Esileht Ajaviite- ja muud jutud targad on targad kõikides õppeainetes

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: targad on targad kõikides õppeainetes

Postitas:
Kägu

Kui mõtlen enda kooliaja peale ja vaatan tänaseid koolilapsi, siis mulle tundub, et võib selliselt üldistada küll, et kes on tark, on tark igas aines. Priimustele ei ole – vähemasti kooliprogrammi raames – ükski õppeaine keeruline, head tulemused tulevad nii reaal- kui humanitaarainetes. Ma ei teagi neid, kes oleks olnud andekad matemaatikas, füüsikas või keemias, aga saanud kehvi tulemusi keeltes. Kuidas teie tutvusringis tundub sellega olevat?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Näidisülesannete najal kontrolltöödeks õppimine ükskõik mis aines ei ole keeruline.
Oskus juhendeid ja juhiseid lugeda.
Tuupimine.
Kooliprogramm sellel põhinebki. Kõigis ainetes.
Nüüd uue õppekavaga õppetöös vbl vähem, kuid hindamine käib siiski \”normide\” järgi. Ühele targale (andekale) õpilasele ei ole raske läbida programm nõutud parimal tasemel ka aines, milles ta loomuomaselt kõige tugevam ei ole.

Ja nõrgemate ainete hindamine käib \”tarkade\” õpilaste puhul tihti ka tugevama aine eeskujul.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

no üldiselt oli ikka nii, et puhtad \”viielised\” polnud milleski andekad…tublid ja püüdlikud. Praeguseks on neist saanud enamasti raamatupidajad, ministeeriumiametnikud ja muidu sellised akuraatsed aga kuivad keskmised töömesilased.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Ise olen samuti nõnda mõtisklenud, kuid siiski on ju olemas väga tugevaid humanitaare, kes reaalides hästi hakkama ei saa – võimalik, et huvipuudusest tingituna on lihtsalt tekkinud mahajäämus vmt.
ise näiteks olin humanitaarainetes väga tugev (kooli kõige parem riigieksam inglise keeles (90-st lõpetajast, kirjand väga tugev jne), aga matem. eksami venitasin ääriveeri välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]no üldiselt oli ikka nii, et puhtad \”viielised\” polnud milleski andekad…tublid ja püüdlikud. Praeguseks on neist saanud enamasti raamatupidajad, ministeeriumiametnikud ja muidu sellised akuraatsed aga kuivad keskmised töömesilased.[/tsitaat]

Minu kogemus seda ei kinnita. Meie klassi tublid õppurid on kõik praeguseks edukad inimesed. Jah, ka mõnest kehvemate õpitulemustega inimesest on praeguseks saanud haritud ja asjalik täiskasvanud, arvatavasti oli nende puhul tegemist lihtsalt laisavõitu koolilastega, keo tegelikult nutti jagunuks. Ni ja neile jõudis hariduse vajalikkus lihtsalt hiljem kohale. Aga eranditult kõik need, kellest praeguseks on saanud luuserid (nt alkohoolikud ja poolasotsiaalid), paistsid juba kooliajal silma juhmuse ja/või distsiplineerimatusega. Ja muidugi oli üks osa selliseid, kes koolis lollusi ei teinud, aga üheski aines suurt ei edenenud – nemad on praegu vähenõudlike ja lihtsamate elukutsete esindajad.

