Esileht Koolilaps Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium

Näitan 11 postitust - vahemik 31 kuni 41 (kokku 41 )

Teema: Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium

Postitas:
Kägu

Keskmine hinne ja koht pingereas näitavadki keskmist, mitte seda, kas seal koolis on võimalik ka kõrgeid riigieksamite tulemusi saada. Madalam koht pingereas võib tähendada ka seda, et keskmisest kehvemate tulemustega noort ei visata sealt koolist kuigi kergekäeliselt välja (Treffner näiteks küll võib ust näidata noorele, kelle tulemus ähvardab kooli keskmist alla viia).

See viimane tundub küll pigem kuulujutt olevat. Ei visata HTG-st midagi nii kergekäeliselt välja ja ega paari õpilase tulemus 5 paralleeli peale (ca 180 õpilast) ei saagi kooli keskmist oluliselt alla viia. Pigem asi selles, et nad saavad endale juba alguses parimate seast õpilasi valida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii et siis ongi madalama intellektiga õpilastele? Vaatan, et tabelis tahapoole jäävad vaid maa- ja kutsekoolid. Mis mõte sellel koolil üldse on, kas sealsed õppurid ei peaks pigem kutsekooli ametit omandama minema? Mis saab neist peale selle kooli lõpetamist, ülikooli sealt ilmselt ei minda ja ametit ka pole.

Paneme siis selle gümnaasiumi kinni ja saadame need kõik kutsekasse. Aga mis siis sellistest lastest saab, kes praegu kutsekates käivad? Kutsekad pole ka kummist.
Kui nad gümnaasiumist ülikooli ei saa või ei taha minna, siis keskhariduse baasil on võimalik ju ka kutsekas eriala omandada – valik on isegi laiem ja saab keskenduda vaid eriala omandamisele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahju, et täiskasvanud inimesed jätkuvalt sildistavad suuri koole, kus õpilasi tuhandeid, nimega “lollide kool”. Ma kujutan ette, kuidas see kool vaeva näeb, et sellest kuvandist lahti saada. Jõudu Petersoni koolile! Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.

Kuhu need sajad lapsed peavad siis minema? Tõepoolest, iseäranis poisid, kes pole veel n-ö lahti läinud, oma huvi ära tabanud. Küll õpilased kasvavad, kui on koht, kus on innustunud inimesed ja õpetajad või huvitavad valikud ees.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kahju, et täiskasvanud inimesed jätkuvalt sildistavad suuri koole, kus õpilasi tuhandeid, nimega “lollide kool”. Ma kujutan ette, kuidas see kool vaeva näeb, et sellest kuvandist lahti saada. Jõudu Petersoni koolile! Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.

Kuhu need sajad lapsed peavad siis minema? Tõepoolest, iseäranis poisid, kes pole veel n-ö lahti läinud, oma huvi ära tabanud. Küll õpilased kasvavad, kui on koht, kus on innustunud inimesed ja õpetajad või huvitavad valikud ees.

sildistavad ikka õpilased ise, kui vaadata tulemusi ja võrrelda teiste tartu gümnaasiumitega iga-aastases edetabelis.
kui pea pole hea, siis tasub gümna asemel minna kutsekasse – saab eriala ning kui siis on sov õppida, saab minna ülikooli. kui aga õppida ei taha, siis on see noor poiss gümnaasiumi lõpus hädas, sest ülikooli ei pääse, eriala pole ka. valikus siis kas mingi lihttöö (ehitusele abitööliseks vms) või kaitsevägi ja siis edasi tegevteenistus. või siis jääb niisama vanemate kulul logelema, sest head tööd ei saa, kehva ei viitsi, küll vanemad toidavad

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keskmine hinne ja koht pingereas näitavadki keskmist, mitte seda, kas seal koolis on võimalik ka kõrgeid riigieksamite tulemusi saada. Madalam koht pingereas võib tähendada ka seda, et keskmisest kehvemate tulemustega noort ei visata sealt koolist kuigi kergekäeliselt välja (Treffner näiteks küll võib ust näidata noorele, kelle tulemus ähvardab kooli keskmist alla viia).

See viimane tundub küll pigem kuulujutt olevat. Ei visata HTG-st midagi nii kergekäeliselt välja ja ega paari õpilase tulemus 5 paralleeli peale (ca 180 õpilast) ei saagi kooli keskmist oluliselt alla viia. Pigem asi selles, et nad saavad endale juba alguses parimate seast õpilasi valida.

