Esileht Koolilaps Tänapäeva laste areng

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )

Teema: Tänapäeva laste areng

Postitas:
Kägu

Ma täiesti pahviks löödud kui nägin oma sugulase tütart kes on 9 aastane. Nad elavad välismaal ja seal vist saavadki lapsed palju varem nö. küpseks? ????????‍♀️  Jutt on tüdrukul nii asjalik, et minu 9a tundub ikka täitsa titekas ta kõrval. Kõik see riietusstiil ja olek oli kohe nagu mingil 14-15 aastasel. Märkasin, et tüdrukul olid isegi natuke pikemad küüned prantsuse maniküüriga ????????????‍♀️???? nabapluus ja lokki keeratud juuksed. Ta on muidugi pikemat kasvu ka kui omaealised, ehk seepärast jättis ka rohkem teismelise mulje.

+2
-20
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Nii et sinu mõõdupuu järgi on suur, tubli ja asjalik tüdruk see 9-aastane, kellel on pikad küüned ja prantsuse maniküür? 🙂 Hea nali.

Ja mida mõtled “asjaliku jutu” all? Kas ta vuristas kiirkõnes poistest ja bändidest või analüüsis Rembrandti ja Tiziani?

Ei saa välismaal lapsed sugugi varem küpseks. (Jällegi, mida sa pead küpsuseks?)

Semiootikud ütlevad, et kaasaaja Lääne ühiskonna suurimaid probleeme on see, et lapseiga on muutunud palju lühemaks, seevastu teismeiga venib lõpmatuseni välja.

Ehk teisisõnu: juba paarikuistelt kistakse lutid suust, nelja-aastaselt rebitakse ära kaisukaru ja viiakse nad öisele klubipeole, viieselt saavad esimesed kunstküüned ja neid koheldakse igas mõttes kui teismelisi.

Kahjuks aga loodus sellele hästi ei vaata ja lühendades normaalset lapsepõlve meelevaldselt, tekitatakse olukord, kus liiga varakult teismeikka surutud inimene jääbki psühholoogiliselt sellesse vanusesse kinni. Nii on Euroopa suurlinnad täis 35+ aasta vanuseid puberteete, kes ei leia oma kohta elus, tahavad ainult pidutseda ja sõpradega hängida.

Mina ei nimetaks seda küpsuseks.

+30
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Välimus nii noorel lapsel on sageli ema eneseväljendus.

Mis aga puutub 9 aastase asjalikkusse, siis ka Eestis on vägagi asjalikke 9aastaseid ja ka Prantsusmaal on täiesti titelikke algklasside lapsi.

+17
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma täiesti pahviks löödud kui nägin oma sugulase tütart kes on 9 aastane. Nad elavad välismaal ja seal vist saavadki lapsed palju varem nö. küpseks? ????????‍♀️ Jutt on tüdrukul nii asjalik, et minu 9a tundub ikka täitsa titekas ta kõrval. Kõik see riietusstiil ja olek oli kohe nagu mingil 14-15 aastasel. Märkasin, et tüdrukul olid isegi natuke pikemad küüned prantsuse maniküüriga ????????????‍♀️???? nabapluus ja lokki keeratud juuksed. Ta on muidugi pikemat kasvu ka kui omaealised, ehk seepärast jättis ka rohkem teismelise mulje.

Vaadates su smailide kasutust, siis ega sindki väga täiskasvanuks pidada ei saa.

+17
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pervert?

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Välimus nii noorel lapsel on sageli ema eneseväljendus.

Mis aga puutub 9 aastase asjalikkusse, siis ka Eestis on vägagi asjalikke 9aastaseid ja ka Prantsusmaal on täiesti titelikke algklasside lapsi.

