Teema: Tartu gümnaasiumide sisseasatumiskatsed on kodus!

#3449892:

See teise eest eksami ära tegemine on küll karuteene lapsele, sest selles koolis- klassis kuhu ta sisse saab, on tal neid teadmiseid reaalselt vaja, muidu saab väga raske olema.

Eks sellised looda seal ka spikerdamisandele.

#3449915:

Nii et kas on äkki ikkagi võimalik, et mingeid arvutiga seotud lisategevusi see test siiski salvestas (nt kalkulaatori kasutamine matas või google otsing sùnonüümide leidmiseks eesti keeles)? Mõni it- teadlikum inimene oskab ehk kommenteerida

Selleks, et sinu arvuti ekraanil toimuvat salvestada, peab siiski olema sinuga mingi kokkulepe või sinu poolt antud õigus. Ma ei oska kommenteerida, kas katsete tegijatel oli mingi säärane kokkulepe või mitte. Tean, et TÜ arvutiteaduse instituudi virtuaalsetel testidel on nõue, et tuleb kasutada ekraanisalvestustarkvara.

#3449794:

#3449769:

Variante on palju: näiteks vanem õde / vend või targem sõber, kes hea olümpiaadi tulemuse tõttu katseteta sisse sai.

No palju õnne neile lastele siis. Paha lugu, kui pead eliitkooli gümnaasiumist lahkuma, sest ei saa hakkama.

Jah, on variant, et ei saa hakkama, kui on tõesti päris totu. Aga võib täitsa olla ka nii, et pole kõige rumalam laps, võtab end kokku ja siiski veab välja. Mõni töökam ja tegelikult võimekam aga jääb ukse taha ja ei saa võimalustki. Pole tal enam tolku ka teadmisest, et spikerdaja kooli pooleli jätab.

#3450555:

Iial pole sisseastumisel 100% õiglust, seda ei saagi olla.

100 protsendilist õiglust pole muidugi kunagi olnud, aga eelmised aastad olid siiski kordades õiglasemad kui praegune.

#3450611:

#3450599:

#3450555:

Iial pole sisseastumisel 100% õiglust, seda ei saagi olla.

100 protsendilist õiglust pole muidugi kunagi olnud, aga eelmised aastad olid siiski kordades õiglasemad kui praegune.

Sinu arust. Juba eespool tõin näite, et aga sotsiaalse ärevusega lapse jaoks on selleaastased katsed palju turvalisemad ja ta suudab kindlasti paremini omas kodus keskenduda kui võõras koolimajas keset võõraid konkureerivaid noori inimesi. Selliseid lapsi on (eriti just nende arukamate laste hulgas) palju. Jäta juba see õigluse võrdlemine, miski saab õiglane ja õiglasem olla vaid väga subjektiivselt.

Päris erinev olukord ikkagi sellest, et mõni saab sisse üldse mitte õppides ja katseid tehes. Imelik seda olukorda subjektiivseks nimetada.

Ja mis kasu su sotsiaalse ärevusega lapsele sellises konkurentsis on, kui parema tulemuse saab ikkagi spikerdaja?

#3450730:

Päris erinev olukord ikkagi sellest, et mõni saab sisse üldse mitte õppides ja katseid tehes. Imelik seda olukorda subjektiivseks nimetada.

On sul mõni tõend, et saab? Mina arvan, et ei saa.

#3450730:

Ja mis kasu su sotsiaalse ärevusega lapsele sellises konkurentsis on, kui parema tulemuse saab ikkagi spikerdaja?

Vabanda, aga mõistust ei anna kuidagi spikerdada. Valemeid ja definitsioone saab spikerdada, aga headesse koolidesse vaid selle pagasiga ei pääse. Otsi aga vabandusi edasi, miks su laps sinna kooli ei saanud.

Minu meelest vanasti olid ka mõned, kes keset eksamit wc- sse läksid ja seal telefoniga koju helistasid ning vastust küsisid.

#3450813:

Minu meelest vanasti olid ka mõned, kes keset eksamit wc- sse läksid ja seal telefoniga koju helistasid ning vastust küsisid.

#3449915:

#3449892:

#3449711:

Seda on küll väga kurb kuulda. Meie laps tegi enne katseid oma koolilaua täiesti puhtaks. Isegi ainsatki valemit ei kirjutanud kuhugi nähtavale. Aga jah, see kuidas katse korraldatud oli, andis võimaluse kellel iganes testid ära teha ja soovi korral kõik materjalid ja valemid lauale laiali laotada. Pärast autentimist ju kaamera ei töötanud ning üks kõik kes võis arvuti taha istuda.

Minu meelest see, et valemid võivad näha olla, ei tohiks olla probleem. Eesmärk ei olegi kõik valemid pähe tuupida vaid oskus neid valemeid kasutada.

