Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Tarbija käitumine ja hinnatõusud
Valmistoidu sulatad ju otse pliidil või ahjus, mitte ei oota järgmist õhtut! Sa pole elus külmutatud juurviljasegusid või marju kasutanud? Pelmeene või kalapulki, külmutatud pirukaid või pitsat teinud? Keegi ei sulata neid enne külmikus, pannakse külmunult ahju või pannile või koogile. Külmutan puljongit, sulatan pliidil potis ja teen kohe supiks.
Valmistoit ja mingi frikadell on 2 erinevat asja!
https://kodu.ohtuleht.ee/734525/9-nouannet-sugavkulmutatud-toiduainete-sulatamiseks
Paned poti või emailkausiga pliidi peale, lülitad pliidi sisse.
Emali? Ime, et alumiiniumit ei taha sisse süüa.
Emailkauss teeb minuga täpsemalt mida?
Sest see on otseses seoses hindade tõusuga. Ostad soodukate ajal. Suuremad keetmised-küpsetamised teed odava elektri ajal.
Ühest küljest õige. Keedad suure potitäie ühepajatoitu. Suurema koguse valmistamine võiks olla natuke ju odavam. Siis sööd perega kolmandiku ära. Kaks kolmandikku jahutad alguses toas maha ja siis sügavkülma. Sealt hakkad siis jupikaupa võtm/viilutama ja pliidil üles soojendama. Kui me nüüd ajame juuksekarva lõhki ja arvutame välja elektrikulu, mis kulub sügavkülmutamiseks ja päev või ka kaks hiljem pliidil soojendamiseks, siis ei pruugigi enam see tegevus rahalist säästu anda. Lisaks on miinus see, et peab ühte toitu sööma lühikese aja jooksul järjest (vahelduse ouudumine).
Lisaks on miinus see, et peab ühte toitu sööma lühikese aja jooksul järjest (vahelduse ouudumine).
Et ei ole isu kurguni täis süüa, jääb pekikiht paksemaks kasvatamata või?
Defineeri siis värske. Kui sinu jaoks võrdub värske sealiha sellega, et pole sügavkülmutatud, aga on näiteks Poolas 19 päeva tagasi tapetud, siis nõus.
Ma ei ole mingist Poola sealihast mitte midagi rääkinud, paluks mitte poolt jutule juurde mõelda.
See on nüüd see perekoolikas, kes võistleb kes on kõige vaesem. Kuidas muidu esimesena Poola odavliha meelde tuli?
Suur osa Eestis toimivaid lihatööstusi impordib oma liha. Ka mõnelgi väga tuntud tööstusel pole oma tapamaja. Liha tuuakse kaugelt-kaugelt maalt ja tehakse siin poolfabrikaatideks ja pihvideks, vorstideks 🙂 Aga see liha pole enam värske, see on palju reisinud liha 🙂
Loeme Rannarootsi lihatööstusest näiteks seda lõiku: “… selle töö teevad ilma tapatsehhita Rannarootsi lihatööstuses piltlikult öeldes ära kaks töötajat. Üks, kes tõstukiga laadib rekka pealt külmutatud liha lattu, ja teine, kes toorainelt pakendeid eemaldab.”
Minule ka ei meeldi sügavkülmutatud asjad
Üldiselt võib arvata, et sa lihtsalt ei tea, kui suur osa poes müüdavast lihast ja eriti mereandidest on sügavkülmutatud ja sulatatud. Veel eriti, kui suur osa poolfabrikaatidest seda on (hakklihast näiteks ja sellest tehtud tooted, vorstidest, ka suitsuvorstidest, grillvorstid, grill-lihast jne). Marinaadis pardifileed 🙂 ja pardikoivad. Viburännakud, krevetid, kui suur osa osa kala jne jne jne. Näiteks hiidkrevetid ja tuunikala, mida sa sushi sees sööd.
Minule ka ei meeldi sügavkülmutatud asjad
Üldiselt võib arvata, et sa lihtsalt ei tea, kui suur osa poes müüdavast lihast ja eriti mereandidest on sügavkülmutatud ja sulatatud. Veel eriti, kui suur osa poolfabrikaatidest seda on (hakklihast näiteks ja sellest tehtud tooted, vorstidest, ka suitsuvorstidest, grillvorstid, grill-lihast jne). Marinaadis pardifileed ???? ja pardikoivad. Viburännakud, krevetid, kui suur osa osa kala jne jne jne. Näiteks hiidkrevetid ja tuunikala, mida sa sushi sees sööd.
