[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]muig, ei usu et jahu rohkem paksuks teeb kui koor
aga mina ei teegi mingit kastet, milleks[/tsitaat]muig, muig – usu ikka 🙂
See tiba mingi sousti sees ei teeks, aga lisaks sellele on seal taldrikul näiteks maakronid (jahu), kõrvale süüakse leiba (samuti nisujahu täiesti sees). Magustoiduks plaadikook või muffinid (jälle jahu)… Hommikul vorstisai (jahu). Jne.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
muig, muig – usu ikka 🙂
See tiba mingi sousti sees ei teeks, aga lisaks sellele on seal taldrikul näiteks maakronid (jahu), kõrvale süüakse leiba (samuti nisujahu täiesti sees). Magustoiduks plaadikook või muffinid (jälle jahu)… Hommikul vorstisai (jahu). Jne.[/tsitaat]
Selgeltnägijate tuleproov Perekoolis…
Esiteks ka bechamel kaste ongi ju jahukaste. Keegi siin mainis Prantsuse köögi majoneesi kastet- tegemist on vägagi rasvase kastmega vähemasti originaalis ning samuti sõna prantsuse köök ei tähenda alati kindlasti midagi eksklusiivset, ka sealne toit on kujunenud aastasadu memmekeste kaudu….
Imelik on hoopis see, et paljud vastajad söövad toite kuivalt, see tekitabki ju seede probleeme ning ka kaalutõusu. Kastmega vahet siis ei ole kas jahu või ilma söömisega ei pea tampima toitu püreeks ning siis kahvliga sisse ajama. Paljud räägivad siin, et söövad makarone, vabandust pastat- kes siis penne kujul jne, see on ju puhas nisujahu, kas te arvate, et pasta koorekastmega on kuidagi vähem rasvane või ebatervislik. Ausalt paljud olete te siin naljaninad, parim oli ikka väike aasia toitude valmistaja, kas sa tõepoolest siis ainult sellest toitudki- kas üksluine ei ole? Sry minumeelest kõlab siin tõusiklust..
Mina teen väga traditsioonilisi toite ning teen ka nn peenemaid ja tänapäevasemaid toite, küpsetisi, magustoite jne.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
millest sinu aju on, et sa ei taipa, et majoneesi on erinevaid, ka neid, kus pole süsivesikuid. sinu kolu seda kinni ei võta, nii et ära plädise mulle siin enam vastu.[/tsitaat]
Ma kujutan ette juba sinu kastmeid, liha, vett, maitseaineid ja majoneesi:)
[small]talent kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Selgeltnägijate tuleproov Perekoolis…[/tsitaat]Selleks ei pea selgeltnägija olema. Vaata tänaval ringi, milliseks meie rahvas paari viimase aastaga paisunud on.
Jahusoust ei ole küll mingi eriline kultuuripärand, mida nii innukalt kaitsema peaks. Suht fantaasiavaene toit.
Vahest teen neid toite mida minu ema tegi – vahel aga kui aega on siis otsin netist retsepte ja teen neid.
[small]kaseke489 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Vahest teen neid toite mida minu ema tegi – vahel aga kui aega on siis otsin netist retsepte ja teen neid.[/tsitaat]
\”Kaseke\” oli Tartus jumala kõva sõna restomaailmas…
Jeerum, mida te vaidlete. Mis vahet seal on, mida keegi oma kodus sööb. Ega teid seda sööma ei sunnita. Ma ise ei tee jahukastet kunagi, aga ei sure ka ära, kui seda keegi mulle pakub. Söön ja ei virise. Piinlik lugeda, kuidas inimesed toidu üle vaidlevad, samal ajal, kui miljonid kusagil nälga surevad. Tänage õnne, et teil on, mida süüa ja veel saate valida, kas teete jahukastet või sööte jänesejälgi ja linnukeeli.
Mina teen pikkpoissi, kotlette, riisihautist (¨ampinjonide, kana ja ananassiga), kanasuppi (puljongi keedan ikka kanast, ei kasuta kunagi puljongipulbreid), makarone hakklihaga, carbonara pastat, hakkliha suppi, seljankat, värsket salatit fetaga, värsket salatit praetud kanafileega, ahjuliha, ahjulõhet, lõhesuppi.
