Hei!
Kes hiljuti Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe erialale kandideerinud, siis huvitab, et mida vestlusel küsiti.
Kes juba koolis õpivad, siis kas pere kõrvalt väga keeruline õppida? Mõtlen ennekõike just praktika aegu, kas annab ilusti lasteaia/kooli aegadega sobitada 🙂
Koerte maiused – lemmikloomasõpradele, kes tõesti ostavad!
Kas soovite pakkuda oma neljajalgsetele sõpradele eksklusiivseid maiustusi, mis mitte ainult ei erguta nende maitsemeeli, vaid pakuvad ka naudingut iga kord, kui neid premeerite? Meie, [ettevõtte nimi], pakume laia valikut koeramaiustusi, mis on valmistatud kvaliteetsetest koostisosadest, edendame tervislikku eluviisi ja tagame teie lemmikloomale täisväärtusliku toitumise.
Meie maiuspalade hulka kuuluvad:
Valmistatud looduslikest koostisosadest ilma kunstlike lisandite või säilitusaineteta.
Erinevad maitsed ja kujundid vastavalt teie koera maitsele ja vajadustele.
Toetab koera hammaste ja igemete tervist.
Sobib suurepäraselt preemiaks hea käitumise eest või lihtsalt maiuspalaks teie koerale.
Ärge unustage vaadata meie uusimaid pakkumisi ja spetsiaalseid tarvikuid, mis aitavad teie koeral end eriti hellitatuna tunda. Telli juba täna ja koge, kuidas meie maiused võivad teie koera päeva veidi maitsvamaks muuta!
Oleneb, kas kandideerite tsükliõppesse või päevaõppesse. Tsükliõpe alustab veebruaris, päevaõpe septembris, st vastuvõtt on 2x aastas. Tsükliõpe ongi rohkem neile, kel juba töö ja muud kohtused, et oleks lihtsam õppetöös osaleda. Vestluseid ei ole, on akadeemiline test.
Oleneb, kas kandideerite tsükliõppesse või päevaõppesse. Tsükliõpe alustab veebruaris, päevaõpe septembris, st vastuvõtt on 2x aastas. Tsükliõpe ongi rohkem neile, kel juba töö ja muud kohtused, et oleks lihtsam õppetöös osaleda. Vestluseid ei ole, on akadeemiline test.
Tsükliõppesse kandideeritakse juba eelmise aasta novembris, koht kinnitatakse detsembris ja päriselt läheb õppetöö lahti veebruaris. Vestlust jah enam ei ole, selle asemel on kohustuslik akadeemiline tast ja arvestatakse ka eesti keele ja matemaatika riigieksami hinnet.
Ainult et akadeemilisele testile registreerimisega oled juba hiljaks jäänud: https://www.nooruse.ee/akadeemiline-test/
ja ma ei tea, kas sügisel tehakse teist korda akadeemiline test, nagu eelmisel aastal tehti.
Oleneb, kas kandideerite tsükliõppesse või päevaõppesse. Tsükliõpe alustab veebruaris, päevaõpe septembris, st vastuvõtt on 2x aastas. Tsükliõpe ongi rohkem neile, kel juba töö ja muud kohtused, et oleks lihtsam õppetöös osaleda. Vestluseid ei ole, on akadeemiline test.
Aga milleks akadeemiline test inimestele, kellel juba on kõrgharidus ja pikalt töötanud kõrgharidust eeldaval ametikohal? Ilmselgelt neil juba on see võimekus olemas.
Oleneb, kas kandideerite tsükliõppesse või päevaõppesse. Tsükliõpe alustab veebruaris, päevaõpe septembris, st vastuvõtt on 2x aastas. Tsükliõpe ongi rohkem neile, kel juba töö ja muud kohtused, et oleks lihtsam õppetöös osaleda. Vestluseid ei ole, on akadeemiline test.
Aga milleks akadeemiline test inimestele, kellel juba on kõrgharidus ja pikalt töötanud kõrgharidust eeldaval ametikohal? Ilmselgelt neil juba on see võimekus olemas.
Ilmselgelt on neil ka võimekus see akadeemiline test ilma pikemalt probleeme püstitamata sooritada. Sisseastumistingimused kehtestab kool. Kui need sinu kõrgharidusele ei sobi, tuleb mõni teine kool valida.
