Esileht Ajaviite- ja muud jutud Targutavad lapsed

Näitan 13 postitust - vahemik 91 kuni 103 (kokku 103 )

Teema: Targutavad lapsed

Postitas:
Kägu

Veidi huvitav lugeda, et inimesed räägivad siin, kuidas laps on mitte keegi ja räägib ainult siis, kui kana pissib. Laps on samamoodi inimene nagu teiegi olete, lapsel on oma arvamus ja tal on samasugune õigus seda väljendada nagu täiskasvanul, tähtis on lapsele selgitada ja õpetada, kuidas on õige oma arvamust väljendada ja, kuidas mitte, sest muidu täiskasvanueas nad ei oskagi ennast väljendada. Selline iganenud mõtteviis, et laps on eikeegi ja võib suu avada umbes mitte kunagi, on ajast ja arust ning ülimalt tobe. Kas mäletate, mis tunne teil endil oli, kui lapsena teid kunagi kuulda ei võetud? Mina näiteks tundsin ennast väga pahasti, sest mul oli nii palju minu jaoks tähtsaid asju öelda, aga keegi ei tahtnud mind kuulda. Sellepärast kasvasin ka natuke enneaegselt suureks, et vähemalt siis keegi võttis mind kuulda ja arvestas minu arvamusega. Mis te arvate, miks kasvavad tänapäeval üldse lapsed nii kiiresti suureks? Just sellepärast, et lapsena neid ei võeta kui arvestatavat inimest ja enneaegne “täiskasvanuks” saamine tähendab, et vähemalt keegigi kuulab neid ja see on lapsena veel tähtsam kui täiskasvanuna.

Mis jura see siin on, ja veel kuus korda takka kiidetud?

Kuidas see enneaegselt suureks kasvamine käis? No kohe nii suureks, et sinu arvamusega hakati arvestama! Sõid mingeid pille või?

Sain enneaegselt “täiskasvanuks” ehk ei käitunud enam nii nagu mu vanusele kohane. Mu vanemad mind kuulda ei võtnud, aga see tàhendas, et teised inimesed võtsid, kui nt. mu tegelikku vanust ei teadnud. Vanuse kohta nägin ka palju vanem välja, sest meikisin ennast tohutult. Ei olnud muidugi süü aind selles, et minu arvamusi kuulda ei võetud, aga minu ajal oli palju neid, kes pididki kodus vait ainult olema, sest “sinu arvamus ei huvita mind!” või “sa räägid, kui kana pissib.” ja just neidsamu inimesi nägin ka enneaegselt kodust välja kolimas ja liiga varakult suureks kasvamas. Kui sa pead elama terve oma senise elu nii, et oma mõtted pead enda sees hoidma ja kedagi tegelikult ei huvita, sest sa oled “pelgalt laps”, siis see on väga frustreeriv ja muserdav.

Pean ka mainima, et muidugi on nõme, kui laps ütleb selliseid asju nagu siin varasemalt on välja toodud, aga selleks ongi tõepoolest vanemad ja muu küla, kes seda last võib korrale kutsuda. Kindlasti mitte tobedusi öeldes nagu siin öeldud on, et nähvad vastu a la “A sa oled luuser.” aga lapsele on vaja selgitada, miks miski ei ole mingis olukorras kuigi aktsepteeritav. See aitab tal kasvada normaalseks täiskasvanuks. Lastel puudub moraalitunnetus, nad ei tea, mis on õige või vale, kui neile seda ei selgitata. Teismeline teab ja on muidugi ebanormaalne, kui ta midagi nõmedat võõrale ütleb. Minu kommentaar oli pigem just neile, kes räägivad, et aga laps ei peagi midagi ütlema ja lapse arvamus ei loe.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina selliste repliikidega hakkama ei saaks. Mul on tugev tõrge laskuda samale tasemele, see on sisuliselt sõnasõtta astumine. Sellisele “omasugusele” võib ta nüüd ka midagi vastu öelda, samas stiilis. Kuhu siis edasi?