Magustoite ei tee (kisselli ja muud taolist), aga küpsetan tihti kooke ja küpsiseid.
Mina olen palju kolistanud mööda moodsaid, kalleid ja peeneid restorane, aga pean ütlema, et lihtne kodune toit annab nende söökidele reeglina silmad ette.
Vist vaid paari üksikut eredat söögikohta mäletan, kus olid tõesti väga head söögid.
Minu kodus on igal õhtul ise valmistatud nn nõukaaegne soe toit laual. Pean oluliseks, et lapsed saaksid täisväärtuslikult süüa. Eks mõned road on ka kaasajast. Näiteks hiina toit, millest mina enda nõukogudeaegses lapsepõlves ei teadnud midagi.
Enda lapsepõlvekodust mäletan ka, et alati oli korralik toit meil laual. Olid teatud nn tavalised toidud, mida meie peres ei tehtud, kuna ema või isa neid ei armastanud, aga minu kodus on tavaline söök. Köögiviljana ei ole ma enda lapsepõlvekodus kunagi näiteks paprikat näinud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jeerum, mida te vaidlete. Mis vahet seal on, mida keegi oma kodus sööb. Ega teid seda sööma ei sunnita. Ma ise ei tee jahukastet kunagi, aga ei sure ka ära, kui seda keegi mulle pakub. Söön ja ei virise. Piinlik lugeda, kuidas inimesed toidu üle vaidlevad, samal ajal, kui miljonid kusagil nälga surevad. Tänage õnne, et teil on, mida süüa ja veel saate valida, kas teete jahukastet või sööte jänesejälgi ja linnukeeli. [/tsitaat]
Need miljonid \”kusagil\” vajaks toiduabi asemel steriliseerimisvahendeid ja asi oleks palju ilusam.
Meie siin, Perekoolis ja rahuajal võime ometi rääkida ja arvustada asju, mis meile hetkel huvi pakuvad, eks? Kas ma peaksin joodava joogivee kvaliteedi üle arvamise maha matma sellepärast, et \”kusagil\” pole vett olemaski? Kui moraalijüngritele siinne koht ei passi, siis pole vaja ju antud teemasid lugemas käia. Mina olen ka sõda, surma ja vaesust näinud. Kas ma peaksin nüüd terve ülejäänud elu kulmudel kõndima sellepärast?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen palju kolistanud mööda moodsaid, kalleid ja peeneid restorane, aga pean ütlema, et lihtne kodune toit annab nende söökidele reeglina silmad ette.
Vist vaid paari üksikut eredat söögikohta mäletan, kus olid tõesti väga head söögid.
Minu kodus on igal õhtul ise valmistatud nn nõukaaegne soe toit laual. Pean oluliseks, et lapsed saaksid täisväärtuslikult süüa. Eks mõned road on ka kaasajast. Näiteks hiina toit, millest mina enda nõukogudeaegses lapsepõlves ei teadnud midagi.
Enda lapsepõlvekodust mäletan ka, et alati oli korralik toit meil laual. Olid teatud nn tavalised toidud, mida meie peres ei tehtud, kuna ema või isa neid ei armastanud, aga minu kodus on tavaline söök. Köögiviljana ei ole ma enda lapsepõlvekodus kunagi näiteks paprikat näinud. [/tsitaat]
hmm. Ma ei tea mida pead nõukaaegseks ja nüüd siis lapsele täisväärtuslikuks toiduks? Hakklihakastet kartulitega? Viinereid? Keedetud kartuleid? Kartulisalatit? See võib olla küll maitsev, aga kindlasti mitte tervislik ja täisväärtuslik. Rääkimata sellest, et vaheldusrikas.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
hmm. Ma ei tea mida pead nõukaaegseks ja nüüd siis lapsele täisväärtuslikuks toiduks? Hakklihakastet kartulitega? Viinereid? Keedetud kartuleid? Kartulisalatit? See võib olla küll maitsev, aga kindlasti mitte tervislik ja täisväärtuslik. Rääkimata sellest, et vaheldusrikas.[/tsitaat]Mis siis on tervislik ja täisväärtuslik? Palun õpeta mind!
