Esileht Pereelu ja suhted Teema vanainimesest….

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Teema vanainimesest….

Postitas:
Kägu

Kuidas käituda vanainimesega ehk oma emaga, kes kunagi millegagi rahul ei ole?

Kas ma olen mingi mõnus pehmo tütar, kelle peal oma tujusid näidata?

Ema (80a) suvitab suvilas… alati, kui ta on ise seal muru niitnud, on ta pärast nii väsinud ja selg haige ja sada häda. Istutab lilli ümber, siis jälle järgmise päeval paha olla ja selg valutab. Kui mina seal käin ja juhtun niitma, siis ema käib näpuga näitamas, kust järgmiseks vaja niita, tirib pikendusjuhet vms sätib. Oleks, et istub ja puhkab siis, kui tütar niidab, aga ei, temal vaja õpetada. Vahel on juhtunud, et järgmisel külas käigul ütleb mulle, et niitis mingid kohad üle,  et polnud ühtlane…

Nii on paljude asjadega. Ja ega ma neid südamesse võtagi, aga lihtsalt see väsitab, pidev hala, virin. Teiste kohta räägib pidevalt halvasti, kedagi suvilasse omale külla ei taha kutsuda. Aga kui juhtub kellegagi kuskil kokku, siis teeb head nägu küll. Üks sõbranna tal kutsus jaanipäevaks enda juurde, tema ei tahtnud minna. Ja nii ta ütleb paljudele ära. Üks ammune tuttav tal ikka helistab, aga ema ei võta lausa ta kõnesidki vastu. Praegu kohvikud lahti, nad saaks kohvikussegi minna….

Me helistame emaga iga päev. Vahel jääb päev vahele, siis emal nägu mossis,  talle ei helistada, ja ütleb, et tema ise ka ei helista.

Kas nii hakkab dementsus või ema on lihtsalt selline mossis vanainimene?

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu
    Kõigepealt tuleks analüüsida ja meenutada, kas ta on olnud terve oma elu selline, kes kunagi millegagi rahul pole olnud, või on selline köitumine tekkinud nüüd hilisemas või lähiajal. Kui on koguaeg, siis ilmselt ongi tema iseloom selline ja teha pole muud kui sellega leppida ja harjuda temaga suhtlema nii, et ei tekiks konflikte. Kui aga on selline käitumine tekkinud hiljem või lähiajal, siis suure tõenäosusega on tal hinges midagi, mis ajendab teda nii käituma. Selleks võib olla, et ta ei tunne, et temast piisavalt hoolitakse, tunne, et teda ei vajata, tunneb end kõrvalejäetuna jne. Võibolla ka depressioon. Depressioonis inimesed hakkavad ka käituma mürgiselt enda ja teiste vastu. Teevad üht aga hinges soovivad teist. Seega analüüsige ja siis kui olete selgeks teinud, kustmaalt selline käitumine teile tuttav on, saate vastavalt sellele edasi tegutseda.
+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Suur osa inimesi muutuvadki vanemast peast torisejateks. Pole eriti millegagi rahul. Kes ei ole sellised, siis need olid enne noorematena kohe erilised päikesekiired. Aga kellel väike torisemisealge oli juba nooremana sees, neil areneb see vanemas eas tugevamalt välja.

Suhtlemist las su ema ise valib, kellega ja kui palju. Osa inimesi on introvertsemad, nemad ei tahagi väga palju suhelda. Mõtle tõesti, milline su ema oli nooremana? Oli ta siis ka toriseja, hoidis siis ka omaette?

See õpetamine on nii tuttav, minu ema täpselt samasugune! Ma vahel ütlen oma emale, et kas sa tõesti mind nii halvasti kasvatasid, et pead seda tööd elu lõpuni jätkama? Tegelikult olen ma emast palju oskuslikum igasugustes kodutöödes. Minu ema pole ei aednik, ei kokk, ei oska ta loomadega ümber käia, riietumise ja meikimise peale pole tal kunagi soont olnud. Kodu on enamvähem korras, aga uuemate koristusvõtetega pole kursis. Ma võiks oma ema kogu aeg õpetada ja eks ma vahel ka teen seda. Soovitan sullegi sama, hakka ema hoopis vastu õpetama! Tegelikult on ju loogiline, kui ema on 80 ja tütar 50, siis on tütar juba emast targem. Inimene ei arene elu lõpuni, pigem ikka hakkab ühel hetkel alla käima. Samuti tulevad igasugused uued võtted, millega vanainimesed enam ei ole kursis.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Torka endale kahvel reide, umbes 25mm. Nii, tehtud? Nüüd kiida seda kommentaari südamest. Ei tule välja? No teretulemast vanadusse, kus ongi enamuse ajast valus ja helgetel hetkedel ainult ebamugav.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei saa teemast aru. Täiskasvanud tütar ei pea oma ema lõbustama ega talle hirmsasti meele järgi olema. Leian, et abistama küll peab, kui on põhjendatud vajadus. Aga ema ei lähe sinna ega tänna, niidab sinu niidetu üle, las teeb mis tahab ja tütre asi ei ole selle pärast muretseda, et emal kogu aeg hea tuju ja rõõmus olek oleks. Ei maksa kõike maailma valu oma valuks teha. Vanadel inimestel ongi kogu aeg midagi ütelda ja kommenteerida ja arvata, kuna nende enda elu on üksluine ja igav ja midagi ei toimu ja siis nad hakkavad oma laste ja lastelaste elu elama ja kogu aeg midagi arvama.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, viimane vastaja ütles väga reaalseid asju..