Ei tea, kas ema väljendus aga võib- olla väljendab pere majanduslikku jõukust….? Mitu naist peres ikkagi küünetada, hooldada, ripsmed kleepida- ei ole odav lõbu. Maniküür on muidugi soodsam kui kunstküüned panna ja hooldada. Maniküür võib ka meditsiniilisest lähtuvalt näidustatud olla. Nt problemaatilised küünenahad või paksendid sõrmedel. Kui näpud lühikesed, saab muidugi kunstküüntega visuaalselt  ‘nö’ pikendada. Ma ei tormaks ema süüdistama ehk ikka on ‘päris’  põhjused 🙂

 

 

+2
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma töötan poes ja just eile imestasin kui üks pikkuse-välimuse järgi 8-9a tüdruk oli pikkade, punaste kunstküüntega. Isegi mingid maalingud ja kivikesed olid peal. Mina võhikuna ei osanud nii kiirelt tuvastada, kas tegu päris geelküüntega või siis need plastikust, oma küünte peale kleebitavad, aga mingit sorti “kunst” nad igal juhul olid ja päris pikad ka.

Muus osas oli laps nagu laps ikka, tutimüts peas ja talvejope+traksipüksid komplekt seljas, ostis viieka eest paki kummikomme ja ühe Chupa Chupsi, aga need tibiküüned….

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei saa välismaal lapsed sugugi varem küpseks. (Jällegi, mida sa pead küpsuseks?)

Mind huvitab jällegi, mida teemaalgataja peab “välismaaks”? Kas Eesti on tõesti ainuke riik maailmas, kus on lapsed titekad ja nii kui sammu üle piiri astud – ükskõik millise ilmakaare suunas – siis on kohe suur vahe näha? Ja nii igal “välismaal” ühtemoodi? Kas päriselt maakaarti vaadates ka ei adu, kui pisike Eesti ometi on ja et selline väide on täiesti absurd?

Ma elan ise ka “välismaal” (Rootsis) ja lapsed ning teismelised on siin maru asjalikud küll, ja mitte mingis küünte-meigi-kõrvarõngaste mõttes. Suhtlevad ka hästi vabalt igasuguste inimestega. Väga tore on muide kõrvalt kuulata, kuidas vanemad oma lastega räägivad, nagu võrdne võrdsega, mitte jõupositsioonilt.

AGA mul pole erilist kokkupuudet eesti lastega, nii et ma ei tea, võib-olla lapsed ongi tänapäeval sellised? Minu ajal ei olnud, laps oli ühiskonnas ikka pigem sellel kui-kana-pissib-positsioonil.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eestiski on 9-aastaseid tibinaid: otsitakse Snapchati ja Tiktoki kaudu meest, jauratakse avalikes kommentaariumites kõige ägedama kosmeetika teemadel jne. Mu 13-aastane (kes vahel esisalgu lokki keerab ja õhkõrna meigi teeb vabadel päevadel) ehmatas ühe tuttava lapse tegudest niiviisi, et ei osanud esialgu selle väljakutsuvalt meigitud näo ja meheotsimiskuulutuse peale äragi otsustada, kas teavitada veebipolitseid või lapsevanemaid. Saatsime siiski emale väljavõtte, et las otsustab ise edasise tegevuskäigu. Tuli välja, et emal polnud aimugi ja tegutsetigi kambakesi: meigiti, tehti kuulutus, et “vanemaid” poisse (10-12-aastaseid) leida, sest viimane aeg on ju suhtesse asuda (kusagil sotsiaalmeedias lihtsalt staatse nuppu vajutada). See, et sellega võiks jätta väga vale mulje ja veel hullem, saada väga vale kontingendi tähelepanu (pedofiilid jne), sellele nad ei mõelnud.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Neid on alati olnud. Mul ühe õe tütar kandis 10aastaselt juba rinnahoidjaid. Mingit nutividinate vastu ei tundnud huvi, elas oma kunstimaailmas, rääkis hea meelega täiskasvanutega oma kunstitöödest ja kunstiringist jne. Ja teise õe sama vana tütar oli ikka nagu tavaline 10aastane, ei mingeid kurve, no juukseid muidugi triibutas ka roosaks, aga ikka täitsa laps mis laps, rääkis oma lapse juttu, nurus vanematelt kommiostmist jne.