Mina teen kodus erinevaid suppe (mitte puljongikuubikust!), putrusid, kastet ja kartulit, erinevaid riisiroogi (köögiviljadega, plovi, wokiroogi), ahjuroogi.
Viinereid (ja teisi poolfabrikaate) meie kodust ei leia. Erandiks on see, kui teen seljankat. Sinna sisse panen tõesti viinerit.
Kartulisalatit olen ikka ka pidupäevadeks teinud. Meie peres läheb see hästi, aga tegemine on üks suur ettevõtmine, sellepärast seda eriti tihti ei saa.
Ahjaa, tunnistan, et vahest harva olen ka hakklihakastet teinud. Mis nüüd saab?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
hmm. Ma ei tea mida pead nõukaaegseks ja nüüd siis lapsele täisväärtuslikuks toiduks? Hakklihakastet kartulitega? Viinereid? Keedetud kartuleid? Kartulisalatit? See võib olla küll maitsev, aga kindlasti mitte tervislik ja täisväärtuslik. Rääkimata sellest, et vaheldusrikas.[/tsitaat]
Kogu see tore vaidlus taandub sellele, mida keegi nõukaaegse toidu all silmas peab. Miks see pidi tingimata ebatervislik olema? Tõsi, puu- ja köögiviljavalik oli mannetu, aga seegi ei tee veel toitu ebatervislikuks. Kartul muuseas ka ei tee.
Meie kodus oli toit vaheldusrikas (vaheldusrikkus ei ole ainult see, kui teed erinevate maade roogasid), mitmekesine ja maitsev. Korralik liha ja alati ka köögiviljad, kas siis toorel, töödeldud või konserveeritud kujul.
Huvitav, et mõne arvates on nüüdsest igasugune kartul, riis, pasta ja jahu mingiks maailma kõige ebatervislikumaks toiduks tembeldatud. Vahepeal käis nõiajaht rasva peale, nüüd on süsivesikud hambus. Need toitumisteadlaste arusaamad muutuvad iga natukese aja tagant ja siis mõni pöörab taas täiesti ära. Nõukaaegsel toidul ei olnud häda midagi, pakse oli siis palju vähem kui nüüd nö peenema toidu ajastul. Kui näiteks prantslasi vaadata, siis pakse on nende hulgas vähe, aga hommikusöögiks enamusel croissant: võist nõretav jahutoode. Asi on kogustes, mitte ei ole vaja ühtki toitu paaniliselt vältida, nagu mõni siin jahukastme peale minestab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei tee neist putrudest midagi. Meil on kodus esikohal värsked köögi- ja puuviljad. Niisama salatitena söömegi. Paar korda nädalas teeme sooja toitu.[/tsitaat]
Milliseid puu ja juurvilju te sööte siis põhiliselt ?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina teen pikkpoissi, kotlette, riisihautist (¨ampinjonide, kana ja ananassiga), kanasuppi (puljongi keedan ikka kanast, ei kasuta kunagi puljongipulbreid), makarone hakklihaga, carbonara pastat, hakkliha suppi, seljankat, värsket salatit fetaga, värsket salatit praetud kanafileega, ahjuliha, ahjulõhet, lõhesuppi.
Magustoite ei tee (kisselli ja muud taolist), aga küpsetan tihti kooke ja küpsiseid.[/tsitaat]
Kuidas sa teed pikkpoissi ja millise ahjupanni peal ?
Teemaalgataja menüü on nagu minu ema on alati teinud. Ainult et minul oli kodunt oma elu peale kolides praekartulitest ja jahukastmest nii kõrini, et ise ma neid ei tee. Tõesti ei tee. Hakklihakastet jahusoustiga olen teinud kunagi ammu mõned korrad, aga ammu enam mitte.
Ma teen hästi palju paella- või risoto-tüüpi toite. Viskan aga panni, mis kapis on, ja riis selga. Pasta bolognese on meie peres vist see toit, mis minu lapsepõlves oli hakklihakaste – isegi tüütuseni korduv, aga kõik armastavad ja tellivad seda.
Aga kui jahusousti ei tee, eks siis tekivad muud refräänid. Olen vaadanud ,et minu toidutegemise baas on purustatud tomat. Võibolla ükskord kolivad minu lapsed sama tülpinult oma elu peale nagu mina omal ajal, mõeldes \”seda neetud tomatimöginat ei võta elus enam suu sissegi\” ja hakkavad siis äkki jälle jahusousti tegema:))
Vanadest talutoitudest tehakse meie peres kapsa-hakklihahautist. Teen ka pasta carbonarat: hakkasin teda kunagi kokaraamatu järgi tegema ja avastasin, et välja tuli vana hea \”makaronid singi ja munaga\”.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgataja menüü on nagu minu ema on alati teinud. Ainult et minul oli kodunt oma elu peale kolides praekartulitest ja jahukastmest nii kõrini, et ise ma neid ei tee. Tõesti ei tee. Hakklihakastet jahusoustiga olen teinud kunagi ammu mõned korrad, aga ammu enam mitte.
Ma teen hästi palju paella- või risoto-tüüpi toite. Viskan aga panni, mis kapis on, ja riis selga. Pasta bolognese on meie peres vist see toit, mis minu lapsepõlves oli hakklihakaste – isegi tüütuseni korduv, aga kõik armastavad ja tellivad seda.
Aga kui jahusousti ei tee, eks siis tekivad muud refräänid. Olen vaadanud ,et minu toidutegemise baas on purustatud tomat. Võibolla ükskord kolivad minu lapsed sama tülpinult oma elu peale nagu mina omal ajal, mõeldes \”seda neetud tomatimöginat ei võta elus enam suu sissegi\” ja hakkavad siis äkki jälle jahusousti tegema:))
Vanadest talutoitudest tehakse meie peres kapsa-hakklihahautist. Teen ka pasta carbonarat: hakkasin teda kunagi kokaraamatu järgi tegema ja avastasin, et välja tuli vana hea \”makaronid singi ja munaga\”.[/tsitaat]
Lihtsalt muuseas mainin, et risoto EI ole suvaliselt pannile visatud lisandid ja keedetud riis!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]katariina333 kirjutas:[/small]
võibolla oleks kena selgeks teha, et on ka teisi kiirelt valmistatavaid kuumi kastmeid. jahukaste on tegelikult üks suur paksukstegija ja igapäev seda süüa ei tasuks. mina teen kõik kastmed koore, hapukoorega, kui tahad paksemat, siis majoneesiga. teen täiesti tavaliselt, ka hakklihakastet nii. liha, sibul pannile, kui see on küps, siis lisan koort või hapukoort või majoneesi, vett muidugi ka ja hautan veidi. ka jahukastmesse panen koort või hapukoort, piimaga ei tee kunagi. ilma jahuta on isegi maitsvam. tunde järgi panen siis seda koort.[/tsitaat]
Misasja? Et törts jahu kasmes teeb paksuks, aga hapukoor ja maojonees ei tee???
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Misasja? Et törts jahu kasmes teeb paksuks, aga hapukoor ja maojonees ei tee???[/tsitaat]mine ja häbene nüüd!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Esiteks ka bechamel kaste ongi ju jahukaste. Keegi siin mainis Prantsuse köögi majoneesi kastet- tegemist on vägagi rasvase kastmega vähemasti originaalis ning samuti sõna prantsuse köök ei tähenda alati kindlasti midagi eksklusiivset, ka sealne toit on kujunenud aastasadu memmekeste kaudu….
[/tsitaat]
minuteada, on vene köögis väga palju prantsuse köögi toite aleksander suure ajast ja meie nõukaaegne toit jälle on vene köögi möjul kujunenud. nii, et need nõukaaegsed toidud peaks paljud olema prantsuse köögist 🙂
Mu sugulane ei väsi rääkimast, kuidas 80-ndatel keeldus üks linnast maale külla tulnud teismeline tütarlaps söömast, kuna \”tema ei söö maatoite\”. Parajasti pakuti pitsat…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Avastasin, et ega mulle eriti katsetada ja retseptidega mässata ei meeli ja teen perele ainult neid toite, mida minu ema mulle lapsena tegi aga ega keegi ei nurise ka, sest abikaasa ema tegi sama toitu.
