Esileht Koolilaps Tartu gümnaasiumide sisseasatumiskatsed on kodus!

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 251 )

Teema: Tartu gümnaasiumide sisseasatumiskatsed on kodus!

Postitas:
Kägu

Tegelikult saaks 2m vahedega klassi paigutada tunduvalt rohkem õpilasi, isegi 8-10, ma arvan.

Koridori või ooteruumi ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa arvad, et keskmisest targem lapsevanem keerab oma lapsele selle käki kokku, et smugeldab ta kooli, mille tase on lapsel üle pea?

Vabalt võib ta seda teha. Sa arvad, et koos tarkusega tuleb alati ka ausus kaasa? Elu pole meile küll seda näidanud. Ja sa ei teagi, et mõnel targal vanemal on üle keskmise lapsed, kellele lollid õpetajad lihtsalt ülekohut teevad ega oska nende andeid tõeliselt hinnata ega neid nii õpetada, et neil huvitav oleks, ja selle pärast on neil 9. klassi programm osaliselt omandamata? Muidugi teeb see keskmisest targem lapsevanem sellise lapse eest testi ära, tema lapsele pole midagi üle pea tegelikult ja nii saabki ta laps paremasse kooli, kus äkki kõik õpetajad ei ole lollid ja äkki ta siis hakkab õppima, lootus sureb viimasena.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis kasu saab üks laps sellest, kui ta saab kellegi teise toel sisse kooli, mille tase käib üle jõu?

Mis tase? Õppekava on ju igal pool sama.

Päris nii siiski pole. Õppekava üldosa on küll sama, kuid ainekava mitte. Näiteks HTG reaalsuunal on lisatud riiklikele kursustele täiendavad matemaatika ja füüsika teemad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Koridori või ooteruumi ei saa.

Poleks vajagi. Kui ühte koolimajja tuleks u 100 katsetajat, siis saaks nad kohale kutsuda ja sisse lasta näit. 5 min vahedega, 10 inimest korraga, oodata võiksid maja ees. Osad alustaksid siis hiljem ja lõpetaksid ka hiljem (viimased alustaksid siiski enne esimeste lõpetamist, et info ei leviks).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega siin head ja ausat lahendust polegi vist. Pärnus ei tehtud katseid, saab gümnaasiumisse tunnistuse alusel. Ühte kooli sai tütar kutse juba enne eriolukorda heade õpitulemuste ja piisavalt heade tulemustega osalemise eest olümpiaadidel. Aga oma soovitud kooli tütar hinnete põhjal sisse ei saanud – lõpetab põhikooli nähtavasti ühe neljaga, ülejäänud viied. Semestri hinneteis on veel neljasid, aga aastahinnetes lõputunnistusele tuleb nähtavasti ainult üks neli. Nii et tunnistuse alusel saavad sisse vist ainult puhta viielised, aga tillukese maakooli puhas viieline ei pruugiks seda ju olla heal tasemel linnakoolis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

9. klassi materjal pole mingi geeniuste teema. piisab keskmiselt targemast lapsevanemast, et see test väga hästi kõrvalt juhendades ära teha.

Sa arvad, et keskmisest targem lapsevanem keerab oma lapsele selle käki kokku, et smugeldab ta kooli, mille tase on lapsel üle pea? Mnjah. Sul vist pole keskmisest targemate lapsevanematega eriti kogemusi.

Miks ta laua all peab kükitama? Ta võib vabalt lihtsalt ju need testid mugavalt tooli peal istudes ära teha. Õige kontoga tuleb ainult sisse logida.

Mina ei arva inimestest nii halvasti kui teie. Mis kasu saab üks laps sellest, kui ta saab kellegi teise toel sisse kooli, mille tase käib üle jõu?

Vaata, päris tarkade ja päris rumalatega polegi probleemi. Aga sisse saab ka hulk taseme alumisel piiril olevaid õpilasi. Osa neist täiesti ausalt, aga osa ilmselt mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaata, päris tarkade ja päris rumalatega polegi probleemi. Aga sisse saab ka hulk taseme alumisel piiril olevaid õpilasi. Osa neist täiesti ausalt, aga osa ilmselt mitte.