Mäletan oma lapsepõlvest, et meiega ühes kortermajas elas üks tüdruk, kes oli ka 12aastaselt juba täitsa selline, rinnakas, juukseid värvis tumelillaks (nagu siis moes oli ca 25 aastat tagasi), huuled ka tumelillaks (nagu siis moes oli, võeh :D) käis koolidiskodel vanemate poistega sebimas jne. Samas teised temavanused olid ikka täitsa lapsed. Ja siis nädalavahetusel oli eriti veider vaatepilt, kui ta, selline varaküps diskotaja, mängis omaealistega hoovipeal laste mänge 😀 Et vaimselt arengult veel kuskil seal lapse ja teismelise vahel….

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma töötan poes ja just eile imestasin kui üks pikkuse-välimuse järgi 8-9a tüdruk oli pikkade, punaste kunstküüntega. Isegi mingid maalingud ja kivikesed olid peal. Mina võhikuna ei osanud nii kiirelt tuvastada, kas tegu päris geelküüntega või siis need plastikust, oma küünte peale kleebitavad, aga mingit sorti “kunst” nad igal juhul olid ja päris pikad ka.

Muus osas oli laps nagu laps ikka, tutimüts peas ja talvejope+traksipüksid komplekt seljas, ostis viieka eest paki kummikomme ja ühe Chupa Chupsi, aga need tibiküüned….

Ma ei mäleta, kui vana ma olin, kui mängisin sõbrannaga liivakastis ja paar vanemat tüdrukut läksid mööda ning kommenteerisid mind – endal küüned lakitud, aga mängib liivakastis 😀 Eks ta üks suur ema jäljendamine ole. Mu tütar (8a) ka lakib hea meelega küüsi, kuid luban ainult üpris tagasihoidlike lakkidega. Nüüd on hakanud juuste värvimist nuiama, hetkel punnin veel vastu ja loodan ehk kuni 12a vastu pidada 😀

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samas ei pruugi väline ja sisemine n-ö küpsus koos käia. See, kui 8-aastane ennast paksult meigib ja pikki küüsi kannab, ei tähenda, et tal mõistust rohkem oleks.

Samas mõni teine mängib alles kaisukaga, aga maailmapilt, sõnavara ja arutlusoskus on väga heal tasemel, ta on huvitav vestluskaaslane.

+14
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Päris huvitav maailmavaade, pikad küüned muudavad isegi jutu asjalikuks. Mul ei ole pikad küüned, ma alles nii lapsik.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsed arenevadki väga erinevalt, ei usu et välismaa niiväga teistmoodi on. On tüdrukuid, kes ka meil juba algklassides hakkavad ennast meikima ja üritavad poiste ees edvistada – ja on ka neid, kes jõuavad selliste teemadeni alles gümnaasiumis.  Ja alati on ka neid, kes on juba titest peale oma jutu poolest “väikesed täiskasvanud”.  Ei teagi, kas päris täiskasvanuna neist erinevustest ka midagi alles on jäänud.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nii et sinu mõõdupuu järgi on suur, tubli ja asjalik tüdruk see 9-aastane, kellel on pikad küüned ja prantsuse maniküür? ???? Hea nali. Ja mida mõtled “asjaliku jutu” all? Kas ta vuristas kiirkõnes poistest ja bändidest või analüüsis Rembrandti ja Tiziani? Ei saa välismaal lapsed sugugi varem küpseks. (Jällegi, mida sa pead küpsuseks?)

Semiootikud ütlevad, et kaasaaja Lääne ühiskonna suurimaid probleeme on see, et lapseiga on muutunud palju lühemaks, seevastu teismeiga venib lõpmatuseni välja. Ehk teisisõnu: juba paarikuistelt kistakse lutid suust, nelja-aastaselt rebitakse ära kaisukaru ja viiakse nad öisele klubipeole, viieselt saavad esimesed kunstküüned ja neid koheldakse igas mõttes kui teismelisi.

