Esileht Ajaviite- ja muud jutud Targutavad lapsed

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 135 )

Teema: Targutavad lapsed

Postitas:
Kägu

Mina arvan, et need on tarkade vanemate targad lapsed.

Oled jälle kuidagi imelikuks muutunud? Matslus võrdub sinu arvates tarkusega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kust kohast sa ometi võtad, et tegu ei olnud erivajadusega lapsega? ATH’l on kordi ja kordi raskem paigal püsida kui autistil, usu mind.

Just. Endal on autist, aga sellest aru ei saa, et neid joontega lapsi kõik kohad täis. Võib ka diagnoosimata olla. Ema võib-olla ei teagi. Loodab vaid, et kasvab välja. Ja siis unistab mingi eit talle keretäie andmisest. Eks andku siis, kui nii kõva on. Usun, et joontega lapse emal on ka palju väljaelamata viha sees ja paneks täiega vastu.

Just täpselt, mul on autistlike joontega laps ja ma saan väga hästi aru missugune laps on autist, asperger või ATH. Antud juhul oli tegemist terve, aga kehva lastetoaga lapsega. Ei tunne peret, aga tean, elavad kõrvalmajas.

Isegi arstid ei suuda seda ilma erinevate testideta tuvastada. Nüüd sina väidad, et tead juba pealevaadates ära? Pole midagi öelda – soovitan kandideerida selgeltnägijate saatesse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii ja nüüd see täiesti terve poiss lihtsalt jonnib! Mina ka armastan lapsi, aga sellel kontserdil ma sisemiselt väga vihastasin, mul oleks olnud kange tahtmine üks korralik keretäis anda…sellele emale!

Su lapsel on otsaette suurelt tätoveeritud, olen autist? Ja arvad, et kõik sellise tätoveeringuta lapsed on täiesti terved lapsed?

Ma ikka arvasin, et erivajadustega laste vanemad on pisutki tolerantsemad teiste laste suhtes ja ei anna nii lihtsalt olukorda teadmata hinnaguid. Tundub, et eksisin.

On su laps ikka erivajadusega? Ehk oli lihtsalt kasvatamatu ja sina siis panid talle ise omaenese tarkuses sildi külge, sest see oli su arvates popp? (igaksjuhuks täpsustan, see lõik oli nüüd iroonia, sest ei tundu loogiline, et päriselt erivajadusega lapse ema nii rumalalt sallimatu on ja kohe peale vaadates suudab kõikide laste terivst hinnata)

Väga huvitav lähenemine, hakkame nüüd kõiki kasvatamatuid lapsi ja nende vanemaid kaitsma? Ei olnud see poiss ATH. Korra juba kirjutasin, et olen vägagi teadlik kuidas käituvad erivajadustega lapsed. Kõik erivajadustega lapsevanemad teavad. Lisaks tean seda last ja peret.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga huvitav lähenemine, hakkame nüüd kõiki kasvatamatuid lapsi ja nende vanemaid kaitsma? Ei olnud see poiss ATH. Korra juba kirjutasin, et olen vägagi teadlik kuidas käituvad erivajadustega lapsed. Kõik erivajadustega lapsevanemad teavad. Lisaks tean seda last ja peret.

Ei kaitse kõiki kasvatamatuid lapsi. Aga sina pealevaadates ei ole pädev otsustama selle lapse tervise või erivajaduse üle. Psühhiaatrid teevad selle väljaselgitmaiseks teste ja uuringuid, sina arvad, et sina ninatark võid lihtsalt pealevaadates öelda. Ilmselt oledki oma lapse ka ise lihtsalt omaenese tarkusest diagnoosinud. Seda on su suhtumisest näha. Tegelikult on su laps ka lihtsalt kasvatamatu, ei muud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kust kohast sa ometi võtad, et tegu ei olnud erivajadusega lapsega? ATH’l on kordi ja kordi raskem paigal püsida kui autistil, usu mind.

Just. Endal on autist, aga sellest aru ei saa, et neid joontega lapsi kõik kohad täis. Võib ka diagnoosimata olla. Ema võib-olla ei teagi. Loodab vaid, et kasvab välja. Ja siis unistab mingi eit talle keretäie andmisest. Eks andku siis, kui nii kõva on. Usun, et joontega lapse emal on ka palju väljaelamata viha sees ja paneks täiega vastu.

