Lapse piirkonna kooliks on Tamme kool. Sooviks teada värskemat kogemusi koolist. Plussid, miinused, millega võiks arvestada.
Mõte on ka paljukiidetud TERA-sse proovida aga keegi võiks ka TERA miinuseid välja tuua.
TERA miinuseks on see, et sinna on ühele kohale palju tahtjaid ja väidetavalt vaadatakse sisseastumisel rohkem lapsevanemaid kui last.
Tammes on klassis lapsi natukene rohkem, kuid klassiõpetajad on tasemel. Kui laps musikaalne, siis on Tamme kindlasti hea valik. TERA-s on samuti toredad klassijuhatajad, kuid miinuseks muidugi õppemaks ning praktiliselt olematu tõenäosus kooli sisse saada, juhul kui ei kuulu nn kogukonda.
Mõlemas koolis toimib pikapäevarühm ning võimalus pärast koolipäeva eri huviringides käia (mis toimuvad koolimajas). Tammes aga algab inglise keel 3. klassist, TERAs 1. klassist. Samas kui lapsel väga suurt keelevaistu või huvi pole, siis ma ei näe eriti selles probleemi, kui võõrkeelt hiljem õppima hakata. Esialgu ikka oluline emakeeles tugev põhi alla saada.
Kui värskeid kogemusi vaja on?
Minu lapsed Tammes 3 kl ja 7 kl.
Miinusena toon välja, et kool on suur ja rahvarohke ja jätkuvalt mammutkool ka pärast gümnaasiumiastme lahkumist.
Muidu on kõik hästi. On huvitegevust, on bassein, Tamme staadion, on õpiabi, on üritusi ja traditsioone, õpetajatega on dialoog võimalik, suhtlemisõpe (KiVa jne), kasutatakse interaktiivset õpet, nutitelefonid pole vahetunnis lubatud, klassiõhtud on toredad (no eks see muidugi sõltub). Esimene võõrkeel inglise, teise valik vene või saksa.
Nagu ma aru saan on tegelikult rahul nii TERA kui Tamme valinud. Aga kui elada tõepoolest Tamme piirkonnas, siis mingi oluline põhjus peaks olema, et lapse kooliteed pikaks venitada TERA suunas. No võimalus hispaania keelt õppida näiteks. Oleme Tammega rahul. Vanim laps on Tammest kasvanud TTÜ-sse.
Minu laps TERAs praegu 4. klassis ja oleme väga rahul. Algklasside klassijuhatajad on vist küll kõik väga toredad. Ma ei usu, et sissesaamise tõenäosus olematu on – kokku võetakse ju 3 paralleeli 18 lapsega – st kokku 54 last. Kui ka sissesaamisel lapsevanemaid vaadatakse, siis ma küll ei oska öelda, mis see kriteerium on. Ei torka kuidagi silma, et vanemad keskmisest rikkamad või kuulsamad või muul moel paremad on (tuntud inimeste lapsi on alati rohkem MHG-s). Kindlasti aga tahavad ja saavad vanemad rohkem kooli arengute teemal kaasa rääkida kui teistes koolides.
4.klassist lisandub teine võõrkeel ja valik on vene/saksa/prantsuse. Mulle meeldib ka see, et mitmeid aineid (inglise keelt vist algusest, matemaatikat 4.klassist) õpetatakse kolmes tasemerühmas, vastavalt laste õppimiskiirusele – nii ei teki kiirematel igavlemist ega nõrgematel mahajäämust.
Miinuseks on ehk maja, mis pole ehitatud koolimajaks, kuigi seda üritatakse siiski kõigi vahenditega mõnusamaks ja lapsesõbralikumaks muuta. Koolil pole praktiliselt oma õueala ega staadionit. Võimla saab varsti olema, kuid hetkel viiakse lapsi bussidega TÜ spordihoonesse või TÜ staadionile kehalise tundi (seal on aga sportimiseks väga head tingimused).
praktiliselt olematu tõenäosus kooli sisse saada, juhul kui ei kuulu nn kogukonda.