Jah, nõus, seda ka kirjutasin. Aga no nende sissesaamine on nagunii loterii ning sõltub juhusest, ilmast, tujust, nüüd siis lisaks veel konkurentide ja iseenda ausususest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga no nende sissesaamine on nagunii loterii ning sõltub juhusest, ilmast, tujust, nüüd siis lisaks veel konkurentide ja iseenda ausususest.

Tõsi, aga kui muidu oleks see aus loterii, kus tulemus sõltubki lisaks õpilase teadmistele vaid juhusest, siis praegune olukord paneb paljud väga ebameeldiva valiku ette – kas jääda ausaks ja vähendada sellega oluliselt oma “võiduvõimalusi” (sest naiivne oleks eeldada, et kõik ausaks jäävad) või petta nagu eeldatavasti paljud teised (kui palju, sõltub siis igaühe eetilistest piiridest)? Ma mäletan, kui oluline oli minu jaoks saada just sinna gümnaasiumi, kus ma käisin, igatahes oleksin eelistanud petmisekindlat süsteemi ja ausat konkurentsi, aga kui seda poleks mingil põhjusel suudetud luua, siis ma ei julge küll väita, et ma ei oleks võimalusel kõrvalabi kasutanud (ehkki ma olen üldiselt ikka üsna aus inimene).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma mäletan, kui oluline oli minu jaoks saada just sinna gümnaasiumi, kus ma käisin, igatahes oleksin eelistanud petmisekindlat süsteemi ja ausat konkurentsi, aga kui seda poleks mingil põhjusel suudetud luua, siis ma ei julge küll väita, et ma ei oleks võimalusel kõrvalabi kasutanud (ehkki ma olen üldiselt ikka üsna aus inimene).

Ma usun, et kõrvalabi kasutamine on tehtud nii keeruliseks, et sellest pole abi. Tõhus kõrvalabi võib olla ainult see, kui keegi teine otsast lõpuni töö ära teeb, aga ma usun, et mingi kontrolli variant siiski on, videokaamera vms?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

aga ma usun, et mingi kontrolli variant siiski on, videokaamera vms?

No kui distantsõppe teemat vaadata, siis kõigil pole arvutitki, videokaamerat või kaameraga läpakat soovida kõigilt katsetajatelt oleks vist üsna ulme. Siis hakkaks see hala pihta, et pole olemas ega võimalik jms. Ja mis takistaks ühel üheksandikul istuumast kaamera ees ja näiliselt ülesandeid lahendamast kui tema kõrval vaataks sama pilti ja klõbistaks teisel arvutil õigeid vastuseid mõni nutikam gümnasist?
Keskmine hinne ei tundu vist ka väga objektiivne valik, vist oli eelmine kevad kui avaldati kuldmedaliga lõpetajad koolide kaupa, reaalkool oli seal umbes 30. kohal, riigieksamite tulemustes alati esimeste seas. Mõnes koolis on tunduvalt lihtsam viisi saada ja medaliga lõpetada kui mõnes teises.
Mina pooldaks ka kasvõi 2 õpilast klassis varianti, pangu maskid ette, desinfitseeringu käsi. Objektiivsus võiks ikka olla. Piiripealsed lapsed on nagunii piiri peal, võivad vestlusega sisse saada või mitte saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No kui distantsõppe teemat vaadata, siis kõigil pole arvutitki, videokaamerat või kaameraga läpakat soovida kõigilt katsetajatelt oleks vist üsna ulme.

Võin mürki võtta, et mobiiltelefon koos kaameraga on 99% katsetajatest.

Ja mis takistaks ühel üheksandikul istuumast kaamera ees ja näiliselt ülesandeid lahendamast kui tema kõrval vaataks sama pilti ja klõbistaks teisel arvutil õigeid vastuseid mõni nutikam gümnasist?

