Teades kui palju õpilased, ka gümnasistid ja isegi tudengid petavad, tundub see täiesti jabur.
Nii mõnigi aus testitegija ei pruugi soovitud kooli saada, aga pettur küll..
Siis läheb õppima teise kooli ja on seal edukas. Eliitkoolides saadav haridus ongi kaugelt ülehinnatud.
Teades kui palju õpilased, ka gümnasistid ja isegi tudengid petavad, tundub see täiesti jabur.
Nii mõnigi aus testitegija ei pruugi soovitud kooli saada, aga pettur küll..
Ülitarkadel pole pettust vaja, oskavad lahendada nagunii. Mitte nii võimekate hulgast võivad susserdajad sisse saada ja ausad välja jääda.
Võiks kuidagi videosilla teel õpilasi jälgida. Nii saab ka petta, aga see on vähemasti raskendatud. Aga nõustun teemaalgatajaga täielikult, see on tõesti jabur. Koolikatsete puhul on õiglus ülioluline.
Sama hästi võiks neid katseid ju siis mitte teha. Hoiaks vähemalt energiat kokku.
Ja kui mõnel väga võimekal lapsel just sel hetkel arvuti/internet üles ütleb, siis ongi kõik? Läheb kutsekasse?
Minu meelest täiesti läbimõtlemata otsus. Paljudele põhikoolilõpetajatele on Tartus ääretult oluline saada enda unelmate kooli, see on sisuliselt elu küsimus. Seetõttu kaldun ka arvama, et suurem osa õpilastest kasutab vähem või rohkem kõrvalabi ja nahaalsematel on tugevad eelised. Isegi kui küsimused on niimoodi koostatud, et spikerdamisest suurt abi pole, on ju täiesti võimalik lasta terve test kellelgi teisel enda eest ära teha.
Siis läheb õppima teise kooli ja on seal edukas. Eliitkoolides saadav haridus ongi kaugelt ülehinnatud.
No teoreetiliselt võiks jah gümnaasiumiealine inimene suuta ise endale adekvaatseid eesmärke seada ja oma õppimist juhtida. Praktiliselt aga on nii, et kui latt on madalal, siis väga ei pingutata ka.
Lisaks on gümnaasiumis paljude jaoks väga oluline seltskond. Tean mitmeid inimesi (ma ise sealhulgas), kes kahtlasevõitu põhikoolist tugevasse gümnaasiumi astudes ei jõudnud esimestel kuudel ära imestada – kas tõesti on võimalik, et on olemas nii palju nii normaalseid inimesi ja mul on õnn tervelt 3 aastat nendega koos olla?
Ja kui mõnel väga võimekal lapsel just sel hetkel arvuti/internet üles ütleb, siis ongi kõik? Läheb kutsekasse?
Minu meelest täiesti läbimõtlemata otsus. Paljudele põhikoolilõpetajatele on Tartus ääretult oluline saada enda unelmate kooli, see on sisuliselt elu küsimus. Seetõttu kaldun ka arvama, et suurem osa õpilastest kasutab vähem või rohkem kõrvalabi ja nahaalsematel on tugevad eelised. Isegi kui küsimused on niimoodi koostatud, et spikerdamisest suurt abi pole, on ju täiesti võimalik lasta terve test kellelgi teisel enda eest ära teha.
Minu tutvusringkonnas küll ühtki nii eluvõõrast lumehelbekest pole. Pigem oskavad kõik kenasti arutleda, et kool üksi ei määra midagi ning probleemseid kaasõpilasi ja viletsaid õpetajaid kohtab ka eliitkoolides.
Minu üheksandik võttis seda uudist, muide, palju rahulikumalt kui ma ise. 🙂 Olin ka alguses nördinud, et mis mõttes aususe peale. Minu laps aga ütles, et lõpuks vaadatakse ka lõputunnistust – kui sul ikka kolmepuru seal ja testitulemused maksimumi lähedal, tuleb pettus nagunii välja. Ta ise loodab väga just ühte kindlasse gümnaasiumi sisse saada, teised niiväga ei paelu ja oleks ka kurb, kui see ei õnnestu, aga loodab, et vestlused ja tunnistus on ka määravad ja et palju petjaid siiski ei tule.
Tegelikult tahaks ikka loota küll, et nende testide läbiviijatel on plaan hästi läbi mõeldud. Testi tegemise aeg on lühike, 2h kokku kahe õppeaine jaoks. Mina testi sooritajana ei riskiks kedagi teist enda kõrvale lahendama lasta, äkki keerab midagi vussi ja mul pole aega üle ka kontrollida. No ja kui on päris nõrk õpilane, siis saab ju tunnistusega kõrvutada testi tulemusi ja sealt järeldusi teha.