Ma ei ole kunagi aru saanud, et kui keegi tahab oma last panna kogukonna kooli, miks ta siis ei taha olla osa sellest kogukonnast.
praktiliselt olematu tõenäosus kooli sisse saada, juhul kui ei kuulu nn kogukonda.
Ma ei ole kunagi aru saanud, et kui keegi tahab oma last panna kogukonna kooli, miks ta siis ei taha olla osa sellest kogukonnast.
Mida eelmine kommenteerija tahtis öelda, oli see, et kui Sa ei ole seal koolis õpetaja, Sul pole juba vanemat last koolis ees või Sul ei tule laps Tera lasteaiast, siis sa ei ole kogukonna liige ja Sul on raske last kooli saada, sest kogukonna liikmetel on eelis.
Kes luges kokku õppekohti 1 klassis, peaks arvestama ka seda laste hulka, mis tuleb Tera lasteaiast ja neid lapsi, kes on kooliga seotud vanemate õdede-vendade kaudu ning muudmoodi. St vabad on tegelikult ainult need õppekohad, mis sellest seltskonnast üle jäävad. Muidugi 100% Tera lasteaia lastest ei lähe Terasse ja kõiki äkki ka ei taheta võtta, aga neil kõigil on suur eelis kogukonda kuulumise näol.
kui Sa ei ole seal koolis õpetaja, Sul pole juba vanemat last koolis ees või Sul ei tule laps Tera lasteaiast, siis sa ei ole kogukonna liige ja Sul on raske last kooli saada
Kui on 54 kohta, neist u 15 täidetakse TERA lasteaia kaudu, ütleme 10 on vanem õde-vend koolis ja 5 õpetaja lapsed astuvad korraga (ei ole reaalne, et nii väikese kooli õpetajatel on korraga rohkem täpselt ühevanuseid lapsi), siis jääb ometi üle tervelt 24 kohta ehk terve klassikomplekt vähemalt, mis täidetakse väljastpoolt tulijatega.
kui Sa ei ole seal koolis õpetaja, Sul pole juba vanemat last koolis ees või Sul ei tule laps Tera lasteaiast, siis sa ei ole kogukonna liige ja Sul on raske last kooli saada
Kui on 54 kohta, neist u 15 täidetakse TERA lasteaia kaudu, ütleme 10 on vanem õde-vend koolis ja 5 õpetaja lapsed astuvad korraga (ei ole reaalne, et nii väikese kooli õpetajatel on korraga rohkem täpselt ühevanuseid lapsi), siis jääb ometi üle tervelt 24 kohta ehk terve klassikomplekt vähemalt, mis täidetakse väljastpoolt tulijatega.
arvad?
2 aastat tagasi jäi nö linnalastele vaid 2 vaba kohta, kuhu kandideerida, ülejäänud kohad täideti lasteaialastest ja õdedest-vendadest.
Nende valikute puhul sõltub ilmselt palju sellest, kus lapse elukoht on, s.t. kui Tammelinnas elada, siis vist eriti mõnus Tähe tänavale minna ei ole… Oleneb muidugi, kus täpsemalt Tammelinnas.
Minu lapsed õpivad küll Teras ja olen väga rahul, kuid loomulikult, eks õppemaks on päris korralik summa ning eriti kui mitu last koolis käib, siis võiks ju selle summaga üht või teist muudki teha… Aga praegusel hetkel olen ikkagi arvamusel, et olen teinud õige koolivaliku.
kui Sa ei ole seal koolis õpetaja, Sul pole juba vanemat last koolis ees või Sul ei tule laps Tera lasteaiast, siis sa ei ole kogukonna liige ja Sul on raske last kooli saada
Kui on 54 kohta, neist u 15 täidetakse TERA lasteaia kaudu, ütleme 10 on vanem õde-vend koolis ja 5 õpetaja lapsed astuvad korraga (ei ole reaalne, et nii väikese kooli õpetajatel on korraga rohkem täpselt ühevanuseid lapsi), siis jääb ometi üle tervelt 24 kohta ehk terve klassikomplekt vähemalt, mis täidetakse väljastpoolt tulijatega.
Kui igas astmes on minimaalselt kaks paralleeli, eelmisest aastast vist kolm…siis tuleb nende peale ikka oluliselt rohkem õdesid-vendasid kokku, kui 10 🙂 Jatõenäosus, et nad samal aastal kooli astuvad, on ka päris suur. Ja tõesti, kuulu järgi jäi ühel aastal, jah vaid 2 kohta nö linnalastele ja seetõttu loodigi juurde kolmas paralleel, et saaks ikka rohkematele võimaluse anda kooli sissesaamisel.
Minu laps käis TERAs eelkoolis. Sai ka TERAsee sisse, kuid valisime Härma. Praegu olen oma valikuga rahul. Paari aasta pärast läheb teine laps kooli ja nt TERA vestlusel öeldi meile kohe ära, et kui nüüd laps nende kooli tuleb, siis on hiljem noorimal suured eelised sinna kooli saamisel ja tõenäosus, et ukse taha jääb, üsna olematu.
Näis.. noorimal on samuti muidu valikus Tamme ja Tera.
Tegelikult tahaksin ma väga teada, kuhu TERA lapsed peale 9ndat edasi lähevad? Kui suur on tnx Treffnerisse sissesaamis % või Härmasse või Poskasse või mujale. Ma ei tea, kas see statistika on kuskilt leitav (pole Tartus nö kohalik, vaid mõned aastad siin elanud, seega kokkupuude Teraga puudub).
arvad?
2 aastat tagasi jäi nö linnalastele vaid 2 vaba kohta, kuhu kandideerida, ülejäänud kohad täideti lasteaialastest ja õdedest-vendadest
No mõtleme loogiliselt. On 54 kohta. Lasteaiarühmas eeldatavalt üle 22 lapse ei ole ja siin juba öeldi, et kõik sealt TERAsse ei lähe. Ütleme, et 15 läheb. Järele jääb 39 kohta. Selleks, et need kõik täita õpetajate või õdede-vendade lastega, peaks kas kõigil õpetajatel olema igal aastal ühevanused lapsed või ligi 40 õpilasel ühevanused õed-vennad. Kui tõenäoline see sinu meelest on? Ja pole mõtet rääkida sellest, et kunagi sai ainult 2 last koha. Tänaseks on ju üks klass juures ja kohti rohkem.
arvad?
2 aastat tagasi jäi nö linnalastele vaid 2 vaba kohta, kuhu kandideerida, ülejäänud kohad täideti lasteaialastest ja õdedest-vendadestNo mõtleme loogiliselt. On 54 kohta. Lasteaiarühmas eeldatavalt üle 22 lapse ei ole ja siin juba öeldi, et kõik sealt TERAsse ei lähe. Ütleme, et 15 läheb. Järele jääb 39 kohta. Selleks, et need kõik täita õpetajate või õdede-vendade lastega, peaks kas kõigil õpetajatel olema igal aastal ühevanused lapsed või ligi 40 õpilasel ühevanused õed-vennad. Kui tõenäoline see sinu meelest on? Ja pole mõtet rääkida sellest, et kunagi sai ainult 2 last koha. Tänaseks on ju üks klass juures ja kohti rohkem.
Ma mõtlengi loogiliselt 🙂
See näide (2 vaba kohta kogukonnavälistele lastele) oligi toodud tegelikult sellest ajast, mil vastu võeti vaid kaks klassikomplekti. Et siis ei jagunud linnalastele kohti. Ehk et ära ei olnud vaja täita 54 vaid 36 kohta. Ja kui juba ligi poole neist moodustavad lasteaialapsed, siis teine pool õpilaste õdedest-vendadest, õpetajate lastest või ka eelkoolis käinutest (see läks mul meelest ära, et nendel on ka kindlasti eelis nö linnalaste ees!) oli üsna lihtne kokku komplekteerida.
Seetõttu ju kolmandat paralleeli juurde hakatigi võtma.
Nii et laias laastus võib ikka öelda, et konkurss Terasse on päris suur, kui konkursi korras on väljaspool kogukonda kohti vaid ca 25.
Ma olen kuulnud, et uuel aastal pidavat isegi vähem kui 25 vaba kohta olema nn väljaspool kogukonda olevatele. Aga no proovida ikka tasub.
Minul läheb 2017 MH katsetele ja kui sisse ei saa, siis piirkonna kool on Tamme, sinna lauluklassi katsetele, vanem laps on ees. On võitnud erinevaid laulu- jne võistlusi. Esimese lapse Tamme katsed oli tugevad ja viimasel ajal tundub, et sõel väga tugev, lisaks eelistatakse õdesid-vendi. Ühed ja samad vanemad koosolekutel, pidudel ja kontsertidel. Tavaklassid siis piirkonna kooli, Arno järgi.
Ütleme nii, et mammutkool mammutkooli muredega, kõik sõltub klassist ja klassijuhatajast. Esineb koolikiusamist, vanemates klassides vargusi, joomist jne, üldiselt kui on tugev närvisüsteem, siis saab hakkama, nõrgemad ja probleemsed lapsed, neist sōidetakse teerulliga üle.
Viimasel ajal kiidetakse Veeriku Kooli, Terasse läheb me samavana naabritüdruk, kuigi seal lasteaias pole ta käinud. Meie pere jaoks jäävad need kaks kooli ebasobivasse piirkonda.
Kui teras pole eelkoolis ka käinud, siis on ikka üpris lootusetu seis. Eelkoolikutest targemaid tahavad nad enda kooli. Õdedel, vendadel, lasteaialastel ja tuttavatel on ka eelis. Tore kool muidu ainuke miinus on õppemaks. Vanemates klassides olen kuulnud ka, et problemaatilisi lapsi tuuakse sisse, vabade kohtade olemasolul. (neid kes tavakoolis hakkama ei saa, käitumis vms probleemidega). On ikka vanemaid, kes mingil hetkel enam õppemaksu kahjuks tasuda ei suuda. Erakatest on katolik veel tore kool (tugev inglise keel).
Aga samas arvan, et sul muret pole, sest Tamme kooli kohta olen küll vaid kiidusõnu kuulnud, kui laps on tubli saab hea hariduse 🙂
Toredat koolitee algust!
arvad?
2 aastat tagasi jäi nö linnalastele vaid 2 vaba kohta, kuhu kandideerida, ülejäänud kohad täideti lasteaialastest ja õdedest-vendadestNo mõtleme loogiliselt. On 54 kohta. Lasteaiarühmas eeldatavalt üle 22 lapse ei ole ja siin juba öeldi, et kõik sealt TERAsse ei lähe. Ütleme, et 15 läheb. Järele jääb 39 kohta. Selleks, et need kõik täita õpetajate või õdede-vendade lastega, peaks kas kõigil õpetajatel olema igal aastal ühevanused lapsed või ligi 40 õpilasel ühevanused õed-vennad. Kui tõenäoline see sinu meelest on? Ja pole mõtet rääkida sellest, et kunagi sai ainult 2 last koha. Tänaseks on ju üks klass juures ja kohti rohkem.
sa unustad ära, et lisaks lasteaiale on teral ka eelkool mitme rühmaga, kellest suur osa tahab terasse jäädagi ning kellel samuti on eelis teiste linnalaste ees. no ja tulebki kolmanda klassi jagu lapsi ka oma kogukonnast juurde.
tera aastamaks pole keskmist palka teenivatele inimestele üldsegi ülejõu käiv, vaid mõnikümmend eurot suurem kui senine lasteaiatasu, mistõttu suudetakse seda ka mitme lapse eest maksta
Tegelikult on vist nii, et TERA eelkoolis käimine ei anna sissesaamisel eelist. Minu teada on eelis TERA lasteaia lastel, õdedel-vendadel ja kooli töötajate lastel, kes võetakse eelisjärjekorras. See info peaks olema ka kooli kodulehel kirjas. Minu tuttavatest õnnestus eelmisel aastal kenasti kooli pääseda lapsel, kellel kooliga mingit sidet ei olnud ja eelkoolis ei käinud ka. Samas ei saanud sisse laps, kes käis seal eelkoolis. Kui kool meeldib, siis mina arvan, et proovida tasub ikka.
arvad?
2 aastat tagasi jäi nö linnalastele vaid 2 vaba kohta, kuhu kandideerida, ülejäänud kohad täideti lasteaialastest ja õdedest-vendadestNo mõtleme loogiliselt. On 54 kohta. Lasteaiarühmas eeldatavalt üle 22 lapse ei ole ja siin juba öeldi, et kõik sealt TERAsse ei lähe. Ütleme, et 15 läheb. Järele jääb 39 kohta. Selleks, et need kõik täita õpetajate või õdede-vendade lastega, peaks kas kõigil õpetajatel olema igal aastal ühevanused lapsed või ligi 40 õpilasel ühevanused õed-vennad. Kui tõenäoline see sinu meelest on? Ja pole mõtet rääkida sellest, et kunagi sai ainult 2 last koha. Tänaseks on ju üks klass juures ja kohti rohkem.
sa unustad ära, et lisaks lasteaiale on teral ka eelkool mitme rühmaga, kellest suur osa tahab terasse jäädagi ning kellel samuti on eelis teiste linnalaste ees. no ja tulebki kolmanda klassi jagu lapsi ka oma kogukonnast juurde.
tera aastamaks pole keskmist palka teenivatele inimestele üldsegi ülejõu käiv, vaid mõnikümmend eurot suurem kui senine lasteaiatasu, mistõttu suudetakse seda ka mitme lapse eest maksta
Valikus on Veeriku ja Tamme kool. Kumba kooli teie oma lapse paneksite? Miks?
Kodust on mõlemasse kooli sama pikk maa.
Valikus on Veeriku ja Tamme kool. Kumba kooli teie oma lapse paneksite? Miks?
Kodust on mõlemasse kooli sama pikk maa.
Asi pole panemises, vaid Arnos, kuhu kooli suunab. Ôed-vennad Veeriku või Tamme Koolis? Tamme on piirkonna kool, st Rahvastikuregistri järgi peate elama Tammelinnas. Veeriku Kool on väiksem ja väga tugev keeleõpe, põhikoolid mõlemad, seega vahet pole.
Valikus on Veeriku ja Tamme kool. Kumba kooli teie oma lapse paneksite? Miks?
Kodust on mõlemasse kooli sama pikk maa.
kindlasti veeriku. tamme on meeletu mammut, veeriku märksa mõnusam ja kodusem
kindlasti veeriku. tamme on meeletu mammut, veeriku märksa mõnusam ja kodusem
Huvi pärast vaatasin järele- Tamme koolis on 34 klassitäit õpilasi, Veeriku koolis 27. Jah, erinevus on küll olemas, aga minu meelest mitte nii oluline, et üht “meeletuks mammutiks” ja teist “mõnusaks ja koduseks” nimetada saab.
Esimesi klasse on näiteks mõlemas 5 komplekti, seega on varsti ilmselt mõlemad “meeletud mammutid”.
kindlasti veeriku. tamme on meeletu mammut, veeriku märksa mõnusam ja kodusem
Huvi pärast vaatasin järele- Tamme koolis on 34 klassitäit õpilasi, Veeriku koolis 27. Jah, erinevus on küll olemas, aga minu meelest mitte nii oluline, et üht “meeletuks mammutiks” ja teist “mõnusaks ja koduseks” nimetada saab.
Esimesi klasse on näiteks mõlemas 5 komplekti, seega on varsti ilmselt mõlemad “meeletud mammutid”.
7* 24= 168 lisaks veel Tamme kooli 25. ja 26. laps klassis, kokku teeb terve kooli peale ligi 200 last rohkem. Võrrelda neid koole ei oska. Viimasel ajal olen Veeriku kooli kohta rohkem positiivset kuulnud.
Ma pole küll Veeriku kohta kunagi midagi pos kuulnud, vb nüüd on midagi muutunud. Kahjuks meil just piirkondlik kool…
Üks vana arutelu nendest koolidest, äkki on abiks 🙂
http://foorum.perekool.ee/teema/tartus-tamme-versus-veeriku-kool/
Me ju ei tea, missugune laps Sul on, kas keskendumisraskustega paduandekas poiss või korralik tuupiv tüdruk:) Missugune kool Te perele ja lapsele sobib? Õhtupoolset vahetust enam pole.
Ikkagi soovitan Veerikut või Terat. Tammes palju koolikiusamist vanemates klassides, ime, et ajakirjandusse pole jõudnud.
Minu sõbranna laps käib Tammes muusikaklassis, algklassis ja nad on rahul. Teise sõbranna laps (poiss) vahetas põhikooliosas kooli ja läks Tammest ära, sest probleemid kasvasid üle pea. Uues koolis on rahul. Minu enda laps käib Veerikul ja olen VÄGA rahul. Noorem laps paari aasta pärast kooli ja ka Veerikule. Et siis vastuseks sellele, kes iial midagi pos Veeriku kohta pole kuulnud- minul on küll palju positiivset rääkida. Ja kuna nii mõnelgi teisel on, siis sellepärast polegi tegu enam väikese, koduse kooliga, vaid tung sinna üha suureneb. Ühed tuttavad toovad Raadilt last Veerikule, teised kesklinnast.
Kahjuks on selle koolivalikuga nii, et võid otsida kuitahes palju infot, püstitada perekooli teemasid jne., kuid lõpuks on ikka loterii. Teed enda arvates parima valiku, mis võib osutudagi väga heaks – aga võib ka mitte. Räägin omast kogemusest.
Väga-väga palju sõltub ikkagi algklasside klassijuhatajast. Ma arvan, et esimene õpetaja aitab väga palju kaasa ka klassi sisekliima kujunemisele pikas perspektiivis. Klassis, kus on kohe alguses tekitatud hästi toimiv meeskond ja kus on varakult ja efektiivselt jaole saadud koolikiusamise algetele, võib hea kliima püsida põhikooli lõpuni. Ja see mõjutab nii laste kui vanemate suhtumist tervesse kooli.
Eks muidugi mõjutavad teised asjad ka – kuid siiski, uuri eelkõige õpetajate kohta (NB! seda infot sa perekoolist ei saa, otsi tuttavaid ja tuttava tuttavaid, kelle lapsed sinu valikus olevates koolides käivad).
Minu sõbranna laps käib Tammes muusikaklassis, algklassis ja nad on rahul. Teise sõbranna laps (poiss) vahetas põhikooliosas kooli ja läks Tammest ära, sest probleemid kasvasid üle pea. Uues koolis on rahul. Minu enda laps käib Veerikul ja olen VÄGA rahul. Noorem laps paari aasta pärast kooli ja ka Veerikule. Et siis vastuseks sellele, kes iial midagi pos Veeriku kohta pole kuulnud- minul on küll palju positiivset rääkida. Ja kuna nii mõnelgi teisel on, siis sellepärast polegi tegu enam väikese, koduse kooliga, vaid tung sinna üha suureneb. Ühed tuttavad toovad Raadilt last Veerikule, teised kesklinnast.
Seda on küll hea kuulda! Eriti kui endal selline kogemus 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