Mis sa arvad, et massiliselt gümnasiste saaks hakkama eliitkoolide 10. klassi katsetega? Heh, kõrgharitud spetsialistid ei mäleta tihti isegi kuidas protsenti arvutada. Nondesamade eliitkoolide gümnasistid saaks küll hakkama, aga kui neile just palju raha ei maksta või nad katsetaja lähisugulased ei ole, siis ma ei usu, et nad suvalisi rumalaid jorsse oma koolikaaslasteks viitsivad aitama hakata. Üleüldse, vaata suuremat pilti. Õudne traagika nüüd, kui mõni saab valedel alustel gümnaasiumi. Üldist trendi see ei muuda, andekad saavad sisse ja mõned vähemandekad ka. Harilikel katsetel on eelis neil, kes oskavad karismaatilised välja näha, nüüd on eelis neil, kel on tark vanem õde või vend. Elu ei peagi alati nii 100% õiglane olema. Ei saagi olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kontrast varasemaga võrreldes on suur. Talvel räägiti sisseastumistestidel isegi nutikellade ära keelamisest, tavalisest kalkulaatorist rääkimata. Isegi isiklikud pastakad lubati enne ruumi sisenemist üle kontrollida. Nüüd aga on ausus sisuliselt ainus, mille peale kõik testi korraldajad üksmeelselt noogutavad. Kuidas me siis nii üleöö muutusime? Kriis on kõikvõimas jah. Siis peaks olema võimalus ka seda ausust hindamiskriteeriumina arvestada, aga kuidas?
Tehke või tina, aga mina ei usu sellesse sisseastujate üksmeelsesse aususesse. Isegi klassi priimused ei jäta kasutamata võimalust, kui saab midagi lihtsamalt teha või midagi üle lasta. Valemiraamatud, ÕISid, filoloogidest ja matemaatikutest lapsevanemad või õed-vennad on siin suureks abiks. Osadel. Teisel osal, kellel neid käepärast pole, need peavad ka leppima omaenda ajuga. Mitte et see halb oleks ilmtingimata, aga kohutavalt ebavõrdne on olukord küll.

Et siis elukool juba varakult, mõned on võrdsemad kui teised. Ja ma absoluutselt ei ole vihane hetkel kriisiolukorra peale, lihtsalt natukene pettunud. Et ei suudeta kasvõi korraks võtta kaalumisse ka teisi variante testide läbiviimisel. Hõredad klassiruumid näiteks. Olukord on praegu veel nii ebamäärane, õpilased on teadmatuses, aga testini jäänud mõned nädalad ainult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle tundub see olukord selline, nagu siit lugesin ükskord koolitarkuse rakendamisest elus. et meie kool õpetavat palju mõttetut, mida elus ei lähe tarvis, õpitakse vaid õppimise pärast j elus pole sellega midagi teha.
tarkust näitavat mitte see, et peas on palju fakte,vaid see, kust ma selle teadmise leian, kui vaja on.
no tõesti… kui veepudelil ei tohtinud olla siltigi peal, et seal on äkki spikker, siis nüüd usume aususesse. muidu on eksami ajal õpilasi valvatud, et nad ei spikerdaks. nüüd usume et nad ei spikerda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle tundub see olukord selline, nagu siit lugesin ükskord koolitarkuse rakendamisest elus. et meie kool õpetavat palju mõttetut, mida elus ei lähe tarvis, õpitakse vaid õppimise pärast j elus pole sellega midagi teha.

tarkust näitavat mitte see, et peas on palju fakte,vaid see, kust ma selle teadmise leian, kui vaja on.

no tõesti… kui veepudelil ei tohtinud olla siltigi peal, et seal on äkki spikker, siis nüüd usume aususesse. muidu on eksami ajal õpilasi valvatud, et nad ei spikerdaks. nüüd usume et nad ei spikerda.

Kuulge. Elementaarne, et neis kahes erinevas olukorras tehakse erinevad ülesanded sisseastujate testimiseks. Kui võib eeldada, et kasutatakse materjale, siis on ülesanded selle peale, kes sisust aru saab ning suudab õiged valemid valida, mitte kes neid valemeid peast teab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui võib eeldada, et kasutatakse materjale, siis on ülesanded selle peale, kes sisust aru saab ning suudab õiged valemid valida, mitte kes neid valemeid peast teab.