Just täpselt, mul on autistlike joontega laps ja ma saan väga hästi aru missugune laps on autist, asperger või ATH. Antud juhul oli tegemist terve, aga kehva lastetoaga lapsega. Ei tunne peret, aga tean, elavad kõrvalmajas.

Isegi arstid ei suuda seda ilma erinevate testideta tuvastada. Nüüd sina väidad, et tead juba pealevaadates ära? Pole midagi öelda – soovitan kandideerida selgeltnägijate saatesse.

Aitäh. Mina olen vaeva näinud ja tulemuse saavutanud. Võin sulle veelkord kinnitada et poiss polnud ATH, vaid ärahellitatud jonnipunn. Ma olen liiga hästi kursis ATH laste käitumisega. Kui sina pole, siis pole mõtet mind halvustada ja targem on üldse mitte sõna võtta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsed on ühiskonna peegel. Lapsed omandavad oma suhtlemismustrid väiksemana täiskasvanutelt (kodust, lasteaiast, koolist, telekast), teismelisena ka oma sõpradelt, kes on need samuti omandanud ju täiskasvanutelt. Enamik näiteid siin, mida lastele vastata, on tegelikult täiesti normaalsed ja adekvaatsed, aga on ka paar tükki, mis saadavad kindlasti sõnumi, et “sina oled laps, sina ei tohi nii käituda, aga mina olen täiskasvanu, mina võin”. Suure tõenäosusega näägutatakse selle poes kotivõtmise pärast targutanud poisi kodus samamoodi – kas siis tema enda kallal või ema isa kallal või isa ema kalla või laseb koolis mõni õpetaja vahetpidamata. Nii et viga on ikkagi juba meie, vanemate põlvkonnas.
Pöörake tähelepanu, kuidas meil mitmed poliitikud suhtlevad. Ärme EKRE juhtfiguuridest hakka rääkimagi, aga kasvõi Ligi taktitundetust peavad siin perekooliski pea pooled kommenteerijatest aususeks ja otsekohesuseks ning kiidavad sellele takka. Lugege artikleid, nt https://tartu.postimees.ee/6475146/autokooli-soiduopetaja-soim-haavas-last-lasteaeda-viinud-ema – ei sõiduõpetaja ega autokooli töötajad ei saa tõesti aru, et juht midagi valesti tegi ja ei näe põhjust vabanduseks? Ja enamik kommentaarid on samasugused! Keegi eksib, siis võib tal näo täis sõimata ja öelda, mida sülg suhu toob? Nagu mingisse paralleelmaailma oleks sattunud…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga huvitav lähenemine, hakkame nüüd kõiki kasvatamatuid lapsi ja nende vanemaid kaitsma? Ei olnud see poiss ATH. Korra juba kirjutasin, et olen vägagi teadlik kuidas käituvad erivajadustega lapsed. Kõik erivajadustega lapsevanemad teavad. Lisaks tean seda last ja peret.

Ei kaitse kõiki kasvatamatuid lapsi. Aga sina pealevaadates ei ole pädev otsustama selle lapse tervise või erivajaduse üle. Psühhiaatrid teevad selle väljaselgitmaiseks teste ja uuringuid, sina arvad, et sina ninatark võid lihtsalt pealevaadates öelda. Ilmselt oledki oma lapse ka ise lihtsalt omaenese tarkusest diagnoosinud. Seda on su suhtumisest näha. Tegelikult on su laps ka lihtsalt kasvatamatu, ei muud.