Kahjuks aga loodus sellele hästi ei vaata ja lühendades normaalset lapsepõlve meelevaldselt, tekitatakse olukord, kus liiga varakult teismeikka surutud inimene jääbki psühholoogiliselt sellesse vanusesse kinni. Nii on Euroopa suurlinnad täis 35+ aasta vanuseid puberteete, kes ei leia oma kohta elus, tahavad ainult pidutseda ja sõpradega hängida. Mina ei nimetaks seda küpsuseks.

Mina ka olen alati mõelnud, kui räägitakse: “Oi, tänapäeval saavad lapsed ruttu täiskasvanuteks”, et no mis täiskasvanuteks?

Varasemates põlvkondades juhtus (eriti rasketel, näiteks sõja või küüditamise aegadel), et näit. poisike oli olukorras, kus ta oli ainus mees peres ja pidi hakkama raskeid meestetöid murdma või/ja muretsema, kuidas raha teenida, millega pere ära toita. Ühe mehe elulooraamatust lugesin, et kui ta pidi poisikesena esimest korda hobusega kündma, siis oli adra tõstmine vao lõpus ikka meeletult raske. Aga valikut polnud, sest kuidagi pidid nad emaga söönuks saama. Jäi koolitee katki raske elu pärast (õnneks sai hiljem jätkata). Ehk siis lapsepõlv jäi lühikeseks, pidi noorelt täiskasvanuks saama, sest õlgadele tulid täiskasvanu kohustused ja mured. Seda nimetaks ma varakult täiskasvanuks saamiseks.

Aga need tänapäeva nö. “noorelt täiskasvanuks saanud”? Teatud viisil riietumine, sotsmeedia, igasugu iidolite imetlemine, poiss- ja tüdruksõbrad… Ehh, need on ju teismelised! Lapse mängud vahetatakse teismeliste mängude vastu, muud ei midagi.

Samas läänelikus ühiskonnas (nn. vanas euroopas veel rohkem kui Eestis, kuhu kõik läänelikud-moodsad lastekasvatussuunad ei jõudnud/jõudsid hilinemisega, kui neis oli juba kahtlema hakatud) kohati on olnud jah see, et väiksel lapsel (isegi väga väiksel, näit. aastasel) taunitakse näit. vanematega koos magamist (kui ta oma toas magada kardab) jms. väikelapsele iseloomulikku.

Võibolla aastaid hiljem jääb see, kelle puhul väiksena nii oluline oli, et ta ikka võimalikult vara oma toas magaks ja titelik ei oleks, hoopis tsiteeritud käo kirjeldatud 35+ puberteediks 😀

+14
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teismeiga jõuabki ju inimestel erineval ajal kätte. Ma töötasin varem õpetajana ja oli kord siis algklassides üks tüdruk, kelle üks vanematest oli pärit Indiast. Ja tema muundus vist juba kusagil kolmandas klassis vormikaks, oli teistest peajagu pikem ja muidugi hakkas ka puberteedile vastavalt käituma. Teised lapsed puhta tited alles, ei saanud muidugi muhvigi aru ja ta tekitas ikka tõelise kaose seal klassis.

Praegu ma ei ela enam Eestis ja oma lapsele just taotlesin aasta pikendust enne kooli minekut. Kolm erinevat spetsialisti, kellega rääkisin, kõik ohkasid, et see kuueselt kooli minek on vaid riigi poolt loodud seadus, mitte aga mingil moel laste arenguga kooskõlas ja et lapse arengus on kõige tähtsam võimalus mängida. Esimene klass ongi siin pmst lasteaia pikendus. Keegi ei eelda, et laps peaks juba lugeda või kirjutada või arvutada oskama. Hämmeldusega lugesin just siit teistest teemast, et Eestis peavad lapsed esimese klassi katsetel sudokusid lahendama…

