Esileht Ajaviite- ja muud jutud Tegelikult on keelekorrektorid foorumis toredad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 96 )

Teema: Tegelikult on keelekorrektorid foorumis toredad

Postitas:
Kägu

Tihti sõimatakse neid, aga ma olen siit mitu asja õppinud. Viimane asi oli džinn. Ma olen korra elus seda toodet joonud ja kuna pudelil seisab Gin, siis ma nii seda ka kasutaks kirjutades. Nüüd ühes teemas siin seisab, et džinn on korrektne 🙂 On ka veic kasulikumaid avastusi olnud, mida päriselt ka kasutada saan. Džinnist ei pea ilmselt niipea kirjutama.

+29
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üldiselt “keelekorrektorid”, siiski segavad teemasid, mistõttu ei saa teemaalgatajad vajalike vastuseid.

Paljud korrigeerijad ei arvesta seda, et mõned võivad olla düsgraafikud; Eestis on erinevad murded, kus võivad sõnad olla erineva tähendusega. Ma eeldan, et enamus inimesi kirjutavad nutitelefonis, seega on loogiline, et vōib esineda tähe- või kokkulahku kirjutamise vigu (antud foorum pole teaduslik tekst, mida peaksin korduvalt üle lugema).

Olen täheldanud, et mitmetes teemades ei usuta kirjavigade esinemise tõttu ülikoolis käimist ega selle lõpetamist. Kõik erialad ei vaja perfektset eesti keele õigekirja.

Andke nüüd tuld, kui halvasti kõik kirjutatud ning kui madala haridusega perekoolikas olen.

+13
-31
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üldiselt “keelekorrektorid”, siiski segavad teemasid, mistõttu ei saa teemaalgatajad vajalike vastuseid.

Paljud korrigeerijad ei arvesta seda, et mõned võivad olla düsgraafikud; Eestis on erinevad murded, kus võivad sõnad olla erineva tähendusega. Ma eeldan, et enamus inimesi kirjutavad nutitelefonis, seega on loogiline, et vōib esineda tähe- või kokkulahku kirjutamise vigu (antud foorum pole teaduslik tekst, mida peaksin korduvalt üle lugema).

Olen täheldanud, et mitmetes teemades ei usuta kirjavigade esinemise tõttu ülikoolis käimist ega selle lõpetamist. Kõik erialad ei vaja perfektset eesti keele õigekirja. Perekooli “keeletoimetajad” tunduvad hetkel lihtsalt kadedad, et ebavajaliku eriala on õppinud.

Andke nüüd tuld, kui halvasti kõik kirjutatud ning kui madala haridusega perekoolikas olen.

Mina võiksin kirjaoskuse poolest olla üks perekooli keelekorrektor, aga ma ei ole. Ei viitsi. Kedagi kirjavigade pärast ei hurjuta ja vigu ei paranda. Keelekorrektorid käivad mulle närvidele, sest nad segavad teemaarendusi, samas on siis tore kuulda, et kellelgi on neist kasu ja hea meelgi.

Sinu jutuga ma ometi nõus eriti ei ole. Düsgraafiaga ikka iga viga ei seleta, lisaks on düsgraafikutel eriomased vead, mida vastavalt koolitamata pilk ära ei tunne. Perekoolis vabandatakse düsgraafiaga vigu, mis seda ei ole, vaid on tingitud tõepoolest harimatusest. Ei, mind ei häiri need vead. Telefonist tingitud vead ka ei häiri ja ma ei paranda neid. Pigem õiendan ise keelekorrigeerijate kallal. Samas kui keegi hakkab plõksima ja valestikirjutamist kui sellist rumalate põhjendustega välja vabandama, siis vahel sekkun ka. Keelelisi totrusi on perekoolis vahel küll. Samas mitte nii sageli, kui agarad “korrektorid” neid märkavad. Aktiivsed veaparandajad on reeglina ise võrdlemisi viletsa keeleoskusega, mida nende “vigade parandusest” sageli ka selgelt näeb. Tõelised keeleinimesed ei vaevu tühiste vigade kallal närima.

+26
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tihti sõimatakse neid, aga ma olen siit mitu asja õppinud. Viimane asi oli džinn. Ma olen korra elus seda toodet joonud ja kuna pudelil seisab Gin, siis ma nii seda ka kasutaks kirjutades. Nüüd ühes teemas siin seisab, et džinn on korrektne 🙂 On ka veic kasulikumaid avastusi olnud, mida päriselt ka kasutada saan. Džinnist ei pea ilmselt niipea kirjutama.

No ma võin sulle kohe õpetada, et “veic” on ka eesti keeles vale, peab olema kas “veits” või kui korrektses kirjakeeles öelda, siis “veidi”. 😀

+14
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma eeldan, et enamus inimesi kirjutavad nutitelefonis, seega on loogiline, et vōib esineda tähe- või kokkulahku kirjutamise vigu (antud foorum pole teaduslik tekst, mida peaksin korduvalt üle lugema).

Mina olen jällegi sel seisukohal, et kui tekst läheb avalikku ruumi (internetti) eeldusel, et teised inimesed seda teksti tarbivad, siis on üle lugemine vajalik. See on elementaarne viisakus lugeja vastu, eriti siis kui oodatakse ka mingit vastust. Teine inimene on võtnud aja, et lugeda, kaasa mõelda ja vastata; vähim, mida küsija saab teha, on oma tekst vormistada korrektselt ning loetavalt.

Mis puutub õigekirjakägudesse, siis mind nad ei häiri ja ise nende hulka ma ei kuulu. Hea meelega ootaksin nende poolset abi, sest ma ei ole oma üleeelmise lause “;” kasutuses kindel. Parandage mind rõõmuga, võtan edaspidi teadmiseks ja olen tänulik! Kui ei ole parandajaid, ei ole ka arengut ning kes teab, võib-olla teeksin õigekirjakägudeta ühte ja sama viga enese teadmata elu lõpuni.

+29
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina võiksin kirjaoskuse poolest olla üks perekooli keelekorrektor, aga ma ei ole. Ei viitsi. Kedagi kirjavigade pärast ei hurjuta ja vigu ei paranda. Keelekorrektorid käivad mulle närvidele, sest nad segavad teemaarendusi, samas on siis tore kuulda, et kellelgi on neist kasu ja hea meelgi.

Sinu jutuga ma ometi nõus eriti ei ole. Düsgraafiaga ikka iga viga ei seleta, lisaks on düsgraafikutel eriomased vead, mida vastavalt koolitamata pilk ära ei tunne. Perekoolis vabandatakse düsgraafiaga vigu, mis seda ei ole, vaid on tingitud tõepoolest harimatusest. Ei, mind ei häiri need vead. Telefonist tingitud vead ka ei häiri ja ma ei paranda neid. Pigem õiendan ise keelekorrigeerijate kallal. Samas kui keegi hakkab plõksima ja valestikirjutamist kui sellist rumalate põhjendustega välja vabandama, siis vahel sekkun ka. Keelelisi totrusi on perekoolis vahel küll. Samas mitte nii sageli, kui agarad “korrektorid” neid märkavad. Aktiivsed veaparandajad on reeglina ise võrdlemisi viletsa keeleoskusega, mida nende “vigade parandusest” sageli ka selgelt näeb. Tõelised keeleinimesed ei vaevu tühiste vigade kallal närima.[/quote]

Ei kirjutanudki, et kõik inimesed düsgraafikud ning vead sellest tingitud. Enamik vigu ongi õigekirja oskamatusest, eriti kokku lahku kirjutamise vead.

Mind häirivad rohkem pool eesti ja siis pool inglise keelset segu olevad kirjutised. Samamoodi sõnad veitc, liccalt jne, vot neile peab tähelepanu pöörama.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind häirivad rohkem pool eesti ja siis pool inglise keelset segu olevad kirjutised. Samamoodi sõnad veitc, liccalt jne, vot neile peab tähelepanu pöörama.

Mind häirib Nyahi “pyxitamine” ka, see on sama lapsik, aga ma ei ütle seda välja. Tema omapära, las olla. Kirjutada ta ju oskab.