Seda muidugi, aga see ei lahenda probleemi, et ei saa kontrollida, kas testi teeb üldse õige inimene.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teades kui palju õpilased, ka gümnasistid ja isegi tudengid petavad, tundub see täiesti jabur.

Nii mõnigi aus testitegija ei pruugi soovitud kooli saada, aga pettur küll..

Targad lapsed said katsetest vabastuse ja osalevad vaid vestlustel

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui võib eeldada, et kasutatakse materjale, siis on ülesanded selle peale, kes sisust aru saab ning suudab õiged valemid valida, mitte kes neid valemeid peast teab.

Seda muidugi, aga see ei lahenda probleemi, et ei saa kontrollida, kas testi teeb üldse õige inimene.

Saab küll kontrollida. Nagu öeldud – kaamera on olemas igal telefonil, kui just tõesti on noori, kelle arvutil seda pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui võib eeldada, et kasutatakse materjale, siis on ülesanded selle peale, kes sisust aru saab ning suudab õiged valemid valida, mitte kes neid valemeid peast teab.

Seda muidugi, aga see ei lahenda probleemi, et ei saa kontrollida, kas testi teeb üldse õige inimene.

Saab küll kontrollida. Nagu öeldud – kaamera on olemas igal telefonil, kui just tõesti on noori, kelle arvutil seda pole.

Päris ausalt ei usu, et keegi sisseastumiseksamit, kus võib olla (väga tõenäoliselt ongi) palju ka arutlevaid küsimusi, võib-olla isegi mingi lühiessee või muu kirjandilaadne arutelu, toksiks oma telefoni?! Loomulikult kasutavad lapsed, kel vähegi võimalik, arvutit, ja loomulikult pole sellist tehnilist võimekust, et üheaegselt jälgida tuhandete ja tuhandete laste online-eksamitegemise videoülekannet.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris ausalt ei usu, et keegi sisseastumiseksamit, kus võib olla (väga tõenäoliselt ongi) palju ka arutlevaid küsimusi, võib-olla isegi mingi lühiessee või muu kirjandilaadne arutelu, toksiks oma telefoni?! Loomulikult kasutavad lapsed, kel vähegi võimalik, arvutit, ja loomulikult pole sellist tehnilist võimekust, et üheaegselt jälgida tuhandete ja tuhandete laste online-eksamitegemise videoülekannet.

Loomulikult ei toksi keegi testi telefoni, ikka arvutisse. Aga telefoni kaamera saab kõrvalt töötada ning pilti näidata eksamineerijale. Jeerum küll, ma ei tulnud selle pealegi, et seda eraldi peaks selgitama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Normaalne oleks hinnete põhjal sisse saamine. Milleks neid hindeid seal koolides siis juba alates esimesest klassist kõigile nii palju pannakse kui neil sisuliselt mingit väärtust polegi?
9 aastat käid koolis, teed eksameid, kontrolltöid ja tunnikontrolle. Aga kuna riigis nähtavasti puudub ühtlane hindamisnorm või õpetajad vilistavad sellele, siis keskkooli valiku otsustab paaritunnine test, mille mõni sooritab huilgavate väikeste pereliikmete kõrval ja teine teeb seda ehk vanemate palgatud “eksamitoe” abil? Eriti soodsas olukorras on need, kel kodus aasta vanem tark õde-vend. Materjal ka siis veel hästi meeles.
Ja olgu kui aus noor inimene tahes, spikerdab/küsib abi ehk juba igaks juhuks, et kui teised seda teevad, siis see aus isetegija ei jääks pika ninaga.
Tore küll, PISA testi alusel ideaalne koolisüsteem, aga nii oluliseks peetud hinded on väärtusetud. Paaritunnine kodus köögilaua taga toimuv test on korraga usaldusväärsem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tore küll, PISA testi alusel ideaalne koolisüsteem, aga nii oluliseks peetud hinded on väärtusetud. Paaritunnine kodus köögilaua taga toimuv test on korraga usaldusväärsem.