Tegelikult on see väga häbematu kommentaar, aga ma annan sulle andeks, sest saan aru, see teema on sulle võõras. Kõike head!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu mehe õepoeg (14) on selline väike vastik tatt. Vabandan väljenduse eest, aga tõesti on. Ainsa lapsena on tal ilmselt lubatud kodus kõike öelda ja teha, kuna tema vanemad ta kommentaaride peale isegi kulmu ei tõsta. Viimatine olukord- mehel oli sünnipäev keset nädalat. Ta ei ole suur sünnipäevapidaja kuid õde tuleb alati oma perega külla kooki sööma vms. Tulid seegi kord. Mul oli valmistatud tort ja mehe õde tõi pudeli valget veini külakosti, mis sai ka kohe avatud ning kõigile neljale täiskasvanule üks pokaal valatud. Hakkasime ühte kaardimängu mängima, kui mul kaartide segamise ajal paar kaarti maha kukkus, mille peale see tattnokk üle laua teatas ” Äkki pole vaja juua siis nii palju?”. Olgugi et olen varemgi talt igasuguseid ajuvabasid kommentaare kuulnud, võttis see ütlemine mind ikka täiesti sõnatuks, mul tuli suust ainult “kuidas palun?” välja kui poisi ema juba teemat vahetas. Sai ise ka aru kui nõmedalt ta poeg käitus, kuid pistis pea liiva alla.

Inimesed on ikka väga erinevad. Teemaalgataja toodud näited on minu arvates samuti kohatud ja paneksid kulmu kergitama, aga see näide siin on minu arust lihtsalt nali. Poiss tegi nalja ju. Ma oleks vastu öelnud, et mul on pudel laua all ja vaata, et sa ise oma tulevikku nii tuksi ei keera vms. Sellise asja peale kohe kindlasti ei ärrituks nii palju, et poiss on vastik ja tattnokk jne. Ma seletaks lapsele, et igas seltskonnas pole sellised naljad oodatud, aga 100% ma neid ära küll ei keelaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sellised targutavad lapsed mõistavad ainult nende oma keelt. Õnneks on minus säilinud piisavalt palju lapsikust, et sellistele ilma igasuguste süümepiinadeta samaga vastata. Mõningad näited:

Nt koputust nõudvale lapsele oleks ma öelnud, et ta võib hakata ennast vaikselt kodu poole tagasi koputama.

Kilekoti- poisile oleks lihtsalt vastanud, et ära ohi.

Koogivalijale oleks öelnud, et õige, sulle polegi nii palju kooki vaja.

Must kott ja saapad maitselage kombo? Ee, mitte nii maitselage, kui sina, luuser.

Mõttetu telefon? Mitte nii mõttetu, kui sina.

Jne. Jne.

Pole vaja viisakaks jääda, kui nemad pole viisakad. Ja tavaliselt see on ilus selge signaal ka nende emadele, et nende lapsed saavad täpselt nii sitta kohtlemist, kui nad ise välja teenivad.

Mina selliste repliikidega hakkama ei saaks. Mul on tugev tõrge laskuda samale tasemele, see on sisuliselt sõnasõtta astumine. Sellisele “omasugusele” võib ta nüüd ka midagi vastu öelda, samas stiilis. Kuhu siis edasi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegelikult on see väga häbematu kommentaar, aga ma annan sulle andeks, sest saan aru, see teema on sulle võõras. Kõike head!

Teema on mulle vägagi tuttav. Ma olen väga palju erivajadustega inimestega kokku puutunud. Ja seepärast vihkangi sinusuguste sallimatut lahmimist. Sinu vaene erivajadusega laps ja teiste kasvatamatud täiesti terved jõnglased. Kui sa ei ole just selle konkreetse lapse psühhiaater, ei tea sina seda, kas ja mis diganoos lapsel on. Jah, on palju ka kasvatamatust. Aga ära eelda ja oleta!
Ma ei vaja su andeksandmist. Katsu iseendale oma kitsarinnalisus andeks anda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma usun, et teist enamus on kuulnud, kuidas laste sünnipäevadel lapsed torti kommenteerivad. Alati leidub kaks-kolm last, kes kõva häälega ütlevad; mulle see tort ei maitse, vastik. Kas kutsute korrale? Ma olen paar korda öelnud, et ei pea sööma, kui ei maitse.
Viimasel sünnipäeval jälle üks tüdruk(7a) kõva häälega ütles; väkk, ma ei söö martsipani. ma ei söö seda torti. Kahjuks olin teises laua otsas ja ei hakanud sealt teda korrale kutsuma, aga keegi lähemal olijatest lapsevanematest ei öelnud talle midagi. Kõik ignoreerisid seda inetut märkust, aga oleks pidanud siiski ütlema talle, et nii ei sobi öelda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen muidu teemaga enam-vähem nõus. Küll pole nõus “laps räägib kui kana pissib” mentaliteediga. Aga pean märkima, et absurdne on lugeda kuidas üks kägu väidab, et tunneb peale vaadates ära KAS ja MILLINE erivajadus lapsel on. Lihtsalt sellepärast, et tema lapsel on autistlikud jooned 🙂 Mina eri- ja sotsiaalpedagoogina sellist asja küll väita ei julge. Erivajadusega lapsi on muidugi vähemus ja enamasti on tegu puuduliku kasvatustööga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Delikaatsus on täiesti väljasurev nähtus.

Kahjuks küll. Seda on jube vaadata tegelikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Näiteks see koogi lugu – miks laps ei või oma arvamust avaldada, et temale see kook ei maitse?

Aga miks laps peab selle kohta arvamust avaldama, kui pole küsitud?

Mul on üks selline tuttav, kes on miskipärast seisukohal, et kohe kui midagi ei meeldi, tuleb see otse, ausalt ja häbenematult välja öelda. Muidu on justkui silmakirjalik.
Kui ta näeks sinu seljas kampsunit, mis tema arvates on kole, siis peab ta seda sulle ilmtingimata ütlema. Selleks, et mitte olla silmakirjalik. See variant talle pähe ei tule, et on ka võimalus mitte arvamust avalda. Muidugi ei pea ka kiitma hakkama – see oleks tõesti silmakirjalik. Lihtsalt vait olemine on ka võimalus.

Aususel ja otsekohesusel – taktitundetusel ja ebaviisakusel on siiski päris oluline vahe. Mõni inimene ei tunne neid ära ja ei suuda eristada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii ja nüüd see täiesti terve poiss lihtsalt jonnib! Mina ka armastan lapsi, aga sellel kontserdil ma sisemiselt väga vihastasin, mul oleks olnud kange tahtmine üks korralik keretäis anda…sellele emale!

Su lapsel on otsaette suurelt tätoveeritud, olen autist? Ja arvad, et kõik sellise tätoveeringuta lapsed on täiesti terved lapsed?

Ma ikka arvasin, et erivajadustega laste vanemad on pisutki tolerantsemad teiste laste suhtes ja ei anna nii lihtsalt olukorda teadmata hinnaguid. Tundub, et eksisin.

On su laps ikka erivajadusega? Ehk oli lihtsalt kasvatamatu ja sina siis panid talle ise omaenese tarkuses sildi külge, sest see oli su arvates popp? (igaksjuhuks täpsustan, see lõik oli nüüd iroonia, sest ei tundu loogiline, et päriselt erivajadusega lapse ema nii rumalalt sallimatu on ja kohe peale vaadates suudab kõikide laste terivst hinnata)

Väga huvitav lähenemine, hakkame nüüd kõiki kasvatamatuid lapsi ja nende vanemaid kaitsma? Ei olnud see poiss ATH. Korra juba kirjutasin, et olen vägagi teadlik kuidas käituvad erivajadustega lapsed. Kõik erivajadustega lapsevanemad teavad. Lisaks tean seda last ja peret.

Eelnevas postituses ütlesid, et ei tea seda peret?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina varem olin pigem kaitsval seisukohal laste suhtes, aga peale ühte hiljutist üritust olen nõus, on kasvatamatuid lapsi ja nende käitumises on süüdi ikka lapsevanemad.

Kontserdil, u 6 või 7 aastane poiss taidles lava ees. Kontsert polnud veel alanud, aga ülejäänud lapsevanemad koos oma lastega istusid ilusti kohtadel ja ootasid. Ema ajas mingi tuttavaga juttu ja aeg ajalt mainis poisile, et tule istu kohale ja jutustas edasi ja poiss taidles ja seletas üle saali edasi. Nii kontserdi alguseni. Õnnetuseks istusid nad meie selja taga. Kui kontsert algas, siis hakkas poiss vinguma. Kuidas tal on jalgadel palav, kuidas talle ei meeldi see kes laulab, et ta tahab hoopis ringi jooksma minna, sest tal on igav jne jne.

