Kui ma kirjutasin, et lasteaeda peab tooma vaid täiesti terveid lapsi. Eile oli see ka uudistes – kohalkäimine on suurenenud, mitte vähenenud! Kirjutasin siia kunagi katsest, mida oma lasteaias tegime – ühes rühmas käisid vaid täiesti terved lapsed, teises nagu tavaliselt (väikesed nohud-köhad jms). Poole aasta arvestuses said esimesse rühma lapsed rohkem aias käia.
Lasteaed ei hakka mitte kunagi!olema täiesti viirustevaba koht ja kui laps lasteaias haige olla ei saa, on ta seda hiljem koolis nagunii. Muidugi nüüd koroonahirmu pärast lasteaeda tatist last ei vii, aga see ei tähenda, et lapsed nüüd kuidagi tervemad oleksid.
Päris esindusliku valimiga teadusliku katse tegite, võrdlesite lausa kahte rühma, neid tulemusi saab tõesti ekstrapoleerida kõigile teistele.
Perearstid räägivad millegipärast teistsugust juttu:
https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=91061937
Seda räägin mina ka, et asi pole mitte selles, et “väikelapsed ongi kehva tervisega ja immuunsus lasteaias karastub, peab üle elama”, vaid selles, et lasteaedadesse veetakse kohale nakkust levitavad haiged lapsed.
Mina oma lapse võtsin lasteaiast ära, sest see oli täiesti võimatu, mis toimus. Ise ka pidevalt haige, aga selle “immuunsüsteem karastub” jutu järgi peaksin mina ju täiskasvanuna täiesti karastunud olema.
Kahju, et laps lasteaiakogemusest ilma jääb, sest see niisugune tõvepesa oli. Kogu aeg peaks olema nulltolerants igasuguste (nakkushaigusega) laste suhtes. Õnneks on mul laps juba suurem ja saab huviringide/eelkooliga suhtlemisvajadust endaealistega kompenseerida.
Aga pena ka ütlema, et eks oleneb lasteaiast. Minu laps sattus sellisese, kus tõesti ka kasvatajad ise olid pidevalt haiged, alailma keegi asendas ja lapsed hoopis teises rühmas. Sõbranna laps käis teises lasteaias, seal kasvatajad terved ja lastel ka tõbesid palju vähem.
Seda räägin mina ka, et asi pole mitte selles, et “väikelapsed ongi kehva tervisega ja immuunsus lasteaias karastub, peab üle elama”, vaid selles, et lasteaedadesse veetakse kohale nakkust levitavad haiged lapsed.
Mina oma lapse võtsin lasteaiast ära, sest see oli täiesti võimatu, mis toimus. Ise ka pidevalt haige, aga selle “immuunsüsteem karastub” jutu järgi peaksin mina ju täiskasvanuna täiesti karastunud olema.
Kahju, et laps lasteaiakogemusest ilma jääb, sest see niisugune tõvepesa oli. Kogu aeg peaks olema nulltolerants igasuguste (nakkushaigusega) laste suhtes. Õnneks on mul laps juba suurem ja saab huviringide/eelkooliga suhtlemisvajadust endaealistega kompenseerida.
Aga pena ka ütlema, et eks oleneb lasteaiast. Minu laps sattus sellisese, kus tõesti ka kasvatajad ise olid pidevalt haiged, alailma keegi asendas ja lapsed hoopis teises rühmas. Sõbranna laps käis teises lasteaias, seal kasvatajad terved ja lastel ka tõbesid palju vähem.
Asi pole karastumises, vaid et väikelapse immuunsus on veel nii nõrk, et nad jäävadki tihti haigeks. Samas ei tähenda see, et lapse immuunsusel oleks midagi viga. Kui sa täiskasvanuna iga haiguse üles korjad, siis on kehv immuunsus küll.
Paljud nakkushaigused on nakkavad juba paar päeva enne sümptomite avaldumist, seega jah, see pole võimalik, et ükski laps kunagi lasteaiast nakkusi ei saa, isegi kui kohale tuuakse ainult näiliselt terved lapsed.
Pärast viiruse põdemist võib lapsel olla köha kuni 8 nädalat ja sellele ei ole ravi. See on põhimõtteliselt ärritusköha. Terve mõistusega võttes ei saa ju last pärast iga viiruse põdemist kuni 2 kuud kodus hoida sellepärast?
Mis aitaks, oleks konkreetsed juhised kas Terviseametilt või perearstide liidult vms, mis oleksid kohustuslikud kõikidele lasteaedadele ja hoidudele ja kus oleks konkreetselt öeldud, millist last tohib ja millist last ei tohi aeda viia. Võimalik, et sellised juhised on olemas, aga hetkel tundub küll, et igas aias ja hoius on oma reeglid ja siis käib pidev vaidlus, et kuidas siis ikkagi tohib.
Kui ma kirjutasin, et lasteaeda peab tooma vaid täiesti terveid lapsi. Eile oli see ka uudistes – kohalkäimine on suurenenud, mitte vähenenud! Kirjutasin siia kunagi katsest, mida oma lasteaias tegime – ühes rühmas käisid vaid täiesti terved lapsed, teises nagu tavaliselt (väikesed nohud-köhad jms). Poole aasta arvestuses said esimesse rühma lapsed rohkem aias käia.
Las ma arvan, tegelikult on su laps/lapsed vahepeal vanemaks saanud ja lapsed ongi tervemad :d
Saad ise ka aru ju, et loogika vastuolu – kui varem toodi haigeid lapsi lasteaed aj nüüd ainult terveid, siis eeldus, et haiged lapsed on kõik praegu kodus – ei saa ju olla nii, et kohal on rohkem lapsi? Asi on ikka selles, et vanemates rühmades lapsed ongi tervemad. Minu noorema lapse, 3-4aastaste rühmas on jätkuvalt keskmiselt kohal 6-7 last. Vanema lapse rühmas, 5-6aastased, aga 12-13 last (kummaski rühmas kokku 17-18 last). Kusjuures mul kumbki laps polnud haige juba terve möödunud sügise – sest suurem on välja kasvanud sellest east ja nooremaga on lihtsalt algusest peale vedanud 😀
Seega relax. Kui kõik vähegi nohused oleksid kodus võrreldes varasemaga, siis loogika ütleb, et kohalkäimine peaks olema vähenenud 😀
Minu tähelepanekud aga on, et olukord ei ole muutunud vaid on pigem vanusele vastav.
Praegu on ka täiskasvanutel viirushaiguseid vähem, sest pesevad rohkem käsi, trambivad vähem ringi ja hoiavad teistest eemale ning haigustunnustega püsivad rohkem kodus. Kogu ühiskond on muutunud, mitte ainult lasteaias käimine. Kas see nulltolerants ka varem oleks tulemust andnud, kui igal pool mujal haigena ringi käidi, minu arust mitte niiväga, meil lasteaias prooviti seda, ei olnud väga vahet.
Mis ma sellest AK-st vaatan? Mitme lasteaia põhjal nad siis järeldused tegid või oli ka see jälle õpetajate hinnang, et eelmisel aastal samal ajal oli vähem lapsi? St samas rühmas lapsed vanemad?
Tegelikult on asi selles, et lapsed käivad igal pool mujal vähem ja seetõttu nad ongi vähem haiged, kui kõikide elu piirdub kodu-lasteaed, kodu-kool- kodu-töö + vanematest tihti vähemalt üks saab kodukontoris töötada. Usu, sellel pole mingit seost sellega, kuidas teisi lapsi lasteaeda tuuakse vaid ikka pere üleüldise käitumisega.
Väga naiivne on teha järeldusi mingi ühe näitaja põhjal, teisi näitajaid arvesse võtmata. Sa võid aktuaalset kaamerat vaadata palju tahad – aga puhtal tväide “Lapsi on lasteaias rohkem sellepärast, et haigeid lapsi lasteaeda ei tooda” igati loogika vastane – kui lapsi jäetakse kiiremini koju, siis peaks ju just olema lapsi vähem! Põhjused on siiski mujal kui laste lasteaeda toomises.
See on vana tõde, et suurim vale on statistika. Väga lihtne on teha suvaliste näitajatega suvalisi järeldusi.
Sellist järeldust saaks teha üksnes siis, kui pere ülejäänud elu oleks tavapärane. Aga ei ole ju. Ja eeldus, et lapsed saavad haigusi ainult ja ainult lasteaiast, on ka vale, sest tekib küsimus – kuidas siis esimene laps haigena lasteaeda jõuab, kui lapsed saavad haigusi ainult ja ainult lasteaiast.
Mis ma sellest AK-st vaatan? Mitme lasteaia põhjal nad siis järeldused tegid või oli ka see jälle õpetajate hinnang, et eelmisel aastal samal ajal oli vähem lapsi? St samas rühmas lapsed vanemad?
Tegelikult on asi selles, et lapsed käivad igal pool mujal vähem ja seetõttu nad ongi vähem haiged, kui kõikide elu piirdub kodu-lasteaed, kodu-kool- kodu-töö + vanematest tihti vähemalt üks saab kodukontoris töötada. Usu, sellel pole mingit seost sellega, kuidas teisi lapsi lasteaeda tuuakse vaid ikka pere üleüldise käitumisega.
Väga naiivne on teha järeldusi mingi ühe näitaja põhjal, teisi näitajaid arvesse võtmata. Sa võid aktuaalset kaamerat vaadata palju tahad – aga puhtal tväide “Lapsi on lasteaias rohkem sellepärast, et haigeid lapsi lasteaeda ei tooda” igati loogika vastane – kui lapsi jäetakse kiiremini koju, siis peaks ju just olema lapsi vähem! Põhjused on siiski mujal kui laste lasteaeda toomises.
See on vana tõde, et suurim vale on statistika. Väga lihtne on teha suvaliste näitajatega suvalisi järeldusi.
Sellist järeldust saaks teha üksnes siis, kui pere ülejäänud elu oleks tavapärane. Aga ei ole ju. Ja eeldus, et lapsed saavad haigusi ainult ja ainult lasteaiast, on ka vale, sest tekib küsimus – kuidas siis esimene laps haigena lasteaeda jõuab, kui lapsed saavad haigusi ainult ja ainult lasteaiast.
<p style=”text-align: left;”>Kui laps jäetakse kohe koju, põeb ta väikese haiguse kiiremini/kergemini läbi ja ei nakata samal ajal teisi. Seetõttu ongi kõik tervemad. Uuesti lasteaed läinud laps ei saa sealt kohe uut “sahmakat”, sest lasteaias on vaid terved lapsed.
Sellele, kes kirjutas, et haigused on nakkavad juba peiteajal ehk siis enne haigustunnuste ilmumist: see on õige, kuid kordades rohkem on nad nakkavad köhides, aevastades, tatise käega asju puudutades jne.
See on vastuoluline teema minu arust. Näiteks kasvõi, millist last üldse lugeda haigeks. Kui võõras inimene näeb, et lapsel on nina alt märg, siis arvab kohe, et ta on haige. Aga mul tuleb endalgi sellisel aastaajal aegajalt midagi ninast, kuid ma pole haige, sest mul pole palavikku ja enesetunne on hea. Ma lihtsalt oskan nuusata, aga laps ei oska. Iga ninast tulev eritis ei tähenda kohe nakkushaigust, sellepärast perearstid üldiselt ütlevad ka, et kui lapsel pole palavikku ja ta enesetunne on hea, siis ta võib minna lasteaeda ja kooli ka nohu ja köhaga.
Mu lapsel tuli vahepeal nädalaid ninast eritist seoses hammaste tulekuga. Korraks hoidsime kodus ka, kuigi oli näha, et ta polnud tegelikult haige, palavikku polnud kordagi ja tatt ei olnud kollane, tuju oli hea, magas hästi, jne. Ükski ravim selle vastu ei aidanud ja tavaline külmetushaigus oleks pidanud selle ajaga juba üle minema. Õnneks meie lasteaias ei ole täielikku nulltolerantsi ja last ei saadetud kordagi koju.
Aga minu lapsed on selle pärast rohkem aias, et mine tea, millal jälle saab…
Saad ise ka aru ju, et loogika vastuolu – kui varem toodi haigeid lapsi lasteaed aj nüüd ainult terveid, siis eeldus, et haiged lapsed on kõik praegu kodus – ei saa ju olla nii, et kohal on rohkem lapsi?
Seega relax. Kui kõik vähegi nohused oleksid kodus võrreldes varasemaga, siis loogika ütleb, et kohalkäimine peaks olema vähenenud ????
Kui varem toodi üks pooltõbine liiga vara lasteaeda, siis tema pärast olid KÕIK lapsed kodus haiged. Kui ühtegi tõbist lasteaias ei ole, siis ainult see tõbine võib hiilgama kaua kodus terveneda. Ülejäänud ei pea siis koju mitmeks nädalaks haigeks jääma ja saavad lasteaias tervena edasi käia.
Üks laps haigena tavaliselt kodus umb 2 nädalat -> tuleb viimase nohuga lasteaeda -> 11 last jäävad haigeks ja koju 2 nädalaks = 11 last x 2 nädalat = kokku on lapsi 22 nädala võrra puudunud.
Üks laps haigena kodus 2 nädalat + nt veel 2 nädalat = üks laps puudus kokku 4 nädalat. Ülejäänud 11 last ei pidanud ühtegi nädalat kodus olema, sest kõik jäid terveks. Kokku puudutud aeg ainult 1 laps x 4 nädalat = 4 nädalat.
Niiet kui kõik tõbised kauem kodus on, mitte ei tule oma viimase nohuga teiste sekka, siis kokku saavadki teised lapsed kauem lasteaias olla. Ja hiljem saab see sama endine tõbine laps, kes on lõpuks terveks saanud, ka kauem lasteaias olla, kui teised haigestunud samamoodi ei tule aeda nakkust edasi adma.
Võib-olla varem käisid lasteaiatöötajad eestlaslikult pooltõbisena tööl? Ja nüüd töötajate haigestumisel ka 0 tolerants. Ja kurja juur peitus hoopis, et tõbised täiskasvanud töötajad nakatasid lapsi? Ja kui haigeid lapsi ka ei lubada aeda ja aias lõpuks 0 tolerants haiguste suhtes, siis ei saagi lõpuks sealt viirust saada. Lõpuks ometi!
Võib-olla varem käisid lasteaiatöötajad eestlaslikult pooltõbisena tööl? Ja nüüd töötajate haigestumisel ka 0 tolerants. Ja kurja juur peitus hoopis, et tõbised täiskasvanud töötajad nakatasid lapsi? Ja kui haigeid lapsi ka ei lubada aeda ja aias lõpuks 0 tolerants haiguste suhtes, siis ei saagi lõpuks sealt viirust saada. Lõpuks ometi!
Loomulikult ei jäänud varem ka õpetajad iga väikese kurgukraapimise peale koju, nagu nüüd peab, sest kes siis asendanud oleks? Õpetaja puudumine on alati problemaatiline nii koolis kui lasteaias. Aga päris kindlasti nakatavad lapsed omavahel palju-palju rohkem kui õpetaja lapsi, sest:
1) lapsed ei oska sageli korralikult nuusata,
2) püherdavad üksteise ja asjade otsas,
3) näpivad tatiste kätega ühiseid mänguasju,
4) panevad asju ja näppe suhu,
5) köhivad-aevastavad aeg-ajalt üksteise ja ühiselt kasutatavate asjade peale ja
6) nende kätepesuoskus on alles kujunemisel.
Samuti on lapsed üldjuhul ka haigena omavahel väga kontaktsed, samas kui tõbine õpetaja teadis end teistest, sh ka lastest, võimalikult distantsil hoida.
Mina olen samuti lasteaiaõpetaja ning nii minu kui teistes meie maja rühmades pole iial nii täis rühmad olnud kui sel õppeaastal – ja kuigi osalt on see seletatav ka perede sooviga hoida lapsi seni seltskonnas, kuni see jälle peaaegu võimatuks muutub, siis tähelepanuväärne on just see, et kui seni oli sügis-talvisel perioodil u 1/4 rühmast kodus haiged, 1/4 käis kohal, aga oli tõbine, ja siis ülejäänud pooled käisid enam-vähem tervetena kohal, siis sel õppeaastal on kohalkäijaid enamasti 16-18 20-st ja kõik on täiesti terved, ei mingit üleüldist nuuskamist-aevastamist! Jah, sellele aitab kaasa ka palju selgemaks saanud kätepesu, tihedam õuesolemine ja võimalik, et ka vähem kodu/lasteaia väliseid külastusi, aga puhtloogiliselt siiski aitab kaasa ka see, et lasteaed, kus laps veedab enamasti 8-10 tundi oma päevast ja mis vanasti oli täielik viirustepesa, lihtsalt pole seda enam 🙂
Mis ma sellest AK-st vaatan? Mitme lasteaia põhjal nad siis järeldused tegid või oli ka see jälle õpetajate hinnang, et eelmisel aastal samal ajal oli vähem lapsi? St samas rühmas lapsed vanemad?
Tegelikult on asi selles, et lapsed käivad igal pool mujal vähem ja seetõttu nad ongi vähem haiged, kui kõikide elu piirdub kodu-lasteaed, kodu-kool- kodu-töö + vanematest tihti vähemalt üks saab kodukontoris töötada. Usu, sellel pole mingit seost sellega, kuidas teisi lapsi lasteaeda tuuakse vaid ikka pere üleüldise käitumisega.
Väga naiivne on teha järeldusi mingi ühe näitaja põhjal, teisi näitajaid arvesse võtmata. Sa võid aktuaalset kaamerat vaadata palju tahad – aga puhtal tväide “Lapsi on lasteaias rohkem sellepärast, et haigeid lapsi lasteaeda ei tooda” igati loogika vastane – kui lapsi jäetakse kiiremini koju, siis peaks ju just olema lapsi vähem! Põhjused on siiski mujal kui laste lasteaeda toomises.
See on vana tõde, et suurim vale on statistika. Väga lihtne on teha suvaliste näitajatega suvalisi järeldusi.
Sellist järeldust saaks teha üksnes siis, kui pere ülejäänud elu oleks tavapärane. Aga ei ole ju. Ja eeldus, et lapsed saavad haigusi ainult ja ainult lasteaiast, on ka vale, sest tekib küsimus – kuidas siis esimene laps haigena lasteaeda jõuab, kui lapsed saavad haigusi ainult ja ainult lasteaiast.
<p style=”text-align: left;”>Kui laps jäetakse kohe koju, põeb ta väikese haiguse kiiremini/kergemini läbi ja ei nakata samal ajal teisi. Seetõttu ongi kõik tervemad. Uuesti lasteaed läinud laps ei saa sealt kohe uut “sahmakat”, sest lasteaias on vaid terved lapsed.
Sellele, kes kirjutas, et haigused on nakkavad juba peiteajal ehk siis enne haigustunnuste ilmumist: see on õige, kuid kordades rohkem on nad nakkavad köhides, aevastades, tatise käega asju puudutades jne.
See on vastuoluline teema minu arust. Näiteks kasvõi, millist last üldse lugeda haigeks. Kui võõras inimene näeb, et lapsel on nina alt märg, siis arvab kohe, et ta on haige. Aga mul tuleb endalgi sellisel aastaajal aegajalt midagi ninast, kuid ma pole haige, sest mul pole palavikku ja enesetunne on hea. Ma lihtsalt oskan nuusata, aga laps ei oska. Iga ninast tulev eritis ei tähenda kohe nakkushaigust, sellepärast perearstid üldiselt ütlevad ka, et kui lapsel pole palavikku ja ta enesetunne on hea, siis ta võib minna lasteaeda ja kooli ka nohu ja köhaga.
Mu lapsel tuli vahepeal nädalaid ninast eritist seoses hammaste tulekuga. Korraks hoidsime kodus ka, kuigi oli näha, et ta polnud tegelikult haige, palavikku polnud kordagi ja tatt ei olnud kollane, tuju oli hea, magas hästi, jne. Ükski ravim selle vastu ei aidanud ja tavaline külmetushaigus oleks pidanud selle ajaga juba üle minema. Õnneks meie lasteaias ei ole täielikku nulltolerantsi ja last ei saadetud kordagi koju.
Imelik haigus. Ma muretseks kui lapsel tuleks ninast sellist tundmatut eritist. Ja veel nii pikalt.
Mis ma sellest AK-st vaatan? Mitme lasteaia põhjal nad siis järeldused tegid või oli ka see jälle õpetajate hinnang, et eelmisel aastal samal ajal oli vähem lapsi? St samas rühmas lapsed vanemad?
Tegelikult on asi selles, et lapsed käivad igal pool mujal vähem ja seetõttu nad ongi vähem haiged, kui kõikide elu piirdub kodu-lasteaed, kodu-kool- kodu-töö + vanematest tihti vähemalt üks saab kodukontoris töötada. Usu, sellel pole mingit seost sellega, kuidas teisi lapsi lasteaeda tuuakse vaid ikka pere üleüldise käitumisega.
Väga naiivne on teha järeldusi mingi ühe näitaja põhjal, teisi näitajaid arvesse võtmata. Sa võid aktuaalset kaamerat vaadata palju tahad – aga puhtal tväide “Lapsi on lasteaias rohkem sellepärast, et haigeid lapsi lasteaeda ei tooda” igati loogika vastane – kui lapsi jäetakse kiiremini koju, siis peaks ju just olema lapsi vähem! Põhjused on siiski mujal kui laste lasteaeda toomises.
See on vana tõde, et suurim vale on statistika. Väga lihtne on teha suvaliste näitajatega suvalisi järeldusi.
Sellist järeldust saaks teha üksnes siis, kui pere ülejäänud elu oleks tavapärane. Aga ei ole ju. Ja eeldus, et lapsed saavad haigusi ainult ja ainult lasteaiast, on ka vale, sest tekib küsimus – kuidas siis esimene laps haigena lasteaeda jõuab, kui lapsed saavad haigusi ainult ja ainult lasteaiast.
Sa igaks juhuks ei vaata AK-d muidu saad veel teada millest jutt. Ei tea miks koroonat haigete isoleerimine ohjab, aga teisi nakkushaigusi.. Ei? Loodetavast hakatakse tulevikus, kui koroona saab kontrolli alla, lapsi ka teiste viirusnakkuste eest paremini kaitsma. Lasteaiad ei peaks olema tatipesad.
Lasteaed on ja jääb pisikupesaks, kuna lapsed on seal ninapidi koos ja käpivad kõiki asju. Paratamatult ei desinfitseerita kõike piisavalt ja nii ta läheb. Koroona pärast ma ei jäta last aeda viimata, kui just kinnitatud lähikontakti pole.
Üks mõjutegur võib olla küll, et tervemaid lapsi viiakse aeda. Samas usun, et ilmselt on neid tegureid rohkem:
1. jälgitakse rohkem enda ja laste käte pesemist
2. ka lapsevanemad/suuremad õed-vennad desinfitseerivad tihti käsi, et toovad potentsiaalselt vähem haigusi koju
3. inimesed on piiranud nii enda kui laste liikumist. Nt käisin hiljuti kinos, üsna menukat filmi vaatamas praktiliselt tühjas saalis. Ilmselt ei käida ka nii palju mängutubades.
Ma annaks hoobilt Nobeli preemia teadlasele, kes teeks viirushaiguse kiirtesti – noh, nagu alkomeeter – puhud torusse ja mõõdetakse ära, palju viirusosakesi (ei olegi oluline, mis viirus täpsemalt) väljahingatavas õhus on ja sellest tulenevalt jääks ära mõistatamine, kas on allergiline nohu, järelköha ja äkki saaks isegi need algavad, nakkavad, aga mittesümptomaatilised haiged kätte…
Elu oleks lill
(tehnilise teostuse eest ei vastuta)
Mis aitaks, oleks konkreetsed juhised kas Terviseametilt või perearstide liidult vms, mis oleksid kohustuslikud kõikidele lasteaedadele ja hoidudele ja kus oleks konkreetselt öeldud, millist last tohib ja millist last ei tohi aeda viia. Võimalik, et sellised juhised on olemas, aga hetkel tundub küll, et igas aias ja hoius on oma reeglid ja siis käib pidev vaidlus, et kuidas siis ikkagi tohib.
Sellised juhised on olemas. Kohustuslikuks ei saa keegi midagi teha, aga juhised on olemas. Kui perearstide seltsi kodulehel sügavamalt surfata, leiab kindlasti selle juhise üles. Praegu on seal muidugi esikohal koroona.
Kui varem toodi üks pooltõbine liiga vara lasteaeda, siis tema pärast olid KÕIK lapsed kodus haiged. Kui ühtegi tõbist lasteaias ei ole, siis ainult see tõbine võib hiilgama kaua kodus terveneda. Ülejäänud ei pea siis koju mitmeks nädalaks haigeks jääma ja saavad lasteaias tervena edasi käia.
Kui kõik lapsed on haiged, siis on nende lastega ikka midagi väga valesti ja ühte tõbist ei ole vaja selles süüdistada.
See teine nohuteema on ka sinu tehtud? Kopeerin enda sealse kommentaari ka siia:
See nohuteema on aktuaalne väiksemate lastega. Mul on mõlema lapse puhul olnud näha, et viimased paar lasteaia-aastat on juba täiesti savi, kas keegi rühmas on nohus või mitte. Nohu said külge vähesed, puudusid vähesed. Mu enda lapsed olid ka kogu lasteaia-aasta peale paar korda nohus ainult. Võrreldes esimese 2-3 lasteaia-aastaga (oleneb, kui vanalt keegi lasteaias alustab), on vanuses 5+ ikka väga lihtne juba. Kõik on vähem haiged, nii et vanemad ka enam ei tee väljagi, kui keegi riietusruumis korra nuuskab. Nüüd koroonaga muidugi ilmselt kõik jälle teisiti, ilmselt jälgitakse jälle rohkem.
Mu enda lapsed alustasid suhteliselt hilja lasteaias, mõlemad olid kolmesed, seni olid kodus. Ja koduste lastega suutsid nad vähemalt kord kuus saada nohu, tihti oli ka köha, kõrvapõletikud, bronhiit. Ja ometi olid nad kodused lapsed, kes teiste lastega puutusid kokku õues mänguväljakutel ja mõnikord harva, kui kellelgi külas käisime. Lihtsalt teatud vanuses ongi immuunsüsteem nõrgem. Lasteaeda läksid, siis esimesed 2 aastat olid ka üsna tihti kodus, õnneks sai kodus töötada, nii et nii kui oli näha, et hakkavad vist haigeks jääma, jäid koju. Samas viimsed 2 lasteaia-aastat ei olnud nad peaaegu üldse haiged.
Lisaks veel, et nohuga jäetakse koju, kui nina juba tilgub, suure tõenäosusega tilkus see ninake juba eelmisel päeval lasteaias või samal päeval, õhtul vanem märkas, et nohu, nii et viiruse levitamise võimalus on nii või naa ka enne seda, kui vanem taipab, et nüüd on aeg laps koju jätta. Nakkusohtlik on esimestel tilkuva ninaga päevadel, mõnel kestab nohu 2 nädalat, aga ega ta kogu selle aja nakkusohtlik teistele pole.
Mina arvan, et TA-l on liiga vähe lapsi.
Kui on ikka mingi 3-4 last üsna väikese vanusevahega, siis viimased lapsed on juba enne lasteaeda tõbesid ära põdenud, mida neile lasteaiast kaasa tuuakse ning on märksa tervemad ka haiguste perioodil.
Kõige raskem on ühelapselistel. Kogu maailm on nende vastu ja kiusab tupsununnukest ja nakatab nohuga. Vaata, et sa kunagi riidest taskurätte kasutama ei hakka. Äkki jääb mõni puu raiumata ja saad enda nohust veel uuesti nakkuse.
Ma pakuks, et see, et lapsed praegu kokkuvõttes tervemad on, on tingitud ka muudest teguritest. Näiteks ei ole kumbki mu lastest käinud sel sügisel ühelgi mängutoasünnipäeval – neid lihtsalt ei korraldata. Ise ma oma lapsi ei võta praegu kaasa ei poodi ega vii ka kuhugi mängutubadesse. Mina trennides luban veel käia, aga palju on neid lapsi, kes pole kevadest saadik rühmatrennis käinud. No ja kätepesu-kätedeso-ära katsu ebavajalikke asju avalikus kohas (trepikäsipuud jne) on pidev teema, mida varem nii paaniliselt ei jälginud.
Lasteaias pestakse ka hoolega käsi, ühtegi last pesemata kätega rühma ei lasta. Lisaks enne sööki ja veel niisama 100 korda päevas. Lõpuks ometi õhutatakse rühmaruume. Ma olen aastaid vigisenud, et kogu aeg on rühmas umbne (üks õpetaja kleepis kunagi osad vent-avad kinni, sest tal oli liiga tuuline!). Nüüd õhutavad nagu kellavärk. Mul on kontoriaknast vaade lasteaiale 🙂
ja kui september kuni aprill on enamus lapsi tatised, paneme lasteaiad üldse kinni, kuna a-la vaid kahel kolmel lapsel on nina kuiv ? Absurd ju
Iga väikese jaheda tuulekesega võib tatt lippama hakata.
Seda räägin mina ka, et asi pole mitte selles, et “väikelapsed ongi kehva tervisega ja immuunsus lasteaias karastub, peab üle elama”, vaid selles, et lasteaedadesse veetakse kohale nakkust levitavad haiged lapsed.
Mina oma lapse võtsin lasteaiast ära, sest see oli täiesti võimatu, mis toimus. Ise ka pidevalt haige, aga selle “immuunsüsteem karastub” jutu järgi peaksin mina ju täiskasvanuna täiesti karastunud olema.
Kahju, et laps lasteaiakogemusest ilma jääb, sest see niisugune tõvepesa oli. Kogu aeg peaks olema nulltolerants igasuguste (nakkushaigusega) laste suhtes. Õnneks on mul laps juba suurem ja saab huviringide/eelkooliga suhtlemisvajadust endaealistega kompenseerida.
Aga pena ka ütlema, et eks oleneb lasteaiast. Minu laps sattus sellisese, kus tõesti ka kasvatajad ise olid pidevalt haiged, alailma keegi asendas ja lapsed hoopis teises rühmas. Sõbranna laps käis teises lasteaias, seal kasvatajad terved ja lastel ka tõbesid palju vähem.
Asi pole karastumises, vaid et väikelapse immuunsus on veel nii nõrk, et nad jäävadki tihti haigeks. Samas ei tähenda see, et lapse immuunsusel oleks midagi viga. Kui sa täiskasvanuna iga haiguse üles korjad, siis on kehv immuunsus küll.
Paljud nakkushaigused on nakkavad juba paar päeva enne sümptomite avaldumist, seega jah, see pole võimalik, et ükski laps kunagi lasteaiast nakkusi ei saa, isegi kui kohale tuuakse ainult näiliselt terved lapsed.
Pärast viiruse põdemist võib lapsel olla köha kuni 8 nädalat ja sellele ei ole ravi. See on põhimõtteliselt ärritusköha. Terve mõistusega võttes ei saa ju last pärast iga viiruse põdemist kuni 2 kuud kodus hoida sellepärast?
Mis aitaks, oleks konkreetsed juhised kas Terviseametilt või perearstide liidult vms, mis oleksid kohustuslikud kõikidele lasteaedadele ja hoidudele ja kus oleks konkreetselt öeldud, millist last tohib ja millist last ei tohi aeda viia. Võimalik, et sellised juhised on olemas, aga hetkel tundub küll, et igas aias ja hoius on oma reeglid ja siis käib pidev vaidlus, et kuidas siis ikkagi tohib.
Kui minu lapsed lasteaias käisid, siis mäletan, et kasvatajad võitlesid vanematega teemal, et kas laps on haige või ei. Minu mudilased ei käinud lasteaias haigena. Meil oli vanaema abi väga hea. Kõigil seda võimalust ei ole ja sellele nad rõhusid, et mul pole võimalik kodus olla. Üks kasvataja oli väga järjekindel , mulle see meeldis, kui ikka laps köhis või oli tatine hommikul lasteaeda tulles, siis ta ütles konkreetsekt, et ma ei võta seda last vastu. Ja muide nii oligi.
Et siis nohu on tänapäeval haigus ??
Küsimus, kas saadan nohuse lapse lasteaeda, on umbes sama palju väärt, kui küsimus, kas ma saadaksin jooksuvõistlusele lapse, kes on kukkunud ja kannab põlve peal plaastrit.
https://m.delfi.ee/rahvahaal/article.php?id=58363242
