Tere
Kas tööandjal on õigus püstitada oma alluvatale nö ühisvastutusega ülesandeid, kuhu ta seob nö ühte tööülesandesse mitu inimest, aga nende tööülesannete sisu on isikutele erinev? Seega tekib hägune arusaam töötajate vastutuspiiridest ja ülesande soovitud tulemist.
Ükski seadus seda ei keela, nii et võib küll.
Kogu ettevõte ongi ju üks tandemülesanne?! Paljusid asju ei saagi üksi teha, eriti kui ühel üks ja teisel teine oskus.
Kogu ettevõte ongi ju üks tandemülesanne?! Paljusid asju ei saagi üksi teha, eriti kui ühel üks ja teisel teine oskus.
Jaa, just. Kuid kas juhil ei ole kohustus anda selgelt piiritletud ülesandeid igaleühele? S.t. nt kui juht võtab kaks inimest ja ütleb, et tehke ära üks konkreetne ülesanne, aga sealjuures on nendel inimestel selle töö sees erinevad ülesanded, siis jääb ju selgusetuks, kes vastutab tulemuse eest. Mina töötajana ei saa ju vastutata kaastöötaja poolse ülesande täitmise eest.
Oleneb ülesandest ja sellest kuidas te seda teete. Saan aru, et see võib raske olla, et kui on samal pulgal siis üks muutub kontrollivaks, et kas sul on tehtud juba, kas on õigesti tehtud jne. Samas ülemuse koha pealt on see tüütu ja lapsik kui miski tegemata või vigane “aga mina ei pidanudki seda tegema”, “minu ülesanne pole teda jälgida” vmt.
See kui täpselt juhised anda oleneb suurest ülesandest. Kas seda saab/peab koos tegema või ongi see, et ühel on nö üks ja teisel teine üksteisesse mittepuutuvad osad ja ühine piir puudub ehk puudubki ülevaade teise tegemisest.
Kõige lihtsam on niipalju kui võimalik ise proovida. Võtta koos aeg maha, panete iseendale ajalimiidi ja eesmärgid paika. Ülemused ei viitsi tegeleda sellega, et kas see on nüüd minu või sinu ülesanne – niipalju kui võimalik jagelege omavahel – et oleks aus/võrdne ja tehtud saaks. Kui tõesti ei suuda siis minge küsige.
Kogu ettevõte ongi ju üks tandemülesanne?! Paljusid asju ei saagi üksi teha, eriti kui ühel üks ja teisel teine oskus.
Jaa, just. Kuid kas juhil ei ole kohustus anda selgelt piiritletud ülesandeid igaleühele? S.t. nt kui juht võtab kaks inimest ja ütleb, et tehke ära üks konkreetne ülesanne, aga sealjuures on nendel inimestel selle töö sees erinevad ülesanded, siis jääb ju selgusetuks, kes vastutab tulemuse eest. Mina töötajana ei saa ju vastutata kaastöötaja poolse ülesande täitmise v tema töö tulemuse kvaliteedi eest.
Ei ole mingit kohustust. Suured inimesed, saage hakkama. Koolis õpilased suudabad grupitöö endi vahel ära jaotada ja nüüd täiskasvanud ei saa. Äkki töötad valel kohal, kui selline asi umbe su ajab. Too konkreetne näide, siis võibolla saab paremini aru, mida mõtled.
mida sa jonnid, kui ei taha teha, siis ütle seda oma tööandjale
Meil on kogu aeg sellised ülesanded. Vaja on teha nelja-viie peale mingi asi, kõik ühel pulgal inimesed. Kuidas tehtud saavad või kes mida teeb, pole ülemuse asi.
Minu seisukohast on see vastutustundetu ja väga kehv juhtimine, et mitte öelda olematu juhtimine.
Minu seisukohast oled sina jälle kehv töötaja, kui meeskonnas töötamise oskus on 0.
Meil on kogu aeg sellised ülesanded. Vaja on teha nelja-viie peale mingi asi, kõik ühel pulgal inimesed. Kuidas tehtud saavad või kes mida teeb, pole ülemuse asi.
Kehv ülemus siis, kui pole tema asi. Mis nii viga oleks ülemus olla. Muudkui jagad ülesanded t tervele kollektiivile tervikuna laiali ja mis edasi saab, pole minu asi. Minu seisukohast on see vastutustundetu ja väga kehv juhtimine, et mitte öelda olematu juhtimine. Töölepingus on selgelt kirjas, et tööandja peab andma selgeid juhiseid tööülesanneteks, sealjuures allub töötaja otseselt juhile. Seega pole minu asi vastutada tööandja ees oma kaastöötaja pädevuse eest. See on ikka tööandja enda kohustus: püstitada ülesandeid ja kontrollida nende kvaliteetset täitmist, pärida aru ning saada vastuseid. Minul on leping tööandjaga oma isikuna ainuisikulselt, mitte kollektiivselt.