No seepärast talle ei meeldigi poest sulatatud toitu ostes seda veelkord sügavkülma panna ja uuesti sulatada, iga korraga ju rakud purunevad üha enam ja tooraine kaotab ju oma mahlu veelgi. Selline kala ja liha polegi enam sama hea, kui nt otse värskelt ostetud ja siis kiirelt külmutatud.
Defineeri siis värske.
Ole hea ja tee oma teema toorainete värskusest. See siin on muu teema ja keegi ei pea sulle midagi aru andma.
lõikad viilukese või seibi suppi/ühepajatoitu sügavast, kui tervet potitäit sulatada ei taha
Ma kujutan ette sellist vestlust õhtul pereringis. Pereema küsib mehe ja laste käest-mitu viilu sa ühepajatoitu tahad. Peeter vastab-pane mulle kaks viilu. Poeg Ants- mulle aitab täna ühest viilust küll.
Hinnatõusuteemast on saanud toidu külmutamise ja sulatamise teema.
teeb kohe meele rõõmsamaks, vähemalt naljakaks
Prognoos. Eelmine aasta fikseerisime gaasi enne kõrgeid hindu 0.73€/m3, tundus jube kõrge hind tol hetkel, aga räägiti, et tõuseb veel. Leping lõppeb oktoobris, hetkel juba uued hinnad 3€/m3, kuhu veel tõuseb, ei kujuta ette. Ahikütte võimalust pole, õhk-vesi pumba paigaldamine maksaks 10 000€.
Hind juba 4 eurot kuup!
Varsti on paljudel õnn kui üldse süüa on, värskusest suva.
Sest see on otseses seoses hindade tõusuga. Ostad soodukate ajal. Suuremad keetmised-küpsetamised teed odava elektri ajal.
Ühest küljest õige. Keedad suure potitäie ühepajatoitu. Suurema koguse valmistamine võiks olla natuke ju odavam. Siis sööd perega kolmandiku ära. Kaks kolmandikku jahutad alguses toas maha ja siis sügavkülma. Sealt hakkad siis jupikaupa võtm/viilutama ja pliidil üles soojendama. Kui me nüüd ajame juuksekarva lõhki ja arvutame välja elektrikulu, mis kulub sügavkülmutamiseks ja päev või ka kaks hiljem pliidil soojendamiseks, siis ei pruugigi enam see tegevus rahalist säästu anda. Lisaks on miinus see, et peab ühte toitu sööma lühikese aja jooksul järjest (vahelduse ouudumine).
Mina elan üksi. Ma tahaksin natuke vastu vaielda ja see ‘viilutamine’ on ka nagunii üle võlli keeratud tekst.
Mina harrastan ühepajatoidu sügavkülmutamist küll, söön seda toitu eelkõige talvel (noh see lihtsalt on minu jaoks pigem talvine toit ja suvel ei soovi). See on minu arvates aeganõudev, nö ‘pikk’ toit. Ma puhastan ja tükeldan kõik juurviljad algusest, iialgi ei osta mingeid valmiskooritud, -pestud ega -tükeldatud juurikaid. Ja minu üpt peab olema alati taise sealihaga, millel on omadus küpsedes järjest maitsvamaks muutuda, st seda üpt sees üle küpsetada ei ole võimalik. Ma ei taha kasutada mingi muu looma liha ja kindlasti mitte hakkliha. Seega on see toit aeganõudev, minul on ta klaaspotiga elektriahjus umbes 1,5 – 2 tundi, siis on kõik maitsed segunenud ja juurvili samas endiselt ühes tükis, mitte plöga, sest seda toitu ma küpsetamise ajal ei sega.