Loomulikult on usaldusväärsem. Saad sellest ju ise ka aru ometi, et pole võimalik luua üleriigilist hindamissüsteemi, milles kõikide koolide kõikide õpetajate hinded oleks ühe süsteemi alusel pandud ning ausalt võrreldavad. Ja nii ju ei ole, et hinded gümnaasiumi konkureerides üldse ei loe. Ikka ju vaadatakse hindeid ja tule sa mis koolist tahes, tippkoolidesse kolmelisi vastu ei võeta ning viielised saavad plusspunkte. Aga seda alles peale esialgset testi, kus noored saavad tõesti oma võimeid näidata ning filteeritakse minema need, kelle hinded on liiga kõrged pandud.

Aga kuna riigis nähtavasti puudub ühtlane hindamisnorm või õpetajad vilistavad sellele, siis keskkooli valiku otsustab paaritunnine test, mille mõni sooritab huilgavate väikeste pereliikmete kõrval ja teine teeb seda ehk vanemate palgatud “eksamitoe” abil?

Ükski eksamitugi ei aita rumalat õpilast testi läbida. See ei ole võimalik, selleks on ajapiir ja aega on neil ka koolis katseid tehes alati väga kitsalt käes. Mõtlemisaega neil katsetel ei ole, kõik jõuavad tehtud need, kes kõike oskavad. Olgu, natuke on ka mõtlemisruumi, aga seda on väga vähe.
Mis aga huilgavatesse pereliikmesse puutub, siis karm, aga kui pere pole lapsele õppimiseks soodsate tingimuste loomisest huvitatud, siis ilmselt pole ka see kool sellest lapsest huvitatud. Nad võivad valida ka mõne teise õpilase, kelle kodus tulevad vanemad või laps ise mõne mõtte peale, mis annab katsetajale paar tunnikest vaikust.
Teistpidi aga saab nüüd eelise mõni neist lastest, kelles võõrasse kooli võõraste laste sekka katsele minek liigset ärevust tekitaks. Tema saab nüüd rahulikult omas kodus turvalises keskkonnas keskenduda. Mõtleme ikka niipidi ka õiglusest.
Selline see elu on, õiglust ei ole kunagi piisavalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tore küll, PISA testi alusel ideaalne koolisüsteem, aga nii oluliseks peetud hinded on väärtusetud. Paaritunnine kodus köögilaua taga toimuv test on korraga usaldusväärsem.

Loomulikult on usaldusväärsem. Saad sellest ju ise ka aru ometi, et pole võimalik luua üleriigilist hindamissüsteemi, milles kõikide koolide kõikide õpetajate hinded oleks ühe süsteemi alusel pandud ning ausalt võrreldavad. Ja nii ju ei ole, et hinded gümnaasiumi konkureerides üldse ei loe. Ikka ju vaadatakse hindeid ja tule sa mis koolist tahes, tippkoolidesse kolmelisi vastu ei võeta ning viielised saavad plusspunkte. Aga seda alles peale esialgset testi, kus noored saavad tõesti oma võimeid näidata ning filteeritakse minema need, kelle hinded on liiga kõrged pandud.

Väga kena jutt, paraku ei arvesta seda, et tegemist ei ole tavaoludes toimuva testiga. Selle ühise testi mõte kaob sellise läbiviimise puhul ju täiesti ära.

Hinnete suhtes eksid. Hea koolisüsteem on ühtlane – ka selles osas, mis hindamist puudutab.
Su vastus on muidugi endale vasturääkiv ka, kõigepealt teatad et hinded pole usaldusväärsed, et siis jätkata jutuga, et hindeid ju vaadatakse ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hinnete suhtes eksid. Hea koolisüsteem on ühtlane – ka selles osas, mis hindamist puudutab.
Su vastus on muidugi endale vasturääkiv ka, kõigepealt teatad et hinded pole usaldusväärsed, et siis jätkata jutuga, et hindeid ju vaadatakse ka.

Jah, vaadatakse peale seda, kui on need testiga minema filtreeritud, kelle hinded on liiga kõrged pandud. Mis selles nii keerulist mõista on? Arvestatakse mõlemat tegurit. Oleks ju ka ebaõiglane kui õiglaselt hinnatud viieline oma aastatepikkuse tubli töö eest plusspunkte ei saaks. Ja selle, et ta on õiglaselt hinnatud, tõestas ta testi läbimisega üle järgmisesse vooru saamise lävendi.

Väga kena jutt, paraku ei arvesta seda, et tegemist ei ole tavaoludes toimuva testiga. Selle ühise testi mõte kaob sellise läbiviimise puhul ju täiesti ära.

Mismoodi, palun seleta? See, kes oskab matemaatikat, see oskab seda nii kodus kui koolimajas. See, kes oskab emakeelt, oskab seda nii kodus kui koolimajas. Mingiks abiliseks ei anna ajalimiit võimalust ning kuigi ma ei tea, kuidas ja kas, arvan siiski, et ka mingi isikukontroll toimub. Jah, mõni ei saa sisse, kes muidu oleks saanud, ning mõni saab, kellel kodus ülesanded paremini välja tulevad – mis seal olulist vahet on. Maailmas ei eksisteeri täiuslikku õiglust, kordan seda pea igas postituses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hinnete suhtes eksid. Hea koolisüsteem on ühtlane – ka selles osas, mis hindamist puudutab.

Su vastus on muidugi endale vasturääkiv ka, kõigepealt teatad et hinded pole usaldusväärsed, et siis jätkata jutuga, et hindeid ju vaadatakse ka.

Jah, vaadatakse peale seda, kui on need testiga minema filtreeritud, kelle hinded on liiga kõrged pandud. Mis selles nii keerulist mõista on? Arvestatakse mõlemat tegurit. Oleks ju ka ebaõiglane kui õiglaselt hinnatud viieline oma aastatepikkuse tubli töö eest plusspunkte ei saaks. Ja selle, et ta on õiglaselt hinnatud, tõestas ta testi läbimisega üle järgmisesse vooru saamise lävendi.

Väga kena jutt, paraku ei arvesta seda, et tegemist ei ole tavaoludes toimuva testiga. Selle ühise testi mõte kaob sellise läbiviimise puhul ju täiesti ära.

Mismoodi, palun seleta? See, kes oskab matemaatikat, see oskab seda nii kodus kui koolimajas. See, kes oskab emakeelt, oskab seda nii kodus kui koolimajas. Mingiks abiliseks ei anna ajalimiit võimalust ning kuigi ma ei tea, kuidas ja kas, arvan siiski, et ka mingi isikukontroll toimub. Jah, mõni ei saa sisse, kes muidu oleks saanud, ning mõni saab, kellel kodus ülesanded paremini välja tulevad – mis seal olulist vahet on. Maailmas ei eksisteeri täiuslikku õiglust, kordan seda pea igas postituses.

Väga originaalne avaldus on sul see, et maailmas ei eksisteeri täiuslikku õiglust, tänan jagamast. Huvitaval kombel ei too sa seda esile sel hetkel kui jutt käib hinnete alusel gümnaasiumisse sisse saamisest.🙃
Viimasel juhul on liiga kole lugu see, et koolid ja õpetajad erinevalt hindavad. (Teadmine, et see nii on, ei näi kedagi häirivat)
Kummaline, et enamus siin on hinnete jagamise poolt, samal ajal kui enamus on ka hinnetega mitte arvestamise poolt. Hinnetest vähem usaldusväärne näikse olevat vaid kohvipaksu pealt info saamine. Hämmastav vastuolu.
Hinded on vähem usaldusväärsed kui auahned vanemad kes oma võsukese eest selle testi lihtsalt ära teevad. Kui aega nii vähe, siis seda suurem motivatsioon abikäe ulatamiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga originaalne avaldus on sul see, et maailmas ei eksisteeri täiuslikku õiglust, tänan jagamast. Huvitaval kombel ei too sa seda esile sel hetkel kui jutt käib hinnete alusel gümnaasiumisse sisse saamisest.🙃

Täiuslikku õiglust ei eksisteeri. Küll aga eksisteerivad vähem ja rohkem õiglased viisid ning hinnete alusel gümnaasiumisse saamise hindan ma küll vägagi ebaõiglaseks viisiks – siin on ebaõiglus massiliselt sisse kirjutatud, sest hinnete panek on alati subjektiivne ning tippkooli neljaline võib olla testis parem kui nõrga kooli viieline. Kodusesse testi on ebaõiglus sisse kirjutatud vaid selle väikese protsendi katsetajate osas, kes seda kuidagi ebaausalt teha üritavad. Suurem osa ei ürita, usu mind. Neil pole seda lihtsalt vaja, nad oskavad niigi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Normaalne oleks hinnete põhjal sisse saamine. Milleks neid hindeid seal koolides siis juba alates esimesest klassist kõigile nii palju pannakse kui neil sisuliselt mingit väärtust polegi?

9 aastat käid koolis, teed eksameid, kontrolltöid ja tunnikontrolle. Aga kuna riigis nähtavasti puudub ühtlane hindamisnorm või õpetajad vilistavad sellele, siis keskkooli valiku otsustab paaritunnine test, mille mõni sooritab huilgavate väikeste pereliikmete kõrval ja teine teeb seda ehk vanemate palgatud “eksamitoe” abil? Eriti soodsas olukorras on need, kel kodus aasta vanem tark õde-vend. Materjal ka siis veel hästi meeles.

Ja olgu kui aus noor inimene tahes, spikerdab/küsib abi ehk juba igaks juhuks, et kui teised seda teevad, siis see aus isetegija ei jääks pika ninaga.

Tore küll, PISA testi alusel ideaalne koolisüsteem, aga nii oluliseks peetud hinded on väärtusetud. Paaritunnine kodus köögilaua taga toimuv test on korraga usaldusväärsem.

Ei saa ju võtta hinnete alusel. Varasemad aastad, kui teste on koolides kohapeal sooritatud, on näidanud, et mõni lausviieline põrub katsetel täielikult ja mõni keskpäraste hinnetega sooritab suurepäraselt. Koolil ja koolil on vahe, hindel ja hindel on vahe. Katsete ülesanded on sellised, et kool saaks välja valida õpilased, kes nende kooli ootustele ja nõudmistele vastavad. Paduviieline, kes ei ole võimeline katsete ülesandeid piisavalt edukalt lahendama, ei ole see, keda sellesse kooli oodatakse. Samas kui nelja-viieline, kelle nupp näiteks loogikaülesandeid nokib, jääks hinnete alusel välja, aga tavaolukorras võetaks ta vastu.
Lisaks on põhikooli täisviielisi rohkem, kui kesklinnakoolides kohti. Millegi alusel peab viielised ka järjestama.
Sellega olen nõus, et e-test annab liiga palju võimalusi petta ja lasta kellelgi enda eest lahendada. Ei oska öelda, kas on mõeldud, kuidas seda kontrollitakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Suurem osa ei ürita, usu mind. Neil pole seda lihtsalt vaja, nad oskavad niigi.

Sa elad muinasjutumaailmas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hinnetega on üldse veidi segane ja keeruline värk mu meelest. Ühelt poolt on oluline hinnata õpilaste taset, teiselt poolt pingutust/arengut. Praegu olenebki hinne õpetajast, kui palju ta seda pingutuse aspekti arvesse võtab, ja laste keskmiselt tasemest. Ideaalis võiks minu meelest hinnata neid kahte aspekti eraldi, olekski igas aines 2 hinnet ja see tasemehinne võiks olla ka riiklikult ühtlustatud testidega määratav, ainult sel juhul saaks hinnete alusel taset võrrelda. Aga see tähendaks sisuliselt riiklikke tasemetöid igas aines ja igal aastal, mis minu meelest oleks päris hea mõte, aga see põhjustaks jälle mingite pingeridade tekitamist ja nõrgemate koolide õpetajad hakkaksid kisama selle peale.
Minu lapsed käivad tugevates koolides, kus maksimumhindeid saada pole väga lihtne ja mul on selle üle ainult hea meel, see motiveerib neid natukenegi pingutama. Aga see tunduks küll veidi ebaõiglane, kui näiteks C-võõrkeeles (mida enamikus koolidest põhikoolis ei õpitagi) koondhindeks saadud 4 põhjustaks selle, et nad soovitud kooli ei saagi, sest sinna konkureerijate keskmine hinne on 5.0.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Suurem osa ei ürita, usu mind. Neil pole seda lihtsalt vaja, nad oskavad niigi.

