Teema: Tegelege oma lastega!

Päris kole ikka

#4235665:

On see ikka päris pilt või mingi feik?

politseilehelt

https://www.facebook.com/photo?fbid=627257492942095&set=a.537346938599818

Ise oled sünnist saati nagu väike vanainimene?

Juba nõuka ajal sõideti nii

Ma paneks TA asemel küll pealkirja natuke teisiti ( rääkige uuesti ja uuesti vms), aga ei miinustaks TA-t  sellise olukorra väljatoomise eest.  Alati ei pruugi lapsevanemana enam igasuguste olukordadade selgitamise (või uuesti selgitamise ) peale tulla, sest  sest seda eelnevalt  juba  tehtud. või selline käitmisviis polegi eelnevalt kuidagi oma lapsega seostatav.  Igasuguseid uusi “ideid” tuleb ka kampaaniatena ning ka muidu tavapäraselt  normaalselt käituv laps (kellega räägitud, tegeletud)  võib hasardiga ja suuremana ühel hetkel  millegagi kaasa minna

Lisaks ennetavatel juttudele  räägimegi ja arutamegi kodus taas igasuguseid nähtud, kuuldud,  olukordi (eriti kehvemaid) siiski taas üle. Mina olen küll palju infot taas üle rääkimiseks saanud sellest, kui jälle mingitest hoogustuvaid “kampaaniad”, “eneseületusteste”  vms  hetkel hoogustuvaid “trende ” või ohtlikke olukordi välja tuuakse.

#4236363:

Niisugune sisutühi karjatus ei aita kedagi.

Muidugi tobe, et sedasi teevad, sest see on ohtlik, kuid ei jõua üks lapsevanem kõike ära loetleda, et mida teha ei tohi. Tegelikult teavad need lapsed ise ka, et seda ei peaks tegema, kuid ikka teevad. Sellises vanuses on poisid parajad korraldajad.

Mul on kolm poega, seega on siin aastate jooksul aknaid puruks lööbud, kõrgelt kohtadest alla riputud, kainestusmajja jõutud, põõsastes suitsu kimutud, tiba teisi kiusatud ning õpetajatele tõeliselt närvidele käinud. Ja usu, igati targad poisid, sest koolis olid hinded korras, kuid siis ikka mõeldi igasuguseid trikke välja, et nt uks liimiti kinni või minu üks poeg rääkis klassikaaslastele tõsimeeli, et olen lüpsja (tavaline keskastme juht olen) jne. Jube naljakas nende arvates, kuid ikka nagu ei ole, nüüd kus aastad möödas, siis naeravad ise ka, et ega see ikka normaalne ei olnud. Kusjuures nüüd on väga hästi hakkama saavad mehed, kõik kõrgkoolid lõpetatud ning edukad kodanikud.

Minu vanemad ei viitsinud mulle ka kõiki maailma asju selgitada ega keelata. Kui me räägime nüüd aga just konkreetsest fotost, siin on ju täiesti erinev asi tavalisest oma aia puude otsa ronimisest. Selle elementaarse asja aga peaks iga lapsevanem suutma oma lapsele selgeks teha, et teiste inimeste tervise, rahu, saatuse, elude või vara kahjustamine on absoluutselt keelatud.

Kui isegi minu vanemad suutsid mulle selgeks teha, et sõbranna akent tema väljakutsumiseks kivikesega pilduda ei tohi, üle aia ronides naabri peenrasse astuda ei tohi, pargis ioksi murda ei tohi, õues naabreid häirivalt kiljuda ei tohi, toas trampida ei tohi alumiste naabrite tõttu, siis peaks seda küll iga lapsevanem suutma. Kui ise jooksed ja põlved veriseks kukud – noh, juhtub. Aga kellelegi teisele jalga ette panna ei tohi! Okei, ronisid puu otsa, aga kedagi teist sundida või meelitada või narrida seda tegema ei tohi! Sõiduteed vales kohas ületada ei tohi, sest kui sa ootamatult teele jooksed, rikud oma lolluse tõttu teise, sulle otsasõitnud täiesti süütu iniemse elu ära.

Sama lugu ka ju sellel fotol. Juhtub buss veidi äkilisemalt nt rada vahetades kiirendama, pudenete maha, järgmine autojuht sõidab üle ja TEMA saab eluaegsed süümekad ja hea, kui vangi ei lähe. Või buss pidurdab mõne teele jooksnud lapse pärast, tagumine auto ei saa pidama, näiteks on veel ka libe, olete pannkoogid seal bussi sena küljes kinni ja tagumise auto juhi elu on pemelt öeldes pekkis.