Tegemist on Euroopa suure heaoluriigiga, kus on tipptasemel meditsiin, tehnika ja tööstus. Pole märgata, et elanikkond kuidagi juhm või intellektuaalselt vähevõimekas oleks.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Praegu ma ei ela enam Eestis ja oma lapsele just taotlesin aasta pikendust enne kooli minekut. Kolm erinevat spetsialisti, kellega rääkisin, kõik ohkasid, et see kuueselt kooli minek on vaid riigi poolt loodud seadus, mitte aga mingil moel laste arenguga kooskõlas ja et lapse arengus on kõige tähtsam võimalus mängida. Esimene klass ongi siin pmst lasteaia pikendus. Keegi ei eelda, et laps peaks juba lugeda või kirjutada või arvutada oskama. Hämmeldusega lugesin just siit teistest teemast, et Eestis peavad lapsed esimese klassi katsetel sudokusid lahendama… Tegemist on Euroopa suure heaoluriigiga, kus on tipptasemel meditsiin, tehnika ja tööstus. Pole märgata, et elanikkond kuidagi juhm või intellektuaalselt vähevõimekas oleks.

No Eestis minnakse kooli seitsmeaastaselt, mis on Euroopa mõistes ikka väga hilja, lisaks on mul terve suur hulk tuttavaid, kes on taotlenud oma põhimõtteliselt täiesti tervele lapsele koolipikenduse, mistõttu nemad on läinud kooli üldsegi kaheksaaastastena.

Suures osas teistes riikides on koolikohustus lastel alates viiendast eluaastast, mõnel pool koguni neljaselt. Loomulikult ei pea selles vanuses lapsed kooli minnes oskama ei lugeda ega kirjutada! Vaid need viieaastaste “koolid” ongi vaid lasteaiad, meie mõistes, lihtsalt nimetatakse kooliks. Aga lugema-kirjutama õpitakse kõikjal maailmas umbes 7-8 aasta vanuses – pole vahet, kas seda klassi, kus see 7-8 aasta vanune laps selles riigis hetkel õpib, nimetatakse esimeseks, teiseks või kolmandaks klassiks.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina olen oma lapsega väga palju tegelrnud. Muuseumid,  teatrid, kinod, spordivõistluste vaatamine, palju reisinud jne. Tänu sellele on tal koguaeg olnud eakaaslastest laiem silmaring ja huvi masilmas toimuva vastu. Sõbrad on endast vanema, sest ütleb, et enda vanustega on igav.
See asjalikkus oleneb ikka sellest kui palju lapsega tegeled ja teda arendad, mitte selkest kus riigis laps elab.

+7
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaid need viieaastaste “koolid” ongi vaid lasteaiad, meie mõistes, lihtsalt nimetatakse kooliks.

Jah, vahe ongi põhiliselt vaid selles, et kooliks nimetamise korral ei pakuta siis tööpäeva lõpuni ärahoidmist, vaid peale õppetunde tuleb laps ära viia. Ehk nö. kooliskäival väikelapsel peab lisaks olema kodune/osaliselt kodune vanem, lapsehoidja või lastehoid. Meie oleme harjunud, üks asutus (lasteaed) pakub väikelapsele nii õpet kui ka tööpäeva lõpuni ärahoidmist.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei tea, kas ema väljendus aga võib- olla väljendab pere majanduslikku jõukust….? Mitu naist peres ikkagi küünetada, hooldada, ripsmed kleepida- ei ole odav lõbu. Maniküür on muidugi soodsam kui kunstküüned panna ja hooldada. /-/Ma ei tormaks ema süüdistama ehk ikka on ‘päris’  põhjused ????