Nii, ja seega tahan ma seda teha harva ja see on alati mingi vaba nädalavahetuse päev, mil ma seda teen. Ja siis tean täpselt koguseid – teen sinna potti enda jaoks 4 söögikorda – üks täna kohe, teine homme (pott on jahekapis) ja siis 2 ülejäänud portsu panen kahte eraldi karpi – sügavkülma. Lähema paari kuu jooksul söön need ära. Halvaks ei lähe miski ja mitut päeva järjest ei pea ühte ja sama toitu sööma. Ma ei kasuta võid, mis kipub rääsuma, see vähene searasv seal karbis maitset ei muuda. Külmalt kallan otse pannile (ei sulata), sulab seal kohe ja praen läbi, soovi korral lisan veel värsket hakitud tilli. Väga maitsev. Ma ei kujutaks ette, et ma 1 korra asemel 4 korda nii pikalt ahju kasutaksin, milline kohutav elektrikulu ja minu tööaeg selle kõige ostmiseks, kojutassimiseks, puhastamiseks ja hakkimiseks. Mingit lisaelektrikulu ei tule sügavkülmutamisest, külmkapp on nagunii nonstop ühtemoodi töös ja ruumi mul seal on.
Mingi viilutamine on nii jabur, et ma isegi ei hakka kommenteerima. Sinu arvates pannakse ühepajatoit sügavkülma mingi pika kokkupressitud briketina või milles on sinu probleem?
Mingi viilutamine on nii jabur, et ma isegi ei hakka kommenteerima. Sinu arvates pannakse ühepajatoit sügavkülma mingi pika kokkupressitud briketina või milles on sinu probleem?
Ju ta arvab, et potiga pannakse. PK-s ei ole ükski lollus mõeldamatu.
Aga loe – pea 100% PK kägudest panevad ka koduse toidu jäägid, kui need on päevi tavakülmikus seisnud, sügavkülma. Oleme sinuga vist ainsad, kes “piiri peal” toitu ei külmuta.
Ära fantaseeri. Koduse toidu jagan kohe peale valmimist portsudeks. Ühe portsu söön kohe, teise jätan tavakülma soojendamiseks ja ülejäänud jagan portsudena karpidesse. Need karbid jahutan kiiresti ja siis kohe sügavkülma. Ei mingit päevi tavakülmikus seisnud toidu sügavkülmutamist. Ja karbid on täpselt ühe söögikorra jagu, seega võtan karbi välja, kui selle toidu isu tuleb, soojendan pannl või potis üles ja söön. Mulle nii sobib. Ma tõesti eeelistan enda tehtud toitu poe valmistoidule ning vahel on hea neid sügavkülmast väetuid kasutada.
lõikad viilukese või seibi suppi/ühepajatoitu sügavast, kui tervet potitäit sulatada ei taha
Kas pead oma rumalust demonstreerima? Miks ma toitu potis külmutama peaksin? Ikka karbis sobiva portsuna.
Kui me nüüd ajame juuksekarva lõhki ja arvutame välja elektrikulu, mis kulub sügavkülmutamiseks ja päev või ka kaks hiljem pliidil soojendamiseks, siis ei pruugigi enam see tegevus rahalist säästu anda. Lisaks on miinus see, et peab ühte toitu sööma lühikese aja jooksul järjest (vahelduse ouudumine).
Ei pea lühikese aja jooksul. See ju sügavkülmutamise mõte ongi.Kui tahaks 1-2 päeva päras sama toitu süüa, siis tõesti sügavkülma ei pane, siis läheb tavakülmikusse. Sügavkülmas toit säilib mitumeid kuid ju. Seega ongi mul see loogika, et igal nädalavahetusel teen mõne toidu, millest osa sügavkülma. Ja siis nädala sees võtan mõne. Aga sugugi mitte selle toidu, mida eelmisel nädalavahetusel tegin, aga mõne varasema, see mille järgi isu parajasti on.
inimestel võiks natu natukenegi huumorisoont olla, lugedes siin mõningaid vastu kommentaare, aga kui ei ole, no mis teha, eks moraalitsege siis edasi
inimestel võiks natu natukenegi huumorisoont olla, lugedes siin mõningaid vastu kommentaare, aga kui ei ole, no mis teha, eks moraalitsege siis edasi
Kui see nüüd nende pihta oli, kes selgitasid, et ei tule mingeid viile lõigata, siis kas väidad, et see tegelane, kes viilutamsiest rääkis tegi nalja? Sel juhul oli tegemist küll mõnitava nalajga ehk kiusuga. Ja kiusule ei pea tõesti naermisega reageerima. Kiusajatele ei tohi kaasa naermisega hoogu anda vaid neile tuleb selgelt öelda, hei, sa oled kiusaja, kiusata on nõme!