Oleneb, kas kandideerite tsükliõppesse või päevaõppesse. Tsükliõpe alustab veebruaris, päevaõpe septembris, st vastuvõtt on 2x aastas. Tsükliõpe ongi rohkem neile, kel juba töö ja muud kohtused, et oleks lihtsam õppetöös osaleda. Vestluseid ei ole, on akadeemiline test.
Aga milleks akadeemiline test inimestele, kellel juba on kõrgharidus ja pikalt töötanud kõrgharidust eeldaval ametikohal? Ilmselgelt neil juba on see võimekus olemas.
Ilmselgelt on neil ka võimekus see akadeemiline test ilma pikemalt probleeme püstitamata sooritada. Sisseastumistingimused kehtestab kool. Kui need sinu kõrgharidusele ei sobi, tuleb mõni teine kool valida.
Milleks siis sellist mitte vajalikku bürokraatiat püsti hoida? Õdede puudus on väga suur ja riigi huvides peaks vastuvõtmine pigem väga lihtsaks teha. Noori tuleb üha vähem peale ja nad eelistavad muid erialasid. Tasub panustada neisse, kes on kunagi midagi muud õppinud ja kes soovivad eriala vahetada. Neid pole mõtet testida samasuguste akadeemiliste testidega nagu värsket gümnaasiumi lõpetajat. See võib paljusid eemale peletada. Ja siis nutame jälle suuri pisararaid – õdesid ei ole, ei tule ka kuskilt.
Riigi ja kooli ühine huvi on võtta vastu õpilasi, kellel on tegelikult ka olemas motivatsioon ja võimekus see eriala omandada ja valdkonnas tööle asuda. Kai lihtsaks siis peaks vastuvõtmine olema tehtud? Nii lihtsaks, et tahan ja tulen ja kui ei taha siis jälle lähen. Kui lihtne test, mille lävend on kõigest 30%, kedagi eemale peletab, sii tekib küsimus, kuidas ta selle olemasoleva kõrghariduse küll kätte on saanud ja miks peaks uskuma, et ta tegelikult ka tahab uut eriala omandada ja selles valdkonnas tööle hakata.
See võib paljusid eemale peletada.
See oleks probleem, kui õdesid sooviks vähe õppima tulla, aga konkurss on ju ülisuur. Õdesid ei ole tegelikult vähe, erasektoris on õdede kohtadele päris suur konkurss. Asi on töötingimustes ja palgas. Kõik otsivad lihtsamat tööd ja paremat palka, siis suurhaiglatesse ei jagu õdesid. Paljud õed ei lähe ka erialasele tööle. Lisaks on asi ka selles, et õdede õpetamise ressurss on piiratud, koolidele ei anta rohkem raha ja neil pole ka piisavalt õppejõudusid, sellepärast ei tõsteta neid vastuvõtuarve. Mida mina imestan, on see, et tean paljusid väga vaimselt vähevõimekaid inimesi, kes on võetud õeks õppima. Järelikult ei ole akadeemiline võimekus seal kõige tähtsam, vaid valitakse muude omaduste järgi ka.
See võib paljusid eemale peletada.
See oleks probleem, kui õdesid sooviks vähe õppima tulla, aga konkurss on ju ülisuur. Õdesid ei ole tegelikult vähe, erasektoris on õdede kohtadele päris suur konkurss. Asi on töötingimustes ja palgas. Kõik otsivad lihtsamat tööd ja paremat palka, siis suurhaiglatesse ei jagu õdesid. Paljud õed ei lähe ka erialasele tööle. Lisaks on asi ka selles, et õdede õpetamise ressurss on piiratud, koolidele ei anta rohkem raha ja neil pole ka piisavalt õppejõudusid, sellepärast ei tõsteta neid vastuvõtuarve. Mida mina imestan, on see, et tean paljusid väga vaimselt vähevõimekaid inimesi, kes on võetud õeks õppima. Järelikult ei ole akadeemiline võimekus seal kõige tähtsam, vaid valitakse muude omaduste järgi ka.
Kahjuks pole see konkurss nii suur midagi, vajadus on suur ja õppekohti tehakse juurde iga aastaga, aga sissetulev materjal on väga seinast seina. Alumine lävend on väga madalal.
Kahjuks pole see konkurss nii suur midagi,
Minu arust on see mingi 5 inimest kohale, see on ju suur konkurss. Õpetajad või insenerid ei saa gruppegi täis.
Kahjuks pole see konkurss nii suur midagi,
Minu arust on see mingi 5 inimest kohale, see on ju suur konkurss.
Kui enamik sisseastujaid jääb allapoole alumist lävendit ja neid, kes jäävad ülespoole alumist lävendit, ongi umbestäpselt sama palju kui on vastuvõtuks kohti, siis ei ole see konkurss sisulise poole pealt midagi nii suur. Kõva konkurss on siis, kui teaduspõhiselt määratud alumise lävendi ületajaid kandideerib rohkem kui kohti on ja neist saab tõesti pingerea teha.
Kui enamik sisseastujaid jääb allapoole alumist lävendit ja neid, kes jäävad ülespoole alumist lävendit, ongi umbestäpselt sama palju kui on vastuvõtuks kohti, siis ei ole see konkurss sisulise poole pealt midagi nii suur. Kõva konkurss on siis, kui teaduspõhiselt määratud alumise lävendi ületajaid kandideerib rohkem kui kohti on ja neist saab tõesti pingerea teha.
Äkki siis Tartusse tõesti konkurssi pole, aga Tallinnas on väga suur konkurss ja mitte sugugi kõiki ei võeta vastu.
Tasub panustada neisse, kes on kunagi midagi muud õppinud ja kes soovivad eriala vahetada. Neid pole mõtet testida samasuguste akadeemiliste testidega nagu värsket gümnaasiumi lõpetajat. See võib paljusid eemale peletada.
akadeemilisel testil ei ole mingit pistmist faktiteadmistega, see mõõdab konkreetselt akadeemilist võimekust. akadeemilise testi puhul on värskelt lõpetanud selgelt halvemal positsioonil kui inimesed, kellel on juba olemas üks kõrgharidus ja töökogemus ajutööd nõudvas valdkonnas. nii et sinu mõttekäik on antud juhul vildakas.
Tasub panustada neisse, kes on kunagi midagi muud õppinud ja kes soovivad eriala vahetada. Neid pole mõtet testida samasuguste akadeemiliste testidega nagu värsket gümnaasiumi lõpetajat. See võib paljusid eemale peletada.
akadeemilisel testil ei ole mingit pistmist faktiteadmistega, see mõõdab konkreetselt akadeemilist võimekust. akadeemilise testi puhul on värskelt lõpetanud selgelt halvemal positsioonil kui inimesed, kellel on juba olemas üks kõrgharidus ja töökogemus ajutööd nõudvas valdkonnas. nii et sinu mõttekäik on antud juhul vildakas.
Tead ammu ilma koolid lõpetanud inimene ei tea mida need testid endast kujutavad ja tema jaoks on see eemale peletav, et ah nagunii küsitakse mingeid asju, mida ainult värske koolilõpetaja veel mäletab. Ei lähe katsetama.
Aga nagu sinugi jutust kokkuvõttes kõlama jäi, siis on sel testil mõtet ainult värskete lõpetajate puhul.
Riigi ja kooli ühine huvi on võtta vastu õpilasi, kellel on tegelikult ka olemas motivatsioon ja võimekus see eriala omandada ja valdkonnas tööle asuda. Kai lihtsaks siis peaks vastuvõtmine olema tehtud? Nii lihtsaks, et tahan ja tulen ja kui ei taha siis jälle lähen. Kui lihtne test, mille lävend on kõigest 30%, kedagi eemale peletab, sii tekib küsimus, kuidas ta selle olemasoleva kõrghariduse küll kätte on saanud ja miks peaks uskuma, et ta tegelikult ka tahab uut eriala omandada ja selles valdkonnas tööle hakata.
Sel juhul ongi ju pigem vaja välja selgitada erialane sobivus ja motiveeritus, mitte mingi akadeemiline test neile, kes juba niigi ühe kõrghariduse kätte saanud. Mida sa neid enam testid. Äkki vahepeal on taandareng toimunud. Mul on suguvõsas mitmeid noori, kes õpivad ja väljalangevus pidavat üpris suur olema. Need, kes on kohe gümnaasiumist õppima tulnud. Asi pole võimekuses õppida, vaid eriala ei sobi tänapäeva noorte elustiiliga. Ei mina sinna tükigi, aga mulle tundub, et paremat materjali oleks võtta küpsemate inimeste seast, kes on valmis ümberõppeks. Tänane keskealiste põlvkond on meil väga suure iibe ajastust. Aeg-ajalt viskab mulle Facebookis mingi Soome meditsiinikooli reklaami, mis suunatud välismaalastele – tule õppima. Pakkumine on nii palju ahvatlevam, kui ma oleks gümnasist. Isegi soome keele oskust ei nõuta, vaid see õpetatakse õpingute käigus selgeks. Majutused ja kõik oli tasuta garanteeritud. Seega käib kõva rebimine, et saada omale õppureid. Lähenetakse laia pilguga. Oluline on inimese tahe õppida.
See võib paljusid eemale peletada.
See oleks probleem, kui õdesid sooviks vähe õppima tulla, aga konkurss on ju ülisuur. Õdesid ei ole tegelikult vähe, erasektoris on õdede kohtadele päris suur konkurss. Asi on töötingimustes ja palgas. Kõik otsivad lihtsamat tööd ja paremat palka, siis suurhaiglatesse ei jagu õdesid. Paljud õed ei lähe ka erialasele tööle. Lisaks on asi ka selles, et õdede õpetamise ressurss on piiratud, koolidele ei anta rohkem raha ja neil pole ka piisavalt õppejõudusid, sellepärast ei tõsteta neid vastuvõtuarve. Mida mina imestan, on see, et tean paljusid väga vaimselt vähevõimekaid inimesi, kes on võetud õeks õppima. Järelikult ei ole akadeemiline võimekus seal kõige tähtsam, vaid valitakse muude omaduste järgi ka.
Kahjuks pole see konkurss nii suur midagi, vajadus on suur ja õppekohti tehakse juurde iga aastaga, aga sissetulev materjal on väga seinast seina. Alumine lävend on väga madalal.
Nimekirjades domineerisid vene nimed. Kuna neil keele tõttu piiratumad võimalused ülikooli sisse saada, siis tervishoid nende jaoks üks popimaid kohti, kuhu proovida.
Nimekirjades domineerisid vene nimed.
Minu arust eelistataksegi venelasi, sest nad oskavad vene keelt. Kui mina olen haiglas olnud, on õed enamuses venelased ja eesti keele oskus ka ülimalt kehv. Ei tea, kuidas nad õpitud on saanud, kui pärast üldse eesti keelt ei jaga.
Tasub panustada neisse, kes on kunagi midagi muud õppinud ja kes soovivad eriala vahetada. Neid pole mõtet testida samasuguste akadeemiliste testidega nagu värsket gümnaasiumi lõpetajat. See võib paljusid eemale peletada.
akadeemilisel testil ei ole mingit pistmist faktiteadmistega, see mõõdab konkreetselt akadeemilist võimekust. akadeemilise testi puhul on värskelt lõpetanud selgelt halvemal positsioonil kui inimesed, kellel on juba olemas üks kõrgharidus ja töökogemus ajutööd nõudvas valdkonnas. nii et sinu mõttekäik on antud juhul vildakas.
Tead ammu ilma koolid lõpetanud inimene ei tea mida need testid endast kujutavad ja tema jaoks on see eemale peletav, et ah nagunii küsitakse mingeid asju, mida ainult värske koolilõpetaja veel mäletab. Ei lähe katsetama.
Aga nagu sinugi jutust kokkuvõttes kõlama jäi, siis on sel testil mõtet ainult värskete lõpetajate puhul.
Kui ammu koolid lõpetanud inimene on nii mugav, et ei viitsi kooli kodulehel klikkida lahti linki, kus on toodud näidisülesanded, mida need testid endast kujutavad, siis ei peaks ta tõesti meditsiini õppima tulema. No ei ole meditsiinis (kus üldse) kohta inimestele, kellele nii natukene enese kokkuvõtmist pelutav on ja kes ei võta vaevaks mitte midagi varemõpitust meelde tuletada. Kui ei suuda ennast kokku võtta selle testikese tegemiseks, kuidas see kõrgharitud inimene need 3 aastat õppimisega hakkama saab? Või arvab mõni turunduse või semiootika eriala lõpetanu, et ta meditsiinikoolis lihtsalt niisama loomulikust intelligentsist õe erialaained ära teeb?
Tasub panustada neisse, kes on kunagi midagi muud õppinud ja kes soovivad eriala vahetada. Neid pole mõtet testida samasuguste akadeemiliste testidega nagu värsket gümnaasiumi lõpetajat. See võib paljusid eemale peletada.
akadeemilisel testil ei ole mingit pistmist faktiteadmistega, see mõõdab konkreetselt akadeemilist võimekust. akadeemilise testi puhul on värskelt lõpetanud selgelt halvemal positsioonil kui inimesed, kellel on juba olemas üks kõrgharidus ja töökogemus ajutööd nõudvas valdkonnas. nii et sinu mõttekäik on antud juhul vildakas.
Tead ammu ilma koolid lõpetanud inimene ei tea mida need testid endast kujutavad ja tema jaoks on see eemale peletav, et ah nagunii küsitakse mingeid asju, mida ainult värske koolilõpetaja veel mäletab. Ei lähe katsetama.
Aga nagu sinugi jutust kokkuvõttes kõlama jäi, siis on sel testil mõtet ainult värskete lõpetajate puhul.
Kui ammu koolid lõpetanud inimene on nii mugav, et ei viitsi kooli kodulehel klikkida lahti linki, kus on toodud näidisülesanded, mida need testid endast kujutavad, siis ei peaks ta tõesti meditsiini õppima tulema. No ei ole meditsiinis (kus üldse) kohta inimestele, kellele nii natukene enese kokkuvõtmist pelutav on ja kes ei võta vaevaks mitte midagi varemõpitust meelde tuletada. Kui ei suuda ennast kokku võtta selle testikese tegemiseks, kuidas see kõrgharitud inimene need 3 aastat õppimisega hakkama saab? Või arvab mõni turunduse või semiootika eriala lõpetanu, et ta meditsiinikoolis lihtsalt niisama loomulikust intelligentsist õe erialaained ära teeb?
Asi pole selles, et ta ei suudaks ära teha, vaid MILLEKS neile selline test? See osa on juba tõestatud, et nad on akadeemilises mõttes piisavalt suutlikud ja seda pole nende puhul vaja kontrollida. See on ju aja ja ressursside raiskamine. Vaja on teada kutsesobivust. Igaühele veri, mäda ja higi ei sobi. Saatku x ajaks vabatahtlikuks sanitariks ja kui peale seda jääb oma valikule kindlaks, siis tere tulemast õppima. Läheneda sama mõõdupuu testiga nii värskele gümnasistile kui ka majandusministeeriumi juristile, kes mõlemad tahavad ämmaemandaks saada, ei ole päris õige. Elukogemustega karjääripöörajate õppegrupp peaks täiesti eraldi olema. Teatud üldharivaid a ja b asju ei pea neile enam selgitama.
Asi pole selles, et ta ei suudaks ära teha, vaid MILLEKS neile selline test? See osa on juba tõestatud, et nad on akadeemilises mõttes piisavalt suutlikud ja seda pole nende puhul vaja kontrollida. See on ju aja ja ressursside raiskamine. Vaja on teada kutsesobivust. Igaühele veri, mäda ja higi ei sobi. Saatku x ajaks vabatahtlikuks sanitariks ja kui peale seda jääb oma valikule kindlaks, siis tere tulemast õppima. Läheneda sama mõõdupuu testiga nii värskele gümnasistile kui ka majandusministeeriumi juristile, kes mõlemad tahavad ämmaemandaks saada, ei ole päris õige. Elukogemustega karjääripöörajate õppegrupp peaks täiesti eraldi olema. Teatud üldharivaid a ja b asju ei pea neile enam selgitama.
No mina kogenud juristina ei tea küll ämmaemanda tööst mitte midagi. Isegi seda ei tea, mis see töö täpsemalt endast kujutab, kas mul üldse võiks olla eeldused antud erialal töötamiseks jne. Seega ei kujuta ka ette, miks peaksin varasema kõrghariduse ja töökogemuse tõttu kardinaalselt teisel erialal kandideerimisel mingi eelise saama. Ja ma võin öelda täie kindlusega, et keskkooli lõpetamise järgselt teadsin ma nt bioloogiast palju rohkem, kui praegu (sest olen paljud asjad lihtsalt unustanud). Lisaks, inimesed on erinevad. Mõni võib olla nt oma valdkonnas äärmiselt tunnustatud spetsialist, aga see ei tähenda, et tal on automaatselt olemas vajalikud eeldused töötamaks muul erialal. Mul nt on üks sõber, kes on omal alal väga kõva tegija, aga suhtlusoskus on tal null (tema erialal seda vaja polegi, aga paljudel teistel erialadel on see vajalik). Haridus ja kogemus mistahes erialal ei ole minu hinnangul küll mingi näitaja hoopis teisele erialale kandideerimisel. Ainuke asi, mida see võib näidata on see, et inimesel on püsivust alustatu lõpule viia vms. Ja kui sa ütled, et osadele kandideerijatele teatud üldharivaid asju selgima ei pea, siis mis sa selle all mõtled? Õppekava on siiski kõigile sama.
No mina kogenud juristina ei tea küll ämmaemanda tööst mitte midagi. Isegi seda ei tea, mis see töö täpsemalt endast kujutab, kas mul üldse võiks olla eeldused antud erialal töötamiseks jne. Seega ei kujuta ka ette, miks peaksin varasema kõrghariduse ja töökogemuse tõttu kardinaalselt teisel erialal kandideerimisel mingi eelise saama. Ja ma võin öelda täie kindlusega, et keskkooli lõpetamise järgselt teadsin ma nt bioloogiast palju rohkem, kui praegu (sest olen paljud asjad lihtsalt unustanud). Lisaks, inimesed on erinevad. Mõni võib olla nt oma valdkonnas äärmiselt tunnustatud spetsialist, aga see ei tähenda, et tal on automaatselt olemas vajalikud eeldused töötamaks muul erialal. Mul nt on üks sõber, kes on omal alal väga kõva tegija, aga suhtlusoskus on tal null (tema erialal seda vaja polegi, aga paljudel teistel erialadel on see vajalik). Haridus ja kogemus mistahes erialal ei ole minu hinnangul küll mingi näitaja hoopis teisele erialale kandideerimisel. Ainuke asi, mida see võib näidata on see, et inimesel on püsivust alustatu lõpule viia vms. Ja kui sa ütled, et osadele kandideerijatele teatud üldharivaid asju selgima ei pea, siis mis sa selle all mõtled? Õppekava on siiski kõigile sama.
See kõik on õige, mida kirjutad. Aga kuidas puutub sellesse akadeemiline test? Mis on ju ometi üleüldine ja üldse mitte erialapõhine.
“Testiküsimustega ei kontrollita gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid loogiliste seoste loomise suutlikkust ja etteantud informatsiooni kasutamise oskust.”
Kui inimene on juba mingil erialal kõrghariduse omandanud, siis on üsna selge, et tal on olemas nii suutlikkus seoseid luua kui ka oskused kättesaadavat infot kasutada.
Ütlen kohe ära, et kuskile kooli minna ei kavatse. Aga olen vahel mõelnud, et kuidas see riigieksamite tulemuste arvestamine käib? Ma tegin oma riigieksami vähemasti matemaatikas aastal 1982. Peale seda olen saanud kõrghariduse – ehk siis võetakse arvesse see 1982 aastal saadud tulemus? (Jajaa, võibolla on see kuskil netis ka lahti seletatud, pole olnud eraldi põhjust otsida. Äkki lihtsalt keegi teab?)
Ma tegin oma riigieksami vähemasti matemaatikas aastal 1982.
Sinul polegi riigieksameid tehtud, sest riigieksameid hakati korraldama alles 1997. aastast. Sina ei saagi sinna astuda, kus riigieksamite tulemusi nõutakse, vaid pead enne riigieksami tegema.
Tasub panustada neisse, kes on kunagi midagi muud õppinud ja kes soovivad eriala vahetada. Neid pole mõtet testida samasuguste akadeemiliste testidega nagu värsket gümnaasiumi lõpetajat. See võib paljusid eemale peletada.
akadeemilisel testil ei ole mingit pistmist faktiteadmistega, see mõõdab konkreetselt akadeemilist võimekust. akadeemilise testi puhul on värskelt lõpetanud selgelt halvemal positsioonil kui inimesed, kellel on juba olemas üks kõrgharidus ja töökogemus ajutööd nõudvas valdkonnas. nii et sinu mõttekäik on antud juhul vildakas.
Tead ammu ilma koolid lõpetanud inimene ei tea mida need testid endast kujutavad ja tema jaoks on see eemale peletav, et ah nagunii küsitakse mingeid asju, mida ainult värske koolilõpetaja veel mäletab. Ei lähe katsetama.
Aga nagu sinugi jutust kokkuvõttes kõlama jäi, siis on sel testil mõtet ainult värskete lõpetajate puhul.
Kui ammu koolid lõpetanud inimene on nii mugav, et ei viitsi kooli kodulehel klikkida lahti linki, kus on toodud näidisülesanded, mida need testid endast kujutavad, siis ei peaks ta tõesti meditsiini õppima tulema. No ei ole meditsiinis (kus üldse) kohta inimestele, kellele nii natukene enese kokkuvõtmist pelutav on ja kes ei võta vaevaks mitte midagi varemõpitust meelde tuletada. Kui ei suuda ennast kokku võtta selle testikese tegemiseks, kuidas see kõrgharitud inimene need 3 aastat õppimisega hakkama saab? Või arvab mõni turunduse või semiootika eriala lõpetanu, et ta meditsiinikoolis lihtsalt niisama loomulikust intelligentsist õe erialaained ära teeb?
Asi pole selles, et ta ei suudaks ära teha, vaid MILLEKS neile selline test? See osa on juba tõestatud, et nad on akadeemilises mõttes piisavalt suutlikud ja seda pole nende puhul vaja kontrollida. See on ju aja ja ressursside raiskamine. Vaja on teada kutsesobivust. Igaühele veri, mäda ja higi ei sobi. Saatku x ajaks vabatahtlikuks sanitariks ja kui peale seda jääb oma valikule kindlaks, siis tere tulemast õppima. Läheneda sama mõõdupuu testiga nii värskele gümnasistile kui ka majandusministeeriumi juristile, kes mõlemad tahavad ämmaemandaks saada, ei ole päris õige. Elukogemustega karjääripöörajate õppegrupp peaks täiesti eraldi olema. Teatud üldharivaid a ja b asju ei pea neile enam selgitama.
Paraku ei ole võimalik ei värsket gümnasisti ega ka majandusministeeriumi juristi kohustuslikus korras X ajaks mitte kusagile vabatahtlikuks saata ja seda vabatahtlik olemist kooli vastuvõtmise eelduseks pidada. Niipalju peaks üks kõrgharidusega inimene ju ometi maailma asjades orienteeruma, et sellest aru saada.
Ma tegin oma riigieksami vähemasti matemaatikas aastal 1982. Peale seda olen saanud kõrghariduse – ehk siis võetakse arvesse see 1982 aastal saadud tulemus?
1982 tegid Sa keskkooli lõpueksami, mitte riigieksami. Kui kusagil koolis on sissesaamise tingimuseks keskhariduse olemasolu, mitte riigieksami tulemus, siis jah Sinu nõukogudeaegne keskharidus võetakse arvesse
1982 tegid Sa keskkooli lõpueksami, mitte riigieksami. Kui kusagil koolis on sissesaamise tingimuseks keskhariduse olemasolu, mitte riigieksami tulemus, siis jah Sinu nõukogudeaegne keskharidus võetakse arvesse
Ütle nüüd! Kõnekeeles nimetati riigieksamiks. Oli lausa eelnev niinimetatud koolieksam ja siis hiljem riigieksam. Aga no veab siis, et ma õppima minna ei taha.
Sina ei saagi sinna astuda, kus riigieksamite tulemusi nõutakse, vaid pead enne riigieksami tegema.
Kui kusagil koolis on sissesaamise tingimuseks keskhariduse olemasolu, mitte riigieksami tulemus, siis jah Sinu nõukogudeaegne keskharidus võetakse arvesse.
miks te ajate sellist jama? nt TLU lehelt: Kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid (1996. a. ja enne seda keskkooli lõpetanud, kutsekoolis ning välismaal keskhariduse omandanud isikud), saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides vastuvõtutulemuse 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest.
tasub lugeda konkreetse kõrgkooli konkreetse õppekava alt vastuvõtutingimusi.
ma ise astusin kunagi TLUsse nii, et arvesse läksid riigieksamitena nõutud ainete lõputunnistuse hinded. olen lõpetanud 1988.
miks te ajate sellist jama?
Mis jama? See inimene pole riigieksameid sooritanud. Igal kõrgkoolil on oma vastuvõtutingimused, võivad ka erialade kaupa veel erineda. Mõnel erialal pakutakse näiteks võimalust sooritada kõrgkoolis eraldi test, TalTechis näiteks saab mitmel erialal seda teha. Seda võimalust saab kasutada ka siis, kui näiteks riigieksam läks halvasti ja tahad tulemust parandada. Igasuguseid variante on. Mis ei muuda fakti, et kui toimub kandideerimine riigieksamite alusel, siis see inimene, kellel need on tegemata, ei saa kandideerida, vaid peab need eksamid enne sooritama. Kõik võivad neid tegema minna, ei ole oluline, kui kaua koolist möödas on.