Haha, nagu põhjus, miks tehisküüni pole, oleks enamasti majanduslik? 🙂
Ma suudaks hinna poolest kahtlemata panna kunstripsmed ja -küüned nii endale kui lastele, aga absoluutselt mingit soovi pole selleks.
Loomulikult tuleneb see emast.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul küll ilmselt täiesti teine arusaam asjalikkusest, aga olen ka tabanud end mõttelt, et vau, kui asjalik. Mul poeg saab (ka aasta-paar vanemate) tüdrukutega hästi läbi, kes just mingi sellise omaduse poolest sarnased, mida mina nimetaks asjalikkuseks. Arvan, et nad lihtsalt n-ö sotsiaalselt andekad (tegeldud lapsed muidugi ka, mitte ainult loomupäraselt). Aga nemad pigem poisitarid, st küüntes see ei väljendu. Minu poiss on küll laia silmaringiga, aga eakohaselt naiivne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul küll ilmselt täiesti teine arusaam asjalikkusest, aga olen ka tabanud end mõttelt, et vau, kui asjalik. Mul poeg saab (ka aasta-paar vanemate) tüdrukutega hästi läbi, kes just mingi sellise omaduse poolest sarnased, mida mina nimetaks asjalikkuseks. Arvan, et nad lihtsalt n-ö sotsiaalselt andekad (tegeldud lapsed muidugi ka, mitte ainult loomupäraselt). Aga nemad pigem poisitarid, st küüntes see ei väljendu. Minu poiss on küll laia silmaringiga, aga eakohaselt naiivne.

Kuule, ära nüüd kõiki tüdrukuid, kes oma küüsi ei värvi ega geelita, kohe “poisitarideks” ka tituleeri 🙂 Ei tea, kui vanadest lastest sa praegu räägid, aga minu 14-aastasel tütrel näiteks on hetkel küüned täitsa värvimata – et siis on ta järelikult poisilik tüdruk?

Minul endal on ka küüned värvimata, pole aastaid värvinud – mina olen seega mehelik naine. Mitte paha pärast ja saan su jutu mõttest aru, kuid tahan öelda, et sul on pisut veider definitsioon naiselikkusele ja mehelikkusele.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

pisut veider definitsioon

Ma ei üritanud üldistada tegelikult, stereotüübid pole minu teema. Konkreetselt need, kelle kohta mina olen vaadanud, et vau, kui asjalikud, ongi sellised puu otsa ronijad ja jalkatrennis käijad, kes kleidi panevad selga pika hambaga ainult teklipäevaks.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

pisut veider definitsioon

Ma ei üritanud üldistada tegelikult, stereotüübid pole minu teema. Konkreetselt need, kelle kohta mina olen vaadanud, et vau, kui asjalikud, ongi sellised puu otsa ronijad ja jalkatrennis käijad, kes kleidi panevad selga pika hambaga ainult teklipäevaks.

Eks niisuguseid stereotüüpe nt film “Arukas blondiin?” murda üritaski. Võib-olla oled ise poja emana võtnud asjalikkuse mõõdupuuks n-ö poistejutud, umbes nii, et see laps räägib võitluskunstidest ja maailma päästmisest – see on asjalik, aga too laps räägib riidemoodidest, järelikult pole asjalik.

Minu tütred käisid aastaid jalkatrennis ja kandsid igapäevaselt kleite. Jututeemad olid neil ka seinast seina, seega midagi põhjapanevat väita ei oska.

Muide, teadlased väidavad juba ammu, et pigem on arukamad ja elus paremini toimetulevad need inimesed, kelle sugupooles leidub vastassugupoolele omistatavaid jooni. Välismaal andekate laste erikoolides oli viidud läbi uuring, kus muuseas selgus, et eriti kõrge IQga poisid olid keskmisest naiselikumad ja tüdrukud keskmisest mehelikumad.

No umbes nii, et seal äärmistes otstes olevad “ürgmehed” ja “ürgnaised” tegelikult ilma väga ei tee, vaid elus edasi jõuavad kusagil vahepeal olijad.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

asjalikkuse mõõdupuuks n-ö poistejutud

Tegelikult ei.

Võtan täiesti omaks, et minu valim on n-ö laiema huvideringiga tüdrukud ja rahulikuma loomuga poisid.