Ma arvasin ka kunagi, et ma sellele samale tasemele ei suuda laskuda. Eksisin, suudan. Näide on küll teemast välja, vabandust.

Sõitsin poeparklasse, mis oli puupüsti täis. Mul suht lai auto ka. Parkisin, minu kõrval auto, juht roolis. Tegin ukse lahti ettevaatlikult, kuid minu uks käis tasase kolksuga vastu naaberauto ukselinki (mitte keret). Midagi loomulikult ei juhtunud peale selle hääle.

Läksin poodi. Tulin tagasi, juht istus endiselt sees ja tuli minu saabudes autost välja ja ütles, et ‘proua, äkki oleks võimalik teinekord oma uksega mitte laamendada, tohiks paluda vä’. Ja ma vastasin täiesti spontaalselt, et ‘proua, kas pole ammu keppi saanud vä’. Pugesin autosse ja sõitsin minema.

Ehk on ka sul peidetud andeid?

Et siis panid proua ägedalt paika või? Mis mõttes sa SAMALE TASEMELE langesid? Ikka palju madalamale, ju.

See oligi eesmärk. Inimene siis ehk teinekord ei hüsteeritse pool tundi oma autos ja ei pea vajalikuks ukselingi kolksatuse tõttu spetsiaalselt autost välja tulla, et mulle midagi öelda. Selline hüsteerik just sellist lauset vajaski, et siis elu üle järele saaks mõelda. Ta oli ju raudpolt selle poole tunni jooksul vaatamas käinud (seda, mida ei olnud vaadata) seda väikest kolksatust.

Mind küll selline lause ei paneks elu üle järele mõtlema, pigem mõtleksin sinust kui hüsteerikust 😁 Viisakalt oskad ju ka asju lahendada, või ei?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

minu jaoks on kõige hirmsam, et täiskasvanud inimesed niivõrd vägivaldsete suundumustega on. mainiti emale keretäie andmist ja ka verbaalselt on kasutatud mitmeid kohatuid väljendeid nagu “tattnokk” jms. kas üksteise alandamine on siis lahendus või? kui kasvatada lapsi kutsudes neid luuseriteks või tattnokkadeks vm alavääristades, siis pole ime, kust lastel see muster tuleb, kus oma allasurutud/kahjustatud võimupositsiooni kasutatakse paukudes või matslikke väljendeid pildudes.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kägu 16:33 Normaalne inimene oleks rahulikult vabandanud ja öelnud, et õnneks ei jäänud ju mingeid jälgi.

Vaata, normaalne inimene läheb välja, vaatab, et mingeid jälgi ei jäänud, ja EI KÜGELE pärast seda pool tundi selleks autos ega marineeri, et minu auks autost välja tulla ja mulle kähvata midagi millegi eest, mis pole juhtunud. Selles ongi point.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina selliste repliikidega hakkama ei saaks. Mul on tugev tõrge laskuda samale tasemele, see on sisuliselt sõnasõtta astumine. Sellisele “omasugusele” võib ta nüüd ka midagi vastu öelda, samas stiilis. Kuhu siis edasi?

Ma arvasin ka kunagi, et ma sellele samale tasemele ei suuda laskuda. Eksisin, suudan. Näide on küll teemast välja, vabandust.

Sõitsin poeparklasse, mis oli puupüsti täis. Mul suht lai auto ka. Parkisin, minu kõrval auto, juht roolis. Tegin ukse lahti ettevaatlikult, kuid minu uks käis tasase kolksuga vastu naaberauto ukselinki (mitte keret). Midagi loomulikult ei juhtunud peale selle hääle.

Läksin poodi. Tulin tagasi, juht istus endiselt sees ja tuli minu saabudes autost välja ja ütles, et ‘proua, äkki oleks võimalik teinekord oma uksega mitte laamendada, tohiks paluda vä’. Ja ma vastasin täiesti spontaalselt, et ‘proua, kas pole ammu keppi saanud vä’. Pugesin autosse ja sõitsin minema.