Aga loe – pea 100% PK kägudest panevad ka koduse toidu jäägid, kui need on päevi tavakülmikus seisnud, sügavkülma. Oleme sinuga vist ainsad, kes “piiri peal” toitu ei külmuta.
Ära fantaseeri. Koduse toidu jagan kohe peale valmimist portsudeks. Ühe portsu söön kohe, teise jätan tavakülma soojendamiseks ja ülejäänud jagan portsudena karpidesse. Need karbid jahutan kiiresti ja siis kohe sügavkülma. Ei mingit päevi tavakülmikus seisnud toidu sügavkülmutamist. Ja karbid on täpselt ühe söögikorra jagu, seega võtan karbi välja, kui selle toidu isu tuleb, soojendan pannl või potis üles ja söön. Mulle nii sobib. Ma tõesti eeelistan enda tehtud toitu poe valmistoidule ning vahel on hea neid sügavkülmast väetuid kasutada.
Ei, ma ei fantaseeri. Küll ja veel kodunurgast lugenud, kuidas mingit suppi, pada, kastet vm süüakse mitmed toidukorrad ja -päevad ning siis pannakse “lõpud” sügavkülma.
Siit loen, et nn tänase kuupäevaga toitu ostetakse kokku, et see külmutada.
See, et sina, mina ja veel keegi nii ei tee, ei tee olematuks noid jutukesi, mida võid hea tahtmise korral isegi siit pk-st leida.
Minu mure on hoopis see:
järjest kallineva elektri ja toiduainete hinnad tekitavad paratamatult küsimusi õpilaste toitlustamise kohta. Ühe koolilõuna maksumus on endiselt 1 euro õpilase kohta. On üsna selge, et sellest jääb kvaliteetse toidu valmistamiseks väheks. Millised võiksid olla siinkohal mõistlikud lahendused?
1. Vanemad maksavad juurde?
2. Vanemad maksavad juurde, kui laps soovib koolilõunaks praadi (supi saab euro eest)
3. Riik lõpetab üldse õpilaste tasuta toitlustamise?
4. Kõik saavad süüa ühe euro eest nii palju, kui selle eest jagub
Ma usun, et enamik koole on juba hinnatõusu planeerinud koolitoidule ja sellest ka teada andnud. Meie koolis oli seni 1.-4. klassi koolilõuna tasuta, st omavalitsus maksis selle kinni. Sellest õppeaastast peame hakkama ikkagi lisa maksma, tasuta ei ole see enam kellelegi. Toiduraha päevas tõusis 1.90€-ni. Kui kusagil veel hinnatõus olemata on, siis arvatavasti see kauaks nii ei jää.
Ja ongi masendav, kõik, absoluutselt kõik hinnad on tõusnud sellest sügisest ka lastega seoses. Bussi kuupiletid, koolitoit, huviringid, igal pool küsitakse aina juurde. Tulebki hakata leidlikuks. Meie peres näiteks jäävad esimesena ära sellised mugavusenäksid a´ la “tahaks midagi head poest…”. Toasooja osas mõtleme tõsiselt teise korruse kütte talveks välja lükata ja esimesel korrusel pead-jalad koos talve üle elada (gaasiküte majas, all toas on vähemalt soojustsalvestav ahi ühes toas olemas).
Ei, ma ei fantaseeri. Küll ja veel kodunurgast lugenud, kuidas mingit suppi, pada, kastet vm süüakse mitmed toidukorrad ja -päevad ning siis pannakse “lõpud” sügavkülma. Siit loen, et nn tänase kuupäevaga toitu ostetakse kokku, et see külmutada. See, et sina, mina ja veel keegi nii ei tee, ei tee olematuks noid jutukesi, mida võid hea tahtmise korral isegi siit pk-st leida.
Kas nii tegijad on mürgitusse surnud või milles sinu suur mure on?
Kodus külmutatud on vuihh, aga päev otsa soojaletis haudunud on mimmidele väga nämma.
Isegi meie superoptimist on pettunud https://www.ohtuleht.ee/1069201/toiduhinnad-kihutavad-stratosfaari-toiduliidu-juht-sirje-potisepp-on-ministrites-pettunud-riigil-pole-toostuse-jaoks-mingeid-energiaplaane
Ei, ma ei fantaseeri. Küll ja veel kodunurgast lugenud, kuidas mingit suppi, pada, kastet vm süüakse mitmed toidukorrad ja -päevad ning siis pannakse “lõpud” sügavkülma. Siit loen, et nn tänase kuupäevaga toitu ostetakse kokku, et see külmutada. See, et sina, mina ja veel keegi nii ei tee, ei tee olematuks noid jutukesi, mida võid hea tahtmise korral isegi siit pk-st leida.