Aga see pole üldse see, millest oleks pidanud kinni hakkama, mõte oli selles, et on lapsi, kellele on loomuomane osata leida jututeemasid ja erinevates olukordades erinevate täiskasvanutega hästi kohaneda, mõjudes seetõttu asjalikult. Väline on täiesti teisejärguline, minu lapse sõprade seas paistavad juhuslikult silma just mõned tüdrukud. See, et nad on “poisitarid”, on juhuslik kokkulangevus ja seotud sellega, et tegu poisi sõpradega.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Haha, nagu põhjus, miks tehisküüni pole, oleks enamasti majanduslik?

Küüsi on see sõna.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Välimus nii noorel lapsel on sageli ema eneseväljendus.

Mis aga puutub 9 aastase asjalikkusse, siis ka Eestis on vägagi asjalikke 9aastaseid ja ka Prantsusmaal on täiesti titelikke algklasside lapsi.

Ei tea, kas ema väljendus aga võib- olla väljendab pere majanduslikku jõukust….? Mitu naist peres ikkagi küünetada, hooldada, ripsmed kleepida- ei ole odav lõbu. Maniküür on muidugi soodsam kui kunstküüned panna ja hooldada. Maniküür võib ka meditsiniilisest lähtuvalt näidustatud olla. Nt problemaatilised küünenahad või paksendid sõrmedel. Kui näpud lühikesed, saab muidugi kunstküüntega visuaalselt ‘nö’ pikendada. Ma ei tormaks ema süüdistama ehk ikka on ‘päris’ põhjused ????

Me pere on heal järjel, et võin panna ka koerale ripsemad ja kassile kunstküüned, aga ei pannud neid 9-aastasele lapsele. Kui vaatasin TLC vahest lapsmisside saadet, siis ausalt läks süda pahaks neid 6-7 aastaseid spreipäevituse ja kunstripsmetega lapsnaisi vaadates, mis vanemad seda lastega teevad, ise tavaliselt olid paksud ja hoolitsemata.

Kuskil 4-5ndas klassis (11-12) sain tuttavaks enda vanuse tüdrukuga, kelle olid suured rinnad, akne,  pikka kasvu, volüümikas – varaküps igast otsast. Kutsus endale küll ja sinna tuli tema sõbranna, kes oli meist 3-4 aastat vanem ja nägi samasugune välja. Mäletan et küsis, kui vana ma olen ning jäi mind üllatusega vaatama – ning mainis siis sõbrannale, et sa näed tema kõrval  nagu tädi välja. Kukkusid arutama, kuhu pidusse minna ja kust poisse saada – ma veel ise mängisin sel ajal nukkudega (80ndatel).

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuskil 4-5ndas klassis (11-12) sain tuttavaks enda vanuse tüdrukuga, kelle olid suured rinnad, akne, pikka kasvu, volüümikas – varaküps igast otsast.

tegelikult on õnnetu laps, kellel jäi mingil põhjusel mõni aasta vahele.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei tea, kas ema väljendus aga võib- olla väljendab pere majanduslikku jõukust….? Mitu naist peres ikkagi küünetada, hooldada, ripsmed kleepida- ei ole odav lõbu. Maniküür on muidugi soodsam kui kunstküüned panna ja hooldada. /-/Ma ei tormaks ema süüdistama ehk ikka on ‘päris’ põhjused ????

Haha, nagu põhjus, miks tehisküüni pole, oleks enamasti majanduslik? ????

Ma suudaks hinna poolest kahtlemata panna kunstripsmed ja -küüned nii endale kui lastele, aga absoluutselt mingit soovi pole selleks.

Loomulikult tuleneb see emast.

Väga ei usu. Inimene, kes kirjutab “tehisküüni”, ei saa särav pliiats olla.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nii imelik on lugeda, et keegi seda tuunimist selliselt mõõdab. See on ju absurd tegelikult. Puudub veel, et selle kohta keegi ütleks – hoolitsetud. Mõned ütlevad ju väliselt ületuunitute kohta nii.
Ma saan aru, kui TA oleks rääkinud asjadest, mida tüdruk teha oskab ja mis on imestamist väärt. Näiteks teadmised + oskused. USKUMATU.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )


Esileht Koolilaps Tänapäeva laste areng