Sa elad muinasjutumaailmas.

Mul on ka tunne, et need kommenteerijad siin, kes arvavad, et 15-16-aastased ei ürita spikerdada või kergemini läbi saada, sellel pole veel kodus 15-16-aastast. Või on see aeg juba nii ammu möödas, et ei mäleta enam, kuidas sellises vanuses lapsed mõtlevad. Gümnaasiumi lõpetaja on juba tunduvalt küpsem ja temalt võiks ehk tõepoolest juba ausust loota.

On jah tõepoolest olemas variant, et kui nad taipavad, et sellest ei ole suurt kasu, siis tehakse need testid ausalt ja iseseisvalt. Praegu olekski kõige suurem roll ja mõjutaja kool ja avalikkus – kui antakse selge signaal, et see ei ole ok ja kõrvalise abi kasutamine on ka tulemustes läbinähtav, siis oleks lootust. Mis signaal aga hetkel liigub, on see, et isegi koolijuhid kehitavad õlgu, et nojah, loodame laste aususe peale. Loetud-kuuldud. Koolid on üldse kõrvale lükatud otsustusprotsessist, kuidas teste reaalselt läbi viia, neid koostavad mingid teised haridusasutused ja ministeerium, kellel on pigem teoreetiline kujutelm asjade käigust.

Ma loodan, et vähemalt vestlused otsustavad koolid silm silma vastu läbi viia, mitte videosilla abil. Saaks mingigi ettekujutuse õpilase tegelikust olemusest. Praeguse seisuga võetakse koolidesse vastu vaid hästi treenitud robotõpilasi, kes on vaid hinded ja numbrid ja testitulemused, mitte isiksused.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on ka tunne, et need kommenteerijad siin, kes arvavad, et 15-16-aastased ei ürita spikerdada või kergemini läbi saada, sellel pole veel kodus 15-16-aastast. Või on see aeg juba nii ammu möödas, et ei mäleta enam, kuidas sellises vanuses lapsed mõtlevad. Gümnaasiumi lõpetaja on juba tunduvalt küpsem ja temalt võiks ehk tõepoolest juba ausust loota.

On jah tõepoolest olemas variant, et kui nad taipavad, et sellest ei ole suurt kasu, siis tehakse need testid ausalt ja iseseisvalt.

Mul on kodus 14-aastane ja 17-aastane. Vägagi hästi tean seda vanuseklassi. Te muudkui jaurate aususest – mis see ausus siia puutub? Mina räägin sellest, et spikerdamine kulutab aega, mitte iial ei jõua see, kes materjalidest valemeid taga otsima peab, ülesannet sama kiiresti lahendada kui see, kes oskab. Järelikult on õigesti koostatud testi puhul ette sisse kirjutatud, et spikerdajad ei jõua sama palju ülesandeid tehtud kui need, kes oskavad. Ja enamasti ei jää mitte oskamine sugugi selle taha, et valem valesti meeles oleks. See, kes aru ei saa, mida on vaja teha, sellel pole õigetest valemitest midagi kasu. Ja kes saab aru, mida on vaja teha, sellel on enamasti ka valemid meeles – ja kui ei ole ning ta korra vihikust vaatab, siis minu arust pole katki midagi. Oluline on välja selekteerida õpilased, kes sisust aru saavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 251 )


Esileht Koolilaps Tartu gümnaasiumide sisseasatumiskatsed on kodus!