See teise eest eksami ära tegemine on küll karuteene lapsele, sest selles koolis- klassis kuhu ta sisse saab, on tal neid teadmiseid reaalselt vaja, muidu saab väga raske olema.

Kui see eksam oleks koolimajades toimunud, siis oleks kõik abivahendid, sh nähtaval olevad valemid, taskuarvutid jm keelatud olnud. Nii oli reeglites kirjas. Nii et ka selles osas tegid lapsed seda eksamit hetkel ebavõrdsetes tingimustes. Et kui üks oli üdini aus ja ei vaadanud midagi, siis teine võibolla laotas kõik valemid ja näidisülesanded lauale laiali. Muideks, üks väike tähelepanek abivahendite kasutamisest. Kui meie laps proovitesti tegi, kasutas ta ühe ülesande kontrollimiseks testi ajal veebikalkulaatorit ja test registreeris selle toimingu kuidagi ära – ekraanile ilmus kalkulaatori märk. Nii et kas on äkki ikkagi võimalik, et mingeid arvutiga seotud lisategevusi see test siiski salvestas (nt kalkulaatori kasutamine matas või google otsing sùnonüümide leidmiseks eesti keeles)? Mõni it- teadlikum inimene oskab ehk kommenteerida ????

Aga kui kõrval tahvlis või telefonis kalkuleerid, siis pole sellest ikka kasu.

No, just. Seekord oli väga erinevaid võimalusi petta 🙂 Noore tegelikest teadmistest ei pruugi praegune test mingit ülevaadet anda. Katsetega seotud ERR-i intervjuudest selgus, et tegu oli sama testi digitaliseeringuga, mis algselt plaaniti paberkandjal anda. See tähendab, et selle puhul ei olnud mõeldud ei valemite, kalkulaatori ega google kasutamisele. Vaevalt, et algselt digitestina mõeldud testis oleks olnud ülesanne, et vali sünonüümile õige vaste. Kes nüüd pettis, sai google abiga hetkega õiged vastused, kes aga oli aus, võis selles ülesandes kaotada punkte, sest nimekirjas oli nii mõnigi vähekasutatav ning tänapäeva noortele mitte nii tuttav sõna. Sama oli ju mataga – kui ausal noorel läks valem meelest, siis jäid punkt selle ülesande eest saamata. Petja aga võis kasutada nii valemeid kui ka kõiksuguseid peeneid netikalkulaatoreid, mis lihtsutavad nii avaldised kui ka annavad võrranditele kõikvõimalikud lahenduskäigud.

#3450769:

Vabanda, aga mõistust ei anna kuidagi spikerdada. Valemeid ja definitsioone saab spikerdada, aga headesse koolidesse vaid selle pagasiga ei pääse. Otsi aga vabandusi edasi, miks su laps sinna kooli ei saanud

Kas oled sutsu rumal? Esiteks mu laps ei puutu asjasse, tulemused pole veel teadagi.
Just seletati sulle, et praegune testide korraldus andis võimaluse teisel inimesel katsed teha. See tähendab, et tegeliku kandideerija mõistusest ei saa keegi aimugi katsete alusel.

#3451475:

Tartu lastele kusjuures pakutakse uue testi tegemise võimalust, sest serveri probleeme oli liiga palju. Kõik lapsed pakutavat lahendust ei kasuta, kuna osadel on 1 valiku kooli saamine tagatud ja teised lähevad Tallinna kooli.

Kus selline info on, et saab uuesti testi teha? Ja, mida tähendab, et kõik lapsed pakutavat lahendust ei kasuta, kuna 1. valiku kooli saamine on tagatud? Ei saa ju olla kuidagi tagatud, kui juba varem testist vabastust ei saanud või kui nüüd üldse test tegemata jäi?

Ja kas koostatakse siis uus test? Praeguse testi ülesannete tüübid ja eri variandid on enamikul ju juba teada 🙂

#3451540:

#3451510:

Just seletati sulle, et praegune testide korraldus andis võimaluse teisel inimesel katsed teha.

Tead, absoluutselt iga katse annab võimaluse teisel inimesel katseid teha. Lähed kohale, näitad õiget ID-kaarti, keegi ei hakka sind võrdlema ega kahtlustama, kas ikka õige inimene oled.

Et heleda peaga poiss tuleb katsetele näiteks tumedapäise tüdruku ID-kaardiga ja keegi ei kahtlusta midagi? Või tuleb katsetele täiesti suvaline inimene omaenda ID-kaardiga ja keegi ei kontrolligi, kas selline inimene üldse testi tegijate nimekirjas on? Või ilmub ülikooli 3. kursuse tudeng gümnaasiumi katsetele ja ikka keegi ei kahtlusta midagi?

#3452548:

#3452435:

Et heleda peaga poiss tuleb katsetele näiteks tumedapäise tüdruku ID-kaardiga ja keegi ei kahtlusta midagi?