Kas nii tegijad on mürgitusse surnud või milles sinu suur mure on?
No tõesti, milles su probleem on? Ilmselt pannakse asjad sügavkülma enne, kui nad halvaks on läinud ju. Sulle oih ja vuih, aga mitte midagi tegelikult ei juhtu ja toit on täiesti kõlbulik. Liiga palju elavad inimesed mingite ELi poolt kehtestatud kohustuslike kuupäevade järgi ja arvavad, et nii ongi ainuõige. Mu laps helistas ka ja küsis, kas ta peab ostetud värsked soolakurgid ära viskama, kui ta need ööseks sooja tuppa unustas…
Isegi meie superoptimist on pettunud https://www.ohtuleht.ee/1069201/toiduhinnad-kihutavad-stratosfaari-toiduliidu-juht-sirje-potisepp-on-ministrites-pettunud-riigil-pole-toostuse-jaoks-mingeid-energiaplaane
No toiduliit võiks siis ise ettepanekutega välja tulla. Nad ise teavad ju oma olukorda/vajadusi kõige paremini. Olgu ise initsiatiivikad, mitte ärgu oodaku, et kõik ette nämmutatakse.
PS. Ma tegelikult artiklit ei lugenud, võib-olla nad ongi seda teinud.
Siit loen, et nn tänase kuupäevaga toitu ostetakse kokku, et see külmutada.
Väga mõistlik ju. Eriti need, kes on kirjutanud, et pakivad teistesse karpidesse, et veenduda okei olemises. Või kuumtöötlevad ja panevad portsuti sügavkülma. Toorena ja kiiresti külmutatuna on parem – ei kaota niiskust. Seda, et sa maitsest ära tunned, kas liha on sügavkülmutatud või ei, räägi oma vanaemale.
Restoranides sa enamasti aga mitte alati just sellist sööki saadki. Usu mind, ka kõige popimal parema tasemega restoranil pole jahekambris laest rippumas kolme veist ja nelja siga, kust peakokk käib siis tellitud lihatükki välja lõikamas. Sa oled sügavkülmutatud lihast või juurviljadest roogi ja pooltooteid söönud elus rohkem, kui sa ette suudad või tahad kujutada.
Veiseliha peabki laagerduma, see pole ka poes kunagi värske selles mõttes. Ta on kauem aega tagasi tapetud, kui sa eales usuksid. See päev nüüd rohkem või vähem ei määra midagi. Mine vaata Argentiina restorani ja küsi, millal see Uruguaist või Argentiinast pärit veis viimati kepsutas. Sul olid piltlikult öeldes siis veel tuttidega valged põlvikud ja lehviga patsid.
Sul olid piltlikult öeldes siis veel tuttidega valged põlvikud ja lehviga patsid.
Soovin end siiski parandada. See argentiina veiseliha paremates restoranides pole sügavkülmutatud, aga kaua-kaua reisinud ja lihatükk olnud küll.
Ma usun, et enamik koole on juba hinnatõusu planeerinud koolitoidule ja sellest ka teada andnud. Meie koolis oli seni 1.-4. klassi koolilõuna tasuta, st omavalitsus maksis selle kinni. Sellest õppeaastast peame hakkama ikkagi lisa maksma, tasuta ei ole see enam kellelegi. Toiduraha päevas tõusis 1.90€-ni. Kui kusagil veel hinnatõus olemata on, siis arvatavasti see kauaks nii ei jää.
Kuidas lahendatakse olukord, kui mõni vanem ei maksa juurde?
Ma usun, et enamik koole on juba hinnatõusu planeerinud koolitoidule ja sellest ka teada andnud. Meie koolis oli seni 1.-4. klassi koolilõuna tasuta, st omavalitsus maksis selle kinni. Sellest õppeaastast peame hakkama ikkagi lisa maksma, tasuta ei ole see enam kellelegi. Toiduraha päevas tõusis 1.90€-ni. Kui kusagil veel hinnatõus olemata on, siis arvatavasti see kauaks nii ei jää.
