Kas Tartu viletsaim gümnaasium, kuhu satuvad need, kes mujale ei saa ja kutsekasse ei taha minna? Mis kool see selline on? Vanasti oli Tartu peal kuulujutt, et Kivilinna kool on lollide kool, aga see Peterson pole vist päris sama?
tartu gümnasistide viimane valik on see tõesti, kui kuhugi mujale sisse ei saa. 2 a tagasi pakuti sinna kohta isegi õpilasele, kel tunnistusel kolmepuru ja isegi üks kaks 🙁
mullu oli pingereas 75. kohal https://www.postimees.ee/6465401/suur-postimehe-koolide-koondtabel-vaata-mis-koha-sai-sinu-kool
samas, kes õppida tahab, saab igal pool õppida
Vaene Kristjan Jaak Peterson!
Nii et siis ongi madalama intellektiga õpilastele? Vaatan, et tabelis tahapoole jäävad vaid maa- ja kutsekoolid. Mis mõte sellel koolil üldse on, kas sealsed õppurid ei peaks pigem kutsekooli ametit omandama minema? Mis saab neist peale selle kooli lõpetamist, ülikooli sealt ilmselt ei minda ja ametit ka pole.
Erialad, mida saab õppida pärast gümnaasiumi:arhiivikorrastaja, puidutöötlemiskeskuse operaator, juuksur, kondiiter, logistiku abi, maaler, majutuskorraldus, raamatupidaja, veebispestalist, rätsep-stilist, turvasüsteemide tehnik, sekretär, turismikorraldaja. Ega need kõik ei pea ju akadeemilised geeniused olema. Lisaks saab minna õppima Tartu Meditsiinikooli
Ma pakun, et see kool, kus teemaalgataja käis/käib, on nö. lollide kool.
Antud kooli “taseme” viib alla see, et seal on niiiiii palju õpilasi. Endiselt hetkel vist 5 paralleeli? Kas seal endiselt spordiklass ka on? Lollide kool pole see kunagi olnud (tabeli taset arvestades, miks peakski või kust selline arvamus?). Lihtsalt koolil ongi erinevad kallakud ja erinevatesse kallakutesse on erineval tasemel õppijad – inglise keele eriklassis on nö tugevamad ja raske saada. Spordiklassi kergem, meediaklass oli vist ka mingi periood? Jne.
Ja olenevalt erialast saavad ülikooli ka nõrgemad sisse, ega siis kõik ei lähe ma ei tea arstiks ja juristiks õppima. Samuti on olemas keskkooli järgne kutseõpe kui rakenduskõrgharidus, mis eeldab keskkooli läbimist siiski.
Kõigil ei olegi võimalik minna nö eliitgümnaasiumitesse, vaid osade jaoks on lihtsalt oluline haridus kätte saada, teavad, et kui ise õpivad saavad hakkama ning valivad kooli näiteks piirkonna järgi või on varasemalt samas koolis õppinud ja jätkavad juba tuttavate inimestega gümnaasiumiteed (vanasti vähemalt omasid eelistati).
Antud kooli “taseme” viib alla see, et seal on niiiiii palju õpilasi. Endiselt hetkel vist 5 paralleeli?
niiiiiii palju kohe? tammes ja trefis on ka 5 paralleeli, ometi on tamme petersonist hulga eespool ning tref lausa tabeli esiotsas
Nii et siis ongi madalama intellektiga õpilastele? Vaatan, et tabelis tahapoole jäävad vaid maa- ja kutsekoolid. Mis mõte sellel koolil üldse on, kas sealsed õppurid ei peaks pigem kutsekooli ametit omandama minema? Mis saab neist peale selle kooli lõpetamist, ülikooli sealt ilmselt ei minda ja ametit ka pole.
Kummaline selliseid väiteid esitada – gümnaasium annab siiski keskhariduse ning sealseid õpilasi madalaantelligentseteks sildistada pole küll õiglane ega kena. Kes gümnaasiumis hakkama ei saa, see seda ka ei lõpeta.
Põhjusi koolivalikuks on ju väga erinevaid. Tean mitmeid selle kooli valinuid. Ühel ebaõnnestusid ühiskatsed – oli nende ajal haige ja magamata. Punktide järgi kutsutakse aga koolide vestlustele. Katsetel võib põruda ka nö ülemõtlemise ja pabistamise tõttu. Mul endal on üks laps selline, kes loogiliselt ja sisuliselt kõigest aru saab, kuid ülesanded matemaatikas või füüsikas ei tule välja – pidevalt mingi näpukas, mistõttu vastus tuleb vale.