Minu 7 aastane laps on erivajadusega, ei midagi hullu, kasvab vaikselt välja, tal on autistlikud jooned, aga iga aastaga läheb paremaks. Ma olen palju vaeva näinud, et ta korralikult käituks, kuigi ta ei vingu niisama. Teda võib ootamatult hakata häirima kõva lärm, tal on raskem pikemalt paigal istuda kui tavalapsel, jms. Me hakkasime harjutama, käies lühematel etendustel ja kontsertidel. Kui laps muutus rahutuks mis tahes põhjusel, lahkusime saalist vaikselt. Istusime alati äärde, et teisi ei segaks. Vahel käisime jalutasime ja läksime tagasi saali. Teinekord läksime ära koju, kui tundus et ta on siiski väsinud. Niimoodi vaikselt harjutades, jõuab ta ilusti tund kuni poolteist olla vaikselt ja viisakalt üritustel.

Nii ja nüüd see täiesti terve poiss lihtsalt jonnib! Mina ka armastan lapsi, aga sellel kontserdil ma sisemiselt väga vihastasin, mul oleks olnud kange tahtmine üks korralik keretäis anda…sellele emale!

Aga miks te ei öelnud, et laps segab?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

Mu daamid, siinset vestlust jälgides pole kyll tarvis laste kasvatamatuse põhjuseid kaugelt otsida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Veidi huvitav lugeda, et inimesed räägivad siin, kuidas laps on mitte keegi ja räägib ainult siis, kui kana pissib. Laps on samamoodi inimene nagu teiegi olete, lapsel on oma arvamus ja tal on samasugune õigus seda väljendada nagu täiskasvanul, tähtis on lapsele selgitada ja õpetada, kuidas on õige oma arvamust väljendada ja, kuidas mitte, sest muidu täiskasvanueas nad ei oskagi ennast väljendada. Selline iganenud mõtteviis, et laps on eikeegi ja võib suu avada umbes mitte kunagi, on ajast ja arust ning ülimalt tobe. Kas mäletate, mis tunne teil endil oli, kui lapsena teid kunagi kuulda ei võetud? Mina näiteks tundsin ennast väga pahasti, sest mul oli nii palju minu jaoks tähtsaid asju öelda, aga keegi ei tahtnud mind kuulda. Sellepärast kasvasin ka natuke enneaegselt suureks, et vähemalt siis keegi võttis mind kuulda ja arvestas minu arvamusega. Mis te arvate, miks kasvavad tänapäeval üldse lapsed nii kiiresti suureks? Just sellepärast, et lapsena neid ei võeta kui arvestatavat inimest ja enneaegne “täiskasvanuks” saamine tähendab, et vähemalt keegigi kuulab neid ja see on lapsena veel tähtsam kui täiskasvanuna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ärge minge kohe teise äärmusesse. Kas lapsi ei tohi kunagi oma arvamust avaldada ja räägib siis, kui kana pissib. Arvamuse avaldamine on täiesti teine olukord ja muidugi lapse arvamust küsitakse vastavalt tema arengutasemele. Varakult tuleb lapsele selgeks teha olukorrad, kus tuleb end tagasi hoida ja arvamust avaldada siis, kui seda küsitakse. Kui sulle teise inimene püksid ei meeldi ja ta pole sult midagi nende kohta küsinud, siis ei ole viisakas kõva häälega kuulutada, kuidas need on sinu arvates koledad. Samuti söögilauas ei kuulutata kunagi kõva häälega, kuidas see ja too on vastik, väkk ja böööö. Teise inimese kodu külastades ei arvustata nende käitumist, sisustust ja kombeid ega hakata õpetama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegelikult on see väga häbematu kommentaar, aga ma annan sulle andeks, sest saan aru, see teema on sulle võõras. Kõike head!

Teema on mulle vägagi tuttav. Ma olen väga palju erivajadustega inimestega kokku puutunud. Ja seepärast vihkangi sinusuguste sallimatut lahmimist. Sinu vaene erivajadusega laps ja teiste kasvatamatud täiesti terved jõnglased. Kui sa ei ole just selle konkreetse lapse psühhiaater, ei tea sina seda, kas ja mis diganoos lapsel on. Jah, on palju ka kasvatamatust. Aga ära eelda ja oleta!