Ole hea, täpsusta natuke selle tööülesande sisu ja seda, mida keegi tegema peab seal. Saad mõistlikumad vastused (arvamused). Praegu siin vastavad inimesed, kes teevad iga päev selliselt tööd, sest nende töö olemus ongi selline. Seega saad loogiliselt vaid hinnanguid, et asi sinus. Võib aga vabalt olla, et sinu töökoht ja töö sisu on selline, et niimoodi ülesannete andmine ongi väga halb juhtimine.
Kehv ülemus siis, kui pole tema asi. Mis nii viga oleks ülemus olla. Muudkui jagad ülesanded t tervele kollektiivile tervikuna laiali ja mis edasi saab, pole minu asi. Minu seisukohast on see vastutustundetu ja väga kehv juhtimine, et mitte öelda olematu juhtimine. Töölepingus on selgelt kirjas, et tööandja peab andma selgeid juhiseid tööülesanneteks, sealjuures allub töötaja otseselt juhile. Seega pole minu asi vastutada tööandja ees oma kaastöötaja pädevuse eest. See on ikka tööandja enda kohustus: püstitada ülesandeid ja kontrollida nende kvaliteetset täitmist, pärida aru ning saada vastuseid. Minul on leping tööandjaga oma isikuna ainuisikulselt, mitte kollektiivselt.
Ilmselt jah räägime erineva taseme töötajatest. Meil on töötajad kõrgetasemelised spetsialistid, kes ei vaja näpuga näitamist ja oskavad ka oma peaga mõelda. Kui on tegemist ehitajate brigaadiga, kuhu kuuluvad neli jorssi, kelle kõigi eesmärk on võimalikult vähe midagi liigutada, siis nii ilmselt tõesti ei saa.
Kogu ettevõte ongi ju üks tandemülesanne?! Paljusid asju ei saagi üksi teha, eriti kui ühel üks ja teisel teine oskus.
Jaa, just. Kuid kas juhil ei ole kohustus anda selgelt piiritletud ülesandeid igaleühele? S.t. nt kui juht võtab kaks inimest ja ütleb, et tehke ära üks konkreetne ülesanne, aga sealjuures on nendel inimestel selle töö sees erinevad ülesanded, siis jääb ju selgusetuks, kes vastutab tulemuse eest. Mina töötajana ei saa ju vastutata kaastöötaja poolse ülesande täitmise v tema töö tulemuse kvaliteedi eest.
Selline küsimus tekib siis, kui juba on probleem. Igaüks vastutab oma töölõigu eest. Kui on probleem, siis selgittatakse välja, kes mida tegemata jättis.
Kujuta ette, et sa töötad liinil, kus igaühel on ülesanne roboti külge 1 jupp panna. See on ka ühistöö. Kõik valmistavad ühte robotit, kuid igaüks vastutab lõpuks ikka ainul toma töölõigu eest. Kui robot ei saa valmis, siis tuleb vaadata, kus ta liinil toppama jäi. Kui valmis robot töötab halvasti, siis on vaja välja selgitada, miks ja milline detail on halvasti kinnitatud jne.
Samamoodi toimub see ka nö pehmel eriala. Näiteks mina olen jurist. Ma koostan mingi lepinguprojekti. MA ei koosta sed akunagi 100% üksi, sest mina ei otsusta, millist teenust osutatakse, millised on tingimused, tähtajad, aruandluskohustus – selle info saan kõik siiski äripoolelt. Samamoodi küsin ma äripoolelt, et kas nad suudavad ette ennustada, millised olukorrad on kindlasti sanktsioneeritavad – see tähendab, et mis on kindlasti oluline rikkumine, mis on nende jaoks kõige olulisem. See ongi tihe koostööprotsess ja igaüks vastutabki selle eest, mida ta teeb. Mina juristina vastutan, et leping oleks selge ja arusaadav, üheselt tõlgendatav. Et olek sette nähtud mingid õiguskaitsevahendid probleemide korral. Aga samas ma ei vastuta, kas lepingus kajastatud tähtajad on tegelikult need, mis tagavad meile tulemuse, kas see, mida ostetaks,e on tegelikult see, mida vajatakse jne. Samuti ma ei vastuta, kui äripool on andnud mulle puuduliku info, midagi minu eest varjanud. Aga kõiki neid probleeme hakkame lahendama alles siis, kui sellega tekib mingi probleem.
Kui on võrdsed töötajad, siis üks neist võtab tavaliselt initsiatiivi – ja tema teeb karjääri. Teised jäävadki oma lihttööd tegema.
Koos tegutsemisest tekivad probleemid siis, kui keegi jätab oma osa korralikult tegemata või kui keegi hakkab hirmsatmoodi bossi mängima või kui ülesande andja on ebapädev.
Mis puutub grupitöösse koolis, kus hinnatakse lõpptulemust, mitte iga konkreetse inimese panust, siis oleneb täiesti grupist. Väga vabalt võib nii olla, et üks-kaks inimest teevad kogu töö.
