Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Pereelu ja suhted Teema ainult emadele/ isadele.

Näitan 3 postitust - vahemik 1 kuni 3 (kokku 3 )

Teema: Teema ainult emadele/ isadele.

Postitas:

Lisan ka siia teema, siin rohkem kasutajaid. Meil on 2 väikest last: 2,8a ja 4k. Kui beebi sündis, oli suurem laps suhteliselt rahulik – ei olnud erilist armukadedust, kiusu jms. Viimasel ajal on suurema käitumine suhteliselt halvaks läinud: karjub, kui tahab midagi saada nt issi, tahan nätsu (vahet ei ole, kas reageeritakse kohe või mitte), issi, mängime jne. On üritanud ka hammustada ja hakkab lajgadega lööma, kui miski ei meeldi. Põhiliselt karjub isa peale, sest mees selline pehmekene ja ei oska hästi ei öelda. Jonnimisel maha viskamine ja jalgade trampimine on tal olnud juba aastasest peale, see ei ole tulnud tita sünniga. Ütlen ausalt, et suurem laps saab rohkem tähelepanu kui väike beebi ja tihti ongi mul süümepiinad tite ees, kuid õnneks ta asjatab päris hästi omaette. Üritame suhtuda lastesse võrdselt, rõhutame suuremale, et armastame neid mõlemaid jne. Kui suurem jonnib, siis võtan kaissu ja kallistan, siis tihtipeale näen, et tal ongi mingi läheduse/tähelepanu vajadus. Ma ei saa aru, miks ta niimoodi karjub ja räuskab. Kas see on normaalne sellises eas? Kas ta kasvab ikka sellest välja ja kuidas peaksin toimima karjumise (õiendamise) korral? Kuid kõige tähtsam, kuidas ma suudan oma suuremasse lapsesse \”hästi\” suhtuda, kui ta sõna otseses mõttes ülbitseb ja õiendab? Targemad, palun nõu. Ma armastan oma lapsi väga ja tahan oma suurema lapse tundeid mõista:(

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui võimalik otsi abi lastepsühholoogilt või kirjandusest.
Arvatavasti asi ikka tähelepanuvajaduses. See on lastel erinev.
Ehk aitab see kui kaasad teda igasugu tegemistesse. Toob näiteks väiksema jaoks vajadusel uue mähkme jne..

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

konsulteeri http://www.sinamina.ee lehel psühholoogidega. Nad vastavad 48 tunni jookul. Veel soovitaks sulle Jesper Juuli raamatuid ning T. Gordoni \”Tark lapsevanem\”. Usu, et saad neist abi. Mina olen saanud.
Võtmeküsimuseks on sõnastada lapse probleemid, mida ta ise välja ei ütle.
Nt. kui ta on tige ja armukade, siis küsida kas ta on kuri ja pakkuda lapsele põhjuseid, miks ta kuri võiks olla.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 3 postitust - vahemik 1 kuni 3 (kokku 3 )


Esileht Pereelu ja suhted Teema ainult emadele/ isadele.

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.