Ei arvagi, et igat konkreetset situatsiooni saab ette näha ja lapsele selgitada, aga üldine printsiip – kui midagi teed, mõtle enne, kas sa ei häiri, kahjusta ega ohusta kedagi teist – see peaks ju iga ka kõige kehvema lapsevanema peas ikka tema kohustus olema lapsele selgitada. Muidu kasvabki see põlvkond, kes vaatab ainult, et temal oleks huvitav, lõbus, mugav, vahva. Teiste inimestega potentsiaalselt seonduv neid juba ei huvita. Vanemad, kelle lapse don ülevaloleval pildil, teil on kõige elementaarsem asi tegemata, mis on vanema töö.

#4236709:

Mina näiteks ei ole oma lastele mitte kunagi öelnud: “Sina ei tohi bussi taga rippudes sõita”.

Sellepärast postituse tegingi, et näeksite millised lollused olemas on.

See, et ühe laps tarvitas alkot, pole ju võrreldav asi. Ise jõi, ise kannatab. Oleks kellelegi teisele lapsele kurku valanud või kellegi teise koolikotti oksendanud, vat see oleks võrreldav teemaalgatusega.

#4237923:

lastega ei tegeletud sisuliselt üldse 19. sajandil ja 20. sajandi alguse poolel.

Tegeleti, aga teisiti. Lapsi usaldati rohkem ja neil olid omad kohustused. Mitte ei vedelenud lapsed ahju ees karunahal. Kes käis hanekarjas, pälvis sellega “suure poisi” tiitli juba viiesena, kes aitas riita laduda, kes oli heinateol kaasas, kus ema tööpausil talle rinda andis. Laps polnud siis mingi kristall, mida ei tohtinud eluraskustega kokku lasta. Laps nägi nii lehma poegimist kui ka viinavõtmist pidupäeval. Laps oli elu osa, oma kohustustega ja inimeste õigustega. Mitte haruldane õnnistus, kelda ei tohi isegi eriti keelata. “Kassilauad”, st lastele eraldi lauad peoruumis on suht hiline nähtus, talus pika laua taga räägiti täiskasvanute jutte ja murti leiba ikka koos lastega. Siis peeti neid väikesteks inimesteks, nüüd sageli õhkõrnadeks tobukesteks, kelle kuuldes ei tohi isegi poegima või sõnnik öelda. Lastega MÄNGIMINE oli siiski peamiselt talvine tegevus, kui suvine isaga koos kalal käimine ja emaga hoidiste tegemine kõrvale jätta. Ja siis ka rohkem mõistatuste, vestete, näputöö, laulude, muinasjuttude taustaga. Lastega RÄÄKIMISEGA. Lapsed õppisid ise nägema puutükis hobust ja sellega mängima, mitte ei vajanud iPadi näppu, mis neile maailma pudiks nämmutaks.

#4238355:

Veel nõukaajal oli nii, et maalapsed olid kodus jõudumööda abiks ja ka kolhoosipõldudele saadeti nad päris noorena kõplama. Ei olnud neil mingeid lühemaid tööpäevi kui suurtel.

Olid lühemad siiski, aga nõukogude aeg polnud just 20. sajandi algus ega 19. sajandi lõpp.

#4238339:

lastega ei tegeletud sisuliselt üldse 19. sajandil ja 20. sajandi alguse poolel.

#4238361:

#4238356:

Veel nõukaajal oli nii, et maalapsed olid kodus jõudumööda abiks ja ka kolhoosipõldudele saadeti nad päris noorena kõplama. Ei olnud neil mingeid lühemaid tööpäevi kui suurtel. Olid lühemad siiski,

Mina kõrbesin kõplaga 8 tundi põllul+minek +tulek ja sina tead paremini.

Jah, tean, sest tegelesin töönormidega. Kuidas sind sinu pere sundis, seda muidugi ei tea. Kolhoosis/sovhoosis 8 h tööpäeva <15 aastased lapsed ei tohtinud teha.

#4238424:

Kirja läks töö vanemate nimele ja see kontorirott ei teadnud midagi. Rahvas viidi hommikul veoautoga teise kolhoosi otsa põllule ja ei käinud sealt lapse keegi poole päeva ajal ära toomas.

Kahju sinust. Minu vanemad poleks eales seda lubanud ega meid sundinud. Meie, lapsed, tegime küll samal ajal kodus teisi tõid, andsime kanadele süüa, pühkisime põrandat, tõime vett, tegime vanemate tulekuks tule pliidi alla, sügisel korjasime maja lähedalt seeni või puudelt õunu, suvel käisime külalastega maasikal ja ujumas. Igavesti lõbus oli. KIndlasti meie lapseplves polnud see ka tavaperekondades tasemel, põllult oleks kohe koju saadetud. Kartulit käisime võtmas ja buss tõi lapsi Kambjast 40 km pärastlõunal koju. 4 h tegime. Aga kui vanemad jõid ja küla ei hoolinud, siis muidugi võis kõike olla… Meil oli inimestel oma majapidamises piisavalt tegemist. Aga minu töötamise aeg algas ka ilmselt sinu omast hiljem, olen 1957. aasta väljalase.