(Sellega seoses – teismeeas toimuvad päris korralikud muudatused ajus, öeldakse, et sel ajal töötab teismelise aju nagu vaimupuudega inimesel – korraga töötavad kõik osad, kuid hästi mitte ükski. Õnnelik laps, kellel ühistestide ajaks on see etapp läbitud ning vaesed need muidu hästiõppivad (enamasti) poisid, kes arengult pisut hilisemad ning kel katseid just sel perioodil teha tuleb. Hiljem on nad igati tegijad ja head õppijad)
Paljud valivad Petersoni väga heade moodulite süsteemi tõttu. Kunstilembene tuttav ei huvitugi ülikoolis teadusega jätkamisest, kuid on vaimustunud disaini ja ma ei mäletagi, mis moodulist veel. Tahab jätkata ka samal erialal, kuid selleks on vaja keskharidust.
Õppekava, mis põhiainetes läbida tuleb, on gümnaasiumidel ju ikka sama, ei saa keegi lõpueksamiteta lõpetada, seega niisama lulli lüüa ei saa ning intelligentsi peab ka ilmselgelt ikka olema:)
Ning Tartus on üksteisest üsna eristuvad gümnaasiumid – iga soovija peaks leidma endale sobiva. Ning see väide, et kes õppida soovib, saab seda igal pool teha, on absoluutselt õige. Vahe ongi lõpuks kõikvõimalikes lisades ja valikainetes, mida koolid pakuvad. Minu enda lapsed on just selle järgi koole valinud ning mina neid küll edetabelitega survestama pole hakanud. Ka gümnaasiumis peab koolirõõmu jätkuma:)
kui laps reastas oma valiku ja nende seas Petersoni polnudki. Katsetel aga ebaõnnestus täielikult/hindas end üle ja tema valitud koolidesse ta ei saanud… kas siis saab üldse petersonisse
kui polnud valikus, siis ei saa. kas Tartu ümbruse koole pole kaalunud?
kui polnud valikus, siis ei saa. kas Tartu ümbruse koole pole kaalunud?
ka need polnud ju valikus. kas sinna siis saaks? Ülenurmel vist omad katsed üldse, kus laps ei käinudki.
Õppekava, mis põhiainetes läbida tuleb, on gümnaasiumidel ju ikka sama, ei saa keegi lõpueksamiteta lõpetada, seega niisama lulli lüüa ei saa ning intelligentsi peab ka ilmselgelt ikka olema:)
See väide on küll naljanumber, kuna gümnaasiumi lõpueksamid saab tehtud ühe punktiga sajast.
Lähte? Elva? Aga võibolla tasuks kooli helistada ja uurida, mis vôimalusi on
nojah see on sama jutt, et Tallinnast Tartusse on pikem maa kui Tartust Tallinnasse 🙂 Elva lapsed käivad igapäevaselt Tartusse kooli. Mõned tuttavad, kes ei saanud on Lähtel ja elavad õpilaskodus.
Lähte? Elva? Aga võibolla tasuks kooli helistada ja uurida, mis vôimalusi on
No kuidas Tartu laps nii kaugel koolis käima hakkab?! See on ikka absurd täiesti.
Nii et siis ongi madalama intellektiga õpilastele? Vaatan, et tabelis tahapoole jäävad vaid maa- ja kutsekoolid. Mis mõte sellel koolil üldse on, kas sealsed õppurid ei peaks pigem kutsekooli ametit omandama minema? Mis saab neist peale selle kooli lõpetamist, ülikooli sealt ilmselt ei minda ja ametit ka pole.
Erialad, mida saab õppida pärast gümnaasiumi:arhiivikorrastaja, puidutöötlemiskeskuse operaator, juuksur, kondiiter, logistiku abi, maaler, majutuskorraldus, raamatupidaja, veebispestalist, rätsep-stilist, turvasüsteemide tehnik, sekretär, turismikorraldaja. Ega need kõik ei pea ju akadeemilised geeniused olema. Lisaks saab minna õppima Tartu Meditsiinikooli
No “medikas” on aegade algusest juba teatud mainega olnud. Aga tegelikult, kui laps õppida soovib, siis saab seda igas koolis ju teha. Lihtsalt sellisesse gümnaasiumi sattumine näitab, et laps kas ei viitsi õppida või pole piisavalt intellekti. Huvitav oleks teada siiski, kas sellest koolist keegi kõrgharidust ka edasi omandama läheb.
Väga ebaviisakas ja tänamatu suhtumine inimestesse, kes sind ja sinu lähedasi raviasutustes aitavad.