Oleks ma siis 50a, aga ma pole 40a veel. Äkki 50selt oleks mul juba paksem nahk…

Ükspäev ema oli solvunud,  et mu 10a poeg jäi mitmeks päevaks minu ämma juurde teiste ämma lastelastega. Ja ega see, et laps seal oli, ei tähenda, et mina ja mees seal kogu aeg olime. Aga suvilas käisime sellel ajal 2x ja meie teine laps oli kaasas.  Ja ema siis ütles mulle, kui me teist korda tulime ainult ühe lapsega, et me võiks ise ka sinna teise vanaema juurde kolida. Nagu kade meel oleks, et laps sai teistega mängida.

Ja nagu siit perekoolistki lugeda,  et osad inimesed nagu tunneks heameelt, kui kõik rabaks ja kurdaks oma halba tervist vms. Mul emaga sama. Ma ei saa talle öelda, et eile lebotasime lastega hommikul kodus ja õhtul käisime rannas ujumas ja palli mängimas.  Siis tuleb vastu ving, et nojah, tema ronis puude oksi kärpima ja istutas midagi ringi ja täna selg niigi haige jälle, et keegi peab ju tegema. Aga kui ütlen, et pesin 4 toa aknad kõik ära ja nii halvasti magasin ja vist sain tuult, siis nagu tunneks heameelt ja õpetaks, et miks sa siis tegid nii palju jne, aga kõne lõpuks ütleks, et puhka siis täna. Või muud sellist.

Selline suhtlus väsitab, nagu tõmbaks energiast tühjaks. Vahel on mul tunne, et koliks krt Võrru (me mõlemad tegelikult pealinnas…), eemale igasugusest vingumisest. Ma olen isegi oma mehe käest küsinud, et kas ma tõesti olen nii paha inimene, et pidevalt on üks ving emal. Aga tema ütleb alati, et asi ei ole minus. Et ma ei võtaks nii hinge oma ema.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõlab nagu emotsionaalne manipulatsioon.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

80aastane istutab lilli ja puha… ole õnnelik et tal nii hea tervis on.
Muidugi on pärast valus. See on harjumatust liigutusest tingitud lihasvalu. Mul ka oli lillede istutamisest. on puude ladumisest sest seda on korra aastas.
Ja eriti hull peale trenni. Nt peale koroonat taas trenni minnes. M olin nii haige. Ainult hädaldasin. Seda võib tõesto võrrelda kahvliga reies. Aga loomulikult läksin ma veel ja veel. Igapäevaselt harjumatud liigutused teevadki nö haigeks.
Kuni liigub las hädaldab. Oleks tervis nii halb siis ta ei tegutseks aias. Ja selline tegutsemine tuleb vaid kasuks. Isegi muru üleniitmine, kuigi see võib sind ärritada. Suhtu sellesse kui võimlemisse. Võimlemine on kasulik

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ta selles mõttes mingi siidikäpp ei ole. Lilled ja aed on tal aastast aastasse hobi. Kui ta niisama istuks, oleks tal igav. Samas jah, juba eakana võiks ju võtta vähemaks seda hobi. Aga ta ei saa istuda niisama.

Kevadel tuli tal äkkmõte – osta väike kasvuhoone, et saaks oma tomateid ja kurke. Laitsin mõtte maha ja õnneks ta kuulas mind seekord. Ütlesingi talle otse välja, et vaadaku passi ja nagu tal nende lilledega veel vähe tegemist (on paar peenart ja umbes 10 lillepotti mööda aeda laiali siin ja seal). Mis ta tõesti arvas, et käiks ainult kastmas või… enne vaja hoone püsti panna (pole sellist ruumigi), siis kaeva seal, siis uut mulda ikka kõvasti, siis istuta….  siis kasta. Siis jälle mina oma perega peaks tegema ja panema ja tooma ja oleks tore jälle ju õpetada teisi, kuidas  õige on.