Selle vaidlen ka vastu, et viielised olid viielised vaid tänu püüdlikkusele. Suurem osa meie klassi viielisi õppimisele ülearu aega kulutama ei pidanud, vaid olid ka väljaspool õppetegevust väga aktiivsed ja hakkajad – energiat jagus veel erinevateks huvitegevustekski.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

see priimuseks olemine on reeglina raske töö tulemus. andekas ollakse tihtipeale mönes kintsamas valdkonnas ja need andekad reeglina kooliajal veel tööd teha ei viitsigi:). nemad hakkavad särama hiljem… aga siis, kunagi kooli direktorgi ytles, et tulemused koosnevad 99pr tööst ja 1pr andest. seega, kui priimus juba rabeleb siis igas aines loomulikult

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Meil on peres huvitav kooslus. Mees on ühe Tallinna eliitkooli kuldmedaliga lõpetanud. Mina olen ühe teise Tallinna eliitkooli vilistlane, kuid ei vaevunud mitte kunagi terve kooliaja jooksul õppimisega eriti tegelema. Neljad-viied sai niisama ka kätte. Mees on pigem reaalainetes tugev, samas ei ole tal ka probleeme kirjaoskuse või keeltega. Mina olen pigem humanitaar, kuid kooliprogrammi nõudmiste raames suutsin ennast samamoodi mitte midagi tehes ka matemaatikast ja füüsikast neljade-viitega läbi vedada. Siiski pean mainima, et meie keskkoolimatemaatikat põhjalikult MÕISTMA hakkasin alles peale välismaa ülikoolis sama kursuse uuesti läbimist. See oli nimelt seal kohustuslik.

Ma ei ole meie koolisüsteemi fänn. See soodustab lahtise peaga laste logelemist. Samuti olid vähemalt meie kooliajal õpetamismeetodid väga kuivad ja kogu kooliprogramm ei soodustanud mitte asjadest arusaamist ja õpitu praktilisse ellu rakendamist vaid lihtsalt faktide pähetuupimist. Idee poolest pooldaksin pigem waldorfpedagoogikat, kuid nende koolide (õpi)tulemused tänapäeva Eestis on hullemad kui paljude kehvemate tavakoolide omad. Seega midagi tehakse seal valesti.

Mis aga teemaalgatusse puutub, siis jah, priimus suudab ennast kooliprogrammis nõutu raames kõigest üsna hõlpsasti läbi närida. Kuidas see täpselt toimub, sõltub konkreetse inimese iseloomust. Ma tean, et mu mees näiteks konkreetselt tuupis muusikaõpetuse hea tulemuse jaoks. Mina tean T¨aikovski 1. klaverikontserti ja Beethoveni \”Eliselet\” n.ö. loomulikust intelligentsist ning ei vaevanud ennast iialgi millegi sellise pähetuupimisega. Samas oleks mul olnud tõsiselt abi sellest kui keegi juba keskkooli ajal oleks praktiliselt ära seletanud mõned tuletiste nipid ja näidanud, mis kasu on füüsikast reaalses elus.

Mis puutub sellesse, kes meist saanud on, siis mees on tänaseks suure rahvusvahelise ettevõtte osakonnajuhataja. Muuhulgas on tal ka doktorikraad ning aeg-ajalt annab ta oma erialal ka ülikoolides loenguid. On olnud ka õppetooli juhataja. Minul on magistrikraad ja olen ettevõtja.