Ehk on ka sul peidetud andeid?

Et siis panid proua ägedalt paika või? Mis mõttes sa SAMALE TASEMELE langesid? Ikka palju madalamale, ju.

See oligi eesmärk. Inimene siis ehk teinekord ei hüsteeritse pool tundi oma autos ja ei pea vajalikuks ukselingi kolksatuse tõttu spetsiaalselt autost välja tulla, et mulle midagi öelda. Selline hüsteerik just sellist lauset vajaski, et siis elu üle järele saaks mõelda. Ta oli ju raudpolt selle poole tunni jooksul vaatamas käinud (seda, mida ei olnud vaadata) seda väikest kolksatust.

Mind küll selline lause ei paneks elu üle järele mõtlema, pigem mõtleksin sinust kui hüsteerikust 😁 Viisakalt oskad ju ka asju lahendada, või ei?

Sulle vastan ka eraldi. Vaata, seal ei olnud asja, mida lahendada. Kas saad sellest aru? See hull naine lahendas midagi, olles pool tundi selle kallal marineerinud – midagi, mida polnud olemas!
Andsin talle hellalt teada, et ärgu klähvigu inimeste kallal, kes talle midagi teinud ei ole!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kägu 16:33 Normaalne inimene oleks rahulikult vabandanud ja öelnud, et õnneks ei jäänud ju mingeid jälgi.

Vaata, normaalne inimene läheb välja, vaatab, et mingeid jälgi ei jäänud, ja EI KÜGELE pärast seda pool tundi selleks autos ega marineeri, et minu auks autost välja tulla ja mulle kähvata midagi millegi eest, mis pole juhtunud. Selles ongi point.

Kust sa tead, et ta just sinu pärast seal KÜGELES? Võibolla käis ka vahepeal omi asju ajamas ja oli pärast juba autos tagasi või ootas näiteks kedagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vaata, normaalne inimene läheb välja, vaatab, et mingeid jälgi ei jäänud, ja EI KÜGELE pärast seda pool tundi selleks autos ega marineeri, et minu auks autost välja tulla ja mulle kähvata midagi millegi eest, mis pole juhtunud. Selles ongi point.

Ta istus seal autos juba enne, kui sina kohale jõudsid. Ilmselt oli tal autos istumiseks mingi oma põhjus, vaevalt ta nüüd terve see aeg sind ootas. Ootas, et äkki tuleb mõni ülbe tädi, kes ta autot uksega lööb? Ja siis pärast ootas, kuni sa tagasi tuled, et kähvata? Ole nüüd mõistlik, ta ootas seal kedagi või midagi, mitte ei oodanud ekstra sind.

Igal juhul on viisakas vabandada, kui teise autot lööd, mitte sinu moodi rõvetseda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kägu 16:33 Normaalne inimene oleks rahulikult vabandanud ja öelnud, et õnneks ei jäänud ju mingeid jälgi.

Vaata, normaalne inimene läheb välja, vaatab, et mingeid jälgi ei jäänud, ja EI KÜGELE pärast seda pool tundi selleks autos ega marineeri, et minu auks autost välja tulla ja mulle kähvata midagi millegi eest, mis pole juhtunud. Selles ongi point.

Sa oled üks tige elukas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen vist nüüd ise selles eas (34), kus hakkan võrdlema “meie aega” ja tänapäeva, sest olen avastanud, et puutun liiga palju kokku targutavate lastega. Neid on mu tutvusringkonnas, laste klassikaaslaste hulgas, poesabas jne.

Näiteks oli lapse (12) sõbranna meil. Läksin tüdrukutele tuppa teed ja kooki viima, kui külaline teatas, et tema on harjunud (!), et koputatakse. Olgu öeldud, et uks oli lahti ja ma tõesti ei koputanud piidale (polnud vabu käsigi), küll aga hõikasin eemalt, et tulen ja toon.