Uskumatu, et täisealised inimesed veel siiamaani usuvad, et kool teeb lapsest inimese.
kui laps reastas oma valiku ja nende seas Petersoni polnudki. Katsetel aga ebaõnnestus täielikult/hindas end üle ja tema valitud koolidesse ta ei saanud… kas siis saab üldse petersonisse
Seda ei oska öelda, aga kui juhuslikult ei saa, siis mina oma lapse puhul ütleksin optimistliku häälega: “Aga kõik ametikoolid on sinu ees lahti – millise eriala sa valid?”
Alati on ka pärast kutseka lõpetamist ju võimalik kõrgharidus omandada.
Minu laps käib Petersonis. Laps ise tahtiski sinna minna. See on kodule kõige lähem, huvitavate moodulitega ning pole hull tuupimise koht. Koolis talle meeldib käia ja õpib tublisti. On klassi parimate seas. Minule see kool väga meeldib. Palju huvitavaid tegevusi ja mooduleid.
Keskmine hinne ja koht pingereas näitavadki keskmist, mitte seda, kas seal koolis on võimalik ka kõrgeid riigieksamite tulemusi saada. Madalam koht pingereas võib tähendada ka seda, et keskmisest kehvemate tulemustega noort ei visata sealt koolist kuigi kergekäeliselt välja (Treffner näiteks küll võib ust näidata noorele, kelle tulemus ähvardab kooli keskmist alla viia).
Õppisin seal ja minu klassis oli mitmeid viielisi lõpetajaid, kes said 10. kl sisseastumiskatsetel Treffnerisse ja ülejäänud koolidesse sisse, aga valisid Petersoni. Milleks niimoodi diskrimineerida? Nüüd õpivad ülikoolis, kes matemaatikat, kes arstiks ja ka viie-nelja-kolmelised on Tartu ülikooli sisse saanud. Vahet ju pole, kes kus lõpetanud on, kui ise on tublid, asjalikud ja tahavad õppida.
seda juttu, et Treffnerisse (või ka Härmasse, Tammesse või Poskasse) sisse saanud õpilane valib Petersoni, ei usu küll mitte keegi. see aga, et igas koolis saab õppida, kui õppimissoov on, on ju ilmselge.
See koole ei ole jah Tartu eliitkoolide hulgas, aga see on ka kõik. Siiski ei riku see kool õppimishimulist noort ära ja minul on mitu tuttavat, kelle lapsed selle kooli viimase paari aasta jooksul lõpetanud on. Kõik on tublid noored, said edasi kõrgoolidesse, üks juba ülikooli lõpetanud ja töötab.
Küll aga tekib küsimus, mis toimub inimese peas, kes sildistab täiskasvanuna koole nimedega “lollide kool” või arvab, et sealt ei lähe mitte keegi ülikooli edasi?
Minu põlvkonna inimestest käisid kõik suvalistes koolides, ei olnud siis Tartu kandis välja kujunenud eliitkoole peale Treffneri. Ja kõigi nende suvaliste koolide lõpetajate hulgas on iga eriala esindajaid. Ausõna, isegi arste ja advokaate, needki ei tule vaid Treffnerist.
Keskmine hinne ja koht pingereas näitavadki keskmist, mitte seda, kas seal koolis on võimalik ka kõrgeid riigieksamite tulemusi saada. Madalam koht pingereas võib tähendada ka seda, et keskmisest kehvemate tulemustega noort ei visata sealt koolist kuigi kergekäeliselt välja (Treffner näiteks küll võib ust näidata noorele, kelle tulemus ähvardab kooli keskmist alla viia).
See viimane tundub küll pigem kuulujutt olevat. Ei visata HTG-st midagi nii kergekäeliselt välja ja ega paari õpilase tulemus 5 paralleeli peale (ca 180 õpilast) ei saagi kooli keskmist oluliselt alla viia. Pigem asi selles, et nad saavad endale juba alguses parimate seast õpilasi valida.
Nii et siis ongi madalama intellektiga õpilastele? Vaatan, et tabelis tahapoole jäävad vaid maa- ja kutsekoolid. Mis mõte sellel koolil üldse on, kas sealsed õppurid ei peaks pigem kutsekooli ametit omandama minema? Mis saab neist peale selle kooli lõpetamist, ülikooli sealt ilmselt ei minda ja ametit ka pole.
Paneme siis selle gümnaasiumi kinni ja saadame need kõik kutsekasse. Aga mis siis sellistest lastest saab, kes praegu kutsekates käivad? Kutsekad pole ka kummist.
Kui nad gümnaasiumist ülikooli ei saa või ei taha minna, siis keskhariduse baasil on võimalik ju ka kutsekas eriala omandada – valik on isegi laiem ja saab keskenduda vaid eriala omandamisele.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