Ma ei vaja su andeksandmist. Katsu iseendale oma kitsarinnalisus andeks anda.

Küll su õelus sulle tagasi tuleb. Ma ei hakka sinusugusega rohkem vaidlema. Südamest kõike head sulle!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis te arvate, miks kasvavad tänapäeval üldse lapsed nii kiiresti suureks? Just sellepärast, et lapsena neid ei võeta kui arvestatavat inimest ja enneaegne “täiskasvanuks” saamine tähendab, et vähemalt keegigi kuulab neid ja see on lapsena veel tähtsam kui täiskasvanuna.

Mina ei pea õigeks ei seda, et laps olgu vait, ega ka mitte seda, et on ok nt teismelisel pidevalt kommenteerida mingeid olukordi sobimatul moel.

Arvan, et laias laastus võetakse tänapäeval lapsi just märksa rohkem “arvestatava inimesena” kui iial varem. Nii palju kui tänapäeval lastele tähelepanu pööratakse, nendega tegeletakse, neile keskendutakse, pole seda kindlasti tehtud veel põlvkond-paar tagasi ega ammugi varem. See pole iseenesest kindlasti vale, see on täitsa õige. Lastel on tänapäeva ühiskonnas varasemast märgatavalt rohkem õigusi ja eeliseid ja seegi on õige, sest paranenud on teadmised laste arengust ja vajadustest, millega arvestatakse nende kasvatamisel ja õpetamisel.

Millised on need “targutavad lapsed”, sellest on ka igaühel oma arusaam sõltuvalt enda kogemustest ja ettekujutustest. Mina julgen aga sellele tsiteeritud kommentaarile ses osas vastu vaielda, et need (vähemalt minu kohatud) nn ninatargad lapsed ei ole tänapäeval need, keda pole lapsena tähele pandud või arvestatud. Enda kogemuse põhjal ütleksin, et pigem vastupidi, nende jaoks on seda tähelepanu olnud mingitel aegadel ehk liigagi palju, nii et oskus teistega arvestada pole sellel lapsel just tugevaimaks küljeks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina selliste repliikidega hakkama ei saaks. Mul on tugev tõrge laskuda samale tasemele, see on sisuliselt sõnasõtta astumine. Sellisele “omasugusele” võib ta nüüd ka midagi vastu öelda, samas stiilis. Kuhu siis edasi?

Ma arvasin ka kunagi, et ma sellele samale tasemele ei suuda laskuda. Eksisin, suudan. Näide on küll teemast välja, vabandust.
Sõitsin poeparklasse, mis oli puupüsti täis. Mul suht lai auto ka. Parkisin, minu kõrval auto, juht roolis. Tegin ukse lahti ettevaatlikult, kuid minu uks käis tasase kolksuga vastu naaberauto ukselinki (mitte keret). Midagi loomulikult ei juhtunud peale selle hääle.
Läksin poodi. Tulin tagasi, juht istus endiselt sees ja tuli minu saabudes autost välja ja ütles, et ‘proua, äkki oleks võimalik teinekord oma uksega mitte laamendada, tohiks paluda vä’. Ja ma vastasin täiesti spontaalselt, et ‘proua, kas pole ammu keppi saanud vä’. Pugesin autosse ja sõitsin minema.
Ehk on ka sul peidetud andeid?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küll su õelus sulle tagasi tuleb. Ma ei hakka sinusugusega rohkem vaidlema. Südamest kõike head sulle!

Mine vaata peeglisse ja mõtle, kui õel sa oled.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina selliste repliikidega hakkama ei saaks. Mul on tugev tõrge laskuda samale tasemele, see on sisuliselt sõnasõtta astumine. Sellisele “omasugusele” võib ta nüüd ka midagi vastu öelda, samas stiilis. Kuhu siis edasi?

Ma arvasin ka kunagi, et ma sellele samale tasemele ei suuda laskuda. Eksisin, suudan. Näide on küll teemast välja, vabandust.

Sõitsin poeparklasse, mis oli puupüsti täis. Mul suht lai auto ka. Parkisin, minu kõrval auto, juht roolis. Tegin ukse lahti ettevaatlikult, kuid minu uks käis tasase kolksuga vastu naaberauto ukselinki (mitte keret). Midagi loomulikult ei juhtunud peale selle hääle.