Pigem oskavad kõik kenasti arutleda, et kool üksi ei määra midagi ning probleemseid kaasõpilasi ja viletsaid õpetajaid kohtab ka eliitkoolides.
Me räägime ikka gümnaasiumist, eks? Ma ei usu, et ükski gümnaasium mingeid otseselt probleemseid õpilasi pidada viitsiks, see peab siis ikka väga meeleheitel gümnaasium olema, kuhu konkurssi üldse pole. Päris viletsaid õpetajaid vähemalt Tartu gümnaasiumites ka ei usu, et oleks, gümnaasiumiõpetajate kohtadele on siin isegi konkursid ja selles vanuses õpilased hakkavad juba nurisema, kui õpetaja pädev pole. Üldiselt kipub meil aga nii olema, et on see kõige esimene kool, kuhu enamik tahavad (kuigi on arvestatav hulk ka neid, kelle esimene eelistus see üldse pole), 3 järgmist on ka täiesti mõistlikud, pakkudes erinevaid suundi ja andes ehk rohkem valikuvõimalusi, ja siis on see viies, kus tehakse ka kindlasti head tööd, aga kahjuks on kuidagi niimoodi kujunenud, et see on enamikule see kõige viimane valik. Selle tulemusel satub sinna palju neid, kes võiksid õigupoolest pigem kutsekooli minna ja on arusaadav, et kui keskmine tase on madal, siis neilt ei saa õpetajad palju nõuda. Niipalju kui mina varasematel aastatel olen üheksandike ja nende vanematega suhelnud, siis enamik kardab just seda, et ei mahu sinna esimesse nelja (osade jaoks ka kolme, üks neist kolmest kesmisest paljudele miskipärast ei meeldi). Ja see on neile lastele tõesti väga tähtis, elu küsimus on ehk liialdus, aga katsed on kindlasti selline asi, mida kergekäeliselt ei võeta. Ja seetõttu ma kardan küll, et paljud on nõus ka ebaausaid võtteid kasutama, eelkõige just sellepärast, et nad arvavad, et teised seda niikuinii teevad ja nad ei taha seetõttu ise tahapoole jääda.
Minu tutvusringkonnas küll ühtki nii eluvõõrast lumehelbekest pole. Pigem oskavad kõik kenasti arutleda, et kool üksi ei määra midagi ning probleemseid kaasõpilasi ja viletsaid õpetajaid kohtab ka eliitkoolides.
Unustasin lisada, et sellega olen muidugi nõus, et kool üksi ei määra midagi – kool loob eeldused, õpib ikka õpilane. Oleneb ilmselt ka, millised eesmärgid need lumehelbekesed endale seadnud on. Minu laps ja mitmed tema tuttavad lumehelbekesed tahaksid arstiteaduskonda ja eluvõõrad nad selles osas kindlasti pole – nad teavad täpselt, mida nad selleks süvendatult õppima peaksid ja millistes koolides/suundades seda kõige efektiivsemalt on võimalik teha. Ja sellepärast see ongi nende jaoks oluline.
ud. Testi tegemise aeg on lühike, 2h kokku kahe õppeaine jaoks.
See pole ju mingi lühike aeg, kui pika testi nad siis õieti tegid? Mingi essee peab kirjutama või? Ja kui ongi kolmeline laps, kes teeb maksimumile, kas ikka kool saab niisama lambist öelda, et kindlasti pettis? Nii võib ju lõpuks ka ülekohut teha mõnele laiskvorstist geeniusele.
Paari tugevamasse kooli kandideerivadki ju vaid tugevad õpilased, nad konkureerivad omavahel. Neil ei ole ühtegi kolme!
Nagu ma juba kahe teema all kirjutasin, on erinevate koolide hindamise rangused totaalselt erinevad. Katsete mõte ongi see, et need on kõigi jaoks ühesugused. Hinnete kohta sama väide ei kehti. Ühe kooli “kolm” on teise kooli “viis”. Tean väga paljusid õpilasi, kelle hinded on pärast koolivahetust oluliselt tõusnud või langenud.
Nagu ma juba kahe teema all kirjutasin, on erinevate koolide hindamise rangused totaalselt erinevad.
Kindlasti on see vähemalt mingil määral tõsi, aga ma ei usu, et sellistel tingimustel testi tegemine neid probleeme kuidagi lahendab. Võib muidugi olla, et mina kui paadunud põhjaeestlane ei mõista ausa tartlase mentaliteeti, aga kardan, et kui on nii palju kaalul, on naiivne arvata, et kõik seda testi ausalt teevad.
See pole ju mingi lühike aeg, kui pika testi nad siis õieti tegid?
Muidu oli 3 h kokku 4 testi tegemiseks (lisaks ka inglise keel ja loodusained). Aga inglise keelt arvestas ainult MHG ja loodusaineid ka mitte kõik koolid/suunad vist, seega said õpilased ise valida, mis osad nad ära tegid. Minu laps näiteks kõike valmis ei jõudnud.
Ja kui ongi kolmeline laps, kes teeb maksimumile, kas ikka kool saab niisama lambist öelda, et kindlasti pettis? Nii võib ju lõpuks ka ülekohut teha mõnele laiskvorstist geeniusele.
Põhimõtteliselt jah, aga ma arvan, et koolid laiskvorste ka eriti ei taha, isegi kui nad geniaalsed on. Laiskus võib piisava motivatsiooni korral ka üle minna muidugi, aga see tõenäosus ei ole väga suur ja elu on näidanud, et nende laiskvorstidega on liiga palju jama (sest gümnaasiumis peab ikkagi ka neid aineid õppima, mis eriti huvi ei paku).
see on väga ebanormaalne, et test on veebis. 9. klassi materjal on veel selline, et “aidata” on ikka suht lihtne.
ebaõiglus kuubis.
pigem siis ikka juba hinnete põhjal.
loodan, et tallinna koolid teevad mõistlikuma otsuse.
see on väga ebanormaalne, et test on veebis. 9. klassi materjal on veel selline, et “aidata” on ikka suht lihtne.
ebaõiglus kuubis.
pigem siis ikka juba hinnete põhjal.
loodan, et tallinna koolid teevad mõistlikuma otsuse.
Juba tuligi esialgne info, et ka Tallinnas tehakse kontaktivabad sisseastumiskatsed.
Lõpetage paanika. Tark pole mitte see, kellel valemid paremini peas, vaid see, kes aru saab, mida vaja teha on. Mingi spikerdamisega ei saavuta loll seda tulemust, et tippkooli saaks. Iseasi, kui laua all kükitab geenius ja lahendusi ette kirjutab, aga väga ei usu, et sedagi jõuab teha. Jah, piiripealses vastu võetavate grupis toimub mõni virvendus, mõni, kes kohapeal testi tehes oleks sisse saanud, jääb välja ja vastupidi, aga suures plaanis pole see oluline. Targad saavad nagunii sisse.
Lõpetage paanika. Tark pole mitte see, kellel valemid paremini peas, vaid see, kes aru saab, mida vaja teha on. Mingi spikerdamisega ei saavuta loll seda tulemust, et tippkooli saaks. Iseasi, kui laua all kükitab geenius ja lahendusi ette kirjutab, aga väga ei usu, et sedagi jõuab teha. Jah, piiripealses vastu võetavate grupis toimub mõni virvendus, mõni, kes kohapeal testi tehes oleks sisse saanud, jääb välja ja vastupidi, aga suures plaanis pole see oluline. Targad saavad nagunii sisse.
Probleem pole niivõrd spikerdamises vaid selles, et keegi võib lasta testi teisel inimesel täielikult enda eest ära teha.
Iseasi, kui laua all kükitab geenius ja lahendusi ette kirjutab, aga väga ei usu, et sedagi jõuab teha
Miks ta laua all peab kükitama? Ta võib vabalt lihtsalt ju need testid mugavalt tooli peal istudes ära teha. Õige kontoga tuleb ainult sisse logida.
Lõpetage paanika. Tark pole mitte see, kellel valemid paremini peas, vaid see, kes aru saab, mida vaja teha on. Mingi spikerdamisega ei saavuta loll seda tulemust, et tippkooli saaks. Iseasi, kui laua all kükitab geenius ja lahendusi ette kirjutab, aga väga ei usu, et sedagi jõuab teha. Jah, piiripealses vastu võetavate grupis toimub mõni virvendus, mõni, kes kohapeal testi tehes oleks sisse saanud, jääb välja ja vastupidi, aga suures plaanis pole see oluline. Targad saavad nagunii sisse.
9. klassi materjal pole mingi geeniuste teema. piisab keskmiselt targemast lapsevanemast, et see test väga hästi kõrvalt juhendades ära teha.
seega on suur oht, et sisse saavad tugeva tugisüsteemiga, kuid moraalselt mitte kõrgete väärtustega perede noored.
tõesti targad saavad ilma selle testitagi sisse, neil on olümpiaadide tulemused ette näidata.
kaotajaks on just sellised targad ja tublid aga nõrgema(või ausama) tugisüsteemiga noored.
väga-väga kurb.