Ei ole kuulujutt, vaid isiklik kogemus (meie last küll välja ei visatud, aga sellest võimalusest räägiti, kui tal ühe ainega vahepeal raskusi oli)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppekava, mis põhiainetes läbida tuleb, on gümnaasiumidel ju ikka sama, ei saa keegi lõpueksamiteta lõpetada, seega niisama lulli lüüa ei saa ning intelligentsi peab ka ilmselgelt ikka olema:)

See väide on küll naljanumber, kuna gümnaasiumi lõpueksamid saab tehtud ühe punktiga sajast.

No lõpueksamitele pääsemiseks ei tohi sul kolme aasta jooksul ühtki puudulikku olla, nii et vaevalt nüüd päris mõistuseta selle ühe punktini jõuab. Lisaks veel hulk valikaineid ja uurimus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppekava, mis põhiainetes läbida tuleb, on gümnaasiumidel ju ikka sama, ei saa keegi lõpueksamiteta lõpetada, seega niisama lulli lüüa ei saa ning intelligentsi peab ka ilmselgelt ikka olema:)

See väide on küll naljanumber, kuna gümnaasiumi lõpueksamid saab tehtud ühe punktiga sajast.

No lõpueksamitele pääsemiseks ei tohi sul kolme aasta jooksul ühtki puudulikku olla, nii et vaevalt nüüd päris mõistuseta selle ühe punktini jõuab. Lisaks veel hulk valikaineid ja uurimus.

Mis asja? Kolme aasta jooksul ei tohi ühtegi kahte olla?!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppekava, mis põhiainetes läbida tuleb, on gümnaasiumidel ju ikka sama, ei saa keegi lõpueksamiteta lõpetada, seega niisama lulli lüüa ei saa ning intelligentsi peab ka ilmselgelt ikka olema:)

See väide on küll naljanumber, kuna gümnaasiumi lõpueksamid saab tehtud ühe punktiga sajast.

No lõpueksamitele pääsemiseks ei tohi sul kolme aasta jooksul ühtki puudulikku olla, nii et vaevalt nüüd päris mõistuseta selle ühe punktini jõuab. Lisaks veel hulk valikaineid ja uurimus.

aastahinded ei tohi kahed olla, semestri/trimestrihinded võivad:

§ 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine
(1) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Kool võib viie palli süsteemi asemel kasutada teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse kokkuvõtvad hinded ning käimasolevate kursuste jooksul saadud hinded viie palli süsteemi. Kool võib valikkursuste hindamisel kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.
[RT I, 20.09.2011, 1 – jõust. 23.09.2011]

(3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:
1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;
2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid;
[RT I, 25.03.2014, 7 – jõust. 28.03.2014]
3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;
[RT I, 28.08.2013, 1 – jõust. 01.09.2013]
4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.
https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002?leiaKehtiv

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

lõpueksamitele pääsemiseks ei tohi sul kolme aasta jooksul ühtki puudulikku olla, nii et vaevalt nüüd päris mõistuseta selle ühe punktini jõuab. Lisaks veel hulk vali

Lõpueksamitele pääseb igaüks, kes on selleks ajaks kooli nimekirjas. Tal võib kahepuru olla, kui see kahepuru pole üle poole konkreetse kursuse hinnetest, kui juhtub väga leebe kool olema. Küll aga ei saa lõputunnistust, kui tal on lõpuhinne (kolme aasta kursusehinnete põhjal pandud) 2. Muidugi on paljudes koolides karmimad reeglid, nt et kõik kursusehinded peavad olema vähemalt rahuldavad, aga eksamile pääsu ei saa needki koolid keelata lapsele, keda nad pole koolist välja heitnud. Nt kui õpilane saab oma mitterahuldava kursusehinde alles 12. klassis ja koolis on kombeks ka gümnaasiumis täiendavale õppetööle jätta (mõnes koolis ei ole sellist asja, teises on see üsna tavapärane, mõnel on nt 6 kursust vaja järele teha 10 päevaga, ikka jäetakse).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 11 postitust - vahemik 31 kuni 41 (kokku 41 )


Esileht Koolilaps Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium