Esileht Koolilaps Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium

Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )

Teema: Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium

Postitas:
Kägu

Keskmine hinne ja koht pingereas näitavadki keskmist, mitte seda, kas seal koolis on võimalik ka kõrgeid riigieksamite tulemusi saada. Madalam koht pingereas võib tähendada ka seda, et keskmisest kehvemate tulemustega noort ei visata sealt koolist kuigi kergekäeliselt välja (Treffner näiteks küll võib ust näidata noorele, kelle tulemus ähvardab kooli keskmist alla viia).

See viimane tundub küll pigem kuulujutt olevat. Ei visata HTG-st midagi nii kergekäeliselt välja ja ega paari õpilase tulemus 5 paralleeli peale (ca 180 õpilast) ei saagi kooli keskmist oluliselt alla viia. Pigem asi selles, et nad saavad endale juba alguses parimate seast õpilasi valida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii et siis ongi madalama intellektiga õpilastele? Vaatan, et tabelis tahapoole jäävad vaid maa- ja kutsekoolid. Mis mõte sellel koolil üldse on, kas sealsed õppurid ei peaks pigem kutsekooli ametit omandama minema? Mis saab neist peale selle kooli lõpetamist, ülikooli sealt ilmselt ei minda ja ametit ka pole.

Paneme siis selle gümnaasiumi kinni ja saadame need kõik kutsekasse. Aga mis siis sellistest lastest saab, kes praegu kutsekates käivad? Kutsekad pole ka kummist.
Kui nad gümnaasiumist ülikooli ei saa või ei taha minna, siis keskhariduse baasil on võimalik ju ka kutsekas eriala omandada – valik on isegi laiem ja saab keskenduda vaid eriala omandamisele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahju, et täiskasvanud inimesed jätkuvalt sildistavad suuri koole, kus õpilasi tuhandeid, nimega “lollide kool”. Ma kujutan ette, kuidas see kool vaeva näeb, et sellest kuvandist lahti saada. Jõudu Petersoni koolile! Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.

Kuhu need sajad lapsed peavad siis minema? Tõepoolest, iseäranis poisid, kes pole veel n-ö lahti läinud, oma huvi ära tabanud. Küll õpilased kasvavad, kui on koht, kus on innustunud inimesed ja õpetajad või huvitavad valikud ees.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kahju, et täiskasvanud inimesed jätkuvalt sildistavad suuri koole, kus õpilasi tuhandeid, nimega “lollide kool”. Ma kujutan ette, kuidas see kool vaeva näeb, et sellest kuvandist lahti saada. Jõudu Petersoni koolile! Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.

Kuhu need sajad lapsed peavad siis minema? Tõepoolest, iseäranis poisid, kes pole veel n-ö lahti läinud, oma huvi ära tabanud. Küll õpilased kasvavad, kui on koht, kus on innustunud inimesed ja õpetajad või huvitavad valikud ees.

sildistavad ikka õpilased ise, kui vaadata tulemusi ja võrrelda teiste tartu gümnaasiumitega iga-aastases edetabelis.
kui pea pole hea, siis tasub gümna asemel minna kutsekasse – saab eriala ning kui siis on sov õppida, saab minna ülikooli. kui aga õppida ei taha, siis on see noor poiss gümnaasiumi lõpus hädas, sest ülikooli ei pääse, eriala pole ka. valikus siis kas mingi lihttöö (ehitusele abitööliseks vms) või kaitsevägi ja siis edasi tegevteenistus. või siis jääb niisama vanemate kulul logelema, sest head tööd ei saa, kehva ei viitsi, küll vanemad toidavad

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keskmine hinne ja koht pingereas näitavadki keskmist, mitte seda, kas seal koolis on võimalik ka kõrgeid riigieksamite tulemusi saada. Madalam koht pingereas võib tähendada ka seda, et keskmisest kehvemate tulemustega noort ei visata sealt koolist kuigi kergekäeliselt välja (Treffner näiteks küll võib ust näidata noorele, kelle tulemus ähvardab kooli keskmist alla viia).

See viimane tundub küll pigem kuulujutt olevat. Ei visata HTG-st midagi nii kergekäeliselt välja ja ega paari õpilase tulemus 5 paralleeli peale (ca 180 õpilast) ei saagi kooli keskmist oluliselt alla viia. Pigem asi selles, et nad saavad endale juba alguses parimate seast õpilasi valida.

Ei ole kuulujutt, vaid isiklik kogemus (meie last küll välja ei visatud, aga sellest võimalusest räägiti, kui tal ühe ainega vahepeal raskusi oli)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppekava, mis põhiainetes läbida tuleb, on gümnaasiumidel ju ikka sama, ei saa keegi lõpueksamiteta lõpetada, seega niisama lulli lüüa ei saa ning intelligentsi peab ka ilmselgelt ikka olema:)

See väide on küll naljanumber, kuna gümnaasiumi lõpueksamid saab tehtud ühe punktiga sajast.

No lõpueksamitele pääsemiseks ei tohi sul kolme aasta jooksul ühtki puudulikku olla, nii et vaevalt nüüd päris mõistuseta selle ühe punktini jõuab. Lisaks veel hulk valikaineid ja uurimus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppekava, mis põhiainetes läbida tuleb, on gümnaasiumidel ju ikka sama, ei saa keegi lõpueksamiteta lõpetada, seega niisama lulli lüüa ei saa ning intelligentsi peab ka ilmselgelt ikka olema:)

See väide on küll naljanumber, kuna gümnaasiumi lõpueksamid saab tehtud ühe punktiga sajast.

No lõpueksamitele pääsemiseks ei tohi sul kolme aasta jooksul ühtki puudulikku olla, nii et vaevalt nüüd päris mõistuseta selle ühe punktini jõuab. Lisaks veel hulk valikaineid ja uurimus.

Mis asja? Kolme aasta jooksul ei tohi ühtegi kahte olla?!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppekava, mis põhiainetes läbida tuleb, on gümnaasiumidel ju ikka sama, ei saa keegi lõpueksamiteta lõpetada, seega niisama lulli lüüa ei saa ning intelligentsi peab ka ilmselgelt ikka olema:)

See väide on küll naljanumber, kuna gümnaasiumi lõpueksamid saab tehtud ühe punktiga sajast.

No lõpueksamitele pääsemiseks ei tohi sul kolme aasta jooksul ühtki puudulikku olla, nii et vaevalt nüüd päris mõistuseta selle ühe punktini jõuab. Lisaks veel hulk valikaineid ja uurimus.

aastahinded ei tohi kahed olla, semestri/trimestrihinded võivad:

§ 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine
(1) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Kool võib viie palli süsteemi asemel kasutada teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse kokkuvõtvad hinded ning käimasolevate kursuste jooksul saadud hinded viie palli süsteemi. Kool võib valikkursuste hindamisel kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.
[RT I, 20.09.2011, 1 – jõust. 23.09.2011]

(3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:
1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;
2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid;
[RT I, 25.03.2014, 7 – jõust. 28.03.2014]
3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;
[RT I, 28.08.2013, 1 – jõust. 01.09.2013]
4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.
https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002?leiaKehtiv

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

lõpueksamitele pääsemiseks ei tohi sul kolme aasta jooksul ühtki puudulikku olla, nii et vaevalt nüüd päris mõistuseta selle ühe punktini jõuab. Lisaks veel hulk vali

Lõpueksamitele pääseb igaüks, kes on selleks ajaks kooli nimekirjas. Tal võib kahepuru olla, kui see kahepuru pole üle poole konkreetse kursuse hinnetest, kui juhtub väga leebe kool olema. Küll aga ei saa lõputunnistust, kui tal on lõpuhinne (kolme aasta kursusehinnete põhjal pandud) 2. Muidugi on paljudes koolides karmimad reeglid, nt et kõik kursusehinded peavad olema vähemalt rahuldavad, aga eksamile pääsu ei saa needki koolid keelata lapsele, keda nad pole koolist välja heitnud. Nt kui õpilane saab oma mitterahuldava kursusehinde alles 12. klassis ja koolis on kombeks ka gümnaasiumis täiendavale õppetööle jätta (mõnes koolis ei ole sellist asja, teises on see üsna tavapärane, mõnel on nt 6 kursust vaja järele teha 10 päevaga, ikka jäetakse).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii et siis ongi madalama intellektiga õpilastele? Vaatan, et tabelis tahapoole jäävad vaid maa- ja kutsekoolid. Mis mõte sellel koolil üldse on, kas sealsed õppurid ei peaks pigem kutsekooli ametit omandama minema? Mis saab neist peale selle kooli lõpetamist, ülikooli sealt ilmselt ei minda ja ametit ka pole.

Et on ainult eliitkoolid ja lollide koolid? Vastik ja madalalaubaline jutt, palun ära tee teadmiste puudumisel ennast niimoodi lolliks. Ma ei viitsi sinusugusele seletamagi hakata, et sealtkandist pärit olijana ei tea ma ühtegi Petersoni lõpetajat, kes kuskil poe taga Bocki jooks. Ma tõesti loodan, et see on trollimine.

Õppisin seal ja minu klassis oli mitmeid viielisi lõpetajaid, kes said 10. kl sisseastumiskatsetel Treffnerisse ja ülejäänud koolidesse sisse, aga valisid Petersoni. Milleks niimoodi diskrimineerida? Nüüd õpivad ülikoolis, kes matemaatikat, kes arstiks ja ka viie-nelja-kolmelised on Tartu ülikooli sisse saanud. Vahet ju pole, kes kus lõpetanud on, kui ise on tublid, asjalikud ja tahavad õppida.

Mul on sama kogemus. Läksin peale põhikooli nö kõrgema otsa gümnaasiumisse, mitmed minust silmapaistvamad klassikaaslased Petersoni, kusjuures poleks probleemideta ükskõik kuhu sisse saanud. Nendest mitu lõpetas TÜ või muu hea kooli cum laude (ja mitte “pehmel” erialal).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma hästi ei usu, et laps sai sisse Treffi v Härmasse aga valis Petersoni 🙂 Miks küll peaks sellise valiku tegema?

Mida sa ei usu? Kõik ei ole auahned; intelligentne laps saab ise aru, et ta saab igal pool hakkama. Tõsi, mina valiks mainekama kooli, aga tean ise mitut (väga võimekat) inimest, kes tegid valiku kehvema kooli kasuks. Mõnele ei meeldi suured muutused ja suures osas samade klassikaaslastega jätkamine võibki piisav põhjus olla. Mõni sai küll punktide alusel sisse, aga soovib, et koormus ja nõudmised oleksid võimalikult väikesed. Lõppkokkuvõttes ei ole sellel koolil häda mitte midagi, kes ise tahab, saab sealt kõik vajaliku kätte, et ükskõik millisesse kõrgkooli astuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas keegi oskab öelde kas KJPG-s mooduleid saab muuta ka? Nt kui valida alguses majandus ja siis selgub, et see pole ikka üldse sobiv, kas siis saab sellest loobuda ja üle minna nt psühholoogia moodulisse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on nii, et kui said vestlusele kutse Treffi, siis kinnitasid selle kooli. Treffi vestlusel põrusid, aga oli ju kinnitanud juba, siis jama, ükski kool ei taha enam. Nii ongi Pets või kutsekas Treffi omadele.
Enda oma läks Ülenurmesse, elame siin lähedal, kodukool. Tahtis TTG kultuuri, aga ei saanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on nii, et kui said vestlusele kutse Treffi, siis kinnitasid selle kooli. Treffi vestlusel põrusid, aga oli ju kinnitanud juba, siis jama, ükski kool ei taha enam. Nii ongi Pets või kutsekas Treffi omadele.

Enda oma läks Ülenurmesse, elame siin lähedal, kodukool. Tahtis TTG kultuuri, aga ei saanud.

Mitte midagi ei saa aru, kuigi mul üks just lõpetas gümnaasiumi ja teine alustab.
Vestlused on ju erinevatel nädalatel vastavalt mitmes eelistus kool oli. Kohe kindlasti ei pea teistest vestlustest loobuma, kui esimesele lähed.
Mu vanemal lapsel oli juba HTG kinnituskiri käes ja kantseleisse viidud, teatas teistesse koolidesse, et ta vestlusele ei tule, aga Poskas öeldi, et on ikka oodatud, et äkki mõtleb ümber 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ma saan õigesti aru, et kui aastahindeks tuleb 2, siis põhimõtteliselt ei ole mõtet enam õpinguid jätkata, sest keskharidust tõendavat dokumenti nagunii ei saa? Või kuidas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kus see koht nüüd oligi? Teemas, kus tauniti laste tulemuste avalikustamist, oldi arvamusel, et koolide pingeritta panemine ei sildista ju ometi õpilasi!
Loodetavasti polnud need samad käod, kes siin ühe kooli lapsi lollpeadeks sõimavad. Kindlasti mingid teised.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kus see koht nüüd oligi? Teemas, kus tauniti laste tulemuste avalikustamist, oldi arvamusel, et koolide pingeritta panemine ei sildista ju ometi õpilasi!

Loodetavasti polnud need samad käod, kes siin ühe kooli lapsi lollpeadeks sõimavad. Kindlasti mingid teised.

Mitu kägu siin teemas on, kes sildistavad? Mulle jäi mulje, et enamik siiski ei sildista. Aga eks neid, kes sildistavad, leidub alati – ka siis, kui mingit avalikku pingerida pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ma saan õigesti aru, et kui aastahindeks tuleb 2, siis põhimõtteliselt ei ole mõtet enam õpinguid jätkata, sest keskharidust tõendavat dokumenti nagunii ei saa? Või kuidas?

Dokumendi pärast õpitakse? Ma arvasin, et targemaks tahetakse saada…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kuigi pole paljude esimene valik, pole siiski laita. harud on huvitavad ja tean nii mõndagi olümpiaadide võitjat, kes just selle kooli on võitnud. Tartu eripära vist ongi gümnasisitide normaalne õpihimu, mis tagab õpetajatele võimaluse neid õpetada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas ma saan õigesti aru, et kui aastahindeks tuleb 2, siis põhimõtteliselt ei ole mõtet enam õpinguid jätkata, sest keskharidust tõendavat dokumenti nagunii ei saa? Või kuidas?

Dokumendi pärast õpitakse? Ma arvasin, et targemaks tahetakse saada…

Veidi vähe vist kasu tarkusest, kui keskkoolitunnistust pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ma saan õigesti aru, et kui aastahindeks tuleb 2, siis põhimõtteliselt ei ole mõtet enam õpinguid jätkata, sest keskharidust tõendavat dokumenti nagunii ei saa? Või kuidas?

Dokumendi pärast õpitakse? Ma arvasin, et targemaks tahetakse saada…

Veidi vähe vist kasu tarkusest, kui keskkoolitunnistust pole.

veel vähem on kasu keskkoolitunnistusest, kui kõrvade vahel ulub vaid tuul…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ma saan õigesti aru, et kui aastahindeks tuleb 2, siis põhimõtteliselt ei ole mõtet enam õpinguid jätkata, sest keskharidust tõendavat dokumenti nagunii ei saa? Või kuidas?

Dokumendi pärast õpitakse? Ma arvasin, et targemaks tahetakse saada…

Veidi vähe vist kasu tarkusest, kui keskkoolitunnistust pole.

Tark teeb tunnistuseks vajalikud eksamid-arvestused vabalt ära, see on vormistamise küsimus. Keskkooli saab lõpetada ka eksternina.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )


Esileht Koolilaps Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium