Teema: Tartu gümnaasiumide sisseasatumiskatsed on kodus!

#3462726:

https://www.err.ee/1098869/kumnendikul-tartu-gumnaasiumikatsetel-osalenutest-lasub-spikerdamiskahtlus

Seda, et “me ei võta arvasse”, et võidi petta ja et “me ei saa midagi teha”on ikka kurb lugeda. HTG kohe kindlasti ei vaadanud vestlusele kutsudes ennekõike tunnistust, vaid justnimelt pani kaalu testitulemustele. Muidu ei oleks võimalik olnud, et väga hea tunnustusega ei saanudki kutset vestlusele. Nüüd aga just nii oli – matemaatika tulemus oli keskpärane ja kutset üldse ei saanud. Ja nagu vestluse kohta siit kuulda on olnud, siis vähemasti mõnelt ei küsitud testi kohta midagi. Njahh, et eks siis talvel hakkab nägema, kas lapsed sattusid “õigesse kooli” või mitte 🙂

#3462816:

Me ei saa öelda, et ainult nii või naa on õige lahenduskäik. Võib olla oleks targem, see üks ülesanne lihtsalt punktisummast välja jätta ja kogu lugu.

See poleks kuidagi õiglane nende suhtes, kes selle ülesande oma peaga ausalt lahendasid ja võibolla seetõttu mõne viimase ülesande juures ajahätta jäid. Ikka saaks ju pettur parema tulemuse, sest tal oli rohkem aega teisi ülesandeid teha.

Kõige selle valguses on mul väga hea meel, et minu lapse esimese eelistuse kool, kuhu ka sisse sai (TTG), tundus üsna läbimõeldult sellele teemale lähenevat. Juba see, et vestlusele kutsututele saadeti eelnevalt ankeet, kus olid ka testide jm kohta küsimused, näitab koolipoolset suhtumist ja suuremat süvenemist. Minu laps sai samuti matemaatikas keskpärase tulemuse, mis tema tegelikke oskusi ei näita. Tunnistus seevastu väga hea ja tunneb ka süvendatult huvi oma valitud õppesuuna valdkonna vastu. Pigem siis vist arvestatigi vastuvõtul üldisi õpitulemusi ja motivatsiooni just selles koolis ja sellel suunal õppida, mitte niiväga nende konkreetsete testide tulemusi, mille usaldusväärsus on nii ja naa. Seega võib ka loota, et lapse tulevased klassikaaslased on samadel alustel sisse saanud.

#3462816:

Võib olla oleks targem, see üks ülesanne lihtsalt punktisummast välja jätta ja kogu lugu.

Ei, see ei oleks lahendus. Kui laps spikerdas ühe ülesandega, siis vabalt võis ta seda teha ka kõigi teiste ülesannetega. Lihtsalt ülejäänud ülesannetel oli spikerdamismaterjalides samad lahenduskäigud, mis koolis õpitud ja seepärast ka ei märgata. Jah, muidugi võisid need lapsed õppides kasutada mingeid netimaterjale ja õppidagi selgeks selle lahenduskäigu. Nad ju kutsutakse vestlusele ka. Lasku vestluse ajal mingeid matemaatika teadmisi näidata, kasvõi kiiresti üks ruutvõrrand lahendada ja lahenduskäiku selgitada. Sedasi saab kergelt selgeks, kas see konkreetne laps saab asjast aru või spikerdas.

Ma olen ise oma ajal matemaatika sisseastumise suulisel eksamil ühe teoreemi kohapeal tõestanud. St mul ei olnud meeles, kuidas seda koolis õpetati (ma ei vaevunud kõiki asju enne õppima, olin endas niigi kindel), aga kuna ma olin hea loogilise mõtlemisega, ei olnud tõestuse leidmine mulle probleem. Eksamit vastuvõtnud õppejõud muigas, selle sa mõtlesid küll kohapeal välja, õppinud sa seda ei olnud ja pani mulle maksimumpunktid. No kuna eksam oli ruumis, siis ta ju teadis, et spikerdanud ma ei ole, lisaks oli teada ka, et olen olümpiaade võitnud, seega mu oskustes ta ei kahelnud niikuinii.