Kuidas lahendatakse olukord, kui mõni vanem ei maksa juurde?
siinkohal ma muidugi tahaks küsida, et kuidas mõni vanem saab nii rott olla, et jätab selle raha maksmata … aga iseenesest oleks mõistlik võimaldada selliste rottide lastele mingit lihtsamat menüüd a la puder vms? endal laps Tallinna koolis ning oleksin iga kell valmis juurde maksma, et garanteerida lapsele kvaliteetne koolitoit. kahjuks munitsipaalkoolis on see vist puhas unistus, sest koolil/linnal on mingi leping, et toitlustamine toimub sentide eest 🙁
No ei ole see paris nii. Koguse valid sellise nagu sul vaja. Lambatalunikul mul tõesti on veerand lammast miinimum, aga kui kujutad ette, kui suur on lammas, siis on see umbes 5 -5,5 kg liha. Pole ju väga palju?
5,5 kg lambaliha. Ega ta nüüd vähe ka ei ole. Ilmselt tuleks mingi osa sügavkülma panna. Aga ma ei ole lambaliha sõber, ilmselt olen nõus korra aastas sööma lamba sisefileest tehtud marineeritud grillliha. Seega las see 5,5 kg jääda teistele.
Ega keegi ei tunne algusest peale neid oma talunikelt:) uuri natuke oma linnaosa gruppe FB-s, nad pakuvad seal, teevad linnaringe. Nii mina need enda õiged just leidnud olengi.
Sama teeb välja, kui käia keskturul või Balti Jaama turul, mida ma aeg ajalt ka teen. Sealt saan ma osta toitu ka väiksemates kogustes, talunik tahab ilmselt mulle korraga müüa liha 5 või 10 kg kaupa, aga see ei ole minu teema. (0,5 kg, 1 kg)
Meil on jah kuidagi nii, et Stockmannist ostmise lõpetasime aastaid tagasi, kui maailm avardus ja alternatiive markama hakkasin. Rahalisest kokkuhoiust ma ei räägi, see on väga suur.
Stockmann võlub mind oma valmistoidu valikuga, kui õhtul on tööl kauem läinud ja ise ei viitsi enam teha, siis mõned korrad kuus on hea kasutada seda varianti.
Vahepealne alternatiiv, mis on ikkagi tükk maad mõistlikum ja soodsam, on osta kala väikestest kalapoodidest. Igal turul vast mõni kalaputka on, Kalamajas lausa kalaturg ju. Kui seni vaid lõheusku oled ja õrnsoola kala maitseb, siis soovitan siiralt proovida Eesti oma merisiiga, vimba, meriforelli, ahvenat õrnsoolatuna. On igal juhul maitsvam ja erilisem kui see kõige levinum lõhe.
Ega seal kalaturul või väiksemates kalapoodides asjad väga odavad ei ole, nii et rahalises mõttes kokkuhoidu ei saavuta. Küll on aga seal huvitavad tooted, mida mujal ei ole. Näiteks Balti Jaama turul kalapoes avastasin maitsva toote-heeringas mustsõstra marinaadis. Siig on hea kala, aga ta on veel kallim kui Norra lõhe ja ega see ahvenafilee ka odav ei ole. Ma ei ole küll nii rikas nagu sina, aga ma ei ole ka selline inimene, kes raha kokkuhoiu nimel hakkaks talunikelt kala ja liha suurtes kogustes endale varuks ostma sügavkülma:)
Ega ma ei ostagi värsket kala ja liha suurtes kogustes, vaid nad müüvad ka väiksemaid, mulle sobivaid koguseid. Ütlesin ju, et ainuke erand on jah lambatalunik, kes muub vaid miinimum veerand lammast korraga.
Värsket siiga ostan hetkel 14.- kilo ja ahvenafilee 12.-. Ikka odavam ju kui see kaua siia seigelnud Norra kala.
Kui sa pead kalapoodide all silmas neid teada-tuntud staarpoode nagu Peetri Lõheäri näiteks, siis seal on jah väga kallid hinnad. On teised, väiksemad, mitte nii tuntud kalamüüjad. Info tuleb kõik googeldades v facebookist kätte.
Issand, miks te ei õpi ometi tsiteerima nii, et tuleks kaasa ainult see tegelik viimane, millele te vastata tahate! Muudkui keri ja keri täiesti mõttetut eelnevat teksti. Nõme.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Tarbija käitumine ja hinnatõusud