Läksin poodi. Tulin tagasi, juht istus endiselt sees ja tuli minu saabudes autost välja ja ütles, et ‘proua, äkki oleks võimalik teinekord oma uksega mitte laamendada, tohiks paluda vä’. Ja ma vastasin täiesti spontaalselt, et ‘proua, kas pole ammu keppi saanud vä’. Pugesin autosse ja sõitsin minema.

Ehk on ka sul peidetud andeid?

Täiskasvanu poolt niimoodi öelda nagu sa ütlesid on küll veits imelik, vabandust 😀 Nii öeldes langed ju ise veel madalamale kui inimene, kes sulle ütles, kas saaksid mitte laamendada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina selliste repliikidega hakkama ei saaks. Mul on tugev tõrge laskuda samale tasemele, see on sisuliselt sõnasõtta astumine. Sellisele “omasugusele” võib ta nüüd ka midagi vastu öelda, samas stiilis. Kuhu siis edasi?

Ma arvasin ka kunagi, et ma sellele samale tasemele ei suuda laskuda. Eksisin, suudan. Näide on küll teemast välja, vabandust.

Sõitsin poeparklasse, mis oli puupüsti täis. Mul suht lai auto ka. Parkisin, minu kõrval auto, juht roolis. Tegin ukse lahti ettevaatlikult, kuid minu uks käis tasase kolksuga vastu naaberauto ukselinki (mitte keret). Midagi loomulikult ei juhtunud peale selle hääle.

Läksin poodi. Tulin tagasi, juht istus endiselt sees ja tuli minu saabudes autost välja ja ütles, et ‘proua, äkki oleks võimalik teinekord oma uksega mitte laamendada, tohiks paluda vä’. Ja ma vastasin täiesti spontaalselt, et ‘proua, kas pole ammu keppi saanud vä’. Pugesin autosse ja sõitsin minema.

Ehk on ka sul peidetud andeid?

Et siis panid proua ägedalt paika või? Mis mõttes sa SAMALE TASEMELE langesid? Ikka palju madalamale, ju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina selliste repliikidega hakkama ei saaks. Mul on tugev tõrge laskuda samale tasemele, see on sisuliselt sõnasõtta astumine. Sellisele “omasugusele” võib ta nüüd ka midagi vastu öelda, samas stiilis. Kuhu siis edasi?

Ma arvasin ka kunagi, et ma sellele samale tasemele ei suuda laskuda. Eksisin, suudan. Näide on küll teemast välja, vabandust.

Sõitsin poeparklasse, mis oli puupüsti täis. Mul suht lai auto ka. Parkisin, minu kõrval auto, juht roolis. Tegin ukse lahti ettevaatlikult, kuid minu uks käis tasase kolksuga vastu naaberauto ukselinki (mitte keret). Midagi loomulikult ei juhtunud peale selle hääle.

Läksin poodi. Tulin tagasi, juht istus endiselt sees ja tuli minu saabudes autost välja ja ütles, et ‘proua, äkki oleks võimalik teinekord oma uksega mitte laamendada, tohiks paluda vä’. Ja ma vastasin täiesti spontaalselt, et ‘proua, kas pole ammu keppi saanud vä’. Pugesin autosse ja sõitsin minema.

Ehk on ka sul peidetud andeid?

Et siis panid proua ägedalt paika või? Mis mõttes sa SAMALE TASEMELE langesid? Ikka palju madalamale, ju.

See oligi eesmärk. Inimene siis ehk teinekord ei hüsteeritse pool tundi oma autos ja ei pea vajalikuks ukselingi kolksatuse tõttu spetsiaalselt autost välja tulla, et mulle midagi öelda. Selline hüsteerik just sellist lauset vajaski, et siis elu üle järele saaks mõelda. Ta oli ju raudpolt selle poole tunni jooksul vaatamas käinud (seda, mida ei olnud vaadata) seda väikest kolksatust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kägu 16:33 Normaalne inimene oleks rahulikult vabandanud ja öelnud, et õnneks ei jäänud ju mingeid jälgi.

