Teema: Tausta kontrollimine

See sõltub ju täitsa ametist, mida ja kui palju üldse on vaja kontrollida ja ettevõttest endast. Riidepoodi müüjaks kandideerijat vast ei kontrolliks nii põhjalikult kui pangas mingi osakonna juhiks tahtjat.

Aga Google’i otsing on elementaarne, millest alustatakse ja kui sul on avalik sotsiaalmeedia profiil, siis ei tasu imestada, et ka selleni jõutakse. Teatud valdkondades töötamiseks võidakse paluda väljavõtet karistusregistrist ja samuti võidakse ka kontrollida maksehäirete olemasolu. Mõnes asutuses võidakse küsida mingi arvu soovitajate (endiste töökaaslaste või ülemuste) andmeid ja neile helistada, et sinu kohta küsida.

Aga Google’i otsing on elementaarne – tegelikult ei tohi seda teha seaduse järgi ja lugupeetud ettevõtted seda ka ei tee.

Ametlik võimalus on soovitajate küsimine.

Riigi firmasse kandideerides küsitakse luba teha põhjalik taustauuring, mis kätkeb endas ka lähisugulaste uuringut.

#3717298:

Aga Google’i otsing on elementaarne – tegelikult ei tohi seda teha seaduse järgi ja lugupeetud ettevõtted seda ka ei tee.

Soomes on see tõesti keelatud, aga see ei tähenda, et Eestis samamoodi oleks. Loomulikult võib inimese nime guugeldada, sest Eestis ei ole keelatud tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest.

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/12/23/kas-sotsiaalmeediat-tohib-kasutada-taustauuringuks

Kui väidad vastupidist, siis palun viita vastavale seadusele.

#3717417:

#3717307:

Soomes on see tõesti keelatud, aga see ei tähenda, et Eestis samamoodi oleks. Loomulikult võib inimese nime guugeldada, sest Eestis ei ole keelatud tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/12/23/kas-sotsiaalmeediat-tohib-kasutada-taustauuringuks Kui väidad vastupidist, siis palun viita vastavale seadusele.

Ei tohi ka Eestis ükski ettevõte kellegi nime niisama googeldada. Googeldamiseks on vaja kahte asja:

1. Googeldatava nõusolekut

2. Õigustatud huvi

On sul mõni seadus oma sõnade kinnituseks ka viidata? Ma pole tööandja, kuid tundub jabur, kui inimese nime ei tohi googeldada. Miks ei tohiks? Internet ega Google pole mingi piiratud ligipääsuga andmebaas (otsimootor) ja inimese nimi ei kuulu delikaatsete isikuandmete hulka.
Eestis ei tohi inimesi diskrimineerida, aga internetist nende kohta avalikku teavet võib igaüks otsida (leitu põhjal diskrimineerida ei tohi).

#3717428:

#3717417:

#3717307:

Soomes on see tõesti keelatud, aga see ei tähenda, et Eestis samamoodi oleks. Loomulikult võib inimese nime guugeldada, sest Eestis ei ole keelatud tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/12/23/kas-sotsiaalmeediat-tohib-kasutada-taustauuringuks Kui väidad vastupidist, siis palun viita vastavale seadusele.

Ei tohi ka Eestis ükski ettevõte kellegi nime niisama googeldada. Googeldamiseks on vaja kahte asja:

1. Googeldatava nõusolekut

2. Õigustatud huvi

On sul mõni seadus oma sõnade kinnituseks ka viidata? Ma pole tööandja, kuid tundub jabur, kui inimese nime ei tohi googeldada. Miks ei tohiks? Internet ega Google pole mingi piiratud ligipääsuga andmebaas (otsimootor) ja inimese nimi ei kuulu delikaatsete isikuandmete hulka.

Eestis ei tohi inimesi diskrimineerida, aga internetist nende kohta avalikku teavet võib igaüks otsida (leitu põhjal diskrimineerida ei tohi).

Sellist asja nagu delikaatsed isikuandmed ei ole enam 3 aastat. Töödelda (sh vaadata, guugeldada, analüüsida, omada) võib isikuandmeid, kui selleks on vajadus. Ja kandideerimisprotsessis inimese nõusolek.

See on muidugi teooria. Keegi ei saa guugeldamisest teada.

#3717481:

#3717428:

#3717417:

#3717307:

Soomes on see tõesti keelatud, aga see ei tähenda, et Eestis samamoodi oleks. Loomulikult võib inimese nime guugeldada, sest Eestis ei ole keelatud tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest. https://www.aripaev.ee/uudised/2018/12/23/kas-sotsiaalmeediat-tohib-kasutada-taustauuringuks Kui väidad vastupidist, siis palun viita vastavale seadusele.

Ei tohi ka Eestis ükski ettevõte kellegi nime niisama googeldada. Googeldamiseks on vaja kahte asja:

1. Googeldatava nõusolekut

2. Õigustatud huvi

On sul mõni seadus oma sõnade kinnituseks ka viidata? Ma pole tööandja, kuid tundub jabur, kui inimese nime ei tohi googeldada. Miks ei tohiks? Internet ega Google pole mingi piiratud ligipääsuga andmebaas (otsimootor) ja inimese nimi ei kuulu delikaatsete isikuandmete hulka.

Eestis ei tohi inimesi diskrimineerida, aga internetist nende kohta avalikku teavet võib igaüks otsida (leitu põhjal diskrimineerida ei tohi).

Selle seaduse nimi on isikuandmete kaitse üldmäärus.

Selles samas määruses on sätestatud, et tööandja tohib koguda informatsiooni avalikest allikatest. Sama on kinnitanud Andmekaitse Inspektsioon. Kui sa väidad vastupidist, siis esita vastavad viited/tsitaadid.

#3717433:

Riigiastused kontrollivad enne tööle võtmist karistusregistrit. Võtavad selleks tööle soovijalt loa. Kui ei anna luba, siis ei saa tööle vormistada, sest erinevalt parteisõduritest peab pisiametnik korralik kodanik olema ja eetikakoodeksi järgimist oma allkirjaga kinnitama.

Mina vaatan oma üüriliste kohta, kas neil on kohtulahendeid ning millega hakkama saanud. Vahest tsekin ka teisi isikuid, kes mittepuhtad tunduvad. See ju avalik info.

Googeldamiseks ei ole vaja mingit luba. Üürileandjana googeldan, vaatan riigiteataja.ee kohtulahendeid, ettevõtte puhul Creditinfost jne. Eks ilmselt uuritakse ka eelmiselt tööandjalt tausta.

#3719307:

Esimest korda kuulen niisugusest onupojapoliitikast! 😮

Sa oled vist Kuu pealt kukkunud sel juhul.

Kas Sa tõesti arvad, et kui omaniku koju registreeritud mikroettevõte vajab täiendavat tööjõudu, siis nad kuulutavad CVkeskuses või cv-onlines ja korraldavad avaliku konkursi????
Ja on valmis nt omaniku magamistoas asuvasse “kontorisse” võtma võhivõõra inimese tänavalt???? Loomulikult mitte! seda töövõimalust pakutakse ikka algul oma lähisugulastele, kui keegi vedu ei võta, siis mõnele kaugemale sugulasele või parimale sõbrale/sõbrannale.

Võõra inimese töölevõtmiseks on vaja teha mõttetult palju muid kulutusi, nt vaja rentida kontor (min 1000€ kuu, muretseda kontorisse kontorimööbel, võtta tööle eraldi inimene, kes kontrollib, et kontoris ikka tööd tehakse jne jne). Sellest kõigest pääseb ühe-mehe-firma omanik, kui võtab tööle vaid inimesi, keda suurepäraselt tunneb.
See pole onupojapoliitika, vaid reaalsus.
Kõvasti üle 3/4 eesti firmadest ongi sellised pisikesed mikro või väikeettevõtted muide.

#3718919:

#3717433:

Riigiastused kontrollivad enne tööle võtmist karistusregistrit. Võtavad selleks tööle soovijalt loa. Kui ei anna luba, siis ei saa tööle vormistada, sest erinevalt parteisõduritest peab pisiametnik korralik kodanik olema ja eetikakoodeksi järgimist oma allkirjaga kinnitama.

valdav enamus riigiasutusi ei kontrolli, pigem on see nt PPA, kaitsemin. jms rida.

kui nt terviseametisse või VTAsse vms tööle lähed, ei kontrolli keegi.

töötaja tausta võib guugeldada, aga sellest ja leidudest peab kandideerijat teavitama ja tema kommentaari küsima, sest tegu võib olla nimekaimudega

Aga peaks kontrollima, sest ATS paragrahv 15 ütleb selgelt, keda ei tohi teenistusse võtta. Riigiametnikud on kõik ATSi alusel tööl, mitte töölepinguga.

#3719398:

#3719307:

Esimest korda kuulen niisugusest onupojapoliitikast! 😮

Sa oled vist Kuu pealt kukkunud sel juhul.

Kas Sa tõesti arvad, et kui omaniku koju registreeritud mikroettevõte vajab täiendavat tööjõudu, siis nad kuulutavad CVkeskuses või cv-onlines ja korraldavad avaliku konkursi????

Ja on valmis nt omaniku magamistoas asuvasse “kontorisse” võtma võhivõõra inimese tänavalt???? Loomulikult mitte! seda töövõimalust pakutakse ikka algul oma lähisugulastele, kui keegi vedu ei võta, siis mõnele kaugemale sugulasele või parimale sõbrale/sõbrannale.

Võõra inimese töölevõtmiseks on vaja teha mõttetult palju muid kulutusi, nt vaja rentida kontor (min 1000€ kuu, muretseda kontorisse kontorimööbel, võtta tööle eraldi inimene, kes kontrollib, et kontoris ikka tööd tehakse jne jne). Sellest kõigest pääseb ühe-mehe-firma omanik, kui võtab tööle vaid inimesi, keda suurepäraselt tunneb.

See pole onupojapoliitika, vaid reaalsus.

Kõvasti üle 3/4 eesti firmadest ongi sellised pisikesed mikro või väikeettevõtted muide.

Magamistuppa ega koju ei tahaks nii või teisiti kedagi igapäevaselt hängima, sugulane või mitte. Kas sugulastele ei olegi siis vaja korralikku kontorimööblit? Vaesekesed peavad tööd tegema voodil pikutades või köögitaburetil kügeledes. Pealegi ei pruugi sugulasel siiski olla vastavat võimekust, oskusi ega nobedust, et antud tööd hästi teha. Ja oledki hirmsas jamas, sest kui lahti tahad lasta, siis tädi Vilma helistab ja nutab, et las tema pojuke ikka proovib edasi.  Nojahh tädi Vilma on alati tore tädi olnud, eks ma siis teen tema laisa poisu töö ka edaspidi ise ära.

Tõesti, taustakontrolli sisu sõltub kohast kuhu tööle kandideerida. Eraettevõte saab kasutada avalikke otsingumootoreid, kohtulahendeid ja ka 4 euro eest teha Karistusregistri päringu (kandideerija volitusel saab tasuta). Samuti on neid ettevõtteid, kellel on seadusest tulenev alus karistusregistri päringu tegemiseks ja sellel juhul on see riigilõivu vaba. Näiteks turva- või kasiinotöötajate puhul. Seal ka 100% seda tausta kontrollitakse.

Google osas, info on avalik. Küll aga peab kandideerijalt nõusoleku küsima, et avalikest andmebaasidest infot otsida. Teavitamata jätmisel ei tohi seda infot kasutada valiku tegemisel (muidugi praktikas ikka vaadatakse aga ei öelda, et määravaks sai internetist leitu). https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/11/seili-suder-tooandja-ara-konda-facebookis

Perekonda ei kontrollita vaid riigisaladuse loa andmisel, vaid ka muudel ametikohtadel, kus see rolli mängib (suurem oht korruptsiooniks või näiteks ka vanglateenistus, et kontrollida, ega sugulased teisel pool trelle ei viibi). Madalama astme riigisaladuse puhul ei ole täiendav kontroll oluliselt põhjalikum, kui iga teise riigiametniku puhul. “Aluspüksteni” võetakse kõrgema astme puhul.

ATS tõesti annab ette tingimused, mis välistavad tööle asumise ning suures jaos avaliku teenistuse asutused kontrollivad karistusregistrit, kuid (kahjuks) on tõesti ka neid väikeasutusi, kes loodavad kandideerija aususele.