Nojah.

Siis seisin paar päeva tagasi poesabas, kui umbes pealtnäha 10ne targutas eesseisva inimesega, et kilekoti oleks võinud ENNE kassani jõudmist võtta – kujutage ette, poiss pidi kolm sammu tahapoole astuma, sest inimene taganes, et kotti võtta.

Sugulase laps (11) uuris telefonitsi, kuna me neile läheme ja teatas, et “sul on kombeks seda X kooki alati tuua, ära too, see ei maitse mulle”.

Eile jäi MKR saatest kõrvu laps, kes teatas, et talle ei meeldi oodata (pidid sabas seisma, et toitu saada).

Juhuseid on veelgi, näiteks teatas sõbranna laps (13), et ma ei peaks musta mantliga musta käekotti kandma – olevat maitselage.

Jne.

No halloo! Kas ma olen “vanas eas” nii hellikuks muutunud või miks see mulle nii teravalt kõrvu jääb, et lapsed täiskasvanuid õpetavad ja targutavad?

On veel keegi midagi sarnast täheldanud? Kas teie teismelised kommenteerivad ja targutavad täiskasvanute tegemiste üle?

Jaa, olen ka täheldanu oma laste sõprade hulgas. Näide eelmise aasta sünnipäevast. Noorem poeg sai 11, pidas kodus sünnipäeva, üks külalistest soovis wc minna käsi pesema.Tuli kohe tagasi ja ütles, et tema on harjunud pesema tavalise seebiga mitte vedelseebiga, ma olin nagu üllatus ise. Põhjendas, et tavaline seep tegevat käed puhtamaks..?? Ütlesin siis, et midagi pole teha, meil on vedelseep ja selle korra peab hakkama saama. Meil isegi on kodus mõni kingitud käsitööseep aga ei hakanud põhimõtteliselt seda välja otsima. Minu jaoks oli täiesti ületähtsustatud probleem.
5 aastane külaline tegi pildi ja näitas, ütlesin rõõmsalt midagi, et sul seal mingi sodi-podi. Pildidl oli tõesti lihtsalt pliitasiga tehtud sirgeldus. Laps siis õpetas mind, et nii ei tohi üldse öelda. Olen vbl otsese ütlemisega aga kiitma ka ei hakka, ka oma laste töid kui seal tõesti midagi kiita pole. Ütlemine oli selline huumoriga aga see laps ei olnud harjunud lihtsalt sellise imeliku täiskasvanuga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ebaviisakus ja targutamine on erinevad asjad. Ma arvan, need näited on põhiliselt ebaviisakuse kohta. Aga ükskõik kummaga on tegu, ma tutvustaks lapsele seda kuidas ma mõtlen või mis motiividest lähtun, sealjuures püüdes last mitte halvustada. Näiteks:

“Teie juures on sellised reeglid, aga praegu me pole teie juures vaid sina oled meie juures külas. Ja meie juures on nii, et kui uks on lahti pole vaja koputada.”
“See oli sinust ebaviisakas.”
“Mõlemad teevad käed puhtaks, nii vedel kui tahke seep ja mulle endale meeldib vedel seep rohkem. Sest tahkest seebist jääb seebihoidjasse ligane plekk ja see pole ilus.”

jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tuli kohe tagasi ja ütles, et tema on harjunud pesema tavalise seebiga mitte vedelseebiga,

Võib arvata, et kodus valitseb reegel: ÜTLE, mida sa vajad, keegi ei pea su silmist lugema. Vahel võib see anda niisuguseid vilju. Aga laps ju alles õpib, last peabki küla kasvatama. Täiskasvanu puhul oleks põhjust silmi pööritada küll. Sa käitusid minu meelest täiesti õigesti, isegi ülearu põhjendasid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen vist nüüd ise selles eas (34), kus hakkan võrdlema “meie aega” ja tänapäeva, sest olen avastanud, et puutun liiga palju kokku targutavate lastega. Neid on mu tutvusringkonnas, laste klassikaaslaste hulgas, poesabas jne.

Näiteks oli lapse (12) sõbranna meil. Läksin tüdrukutele tuppa teed ja kooki viima, kui külaline teatas, et tema on harjunud (!), et koputatakse. Olgu öeldud, et uks oli lahti ja ma tõesti ei koputanud piidale (polnud vabu käsigi), küll aga hõikasin eemalt, et tulen ja toon.

Nojah.

Siis seisin paar päeva tagasi poesabas, kui umbes pealtnäha 10ne targutas eesseisva inimesega, et kilekoti oleks võinud ENNE kassani jõudmist võtta – kujutage ette, poiss pidi kolm sammu tahapoole astuma, sest inimene taganes, et kotti võtta.

Sugulase laps (11) uuris telefonitsi, kuna me neile läheme ja teatas, et “sul on kombeks seda X kooki alati tuua, ära too, see ei maitse mulle”.

Eile jäi MKR saatest kõrvu laps, kes teatas, et talle ei meeldi oodata (pidid sabas seisma, et toitu saada).

Juhuseid on veelgi, näiteks teatas sõbranna laps (13), et ma ei peaks musta mantliga musta käekotti kandma – olevat maitselage.

Jne.

No halloo! Kas ma olen “vanas eas” nii hellikuks muutunud või miks see mulle nii teravalt kõrvu jääb, et lapsed täiskasvanuid õpetavad ja targutavad?

On veel keegi midagi sarnast täheldanud? Kas teie teismelised kommenteerivad ja targutavad täiskasvanute tegemiste üle?

Jaa, olen ka täheldanu oma laste sõprade hulgas. Näide eelmise aasta sünnipäevast. Noorem poeg sai 11, pidas kodus sünnipäeva, üks külalistest soovis wc minna käsi pesema.Tuli kohe tagasi ja ütles, et tema on harjunud pesema tavalise seebiga mitte vedelseebiga, ma olin nagu üllatus ise. Põhjendas, et tavaline seep tegevat käed puhtamaks..?? Ütlesin siis, et midagi pole teha, meil on vedelseep ja selle korra peab hakkama saama. Meil isegi on kodus mõni kingitud käsitööseep aga ei hakanud põhimõtteliselt seda välja otsima. Minu jaoks oli täiesti ületähtsustatud probleem.

5 aastane külaline tegi pildi ja näitas, ütlesin rõõmsalt midagi, et sul seal mingi sodi-podi. Pildidl oli tõesti lihtsalt pliitasiga tehtud sirgeldus. Laps siis õpetas mind, et nii ei tohi üldse öelda. Olen vbl otsese ütlemisega aga kiitma ka ei hakka, ka oma laste töid kui seal tõesti midagi kiita pole. Ütlemine oli selline huumoriga aga see laps ei olnud harjunud lihtsalt sellise imeliku täiskasvanuga.

Nii ei olegi ilus öelda 5-aastasele lapsele – või üldse kellelegi -, et pilt, mille kallal ta võib-olla päris palju (5-aastase tasemel palju) vaeva nägi on sodi-podi. Teine ju nii rõõmsalt näitas sulle ja oli enda üle uhke. Ootad, mil su lastest saavad esmalt Leonardo Da Vinci järeltulijad ja alles siis hakkad kiitma? Lapse kasvatusel ju kiitmine on üks päris tähtis käitumisviis, eriti just loovate tegevuste juures.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kägu 16:33 Normaalne inimene oleks rahulikult vabandanud ja öelnud, et õnneks ei jäänud ju mingeid jälgi.

Ei, see oleks liiga ületamatu talle. Ikka labaselt ja oma arust “vaimukalt”, siis on sellise madalama intelligentsiga inimese jaoks asi lahendatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Näitan 13 postitust - vahemik 91 kuni 103 (kokku 103 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Targutavad lapsed