Esileht Ajaviite- ja muud jutud Targutavad lapsed

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 135 )

Teema: Targutavad lapsed

Postitas:
Kägu

Olen vist nüüd ise selles eas (34), kus hakkan võrdlema “meie aega” ja tänapäeva, sest olen avastanud, et puutun liiga palju kokku targutavate lastega. Neid on mu tutvusringkonnas, laste klassikaaslaste hulgas, poesabas jne.
Näiteks oli lapse (12) sõbranna meil. Läksin tüdrukutele tuppa teed ja kooki viima, kui külaline teatas, et tema on harjunud (!), et koputatakse. Olgu öeldud, et uks oli lahti ja ma tõesti ei koputanud piidale (polnud vabu käsigi), küll aga hõikasin eemalt, et tulen ja toon.
Nojah.
Siis seisin paar päeva tagasi poesabas, kui umbes pealtnäha 10ne targutas eesseisva inimesega, et kilekoti oleks võinud ENNE kassani jõudmist võtta – kujutage ette, poiss pidi kolm sammu tahapoole astuma, sest inimene taganes, et kotti võtta.
Sugulase laps (11) uuris telefonitsi, kuna me neile läheme ja teatas, et “sul on kombeks seda X kooki alati tuua, ära too, see ei maitse mulle”.
Eile jäi MKR saatest kõrvu laps, kes teatas, et talle ei meeldi oodata (pidid sabas seisma, et toitu saada).
Juhuseid on veelgi, näiteks teatas sõbranna laps (13), et ma ei peaks musta mantliga musta käekotti kandma – olevat maitselage.
Jne.

No halloo! Kas ma olen “vanas eas” nii hellikuks muutunud või miks see mulle nii teravalt kõrvu jääb, et lapsed täiskasvanuid õpetavad ja targutavad?
On veel keegi midagi sarnast täheldanud? Kas teie teismelised kommenteerivad ja targutavad täiskasvanute tegemiste üle?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
muumi_mamma

Mina arvan, et need on tarkade vanemate targad lapsed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Need on nende kägude lapsed, kes ütlevad alati, et “Kas sul suud peas ei ole? Kui midagi ei meeldi, siis ÜTLE!”
Olen teemaalgatusega täiesti nõus. Ära tüütavad need lapsukeste õpetussõnad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu
Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris jube:( Ma ise ei puutu lastega eriti kokku, need näited on küll koledad.
Minna külla ja hakata mingeid oma reegleid kehtestama? Väga kasvatamatu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Need näited on ikka päris karmid jah, aga mina ütleks rangel toonil vastu, et nii pole sobiv ega viisakas öelda/rääkida. Eriti juhul, kui lapse vanemad on kõrval ja ei reageeri.
2 teismelise vanemana olen ka mõned korrad saanud suhteliselt kulmukergitama paneva situatsiooni osaliseks saanud ja olen ka vastavalt reageerinud. Ühe korra võtsin ka telefoni kätte ja kitusin vanematele, kui nende 1.klassi juntsu mu heasse kohta saatis. Isa oli telefonis suhteliselt kohmetu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on kolm last, päris-, vara- ja eelteismeline. Sellist targutamist-õpetamist pole kuulnud ei oma lastelt ega ammugi mitte nende sõpradelt. Kui külas käivad, siis on igati viisakad ja mõistlikud. Kindlasti on ka selliseid ninatarku – jah, tegelikult mulle isegi meenub tuttavate tütar, kes teismelisena ka teinekord kippus võõraid täiskasvanuid “paika panema”. Oli üsna ebameeldiv. Aga see on ka ainus kogemus mul. Huvitav, et teemaalgataja neid nii palju kohtab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole selliseid lapsi õnneks mu tutvusringis. Mu oma lapsed juba 20 kanti, nemad sellised ei olnud (mingi uuema aja mood ehk?) ja praeguste lastega ma väga kokku ei puutu.

Aga mina ilmselt ütleksin vastu.
– Lahtise ukse peale ei ole mõtet koputada ja te kuulsite küll, et ma tulen, ma hüüdsin! Ja meil on kombeks, et lapsed ei ole ebaviisakad!
– Jah, oleksin tõesti võinud selle kilekoti varem võtta, aga näed, läks meelest ära. Kas sul ei lähe kunagi midagi meelest ära ja kui läheb, kas sulle meeldib, kui keegi seepeale sulle ebaviisakalt nähvab?
– koogi puhul oleneb, kui oluline mulle on ja mis puhul külla lähen, võimalik, et lihtsalt küsiksin, millist kooki ta soovib. Aga kui ma ei lähe mitte tema sünnipäevale vaid niisama külla, siis võin ka öelda, et kahju küll, et sulle ei maitse, aga teistele maitseb. Sina võid midagi muud süüa.
– mantli kommentaari peale: Võibolla tõesti. Aga sina ei peaks teiste välimust kommenteerima, see on ebaviisakas!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu mehe õepoeg (14) on selline väike vastik tatt. Vabandan väljenduse eest, aga tõesti on. Ainsa lapsena on tal ilmselt lubatud kodus kõike öelda ja teha, kuna tema vanemad ta kommentaaride peale isegi kulmu ei tõsta. Viimatine olukord- mehel oli sünnipäev keset nädalat. Ta ei ole suur sünnipäevapidaja kuid õde tuleb alati oma perega külla kooki sööma vms. Tulid seegi kord. Mul oli valmistatud tort ja mehe õde tõi pudeli valget veini külakosti, mis sai ka kohe avatud ning kõigile neljale täiskasvanule üks pokaal valatud. Hakkasime ühte kaardimängu mängima, kui mul kaartide segamise ajal paar kaarti maha kukkus, mille peale see tattnokk üle laua teatas ” Äkki pole vaja juua siis nii palju?”. Olgugi et olen varemgi talt igasuguseid ajuvabasid kommentaare kuulnud, võttis see ütlemine mind ikka täiesti sõnatuks, mul tuli suust ainult “kuidas palun?” välja kui poisi ema juba teemat vahetas. Sai ise ka aru kui nõmedalt ta poeg käitus, kuid pistis pea liiva alla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ojaa. Mu arust ei olnud see väike Oliver ka muud kui kohatu targutaja, aga kõik heldisid – milline imeline geenius!

Veel hullem oli üks varasem ninatark kuskilt Kiiu lasteaiast, keda mingi aeg hullult telekas promoti. Kutsuti vist lausa “kuldsuuks”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mida targutavale lapse öelda, kui ütledki, midagi vastu, ei jäta asja niisama. aga ta ütleb vastuseks, et kuigi sa seda õigeks ei pea või sulle see ebaviisakas tundub, on see minu arvamus, ei peagi meeldima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on see pigem kasvatamatus ja ebaviisakus.
Olen kohanud kahjuks ka selliseid olukordi, kus lapsevanema ema veel õigustab oma lapse sellist käitumist. Kunagi oma lapse klassiõde (9aastane) tuli külla ja mõnitas meie vanaema, kes kahjuks on skisofreenik.
Helistasin hiljem tema emale ja palusin, et ta oma tütrega räägiks, et haigeid inimesi on eriti õel halvustada ja mõnitada.
Seepeale tuli nipsakas vastus, et mis te siis hoiate teda kodus, kui tema koht oleks hullumajas.

Ehk kahjuks on vahel nii, et neil lastel on vanemate näol ülbe eeskuju olemas ning siis jääb üle vaid ise neile seda elementaarset selgitustööd teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis vahet seal on kas laps või täiskasvanu? Teiste inimeste välimust ei ole viisakas kommenteerida.
Aga seda kooki ehk tõesti ei tasu siis viia 😉 Või noh, tegelikult ei tasu midagi viia pererahvaga läbirääkimata. Mõni naeratab küll viisakalt aga hiljem peab prügikasti viskama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mida targutavale lapse öelda, kui ütledki, midagi vastu, ei jäta asja niisama. aga ta ütleb vastuseks, et kuigi sa seda õigeks ei pea või sulle see ebaviisakas tundub, on see minu arvamus, ei peagi meeldima.

Noh, ma usun, et mina olen ikka neist lastest vaimselt üle. Küll suudan selle vastuütlemise ka lõpetada.
Sinu näitele võimalik vastus: Loomulikult võib sul olla oma arvamus, aga selle niimoodi välja haukumine on ebaviisakas ja nüüd lõpetame selle jutu. Ning lõpetategi, pöördun mõne teise täiskasvanu poole ja räägime millestki muust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on kaks teismelist ja üks algklassilaps. Vanim ja noorim ei ole kunagi mingeid autoriteete tunnistanud ja ma ei ole kuidagi osanud seda muuta. Vanim on samas üsna viisakas ja teemaalgataja näitena toodud asju ta võõrastele arvatavasti ei ütleks, mulle või isale aga küll. Konfliktid on tal tekkinud mõnede õpetajatega, keda tema targutamine (küsimused, vahel vigade parandamine) häirib. Mõnel juhul on probleem muidugi ka õpetajas, kes on ise veidi ebakindlad ja ei julge tunnistada seda, kui on kogemata vea teinud. Osade õpetajatega saab ta aga väga hästi läbi, sest ta on julge, ettevõtlik ja kriitiline mitte ainult teiste, vaid ka iseenda suhtes.
Keskmine laps on hea hing, ta ei ütleks kunagi kellelegi midagi sellist, mis haavata võib, ja austab õpetajaid jt täiskasvanuid.
Ja kolmas laps ongi just nimelt väike vastik ülbe jõnglane, mitte keegi pole tema jaoks autoriteet. Ja ometigi oleme teda kordades rohkem kasvatanud kui teisi lapsi, igasuguseid meetodeid proovinud. Eks me teatud manipulatsioonidega hoiame teda praegu enam-vähem vaos, aga mis teismeliseeas saab, ma ei kujuta ette.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lapsed on kodu peegel. Üldiselt meie tuttavad lapsed mõistlikud ja saavad vanematelt pahandada kui kipuvad kohatult sõna võtma aga samuti üks laps on lootusetu. Üksik laps, kodus titest peale pole viitsitud lapsega vaielda või selgitada st kui ka räägib asjadest millest midagi ei tea, siis vanemad ikka noogutavad või kiidavad takka, et võib küll nii olla vms. Samuti lubatakse suurte jutu vahele oma arvamusega alati sisse sõita. Nii on lapsel tekkinud tugev arvamus, et ta on maailma naba ning teab kõigest kõike.

Nt viimane juhus kui täiskasvanud arutlesid mingite telefonide tehniliste omaduste üle, siis teatas, et tema telefon on kõige ägedam ja parem ning ühele täiskasvanule ütles, et miks sa nii mõttetu telefoni omale ostsid

Please wait...
Postitas:
Kägu

See ei ole mitte targutamine, vaid häbematus.
Põhjus: kõikvõimalikud laste, isade, naiste, loomade jne jne sihtrühmade õigused, mis üle maailma nagu vähkkasvajad on vohama hakanud.
Õpetajad on juba viimased 20 aastat sellises “uues reaalsuses” elanud. Nüüd on mõjud ka muude ühiskonnakihtideni jõudnud.
Ega midagi lohutavat ei olegi öelda. Vast vaid seda, et aina hullemaks need asjad lähevad.
Aga eks omad vitsad peksavad. Ise tahtsite neid kõikvõimalikke eluvõõraid õigusi. Nüüd elamegi kõik selle supi sees.

Lihtsalt mõtle, et õpetajad näevad koolis iga päev 10 korda rohkem ja 10 korda vängemalt häbematuid lapsi. Ja on ka veel kõige selle juures elus. Lisaks tuleb taluda veel vanemaid, kes oma võsukeste häbematust igal sammul õigustavad ja õpetajaid süüdistavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On jah kahjuks. Oleme oma ahviarmastuses üles kasvatanud põlvkonna, kes hakkavad varsti vastutama ja otsustama ja ma ei tea, mis otsused sealt tulevad.
Vabakasvatuse ja indigo-lapsenduse viljad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See pole kahjuks mingi jutt, et lapsed on kodu peegel: siinsamaski ju paar postitust ülalpool räägib inimene oma kolmest lapsest, kellest vaid üks on “väike vastik ülbe jõnglane”. Kui hakata laste põhjal kodu kohta järeldusi tegema, siis need, kes lastega ühekaupa kohtuvad, kujutlevad igaüks seda kodu täiesti isemoodi. Kus siis tõde on?
Tegelikult on see ikka jama, ühest ja samast kodust, täpselt ühesuguste nõudmiste keskelt kasvavad üles täiesti erinevad inimesed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu mehe õepoeg (14) on selline väike vastik tatt. Vabandan väljenduse eest, aga tõesti on. Ainsa lapsena on tal ilmselt lubatud kodus kõike öelda ja teha, kuna tema vanemad ta kommentaaride peale isegi kulmu ei tõsta. Viimatine olukord- mehel oli sünnipäev keset nädalat. Ta ei ole suur sünnipäevapidaja kuid õde tuleb alati oma perega külla kooki sööma vms. Tulid seegi kord. Mul oli valmistatud tort ja mehe õde tõi pudeli valget veini külakosti, mis sai ka kohe avatud ning kõigile neljale täiskasvanule üks pokaal valatud. Hakkasime ühte kaardimängu mängima, kui mul kaartide segamise ajal paar kaarti maha kukkus, mille peale see tattnokk üle laua teatas ” Äkki pole vaja juua siis nii palju?”. Olgugi et olen varemgi talt igasuguseid ajuvabasid kommentaare kuulnud, võttis see ütlemine mind ikka täiesti sõnatuks, mul tuli suust ainult “kuidas palun?” välja kui poisi ema juba teemat vahetas. Sai ise ka aru kui nõmedalt ta poeg käitus, kuid pistis pea liiva alla.

Ma saaks aru, et teil oli mehe ülemus koos oma 14aastase lapsega ja te olite kõik vait, aga tegemist ju lähisugulastega. Miks te ometi midagi ei öelnud? Su mees istus ka vait, kui ta oma õe laps tema naisele sellise lause ütles?
Mulle lapsed meeldivad väga, aga mul pole probleemi lastele märkust teha, kui nad ületavad hea maitse piiri. Ja olen ka veendnud, et lapsi kasvatab kogu küla. Võõrastele lastele teen märkuse siis, kui nende tegevus on tõesti sobimatu, aga oma sõbrannade ja lähedaste lastele pole mingi probleem öelda, et nii ei tehta või nii ei käituta. Teate ju küll, et suur osa lapsi käituvad just oma emadega väga halvasti. Mina ei jäta seda nähes kunagi märkust tegemata ja lapsele selgitamata, et tema käitumine ei ole ilus.
Kuigi jutust võis jääda mulje, et ma olen üks õiendav tädike, siis tegelikult meeldin ma lastele väga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

On veel keegi midagi sarnast täheldanud? Kas teie teismelised kommenteerivad ja targutavad täiskasvanute tegemiste üle?

Minu teismeline targutab ja kommenteerib küll, aga mitte nii lollidel teemadel, nagu kook, käekoti värv või kilekott poesabas. Seda, et teise inimese kodus kehtivad teise inimese reeglid, olen ma talle juba ammu õpetanud. Ja et kingitusi ega teise inimese välimust ei kritiseerita.

See-eest ütleb valju häälega välja, et talle ei meeldi bussipeatuses suitsetajad, et inimesed peaks oma koera junnid ise üles korjama ja et enne manöövrit võiks autojuhid suunda näidata. Seda viimast õnneks adressaadid ei kuule.

Jumal paraku, asi pole küll lastes vaid vanemates – eks vanemad tahestahtmata õpetavad oma lapsi jus nendele teemadele tähelepanu pöörama. Ilmselt irisevad need vanemad laste kuuldes teiste inimeste toodud kookide ja kantavate riiete üle, see hakkab ju lapsele ilusti külge. Seega oma tuttavate laste puhul tuleks sul see küsimus adresseerida nende vanematele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ütleks selle peale, et mu meelest on väga normaalne, et laps ka midagi öelda võib ja tohib ennast väljendada, mitte ei ole süsteemi, et laps räägib siis kui kana kuseb ja et ta peab üldse igas võimalikus olukorras pigem vait olema.

Nõustun sellega, et mõnes olukorras võiks tõesti mitte märkusi teha (koputamise näide), aga ega laps ei õpi, kui sina omakorda vastu ei ütle. Ma oleks öelnud, et oih, vabandust, uks oli lahti ja eemalt hõikasin, käed kinni ka, pole viisakas sellises olukorras märkust teha. Laps kuulab, teeb omad järeldused, ilmselt saab ka aru. Kui sina sellises olukorras vaikselt noogutad ja midagi vastu ei ütle, siis ta teeb järelduse, et sa oled ilge tropp ja tal oli ikkagi õigus.

Ja kui sugulasele see kook ei maitse, mida sa alati viid, siis ma arvan, et seda võib ka öelda. Kohe esimesel korral vast pole viisakas, aga kui sa tõesti kogu aeg mingit veidrat kooki viid ja ta on sunnitud seda sööma siis… No ma ise ütleks ka. Täiskasvanuna ilmselt kuidagi läbi lillede, et meil on kook juba olemas, ära too. Lapsele, eriti aga sugulasele saaksid õpetada, kuidas sellises olukorras käituda ja mida öelda, mitte nii, et solvud ja pärast teed perekooli teema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ütleks selle peale, et mu meelest on väga normaalne, et laps ka midagi öelda võib ja tohib ennast väljendada, mitte ei ole süsteemi, et laps räägib siis kui kana kuseb ja et ta peab üldse igas võimalikus olukorras pigem vait olema.