Ära liialda. Kui katsetele tuleb tavaline kartulikarva poiss teise tavalise kartulikarva poisi asemel, ei tee küll keegi vahet, isegi kui üks on teisest paar aastat vanem.

Ei ole need inimesed meil nii sarnased siin. Sellise skeemi jaoks peaks ikka ekstra vaeva nägema ja võimalikult sarnase sõbra/tuttava leidma. Ja kui vahele jääd, siis pole lootustki sisse saada. Ja kui see sõber on sama aasta sisseastuja, kes katseid ei pea tegema, siis on ka tema kohast ilma. Tuleb leida keegi, kellel ei ole vahelejäàmise puhul mingeid tagajärgi, kes oleks piisavalt sarnane dokumendi pildile ja ka piisavalt suurte teadmistega. Lisaks ei tohi ta olla selle kooli kus katsed toimuvad õpilane/vilistlane, muidu on oht vahele jääda palju suurem. Vaevalt et mõni usinalt õppinud laps niiviisi riskida viitsib.

#3452548:

Ära liialda. Kui katsetele tuleb tavaline kartulikarva poiss teise tavalise kartulikarva poisi asemel, ei tee küll keegi vahet, isegi kui üks on teisest paar aastat vanem.

Ma ei liialda. Tahan lihtsalt väita, et selline skeem ei ole ülimalt lihtne ja vabalt rakendatav. Tuleb leida väga endasarnane, umbes sama vana ja väga võimekas samast soost laps, kes on nõus tegema need katsed.

#3452548:

Midagi sellist pole ma väitnud. Rõhutasin ekstra, et õige katsetaja ID-ga.

Ma ei väidagi, et midagi sellist väitsid. Ma lihtsalt ei saanud aru sinu skeemi pointist, mida kergelt rakendatavaks pead. Sa ei rõhutanud, et õige katsetaja ID-ga, ütlesid, et õige ID-ga. See võis tähendada ka testile tulija õiget ID-d.

#3452548:

Kui ta poisike välja näeb, siis muidugi ei kahtlusta. Aga üldiselt ma ei soovitaks gümnaasiumikatsetele tudengeid ega isegi mitte abituriente saata enda asemel – nad ei oska põhikooli ülesandeid lahendada nii, nagu peab. Nad teavad liiga palju.

Selge, siis on vaja täita ka neljas tingimus peale suure sarnasuse, sama soo ja võimekuse: välja peab nägame 5 aastat noorem.
Küll nutikas tudeng ka seda teab, kuidas põhikooli teste lahendada nii, et lahenduskäik oleks võimalikult lihtne. Aga arvuti taga ei pea see olema tudeng, ei pea olema välimuselt sarnane, ei pea olema umbes sama vana, ei pea olema isegi samast soost.

#3452661:

#3452653:

Aga arvuti taga ei pea see olema tudeng, ei pea olema välimuselt sarnane, ei pea olema umbes sama vana, ei pea olema isegi samast soost.

Ahah. Ja siis pärast vestlusel ütleb see noor inimene, kelle eest emme ülesanded ära tegi, õpetajale mida, kui too midagi ülesande kohta küsib?

Tavalistel katsetel ei küsita ju hiljem vestlusel ülesannete kohta midagi. Selle aasta katsetel aga küsitakse, võib olla pead lausa kohapeal midagi lahendamagi.

Kui ülesanded on juba teada, siis kes keelab lapsele enne vestlust neid selgeks tegemast? Ja laps ise peab siiski ka midagi jagama, vaevalt et nt. Reaalkooli soovib minna laps, kellele matemaatika üldse ei istu.

#3452699:

#3452673:

Kui ülesanded on juba teada, siis kes keelab lapsele enne vestlust neid selgeks tegemast? Ja laps ise peab siiski ka midagi jagama, vaevalt et nt. Reaalkooli soovib minna laps, kellele matemaatika üldse ei istu.

No vot. Viimase lausega tabasidki seda põhipointi, mida ma kogu aeg selgitada üritan – et need lapsed, kes soovivad sinna tippgümnaasiumi saada ikkagi peavad tegelikult midagi jagama ka ja kui juba jagavad, siis nad ei riski iial sellega, et panevad kedagi teist enda asemel katseid tegema. Pisike abiotsimine – ühe sõna googeldamine või kalkulaatori kasutamine, see ei muuda suures plaanis midagi. Seda kohutavat võltsimist, millest siin muudkui räägitakse, aga olla ei saa, see oleks totaalselt mõttetu. Sama loogika kehtib ka tavalisemate gümnaasiumide katsete puhul, ka seal peab katsetaja ikkagi piisavalt asja jagama ja kes juba jagab, see teeb katsed ise.

Gümnaasiumide osas aga, kuhu ei pea piisavalt teemat jagama … no siis ongi ju savi, kes sinna sisse saavad. Nagunii keegi midagi ei jaga. Kooli vaates pole mingit vahet.

.