KÕIK koolid on seisnud tükk aega tühjalt, seal pole viirusepoegagi. kas on tõesti väga raske jagada katsetajad ära nii, et kõik saavad teha klassis ja nii, et ühes klassis käib ainult üks vahetus õpilasi. ei ole ju raske.
tundub, et lihtsalt ei viitsita….
tehku siis pigem loosiga – et on lävend hinnete põhjal ja edasi on loos. ka ausam ja õiglasem.
mul käivad lapsed tallinnas kahes koolis nendest neljast, mis ühiskatseid teevad. kuigi minu lapsed ei ole üheksandikud, oleks ma siiski väga pettunud direktorites, kui selline otsus vastu võetakse. väga pettunud.
Kui see veebikeskkond ikka vastu peab. Esimesel koduõppepäeval ju e-kool jooksis kokku. Ei pääsenudki sisse. Eelmisel aastal oli kogemus lapsel ka Tartus malevasse registreerimisega, sama teema. Avaldusi arvestati järjekorra alusel, esimeste seas registreerus, pärast kukkus leht kokku ja kui uuesti käima saadi, olid esimeste andmed kadunud.
KÕIK koolid on seisnud tükk aega tühjalt, seal pole viirusepoegagi. kas on tõesti väga raske jagada katsetajad ära nii, et kõik saavad teha klassis ja nii, et ühes klassis käib ainult üks vahetus õpilasi. ei ole ju raske.
Just. Tartu koolides käib minu teada rohkem kui 12000 õpilast, st seal on klassides kohad vähemalt nii paljudele õpilastele. Gümnaasiumisse saab ca 1000, oletame, et katsetajaid on 1500. Kui need kõigisse olemasolevatesse tühjalt seisvatesse klassidesse ära jagada, saame ühte klassi max 3 õpilast. Ma usun, et õpetajad oleksid ka nõus selleks üheks korraks kooli neid valvama tulema. Jah, gümnaasiumikatsed ei ole tegelikult põhikoolide mure, aga ma usun, et ka need oleksid nõus praeguses olukorras ruumide ja õpetajate näol panustama. Tegelikult saaks 2m vahedega klassi paigutada tunduvalt rohkem õpilasi, isegi 8-10, ma arvan.
Sama süsteemi saaks siis rakendada ka riigieksamitel. Või teeme need ka netitestina?
9. klassi materjal pole mingi geeniuste teema. piisab keskmiselt targemast lapsevanemast, et see test väga hästi kõrvalt juhendades ära teha.
Sa arvad, et keskmisest targem lapsevanem keerab oma lapsele selle käki kokku, et smugeldab ta kooli, mille tase on lapsel üle pea? Mnjah. Sul vist pole keskmisest targemate lapsevanematega eriti kogemusi.
Miks ta laua all peab kükitama? Ta võib vabalt lihtsalt ju need testid mugavalt tooli peal istudes ära teha. Õige kontoga tuleb ainult sisse logida.
Mina ei arva inimestest nii halvasti kui teie. Mis kasu saab üks laps sellest, kui ta saab kellegi teise toel sisse kooli, mille tase käib üle jõu?
Ja kui mõnel väga võimekal lapsel just sel hetkel arvuti/internet üles ütleb, siis ongi kõik? Läheb kutsekasse?
Minu meelest täiesti läbimõtlemata otsus. Paljudele põhikoolilõpetajatele on Tartus ääretult oluline saada enda unelmate kooli, see on sisuliselt elu küsimus. Seetõttu kaldun ka arvama, et suurem osa õpilastest kasutab vähem või rohkem kõrvalabi ja nahaalsematel on tugevad eelised. Isegi kui küsimused on niimoodi koostatud, et spikerdamisest suurt abi pole, on ju täiesti võimalik lasta terve test kellelgi teisel enda eest ära teha.
Kodus ei pruugi kõigil ka meeldiv õhkkond olla, näiteks naabrid või perekond kisab, väikesed õed-vennad jooksevad ringi, joodikud laamendavad kuskil, üleval kuulatakse valjult lorilaule, mis iganes võib olla.
Teisalt, tänapäeval on kõik materjalid internetis üleval, nii et kes tahab, võib ka kutsekas eksamid 100 punkti ligi teha. Kui on keskkond, kus iseseisvalt õppida ja piisavalt palju tahet.
Sama hästi võiks neid katseid ju siis mitte teha. Hoiaks vähemalt energiat kokku.
Just. Tunnistuse põhjal vastu võtmine oleks kõige õiglasem.
Mis kasu saab üks laps sellest, kui ta saab kellegi teise toel sisse kooli, mille tase käib üle jõu?
Mis tase? Õppekava on ju igal pool sama.
