Kusjuures praktikantidest- minu esilekutsumise+sünnituse+poole sünnitegevuse pealt kaksikraseduse erakorralise keisri saaga (niiet sai sünnitatud ikka täie raha eest!) juures olid kõige rohkem abiks kaks ämmaemanduspraktikanti, kes hoolitsesid, hoidsid kätt, käisid veel hiljemgi vaatamas ja juttu ajamas, püsti aitamas keisriemmet jne. Neid mäletan rohkem kui 3 vahetust arste+ämmakaid.
Sünnitus on selline õrn asi, naine ise “hell nagu herilaserakk”, siis võimenduvad kõik suhtlemisvead ja kommunikatsiooniapsud jne+ pluss terviseriskid ja võimalus, et midagi läheb valesti või väga valesti, naised on erineva ettevalmistusega. Ja kui midagi pahasti öeldakse, jääb see selles olukorras eluksajaks meelde. Ei ole avatuse kontrollimine jms nüüd üleliia meeldivad toimingud nagunii, valus ja paha on ka nagunii.