P.S. Mul on mõnikord probleeme suure ja väikese algustähega, samuti komadega. Selleks, et päris õigesti kirjutada, pean põhjalikult mõtlema. Kuna valdan peale eesti keele veel kahte võõrkeelt emakeelega võrdsel tasemel ning kummaski neist on oma grammatikareeglid, mis ei ühti eesti keele omadega, siis läheb hõlpsasti sassi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Koolis edasijõudmine eeldab eelkõige püüdlikkust, hoolsust (asjad kaasas, tähtaegadest kinnipdamine), head käitumist 8ei tegele tunnis muude asjadega). Programm ei ole nii raske, et kõike eelpoolöeldut tehes ei võiks igas aines väga häid tulemusi saaavutada. Tarkus on kasuks, aga pole tegelikult hädavajalik – vähemalt põhikoolis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Eks neid kuldmedalite kandidaate aidati ja aidatakse siiamaani õpetajate poolt.Minu pinginaaber lõpetas kuldmedaliga ja enne lõppu oli vist paaris aines neljaseis,küll siis klassijuhataja käis moosimas, et näes niiaplju on kuldmedalist puudu, et paneme ikka viied.Ja nii läkski.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Koolis edasijõudmine eeldab eelkõige püüdlikkust, hoolsust (asjad kaasas, tähtaegadest kinnipdamine), head käitumist 8ei tegele tunnis muude asjadega). Programm ei ole nii raske, et kõike eelpoolöeldut tehes ei võiks igas aines väga häid tulemusi saaavutada. Tarkus on kasuks, aga pole tegelikult hädavajalik – vähemalt põhikoolis.[/tsitaat]
Mina – see logeleja – nüüd küll eriti hoolas ja püüdlik polnud. Õpilaspäevikuid sirvides võib sealt leida märkusi:
\”Puudub koolivorm!\”
\”Segab tundi.\”
\”Käis poes tunni ajal süüa ostmas.\”
\”Kodutöö tegemata.\”
Jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Väga palju oleneb ikka ka õpetajatest. Sellest kuivõrd ta püüab ja oskab oma ainet seletada ning kuidas ta hindab. On õpetajaid, kes ütlevad, et kolm on väga hea hinna, neli lausa super ja viie saab ta panna ainult õpilasele, kellele tal enam midagi õpetada pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]see priimuseks olemine on reeglina raske töö tulemus. andekas ollakse tihtipeale mönes kintsamas valdkonnas ja need andekad reeglina kooliajal veel tööd teha ei viitsigi:). nemad hakkavad särama hiljem… aga siis, kunagi kooli direktorgi ytles, et tulemused koosnevad 99pr tööst ja 1pr andest. seega, kui priimus juba rabeleb siis igas aines loomulikult[/tsitaat]

vot, ega ikka ei ole küll. Ma võin rääkida oma laste näol, et tütr, kes oli väga kohusetundlik ja hoolas, õppis palju ja nägi tõsiselt vaeva, et häid hindeid saada, lõpetas reaalained ikkagi venitatud kolmedega. Poiss seevastu täiesti lipa-lopa kõik õpikud, ei näe mina millal ta õpiks, kui mingis aines töö tuleb, siis seda näen hindena \”5\” ekoolist….täiesti erinevad, samas ühepere lapsed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Priimuste seas on 2 rühma:
1. osa on priimused ilma mingi vaevata
2. osa peavad priimuseks olemiseks vaeva nägema.

Mina kuulusin sinna 1. ossa, minu mees 2. ossa.
Mina olen väga laisk inimene seetõttu. Minu õppimine piirdus heal juhul enne tundi õppida antust pilgu peale viskamisest, kirjalikud kodused tööd olid tehtud juba tunni ajal, kuna muidu oleksin pidanus igavlema.
Peale kooli käisin mitmes trennis, hulkusin jne.
Minu mees aga oli viieliseks olemise nimel kõik õhtud tuupinud. Tuupur ühesõnaga.
Aga seetõttu on ta väga töökas ja usin inimene. Harjumuse asi.
Lapsed meil vahepealsed. Rohkem siiski minu moodi – erilist tuupimisharjumust ma nende juures ei näe. Koolis läheb neil vägagi hästi.
Aga kui vanemale pojale on vaja füüsikat või matemaatikat seletada, siis pöördub ta minu poole.
Hiljuti ühel sünnipäeval korraldatud viktoriinis tuli arvude jadas leida arv, mis sinna ei sobinud. Piinlik küll, kuid selles seltskonnas olin mina ainuke, kes sai aru, et tegemist oli algarvudega, millede seas siis üks ei olnud algarv.
Üldiselt need, kes peavad teadmiste omandamiseks tuupima, ei oma loogilist mõtlemist vms, et teadmised neil kinnistuksid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Olen olnud koolis 3-line suht, aga ühes ainest muusikas olin puhas viieline, sest pandi juba 2 klassist klaverit mängima, kus kohustuslikud solfezo tunnid jne. Ühesõnaga olin juba 4-klassis olukorras kus oleks võinud põhikooli lõpu eksami teha. Ühesõnaga ei õppinud kordagi antud aines. Isegi õpetaja enam ei pannud alla 5-si, isegi kui lohakusvigu tegin. See taustaks

Ma mäletan nüüd, kuidas ma nn 5-lised priimusi jälgisin nn kõrgelt. Jah nad tegid läbi valu ja õppimise need dikdaadid, et 5-d kätte saada.