Ma ütleks selle peale, et ei ole ainult kaks varianti – igas olukorras vait olla või ebaviisakalt välja plärtsuda, mis vähegi peast läbi käib. Eriti teismelise puhul, kellel peaks juba natuke analüüsivõimet ja sotsiaalset taju olema. Sinna vahele jääb palju võimalusi täiesti normaalselt oma arvamust avaldada, nii et see kuidagi kohatu ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on see pigem kasvatamatus ja ebaviisakus.

Targutamine ongi ju ebaviisakus. Ebaviisakus ehk kombetus aga algab minu meelest just kodust, ehk siis kõik taandubki kasvatuseni/ kasvatamatuseni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõustun sellega, et mõnes olukorras võiks tõesti mitte märkusi teha (koputamise näide), aga ega laps ei õpi, kui sina omakorda vastu ei ütle. Ma oleks öelnud, et oih, vabandust, uks oli lahti ja eemalt hõikasin, käed kinni ka, pole viisakas sellises olukorras märkust teha. Laps kuulab, teeb omad järeldused, ilmselt saab ka aru.

mina olen suht sarnases olukorras – kusjuures külla tulnud ja minult koputamist nõudnud noor sugulane läks ilma luba küsimata meie teismelise tuppa “mängima” (loe: sobras kappides) – nahhaalselt vastu nähvanud, et “see on minu maja ja minu majas kehtivad siiski minu reeglid”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minule üldjuhul targutavad lapsed meeldivad. Selline mõni lause lihtsalt. Aga jube on see, kui külas olles lapsed hõõritavad terve õhtu ümbes oma vanemate ja mulisevad, kommenteerivad ja räägivad oma asju, mida võiks vabalt kodus õhtul rääkida. Eriti jube, kui need mulisejad on juba otsapidi teismelised. Mõni väike targutamine (a la oleks võinud selle kilekoti enne ära võtnud) ei tee suurt midagi halba, aga kui pead terve õhtu kuulama kuidas paar 10-12 tüdrukut suurte inimeste üritusel kommenteerivad ja plädisevad, on ikka õudsalt kole. Ja vanemad ei tee teist nägugi, nagu olekski normaalne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

“Meie aega” tänapäevaga võrreldes on minul just vastupidine tunne, minu arvates on lapsed palju viisakamad ja paremini kasvatatud kui vanasti.
Targutamine on muidugi tüütu jah, nii enne kui praegu, nendele targutajatele tahaks öelda küll, et laps räägib siis, kui kana pissib.
Kõiki neid näiteid ma muidugi targutamiseks ei peaks. Näiteks see koogi lugu – miks laps ei või oma arvamust avaldada, et temale see kook ei maitse? Kui sulle maitseb, siis vii, aga seda targutamiseks nimetada on vähe liiale minek.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nõustun sellega, et mõnes olukorras võiks tõesti mitte märkusi teha (koputamise näide), aga ega laps ei õpi, kui sina omakorda vastu ei ütle. Ma oleks öelnud, et oih, vabandust, uks oli lahti ja eemalt hõikasin, käed kinni ka, pole viisakas sellises olukorras märkust teha. Laps kuulab, teeb omad järeldused, ilmselt saab ka aru.

mina olen suht sarnases olukorras – kusjuures külla tulnud ja minult koputamist nõudnud noor sugulane läks ilma luba küsimata meie teismelise tuppa “mängima” (loe: sobras kappides) – nahhaalselt vastu nähvanud, et “see on minu maja ja minu majas kehtivad siiski minu reeglid”

Ot, noor sugulane läks luba küsima teie teismelise tuppa kappidesse sorima ja nõudis, et sa sinna sisenemisel koputaksid? (Et mitte sorimisega vahele jääda?)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina arvan, et need on tarkade vanemate targad lapsed.

Pigem “tarkade” vanemate “targad” lapsed. Mina ei pööraks sellistele targutavatele tattnokkadele mingit tähelepanu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Näiteks see koogi lugu – miks laps ei või oma arvamust avaldada, et temale see kook ei maitse? Kui sulle maitseb, siis vii, aga seda targutamiseks nimetada on vähe liiale minek.

Laps on laps. Perele toodi kooki ja kui seda kooki enam kunagi näha ei soovita, siis ütleb selle välja lapsevanem. Sellise koha peal ei ole lapsel sõnaõigust. Lapsel võib olla oma arvamus, aga antud hetkel ei huvita kedagi tema arvamus. Mingisugune elementaarne viisakus võiks ikkagi maailmas olla.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 135 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Targutavad lapsed