Please wait...
Postitas:
saiko

Ma arvasin ka kunagi, et ma sellele samale tasemele ei suuda laskuda. Eksisin, suudan. Näide on küll teemast välja, vabandust.
Sõitsin poeparklasse, mis oli puupüsti täis. Mul suht lai auto ka. Parkisin, minu kõrval auto, juht roolis. Tegin ukse lahti ettevaatlikult, kuid minu uks käis tasase kolksuga vastu naaberauto ukselinki (mitte keret). Midagi loomulikult ei juhtunud peale selle hääle.
Läksin poodi. Tulin tagasi, juht istus endiselt sees ja tuli minu saabudes autost välja ja ütles, et ‘proua, äkki oleks võimalik teinekord oma uksega mitte laamendada, tohiks paluda vä’. Ja ma vastasin täiesti spontaalselt, et ‘proua, kas pole ammu keppi saanud vä’. Pugesin autosse ja sõitsin minema.
Ehk on ka sul peidetud andeid?

Sa pead seda ütlust enda andeks või? Silme ette tuli küll pigem labane teise eesti matsiplika kui et andekas inimene.

Ega sa üks staarrähkleja-blogija pole? Tal käib see “ke**i pole ammu saand vä?” iga lause ette ja taha. Tekib kohe mõte, et äkki ütlejal endal selle asjaga veits kehvasti…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Veidi huvitav lugeda, et inimesed räägivad siin, kuidas laps on mitte keegi ja räägib ainult siis, kui kana pissib. Laps on samamoodi inimene nagu teiegi olete, lapsel on oma arvamus ja tal on samasugune õigus seda väljendada nagu täiskasvanul, tähtis on lapsele selgitada ja õpetada, kuidas on õige oma arvamust väljendada ja, kuidas mitte, sest muidu täiskasvanueas nad ei oskagi ennast väljendada. Selline iganenud mõtteviis, et laps on eikeegi ja võib suu avada umbes mitte kunagi, on ajast ja arust ning ülimalt tobe. Kas mäletate, mis tunne teil endil oli, kui lapsena teid kunagi kuulda ei võetud? Mina näiteks tundsin ennast väga pahasti, sest mul oli nii palju minu jaoks tähtsaid asju öelda, aga keegi ei tahtnud mind kuulda. Sellepärast kasvasin ka natuke enneaegselt suureks, et vähemalt siis keegi võttis mind kuulda ja arvestas minu arvamusega. Mis te arvate, miks kasvavad tänapäeval üldse lapsed nii kiiresti suureks? Just sellepärast, et lapsena neid ei võeta kui arvestatavat inimest ja enneaegne “täiskasvanuks” saamine tähendab, et vähemalt keegigi kuulab neid ja see on lapsena veel tähtsam kui täiskasvanuna.

Mis jura see siin on, ja veel kuus korda takka kiidetud?

Kuidas see enneaegselt suureks kasvamine käis? No kohe nii suureks, et sinu arvamusega hakati arvestama! Sõid mingeid pille või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

need (vähemalt minu kohatud) nn ninatargad lapsed ei ole tänapäeval need, keda pole lapsena tähele pandud või arvestatud. Enda kogemuse põhjal ütleksin, et pigem vastupidi, nende jaoks on seda tähelepanu olnud mingitel aegadel ehk liigagi palju, nii et oskus teistega arvestada pole sellel lapsel just tugevaimaks küljeks.

Täpselt sama tähelepanek ka minu poolt. Ninatargad egotsejad on tegelikult ka emme ja issi ümber sõrme keeranud, ja see kõik tuleb sellest, et emme ja issi peavad teda enda valitsejaks.

Teate, kõige ilusamate ja kõige andekamate printside ja printsesside emad, normaalne elu käib nii, et inimene väärib sada protsenti enda ümber keerlemist ja tema “arvamusega” tingimatut arvestamist ainult imikueas. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tuleb tal ennast tagasi tõmbama hakata. Kui teda koheldakse ka ülejäänud lapseea jooksul nagu imikut, siis selliseks ta jääbki. Aga väga valus saab olema tal ühel päeval pärisellu sukeldudes, kus teda printsessiks ei peetagi!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 135 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Targutavad lapsed