks, et oma nime telekas ja portaalides näha? Või on lihtsam lihtsalt järgi anda?

#3722039:

Kui mul oleks valida, kas ma suhtlen inimesega, kes ajab oma asju läbi juristi või inimesega, kes ajab omas asju läbi “Kuuuurija”, siis vabandust, aga iga kell valin esimese.

Hästi öeldud.

#3721106:

#3720817:

Kunagi seletas Heelia, et ongi õige, et Lõuna-Aafrika Vabariigis mustanahalised valgetelt maad ja majad ära võtsid (tihti kaasnes see tapmiste ja piinamistega). Nüüd sai siis ise väga kerges variandis tunda, kui meeldiv see on. Vähemalt ei tapetud ega vägistatud kedagi ja sai osturaha ka tagasi, selles mõttes läks ikka palju paremini kui neil teistel valgetel, kellede suhtes empaatiat nappis.

Kunagi võtsid valged põliselanikelt maad ära, kasutasid neid odava tööjõuna ja rikastusid selle arvel, seega lihtsalt võeti tagasi see, mis neile kuulus. Nõukogude võin võttis ka minu vanaisalt talu ära ja Eesti Vabariik andis õigele omanikule tagasi.

Päris nii see ikka ei olnud. Kui valged sinna läksid ja selle maa üels töötasid, olid mustad rändkarjarahvas ja maa oli nö ei kellegi oma. Aga vaadake Zimbabwe saatust, mis sellest lõpuks on saanud, kui kogu maa on mustadele antud. Ei õigusta apartheidi, kuid rääkida sellest, et valged võtsid, ei ole korrektne. LAV käib samamoodi kahjuks alla, sest peremeheks olemine on mustade meelest vaid raha kulutamine ja valgetelt ära võtmine.

#3722280:

nende kõige suurem traagika tuleb siis kui to Mõtus loobub ostust ja neile jääbki nüüd see läbiussitanud suhetega majas olev korter kätte!

No Mõtus seal tegelikult ju ei elagi. Korter seisis sinnamaani tühjana, ja nagu naaber kurtis, ka kütmata.

aeg muuta kaasomandiga seonduvat juriidikat

Minu arvates oleks aeg sellele kaasomandi temaatikale juriidiliselt tõsiselt otsa vaadata ja siis see normaliseerida nii, et kaasomandis objekti müües ei saakski enne tehingut teha kui teised kaasomanikud oma soovid notarile kirjalikult avaldavad.

Peale tehingu tegemist ei peaks enam mingeid eelisostuõigusi olema, et kui enne ei avaldanud soovi, siis pärast ei saagi ja kõik.

Ajaparameetrid, täpsem avaldamise kord jms võiks ju olla juristidele jõukohane korrektselt sedastada.