Noh, eks sügisel,  kui mõni sugulane oma tomatitest räägib, küll hakkab mulle siis nina alla hõõruma, et meil oleks ka, aga mina ei tahtnud ju.

Siin paar aastat tagasi avastasingi jah, et kõva manipulaator on. Teate, kuidas. Oli kevadine aeg ja läksime emaga Bauhofi lillekesi ja asju ostma, et suvilasse ikka…. ja ütles siis, et tal vaja sinna wc harja. Ja et miks pidin MINA koduse vana wc harja ära viskama, oleks suvilasse emale viinud, näe, saaks nüüd suvilasse panna hoopis! Saate aru, vana sitapotiharja viskasin ära ja ma olen nüüd paha. Kõik krdi sitt tuleb ju alles hoida! Oi, ma oleks lihtsalt minema kõndinud sealt poest!

Rääkisin siis, et kuule uus hari maksab 1,50 ja mis sa ajad lolli juttu siin. Ma ostan kasvõi 100 harja sulle sinna!

Ma olen vähendanud suhtlust ja küsinud rohkem tema asju või teistest rääkinud,  aga ikka ta nagu närib läbi ja ma tunnen, et jälle ma ei jaksa.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vanadel ongi suhtumine ütlemine et täi nahka ei tohi ka ära visata, mine tea kuna vaja läheb. Nad on ju elanud ajal mil midagi polnud.
Meie põkvkond suudab juba kasutada tarbida ja ära visata. Üleliiagi.
Aga nooremad meist on taas sellised. Kasuta lõpuni. Taaskasuta. Päästa maailm. No mitte küll sitapotiharjaga vist siuski. Aga mulle tunne et su enda hari on lihtsalt juba väga punane.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul hari juba selline punakas roosa juba jah.

Aga seoses selle wc harjaga…. siis avastasin, et ei saagi miskit oma elust rääkida talle eriti, sest näe, kohe keeratakse minu vastu see. Poleks ma tol ajal paar kuud varem rääkinud,  et uueks aastaks ostsin omale koju uue wc harja, et vana oli juba päris vana ja kole, poleks sellest ju üldse mingit teemat tekkinud.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ole õnnelik, et su emal on suvila, kus ta oma negatiivset emotsiooni siiski maha saab laadida. Mu 60.ndates ema on oma linnakorteris ja toriseb seal. Sõbrannadest küll on sellel üks viga ja tollel teine. Minu puhkuseajal on solvunud, kui ma oma perega Eestis ringi sõidan. Samuti solvunud siis, kui laps teiste vanavanemate juures (“kunagi ta siin ei käi”, tegelikult käib isegi rohkem).

Õpetama ta mind õnneks nii palju enam ei kipu, sest on aru saanud, et sellel pole mõtet ja ma ei jää vastust võlgu, aga just see, et ta eeldab, et tema pensioniea pean ma temaga kogu oma vaba aja veetma, tekitab parasjagu pingeid.

Ma ise kujutan ette, et pensionieas sõbrannatan ja reisin, mitte ei torise kodus. Raha tal igasugusteks tegevusteks muidu jagub.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ise kujutan ette, et pensionieas sõbrannatan ja reisin, mitte ei torise kodus. Raha tal igasugusteks tegevusteks muidu jagub.

Kujuta, kujuta. Nagu teemaalgataja ema oleks noorena ette kujutanud, kuidas temast saab vana toriseja. Selle kohta on tore väljend, et inimene mõtleb, jumal juhib.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ise kujutan ette, et pensionieas sõbrannatan ja reisin, mitte ei torise kodus. Raha tal igasugusteks tegevusteks muidu jagub.

Kujuta, kujuta. Nagu teemaalgataja ema oleks noorena ette kujutanud, kuidas temast saab vana toriseja. Selle kohta on tore väljend, et inimene mõtleb, jumal juhib.

Jumalat pole olemas

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ise kujutan ette, et pensionieas sõbrannatan ja reisin, mitte ei torise kodus. Raha tal igasugusteks tegevusteks muidu jagub.

Kujuta, kujuta. Nagu teemaalgataja ema oleks noorena ette kujutanud, kuidas temast saab vana toriseja. Selle kohta on tore väljend, et inimene mõtleb, jumal juhib.