Mida ma sellest järeldan. Õppuril on suht lahtine pea ja töövõime on kõigis ainetes on võimeline suht viieline olema.
Teiseks kui õpilasel on juba nn \”viielise oreool\” siis on kergem nn edaspidi edasi liuelda vana rasva pealt. Toon nt kirjandid, kus nimi võib lugeda

Kuid 5-lisi on 2-e sorti
ühed kes on nagu amsinad kes vorbivad 5-si

Teised pigem nn loomingulisemad, kes tahavad end olümpiaadidel käimisega lõhki rebida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Täpselt nii ongi, matemaatika või keeled, kes suudab õppida, mõistab loogikaid, sellel pole probleeme ükskõik millise õppeainega. Iseasi on igasugused kaasasündinud anded, kunstiannet või muusikaannet kas on või ei ole, kehaline võimekus samamoodi, mõnel lihtsalt on seda rohkem. Aga sellist asja ma pole tõesti kohanud, et näiteks võõrkeeli lennult haarav inimene emakeelega jännis oleks või ajalugu raskeks peaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Aga mist te arvate, kas humanitaarainetes veidi üle keskmine õpilane ja reaalainetes suht vilets õpilane võiks edasi õppida algklasside õpetajaks? Mul üks sugulane plaanib õpetajaks saada. Või on õpetajad kõik endised priimused koolis olnud? Õpetaja peaks ju ka olema see, kes kõiki aineid valdab võrdselt hästi? Samas kui mõelda, siis õpetaja, kellele kunagi on matemaatika raskusi valmistanud, oskab seda tulevikus ehk hoopis paremini edasi anda. Ta saab aru, et asi on vaja selgeks teha ka kõige rumalamale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Aga mist te arvate, kas humanitaarainetes veidi üle keskmine õpilane ja reaalainetes suht vilets õpilane võiks edasi õppida algklasside õpetajaks? Mul üks sugulane plaanib õpetajaks saada. Või on õpetajad kõik endised priimused koolis olnud? Õpetaja peaks ju ka olema see, kes kõiki aineid valdab võrdselt hästi? Samas kui mõelda, siis õpetaja, kellele kunagi on matemaatika raskusi valmistanud, oskab seda tulevikus ehk hoopis paremini edasi anda. Ta saab aru, et asi on vaja selgeks teha ka kõige rumalamale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]no üldiselt oli ikka nii, et puhtad \”viielised\” polnud milleski andekad…tublid ja püüdlikud. Praeguseks on neist saanud enamasti raamatupidajad, ministeeriumiametnikud ja muidu sellised akuraatsed aga kuivad keskmised töömesilased.[/tsitaat]

no kui muud ei ole siin teemas selgunud, siis vast see ainult, et \”viielised\” käivad täiskasvanuna perekoolis miinustamas! 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga mist te arvate, kas humanitaarainetes veidi üle keskmine õpilane ja reaalainetes suht vilets õpilane võiks edasi õppida algklasside õpetajaks? Mul üks sugulane plaanib õpetajaks saada. Või on õpetajad kõik endised priimused koolis olnud? Õpetaja peaks ju ka olema see, kes kõiki aineid valdab võrdselt hästi? Samas kui mõelda, siis õpetaja, kellele kunagi on matemaatika raskusi valmistanud, oskab seda tulevikus ehk hoopis paremini edasi anda. Ta saab aru, et asi on vaja selgeks teha ka kõige rumalamale.[/tsitaat]Algklassiõpetuses pole just mingit tipparusaamist matemaatikast tarvis. Teisalt ma ise õpetan ülikoolis üht ainet, mida õpivad koos haridusteaduskonna (praegu tegelikult sotsiaal- ja haridusteaduskonna) tudengid ning ühe teise eriala üliõpilased. Võrdlus on kahjuks masendav: muidugi on haridusteaduskonna tudengite hulgas ka mõni keskmine või isegi pisut üle keskmise tubli üliõpilane, aga kui keegi on täiesti lootusetult loll (vabandust, et ma nii otse ütlen), siis üheksal juhul kümnest on ta haridusteaduskonna tudeng. Ning seda ei kurda mitte ainult mina, vaid ka teised õppejõud, kelle aineid haridusteaduskonna omad kuulamas käivad. Eelmisel aastal oli mul näiteks 81 üliõpilast, neist 66 teiselt erialalt ja 15 haridusteaduskonnast. Mõned järeltööd ja kordueksam olid muidugi ka, aga kokkuvõttes jäi mul ikkagi 8 inimest, kes sel aastal üle F-i saada ei suutnud. Ega ma semestri jooksul ei pidanud meeles, kes kust teaduskonnas on, aga pärast hindamist siis huvi pärast jälle vaatasin, et kes ja kust. Selgus, et 8-st F-i saanud tudengist 7 olid haridusteaduskonnast. Ülejäänud haridusteaduskonna tudengitest oli veel 6-l hindeks E, ühel D, ühel B. Ehk siis kokkuvõttes: 1*B, 1*D, 6*E, 7*F. Samas kursuse lõikes tervikuna olin ma pannud täiesti normaalsed hinded, A-sid oli 15%, B-sid peaaegu 30% jne.

Ühesõnaga, mul on kokkuvõttes küll jäänud mulje, et kui tahad õppida haridusteaduskonnas klassiõpetajaks või põhikooli mitme aine õpetajaks, võid olla kuitahes rumal ja lootusetu kõigis neis ainetes (kusjuures seal on juba spetsialiseerumine toimunud: mina õpetan humanitaarainet neile, kes on haridusteaduses valinud humanitaarainete haru, mis väidetavasti peaks veel kõige populaarsem ja kõvema konkurentsiga seal olema).

Teema kohta aga, et mina tõesti usun üldandekusse. Mõistagi tean ma seejuures hulganisti inimesi, kes ei saa reaalainetega hakkama ja arvavad siis, et nad on väga humanitaarsete kalduvustega. Reaalsus on paraku enamasti see, et nad on ka humanitaarias väga keskpärased, lihtsalt seal annab usina tuupimisega (võõrkeelte puhul ka keelekeskkonnas elamise või innustunud telekavahtimise toel) oma rumalust paremini varjata kui reaalainetes. Ma ise olen humanitaarala õppinud ja töötan selles vallas, aga kui ma ümberringi vaatan, siis eranditult kõik mu eriala tipud nii Eestis kui ka maailmas on olnud kooli ajal ka reaalainetes väga head. See on mingi universaalne analüütilise mõtlemise võime, mida läheb tarvis peaaegu igal erialal (ilmselt mõningatel kunsti- ja muudel loomingulistel erialadel saab ka teisiti, samas ma pean tunnistama, et see ainuke Eesti tippmuusik, kellega ma isiklikult tuttav olen, oli samuti omal ajal koolis matemaatikatunnis väga kibe käsi ja olümpiaadidel tegija). Ilmselt leidub üksikuid erandeid, kellel tõesti on olemas mingi humanitaariasoon, samas kui reaalainetega tegelemise võime on piiratud, aga kohe kindlasti ei ole neid nii palju, kui tavatsetakse arvata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga mist te arvate, kas humanitaarainetes veidi üle keskmine õpilane ja reaalainetes suht vilets õpilane võiks edasi õppida algklasside õpetajaks? Mul üks sugulane plaanib õpetajaks saada. Või on õpetajad kõik endised priimused koolis olnud? Õpetaja peaks ju ka olema see, kes kõiki aineid valdab võrdselt hästi? Samas kui mõelda, siis õpetaja, kellele kunagi on matemaatika raskusi valmistanud, oskab seda tulevikus ehk hoopis paremini edasi anda. Ta saab aru, et asi on vaja selgeks teha ka kõige rumalamale.[/tsitaat]
algklasside õpetajaks sobib kindlasti, kui ta kooli sisse saab. tähtsam on ikka tahe lastega tegeleda ja lapsed peavad meeldima. algklasside matet ikka oskab anda ju, ülikoolis on ka õpetamise õpetus. mul tütar ka oli umbes samasugune, reaalis nõrk, aga õppis sama eriala, sest nii väga tahtis seda tööd ja ei kahetse. töötab juba 7 aastat. Väikeste laste puhul on tähtis ka see, et neil on õpetajaga hea ja hooliv suhe.

Please wait...
Postitas:
talent

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Väga palju oleneb ikka ka õpetajatest. Sellest kuivõrd ta püüab ja oskab oma ainet seletada ning kuidas ta hindab. On õpetajaid, kes ütlevad, et kolm on väga hea hinna, neli lausa super ja viie saab ta panna ainult õpilasele, kellele tal enam midagi õpetada pole.[/tsitaat]

Ma olen täitsa sama meelt. Näiteks keskkoolis vahetus meil keemiaõpetaja (direktor ise astus asemele) ja no minu vähesedki teadmised kahanesid otsemaid max keedusoola ja Mendelejevi näolapi äratundmiseni. Kõik. Edasisest on must maa.
Samas ei suutnud ma mõista, kui keegi kirus ajalugu või kirkjandust, et nii vastikud tunnid. \”Vastikud\” olid vist ikka õpetajad, kes tunnid ebameeldivaks tegid.

Mina olin/ olen humanitaaraladel kõvem kuju, kui reaalainetes. Kuidagimoodi said need ained ära tehtud, aga vaid koostöös hiilgava lühiajamäluga, mille kestel olen suuteline suures koguses erinevat infot omastama , et see siis kohe jälle unustada. Eks huvipuudus mängis oma osa. Sukeldusin meelsamini ajalooraamatutesse, kunstiõpikutesse, teatritükkidesse jne.

Aga oma klassi oivikutest võin öelda, et üsna mitmed viielised olid andekad pea kõiges, v.a. muusika, kunst, kehaline kasvatus. No ei pidanud nad viisi, joonistamine oli allapoole arvestust ja füüsis oli neil ka suht nigel. Ei teagi, miks nii.
Arvan, et igal alal andekat inimest vist ei saagi olemas olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Usun väga üldandekusse. Sellist varianti, et jube andekas reaalainetes aga näiteks võõrkeeli või ajalugu ei oska – no seda küll pole näinud.
Seda kombinatsiooni, et reaalainete hinded väga head, kuid ajalugu kehvem – seda küll. Aga sealjuures on ikkagi tegemist olnud laiskusega. Laisk-andekas reaalis lihtsalt mõtleb ülesannete vastused välja. Aga ta ei viitsi lugeda ajalugu. Kui ta seda aga loeb, saab parima hinde kindlasti.
Usin ja andekas reaalis omandab ka humanitaarained vabalt parimale hindele.

Mina olen maakoolist ja neid väga andekaid ei olnud paraku rohkem kui igas klassis ca üks. Ja kõikide nende andekus torkas eeskätt silma reaalainetes.
Oli muidugi ka selliseid väga tublisid õppureid, aga reaalainetes tuli see andekuse nõrkus kohe lagedale, sest reaalaineid ei õpi 100%.

Küll aga jah tõesti, kõikide nende väga-väga andekate komistuskivid nii koolis kui ka edaspidi eluteel on olnud selline vähene sportlik võimekus, vähene musikaalne võimekus, millest omakorda kasvas välja mittekuulumine nendesse tiimidesse, kes käisid laulupidudel või spordivõistlustel, millest omakorda kasvas välja vähene seltskondlikkus, huumorimeel ja sõpruskond. Jumal tänatud, et meie kooli oivikud on leidnud tee teaduse maailmas. Aga kui seda poleks juhtunud, siis – mis sa selle kuldmedaliga elus peale hakkad, kui sõpru pole ja nalja ei saa?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui mõtlen enda kooliaja peale ja vaatan tänaseid koolilapsi, siis mulle tundub, et võib selliselt üldistada küll, et kes on tark, on tark igas aines. Priimustele ei ole – vähemasti kooliprogrammi raames – ükski õppeaine keeruline, head tulemused tulevad nii reaal- kui humanitaarainetes. Ma ei teagi neid, kes oleks olnud andekad matemaatikas, füüsikas või keemias, aga saanud kehvi tulemusi keeltes. Kuidas teie tutvusringis tundub sellega olevat?[/tsitaat]
Ega ikka ei ole küll nii. Mina olin võõrkeeltes ja geograafias koba, üldiselt kehva õppeedukusega, aga matemaatikat tulid klassi \”priimused\” pidevalt mu käest küsima.
Joonistamisoskusest ja musikaalsusest ei maksa üldse rääkida, need olid klassi oivikutele enamasti kurbadeks komistamiskohtadeks, kus nad õpetaja ebaõiglust tihti kibedasti kirusid- ja ainsad ained, kus mina probleemideta viisi noppisin

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Aga mulle endale on jälle tundunud, et need kes reaalis kõvad, need reeglina keeltes ka. Viimane küll just kirjutab vastupidi. Aga vist on vähem sedapidi variante, kui teistpidi (keeltes väga tugev, aga reaalis nõrk)?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Mina olin reaalainetes tugev, käisin matemaatika olümpiaadidel ja sain ka kõrgeid kohti, kuid vene keel oli enamasti 3, olenes õpetajast.Korra ähvardas isegi 2 tulla. Muud ained olid 4-d 5-d.
Umbes nii (4-d 5-d, vahel üks kolm) õppisin ma algklassidest kuni keskkooli lõpuni. Need kes olid algklassides ja pisut hiljem ka veel viielised, nendest said keskkoolis kolmelised õpilased. Mina suundusin kõrgkooli, nemad tehnikumi ja müüjateks jms

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Endal olid kõik humanitaarained läbi ja lõhki viied, reaalained aga napilt kolmed.
Samas oli klassis jälle paar reaalainetes väga tugevat õpilast, kel võõrkeeled ainult kolmed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

Mina olen reaalainetes tugev. Samuti andekas muusikas ja kunstis. Kuna reaalained on täppisteadused ja seal on alati õige vastus olemas, siis sellised \”udutamise\” ained nagu ajalugu, ühiskonnaõpetus, kus õiget vastust ei ole võimalik välja arvutada, olid minu jaoks natuke rasked. Aastaarvud tuupisin muidugi pähe.
Mul oli veel see probleem, et klassi ees ei suutnud esineda, läksin närvi. Siis oli aga moes anda kodus midagi jutustada. Olen saanud jutustamises mitu korda nii 2 kui 3. Lihtsalt kivistusin ära ja silpi ei tulnud eest ega tagant. Tihti sellise olukorra vältimiseks õppisin raamatust peatüki lihtsalt pähe. Praegu jutustamine mulle raske ei ole, aga kooli ajal kartsin väga klassi ees rääkida.

Please wait...
Postitas:
RebaseMaie

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Usun väga üldandekusse. Sellist varianti, et jube andekas reaalainetes aga näiteks võõrkeeli või ajalugu ei oska – no seda küll pole näinud.
[/tsitaat]

Mul oli klassis selline tüdruk, kes käis nii füüsika-, mata- kui keemiaolümpiaadidel ja tõesti oskas neid aineid väga-väga hästi, aga keeli tuupis nagu hull ja sai vaevu-vaevu kolme kätte. Inglise keeles pandi vist rohkem halastusest see üldse välja, sest ta ju esindas reaalainetes kooli väga edukalt. Et läbi saada, võttis isegi nii inglise keeles kui vene keeles eraõpetaja – esimesega neist olen ma vestlema sattunud, see ütles, et pole lihtsalt midagi parata, et sel tüdrukul pea absoluutselt keelt ei võtnud ja ta tundis, et nad teevad üsna tühja tööd. Ülikooli saigi sisse ainult tänu sellele, et oli olümpiaadidel tubli olnud, lävendiga poleks saanud (sest tollal moodustas keeleeksam ju igal pool väga olulise osa lävendist), aga erialaselt on muidugi tubli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]talent kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma olen täitsa sama meelt. Näiteks keskkoolis vahetus meil keemiaõpetaja (direktor ise astus asemele) ja no minu vähesedki teadmised kahanesid otsemaid max keedusoola ja Mendelejevi näolapi äratundmiseni. Kõik. Edasisest on must maa.
Samas ei suutnud ma mõista, kui keegi kirus ajalugu või kirkjandust, et nii vastikud tunnid. \”Vastikud\” olid vist ikka õpetajad, kes tunnid ebameeldivaks tegid.

Mina olin/ olen humanitaaraladel kõvem kuju, kui reaalainetes. Kuidagimoodi said need ained ära tehtud, aga vaid koostöös hiilgava lühiajamäluga, mille kestel olen suuteline suures koguses erinevat infot omastama , et see siis kohe jälle unustada. Eks huvipuudus mängis oma osa. Sukeldusin meelsamini ajalooraamatutesse, kunstiõpikutesse, teatritükkidesse jne.

Aga oma klassi oivikutest võin öelda, et üsna mitmed viielised olid andekad pea kõiges, v.a. muusika, kunst, kehaline kasvatus. No ei pidanud nad viisi, joonistamine oli allapoole arvestust ja füüsis oli neil ka suht nigel. Ei teagi, miks nii.
Arvan, et igal alal andekat inimest vist ei saagi olemas olla.[/tsitaat]

Minu gümnasist on noppinud kõrgeid kohti nii reaalainetes kui eesti keeles, võitnud ka lauluvõistlusi ja tublilt esinenud võrkpallis (tüdruk). Peale selle veel õpilasomavalitsus, laulukoor jms pudi-padi:) Väikesest maakoolist gümnaasiumi minnes jäid ka hinded väga heaks. Seega vist ikka on olemas mingi üleüldine andekus, kusjuures teised lapsed on olnud sellised keskmised nelja-viielised, mitte mingid eredad kriidid karbis:P Ja olgu öeldud, et õppimas olen kõige vähem näinud just seda kõige edukamat!

Please wait...
Postitas:
ellips

RE: targad on targad kõikides õppeainetes

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]. Aga sellist asja ma pole tõesti kohanud, et näiteks võõrkeeli lennult haarav inimene emakeelega jännis oleks või ajalugu raskeks peaks.[/tsitaat]

Ja mina olen just üks selline! Päris tõsiselt kohe.

Ja minu klassis oli mitmeid helgeid matemaatikud kes keeli väga \”puiselt\” ja ainult reeglite piires suutsid omandada. Vaba vestlust nendega eriti arendada ei saanud, kuigi emakeeles olid nad jutukad küll.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud targad on targad kõikides õppeainetes

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.