Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Tarbija käitumine ja hinnatõusud
Issand, miks te ei õpi ometi tsiteerima nii, et tuleks kaasa ainult see tegelik viimane, millele te vastata tahate! Muudkui keri ja keri täiesti mõttetut eelnevat teksti. Nõme.
Arvutis on seda lihtne teha, aga telefonis igavene jama, ju sellepärast tehaksegi nii.
Ma usun, et enamik koole on juba hinnatõusu planeerinud koolitoidule ja sellest ka teada andnud. Meie koolis oli seni 1.-4. klassi koolilõuna tasuta, st omavalitsus maksis selle kinni. Sellest õppeaastast peame hakkama ikkagi lisa maksma, tasuta ei ole see enam kellelegi. Toiduraha päevas tõusis 1.90€-ni. Kui kusagil veel hinnatõus olemata on, siis arvatavasti see kauaks nii ei jää.
Kuidas lahendatakse olukord, kui mõni vanem ei maksa juurde?
siinkohal ma muidugi tahaks küsida, et kuidas mõni vanem saab nii rott olla, et jätab selle raha maksmata … aga iseenesest oleks mõistlik võimaldada selliste rottide lastele mingit lihtsamat menüüd a la puder vms? endal laps Tallinna koolis ning oleksin iga kell valmis juurde maksma, et garanteerida lapsele kvaliteetne koolitoit. kahjuks munitsipaalkoolis on see vist puhas unistus, sest koolil/linnal on mingi leping, et toitlustamine toimub sentide eest ????
Usun, et enamus vanemad ongi nõus juurde maksma, kuid küsimus oli, et milline peaks olema mõistlik lahendus nendele lastele, kelle vanemad ei ole nõus juurde maksma. Koolid hakkavad sellise probleemi ees kohe seisma. Mingi lahendus tuleb ju leida.
Minule ka ei meeldi sügavkülmutatud asjad
Üldiselt võib arvata, et sa lihtsalt ei tea, kui suur osa poes müüdavast lihast ja eriti mereandidest on sügavkülmutatud ja sulatatud. Veel eriti, kui suur osa poolfabrikaatidest seda on (hakklihast näiteks ja sellest tehtud tooted, vorstidest, ka suitsuvorstidest, grillvorstid, grill-lihast jne). Marinaadis pardifileed ???? ja pardikoivad. Viburännakud, krevetid, kui suur osa osa kala jne jne jne. Näiteks hiidkrevetid ja tuunikala, mida sa sushi sees sööd.
No seepärast talle ei meeldigi poest sulatatud toitu ostes seda veelkord sügavkülma panna ja uuesti sulatada, iga korraga ju rakud purunevad üha enam ja tooraine kaotab ju oma mahlu veelgi. Selline kala ja liha polegi enam sama hea, kui nt otse värskelt ostetud ja siis kiirelt külmutatud.
Mina ostan ka eelviimase või viimase päevaga liha aga AINULT nende tööstuste oma, millest ma tean, et nendel on oma tapamaja ning see liha ning ideaalis ka loomad tulevad sügavkülmutamata ja Eesti piirest. See on ju avalik info, aga suurem inimesi ei viitsi selle mõttega tegeleda. Tuhat korda on sellest räägitud, aga pange tähele – valmistatud Eestis pakendil ei tähenda muud, kui et lõpp-produkt on valmistatud Eestis. Mõni lihatööstus ehib seetõttu ka pakendeid uhke sini-must-valgega. Tegelikult on tooraine kaugelt sisse veetud ja osa sellest sisse veetud sügavkülmutatuna. Siin ainult sulatatakse, näiteks tehakse sellest vorstid või eelküpsetatud ahjupraetükid ja müüakse maha.
Inimestel, kes ei tea ja keda ei huvita, mis liha on päriselt eestimaine ja värske, ongi raske. Nad ajavad täishinnaga igasugust kaugelt saabunud, pikalt maanteid kündnud, sulatatud jms jama sisse ja kiitlevad, kuidas nemad ei varu, sest ostavad ainult värsket. Naerukoht 🙂
Mina ostan ka eelviimase või viimase päevaga liha aga AINULT nende tööstuste oma, millest ma tean, et nendel on oma tapamaja ning see liha ning ideaalis ka loomad tulevad sügavkülmutamata ja Eesti piirest. See on ju avalik info, aga suurem inimesi ei viitsi selle mõttega tegeleda.
Tean, et info on see, ms maksab. Kuid kuna sa oled selle suure töö juba ära teinud, siis äkki avaldaksid vähemalt mõned nimed oma tapamaja omavatest lihatööstustest.
Tean, et info on see, ms maksab. Kuid kuna sa oled selle suure töö juba ära teinud, siis äkki avaldaksid vähemalt mõned nimed oma tapamaja omavatest lihatööstustest.
Atria ehk Maks ja Moorits. Karni ehk Arke. Vasula (endine Rotaks). HkScan – Rakvere. Märjamaa lihatööstus. Sigwar. Otepää. Need on siis mõned, mil on oma tapamaja.
AGA!
2021. aastast: Statistikaameti andmetel imporditi selle aasta esimese kümne kuu jooksul Eestisse kokku 19 438 tonni värsket, jahutatud ja külmutatud sealiha, mida on ligi 4% rohkem kui möödunud aastal samal ajal (18 718 tonni).Kõige rohkem sealiha on tänavu sisse veetud Saksamaalt (34%), Poolast (13%), Taanist (8%) ja Hispaaniast (5%).Eesti lihatööstustes toodeti selle aasta esimese kümne kuuga 36 189 tonni sealiha, mida on möödunud aasta võrreldava perioodiga ligi 3% vähem. Ühesõnaga, üle kolmandiku siin müüdavast sealihast moodustab import ja seda mitte lähedalt Lätist või Soomest.
Minu mure on hoopis see:
järjest kallineva elektri ja toiduainete hinnad tekitavad paratamatult küsimusi õpilaste toitlustamise kohta. Ühe koolilõuna maksumus on endiselt 1 euro õpilase kohta. On üsna selge, et sellest jääb kvaliteetse toidu valmistamiseks väheks. Millised võiksid olla siinkohal mõistlikud lahendused?
1. Vanemad maksavad juurde?
2. Vanemad maksavad juurde, kui laps soovib koolilõunaks praadi (supi saab euro eest)
3. Riik lõpetab üldse õpilaste tasuta toitlustamise?
4. Kõik saavad süüa ühe euro eest nii palju, kui selle eest jagub
Tartus on see “tasuta koolitoit” kogu aeg tasuline olnud ja vanemad peavad juurde maksma. Samas parem maksan juurde kui lasen lapsele iga päev makarone ketšupiga sööta, sest rohkemat riigi raha eest ei saa.
Loeme Rannarootsi lihatööstusest näiteks seda lõiku: “… selle töö teevad ilma tapatsehhita Rannarootsi lihatööstuses piltlikult öeldes ära kaks töötajat. Üks, kes tõstukiga laadib rekka pealt külmutatud liha lattu, ja teine, kes toorainelt pakendeid eemaldab.”
Kopin ühe mingi vanema postituse ka siia, sest ilmselt on inimestel infot vähe.
Ei tea seda kindlalt ühegi tööstuse puhul.
Ei tea seda kindlalt ühegi tööstuse puhul.
See on jah ka teema, et mõned oma tapamaja omavad lihatööstused impordivad siiski osa lihast. Mõne lihatööstuse puhul aga on see isegi mulle 100% teada, et see nii ei ole. Pressiga kursis hoida, kuulda räägitavat ja teadki.
Ütlen praegu vaid ühe nime – Rotaks. Sel on uus mingi nimi ka. Rakvere minu teada lõpetas liha impordi ca 15 aastat tagasi, aga ma ei saa pead anda. Mingi aeg keegi importis verd, verivorstide jaoks, aga liha oli kõik kohalik. Ei mäletagi kohe plaksust.
Värsket siiga ostan hetkel 14.- kilo ja ahvenafilee 12.-. Ikka odavam ju kui see kaua siia seigelnud Norra kala.
Tsiteerida osaliselt saab nii, et hiire vasaku klahviga teed vajaliku osa siniseks ja siis vajutad tsiteeri. Aga tubli oled, et ostad ahvenat ja siiga odavalt. Mina külastasin eile Maxima poodi ja ostsin Norra lõhet fileena 12 eurot kilo.
Issand, miks te ei õpi ometi tsiteerima nii, et tuleks kaasa ainult see tegelik viimane, millele te vastata tahate! Muudkui keri ja keri täiesti mõttetut eelnevat teksti. Nõme.
Arvutis on seda lihtne teha, aga telefonis igavene jama, ju sellepärast tehaksegi nii.
Mis jama? Arvutis teed tsiteeritava teksti hiirega aktiivseks, telefonis näpuga. Toksad “tsiteeri” ja kõik.
Mis jama? Arvutis teed tsiteeritava teksti hiirega aktiivseks, telefonis näpuga. Toksad “tsiteeri” ja kõik.
Minul ei lähe nii lihtsalt see näpuga aktiivseks tegemine, ikka läheb vale koha peale see aktiivsus. Pooled on siin keskealised, kes ei näe ka korralikult, eks need sellepärast tsiteerivadki nii. Ja paluks mitte mulle kraesse karata, mina istun arvuti taga, kui ma Perekoolis olen ja mingeid meetripikkuseid jorusid kaasa ei vea.
Info tuleb kõik googeldades v facebookist kätte.
Aga see info, et igale postitusele vastamiseks ei ole vaja kilomeetripikkust eelnevat juttu kaasa lohistada? Lihtsamalt öeldes – kas tsiteerimisõpetuse leiad ka kätte?
Usun, et enamus vanemad ongi nõus juurde maksma, kuid küsimus oli, et milline peaks olema mõistlik lahendus nendele lastele, kelle vanemad ei ole nõus juurde maksma. Koolid hakkavad sellise probleemi ees kohe seisma. Mingi lahendus tuleb ju leida.
Ja PK kägu peab siin ja praegu sellele lahenduse leidma, või mida sa nõuad? Usun, et sellega tegeletakse, ära suna pead vaeva.
Arvutis on seda lihtne teha, aga telefonis igavene jama, ju sellepärast tehaksegi nii.
Telefonis keeruline?? Ma käin 100% telefonist siia ja kõik saan väga edukalt tehtud. Sealjuures ei pea ennast väga kõrge tehnilise taibuga inimeseks. Arvutist feissi käivad minu meelest alates keskiga+ inimesed, kes on pähe võtnud, et neil on õigus mitte osata, kuna teatud olukordades peavad ennast manipuleerides vanemateks inimesteks. Samas neid huugelsuuri vilkuvaid gife ja emotikone oskavad küll laduda, see ongi nende tehnikatundmise lagi vist.
Niisiis koonduge siia kõik, kes Perekoolis tsiteerida ei oska – ma räägin siis veel ühe korra üle.
Pole tänu väärt!
Pooled on siin keskealised, kes ei näe ka korralikult, eks need sellepärast tsiteerivadki nii.
Tead, käi perse!
Mingi ajudeta tibi arvamus, et kui inimesel kukub 40, siis on ta automaatselt pime, kurt ja tehnikakauge inimene? Palun vaata veidi ringi – näiteks ametkondades, pankades, KOV-ides, koolides…kus iganes! – ja veendu, et nägijaid-tegijaid keskealisi on kõik kohad täis. Ilmselgelt on nad sinust kakskümmend korda pädevamad (nuti)seadmete kasutajad.
Telefonis keeruline?? Ma käin 100% telefonist siia ja kõik saan väga edukalt tehtud.
Miks see parem on, kui arvutist käia? Palju ebamugavam-vähem korraga nähtaval.
Telefonis keeruline?? Ma käin 100% telefonist siia ja kõik saan väga edukalt tehtud.
Miks see parem on, kui arvutist käia? Palju ebamugavam-vähem korraga nähtaval.
Palju mugavam ju. Võtan pk lahti ükskõik kus. Näiteks praegu vedelen voodis: lugesin lehti ja fb-d, vaatasin meile, kirjutan siia. Kohe tõusen ja lähen kohvitama. Arvuti on alumisel korrusel kabinetis ja suletud. Selleks pean spetsiaalselt minema ja avama, aha telefon on niikuinii kogu aeg käepärast.
Samuti on hea kodust eemal olles mingil nö “tühjal ajal” (nt ooteajal) telefonis käia.
Palju delikaatsem on see ka.
Mis nähtavusse puutub, siis näeb ju täpselt, mida vaja. Milleks see ülejäänud virr-varr ja reklaamid?
Tead, käi perse!
Kuidagi kergesti ärrituv oled, klimakteerium vaevab?
Veel mitte. Ehk paarikümne aasta pärast jah. Nii loomulik osa naise elus, et selle üle imestada või ilkuda saab ainult väga eluvõõras ja loll inimene. Kusjuures teine naine!!
Veel mitte. Ehk paarikümne aasta pärast jah. Nii loomulik osa naise elus, et selle üle imestada või ilkuda saab ainult väga eluvõõras ja loll inimene. Kusjuures teine naine!!
No inimene, kes eriarvamuse pärast teisi perse saadab, ei ole just kuigi stabiilne. Kui sul pole ka hormonaalsete häirete vabandust, on sul midagi muud tõsist viga.
Veel mitte. Ehk paarikümne aasta pärast jah. Nii loomulik osa naise elus, et selle üle imestada või ilkuda saab ainult väga eluvõõras ja loll inimene. Kusjuures teine naine!!
No inimene, kes eriarvamuse pärast teisi perse saadab, ei ole just kuigi stabiilne. Kui sul pole ka hormonaalsete häirete vabandust, on sul midagi muud tõsist viga.
On jah. Minu viga on allergia lollide ja kitsa silmaringiga inimeste vastu. Järgnevad need, kes internetis tema jaoks täiesti võõrast inimest diagnoosivad ning selgeltnägijat mängivad.
Mis nähtavusse puutub, siis näeb ju täpselt, mida vaja. Milleks see ülejäänud virr-varr ja reklaamid?
Telefon on ju kordades väiksem, kui läppari ekraan.
siinkohal ma muidugi tahaks küsida, et kuidas mõni vanem saab nii rott olla, et jätab selle raha maksmata …
Minu vanematel oli suits ja viin olulisem, kui ükskõik, mis asju mul tarvis oli – koolisööki sain ainult siis, kui tasuta sai, kandsin mitu aastat samu riideid, jalatseid jne jne. Trennidest ja huviringidest võisin ainult unistada.
Mis nähtavusse puutub, siis näeb ju täpselt, mida vaja. Milleks see ülejäänud virr-varr ja reklaamid?
Telefon on ju kordades väiksem, kui läppari ekraan.
Seepärast ta minu jaoks mugavam ongi. Olen sellega kus tahan ja millises asendis tahan. Läpakas vajab ikka ruumi ja ei viitsi teda tassida.
Ma ei kasuta võid, mis kipub rääsuma, see vähene searasv seal karbis maitset ei muuda.
Või ei rääsu kanges soolvees, ta ei lahustu sinna ka toatemperatuuril, kange soolvesi ei lisa ka väga olulist/märgatavat soolasust võile. Ma ise hoiangi soolveega võitoosi köögilaual, mitte külmikus, püsib määritavalt pehmena.
Kasvasin koos lehmadega, ise tegime kodus võid, nii me seda säilitasime ja toimib ka poevõiga.
Ma ei kasuta võid, mis kipub rääsuma, see vähene searasv seal karbis maitset ei muuda.
Või ei rääsu kanges soolvees, ta ei lahustu sinna ka toatemperatuuril, kange soolvesi ei lisa ka väga olulist/märgatavat soolasust võile. Ma ise hoiangi soolveega võitoosi köögilaual, mitte külmikus, püsib määritavalt pehmena.
Kasvasin koos lehmadega, ise tegime kodus võid, nii me seda säilitasime ja toimib ka poevõiga.
Inimene, keda sa tsiteerid, rääkis või kasutamisest toidus, seejärel selle külmutamisest ja säilitamisest pikema aja jooksul. Puhta või säilitamisega pole ju mingit probleemi.
https://majandus.postimees.ee/7600553/swedbank-isegi-ukrainas-kerkivad-hinnad-aeglasemalt-kui-eestis
Mis nähtavusse puutub, siis näeb ju täpselt, mida vaja. Milleks see ülejäänud virr-varr ja reklaamid?
Telefon on ju kordades väiksem, kui läppari ekraan.
Seepärast ta minu jaoks mugavam ongi. Olen sellega kus tahan ja millises asendis tahan. Läpakas vajab ikka ruumi ja ei viitsi teda tassida.
Täpselt! Mul on põhiosa – lugemine-kirjutamine – täiesti nähtavad ja muud tingel-tangelit pole vajagi.
Või keegi tõesti vahib neid reklaame ja klippe?
Tõstatan taas mõni kuu vana teema. Mina siis see kägu, kes kurtis, et meie pere vist ei oska ainukesena kokku hoida, sissetulekuid suurendada jms. Täna on endiselt sama tunne..Sõbrad/tuttavad ikka reisivad, lahutavad meelt ja ei näi küll kusagilt kokku hoidvat.
Ma ei tea..meil käib viimasel ajal elu täitsa palgapäevast palgapäevani ja sinna sisse ei mahu lisakulutused (va nt jõulupakid lastele). Poes käies vaatad iganädalaselt, kuidas toiduasjade hinnad jälle tõusnud. Piilud rahakotti ja mõtled, miks just see kuu pidid mitmed sünnipäevade kutsed tulema jne.
Lugedes uudiseid, siis jaekaupmehed on õnnelikud, sest käibed suured..spaade omanikud räägivad, et läheb üle ootuste hästi. Vastupidiselt loed jälle, kuidas majandusanalüütikud räägivad, et järjest raskem saab olema ja tulevik pigem hall. Meie pere kuulub ilmselgelt sinna viimaste “paati”.
Tuli nüüd siuke halamise tekst…aga mis ma ikka kurdan. Paljudel teistel läheb ilmselt hästi 🙂
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Tarbija käitumine ja hinnatõusud