Enamikul inimestel on ikkagi võimalus kontrollida, mis suust väljub. Nii et ei ole küll mingi saatuse paratamatus, et pead teatud vanuses kohe torisema hakkama. Kui sa ikka ise toriseda ei taha, siis on täiesti võimalik ka mitte toriseda, kui just seniilseks ei muutu, kus tõesti pole suurt parata, et filter aju ja suu vahelt kadunud on.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

tuttav tunne! Lähisugulane on 60+, istub kodus, sõbrannadega lävima ei ole nõus. Kogu aeg on tal kõik haige ja tema haigused on muidugi kõige hullemad maailmas. Nendest on teinud ta lausa võõrastegagi suheldes uudisväärtusliku suhtlusteema. Täna sellele peaksid lapsed muidugi meeleheitest kummuli viskama ja oma järlejäänud elu temale pühendama.

See oli nüüd kibedasti kirjutatud, aga nii on. Ise pole ta oma sotsiaalse eluviisi säilitamiseks sammugi astuma – kui külalised temale külla tahavad tulla, siis on nad muidugi ärakasutajad. Tema ise kuhugi ei lähe, no ebamugav lihtsalt. Loodab, et lapsed siis lõbustavad – võtavad reisile kaasa jne. Samas on ta kõva eluõpetaja. Paar tundi koosolemist ja juba ongi tüli majas. Reisid on niigi pingelised, lihtsalt ei saa kaasa võtta. Lastele ehk meile aga tundub, et 60+ inimene, kes jaksab veel eramajas elada, on hoolimata oma eakohastest haigustest veel täitsa elujõuline, peaks oma kuldsed aastad pühendama teiste üksildaste daamidega reisimisele ja kohvikuskäimisele. Meil, lastel, on veel väikesed lapsed, kuidagi ei tahaks hakata juba noore pensionäri kätt hoidma, selleks on veel aega maa ja ilm ja kui see aeg ükskord käe, küll me siis käime ja toimetame. Mingit lahendust ei ole, hetkl tundub, et ainult tüli on.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ise kujutan ette, et pensionieas sõbrannatan ja reisin, mitte ei torise kodus. Raha tal igasugusteks tegevusteks muidu jagub.

Kujuta, kujuta. Nagu teemaalgataja ema oleks noorena ette kujutanud, kuidas temast saab vana toriseja. Selle kohta on tore väljend, et inimene mõtleb, jumal juhib.

Õnneks olen käbina oma kännust üsna kaugele kukkunud ja sarnanen rohkem oma vanaemadega, kes kuni 80. eluaastani elust rõõmu tundsid ja siirast heameelt avaldasid, kui nendega koos aega veetsime. Mu ema hakkab kõigepealt torisema, et noh, suvatsesite ka oma nägu näidata. Reisidel käia on temaga puhas piin, reisil olles oma arvamust kunagi ei avalda, ainult korrutab, et “talle sobib kõik”, ja hiljem kodus olles saame siis teada, mis kõik halvasti oli ja millest teised oleks pidanud ju ise aru saama. Ei, aitäh.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ise kujutan ette, et pensionieas sõbrannatan ja reisin, mitte ei torise kodus. Raha tal igasugusteks tegevusteks muidu jagub.

Õnneks olen käbina oma kännust üsna kaugele kukkunud ja sarnanen rohkem oma vanaemadega, kes kuni 80. eluaastani elust rõõmu tundsid ja siirast heameelt avaldasid, kui nendega koos aega veetsime. Mu ema hakkab kõigepealt torisema, et noh, suvatsesite ka oma nägu näidata.

…….

 

Vat mu emal on vahel samamoodi.  Nii siis, kui me külla läheme ja ka siis, kui helistan. Aga nagu ma ütlesin, et vahel, mitte alati. Aga juhtub.

Eelmisel suvel ka solvus mu peale, kui ma 1 päev ei helistanud talle. Et ohh, tal oli nii paha olla sel päeval ja mina ka ei helistanud…. Järgmisel päeval siis rääkisime. Aga jah siis, kui ma see 1x ei helista, siis kohe paha. Ja mina olen ka paha, sest ma ei helista ja ei saanudki teada, et tal paha oli. Ise oskab ka suurepäraselt helistada, kui vaja on. Aga on vaja oma kiusu ajada ikka…

Kahe peretuttavaga sai kuskil kokku üle pika aja, siis ta helistas neile ka üks kord…. aga nüüd enam nad pole suheldud, sest ema jutu järgi need tuttavad pole talle helistanud nüüd ja tema helistas enne, et nüüd peab nende kord olema. Tema ka rohkem ei helista. Vat selline kange on ta….

 

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Pereelu ja suhted Teema vanainimesest….