Kartul, lihakaste, salat, marineeritud kurk, piima peale, kodune õunamahl. Makaronid hakklihaga, jahukaste, tavalised kotletid, kanasupp nuudlitega. Pasteet saiaga, sült kartulitega. Värskekapsasupp, peedisupp, rasolje, kartulisalat, heeringad koore ja sibulaga, hommikuks munapuder, kaerahelbepuder, magustoiduks kisell kohupiimaga, mannavaht, saiavorm, tarretis. Need on lihtsalt mõned näited- ei mingit eksootikat ega erilisi maitseaineid peale sibula, küüslaugu soola ja pipra.[/tsitaat]
Sinu nimetatud toidud on ju kõik super maitsvad toidud. Mina küll ei nuriseks. 🙂
[small]talent kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Need miljonid \”kusagil\” vajaks toiduabi asemel steriliseerimisvahendeid ja asi oleks palju ilusam.
Meie siin, Perekoolis ja rahuajal võime ometi rääkida ja arvustada asju, mis meile hetkel huvi pakuvad, eks? Kas ma peaksin joodava joogivee kvaliteedi üle arvamise maha matma sellepärast, et \”kusagil\” pole vett olemaski? Kui moraalijüngritele siinne koht ei passi, siis pole vaja ju antud teemasid lugemas käia. Mina olen ka sõda, surma ja vaesust näinud. Kas ma peaksin nüüd terve ülejäänud elu kulmudel kõndima sellepärast? [/tsitaat]
ei pea, roni lihtsalt yxikmehele oma kustumatut armastust näitama…
Enamik perekooli rahvast ei tee kodus kartuli kõrvale sooja kastet ! 🙂 Siit siis tulebki probleem, miks lapsed ei ole nõus sööma lasteajas või koolis kartult ja kotletti, kui kaste peal… Haiged olete!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Enamik perekooli rahvast ei tee kodus kartuli kõrvale sooja kastet ! 🙂 Siit siis tulebki probleem, miks lapsed ei ole nõus sööma lasteajas või koolis kartult ja kotletti, kui kaste peal… Haiged olete![/tsitaat]
miks selle kastme kotletile peale peab valama? taldrik nii väike, et kõrvale mahutada ei anna? vöi peidetakse kastmega kotleti välimust?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]talent kirjutas:[/small]
ei pea, roni lihtsalt yxikmehele oma kustumatut armastust näitama…[/tsitaat]
Kuidas see teemaga liitus?
[small]katariina333 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Paljud kirjutavad, et jahukastmeid menyys pole – huvi pärast kysin, et kas te ei tee üldse sooja kastet prae juurde? Muidugi osade toitude juurde sobibki paremini redutseeritud kaste (aga kellel selle keetmiseks igapäevaselt aega on).[/tsitaat]
Ei tee. Liha kõrvale on värske salat.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Avastasin, et ega mulle eriti katsetada ja retseptidega mässata ei meeli ja teen perele ainult neid toite, mida minu ema mulle lapsena tegi aga ega keegi ei nurise ka, sest abikaasa ema tegi sama toitu.
Kartul, lihakaste, salat, marineeritud kurk, piima peale, kodune õunamahl. Makaronid hakklihaga, jahukaste, tavalised kotletid, kanasupp nuudlitega. Pasteet saiaga, sült kartulitega. Värskekapsasupp, peedisupp, rasolje, kartulisalat, heeringad koore ja sibulaga, hommikuks munapuder, kaerahelbepuder, magustoiduks kisell kohupiimaga, mannavaht, saiavorm, tarretis. Need on lihtsalt mõned näited- ei mingit eksootikat ega erilisi maitseaineid peale sibula, küüslaugu soola ja pipra.[/tsitaat]
Meie peres süüakse kartuleid vast paar korda aastas, eksootika mõttes. Jahukastmeid ei valmistata, liha (looma- või kanaliha) või kala kõrvale käib värske salat. Makaronid ja riis on ka harva laual.
Suppi ei söö keegi, lapsed koolis küll, aga kodus ei tee.
Magustoite ei tee ka kunagi. Kui on magusaisu, süüakse jäätist või kommi.Vahel pannkooki.
Putrusid vahel harva, enamasti söön mina, sest keegi teine ei taha.
Maitseained on erinevad, laiast maailmast, eelistame vürtsikaid toite.
Puuviljad on igapäevaselt kodus olemas, õunad-pirnid enamasti.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