+12
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina võiksin kirjaoskuse poolest olla üks perekooli keelekorrektor, aga ma ei ole. Ei viitsi. Kedagi kirjavigade pärast ei hurjuta ja vigu ei paranda. Keelekorrektorid käivad mulle närvidele, sest nad segavad teemaarendusi, samas on siis tore kuulda, et kellelgi on neist kasu ja hea meelgi.

Sinu jutuga ma ometi nõus eriti ei ole. Düsgraafiaga ikka iga viga ei seleta, lisaks on düsgraafikutel eriomased vead, mida vastavalt koolitamata pilk ära ei tunne. Perekoolis vabandatakse düsgraafiaga vigu, mis seda ei ole, vaid on tingitud tõepoolest harimatusest. Ei, mind ei häiri need vead. Telefonist tingitud vead ka ei häiri ja ma ei paranda neid. Pigem õiendan ise keelekorrigeerijate kallal. Samas kui keegi hakkab plõksima ja valestikirjutamist kui sellist rumalate põhjendustega välja vabandama, siis vahel sekkun ka. Keelelisi totrusi on perekoolis vahel küll. Samas mitte nii sageli, kui agarad “korrektorid” neid märkavad. Aktiivsed veaparandajad on reeglina ise võrdlemisi viletsa keeleoskusega, mida nende “vigade parandusest” sageli ka selgelt näeb. Tõelised keeleinimesed ei vaevu tühiste vigade kallal närima.

Ei kirjutanudki, et kõik inimesed düsgraafikud ning vead sellest tingitud. Enamik vigu ongi õigekirja oskamatusest, eriti kokku lahku kirjutamise vead.

Mind häirivad rohkem pool eesti ja siis pool inglise keelset segu olevad kirjutised. Samamoodi sõnad veitc, liccalt jne, vot neile peab tähelepanu pöörama.[/quote]

Kokku-ja lahkukirjutamisvead. 😉

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind häirivad rohkem pool eesti ja siis pool inglise keelset segu olevad kirjutised. Samamoodi sõnad veitc, liccalt jne, vot neile peab tähelepanu pöörama.

Mind häirib Nyahi “pyxitamine” ka, see on sama lapsik, aga ma ei ütle seda välja. Tema omapära, las olla. Kirjutada ta ju oskab.

Tema stiil on nii ajast ja arust, et ajab naerma. Kirjutamisega on ka nii ja naa – liiga kirjanduslik.

+7
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
nyah nyah

Mina võiksin kirjaoskuse poolest olla üks perekooli keelekorrektor, aga ma ei ole. Ei viitsi. Kedagi kirjavigade pärast ei hurjuta ja vigu ei paranda. Keelekorrektorid käivad mulle närvidele, sest nad segavad teemaarendusi, samas on siis tore kuulda, et kellelgi on neist kasu ja hea meelgi.

Sinu jutuga ma ometi nõus eriti ei ole. Düsgraafiaga ikka iga viga ei seleta, lisaks on düsgraafikutel eriomased vead, mida vastavalt koolitamata pilk ära ei tunne. Perekoolis vabandatakse düsgraafiaga vigu, mis seda ei ole, vaid on tingitud tõepoolest harimatusest. Ei, mind ei häiri need vead. Telefonist tingitud vead ka ei häiri ja ma ei paranda neid. Pigem õiendan ise keelekorrigeerijate kallal. Samas kui keegi hakkab plõksima ja valestikirjutamist kui sellist rumalate põhjendustega välja vabandama, siis vahel sekkun ka. Keelelisi totrusi on perekoolis vahel küll. Samas mitte nii sageli, kui agarad “korrektorid” neid märkavad. Aktiivsed veaparandajad on reeglina ise võrdlemisi viletsa keeleoskusega, mida nende “vigade parandusest” sageli ka selgelt näeb. Tõelised keeleinimesed ei vaevu tühiste vigade kallal närima.

Ei kirjutanudki, et kõik inimesed düsgraafikud ning vead sellest tingitud. Enamik vigu ongi õigekirja oskamatusest, eriti kokku lahku kirjutamise vead.

Mind häirivad rohkem pool eesti ja siis pool inglise keelset segu olevad kirjutised. Samamoodi sõnad veitc, liccalt jne, vot neile peab tähelepanu pöörama.

Kokku-ja lahkukirjutamisvead. 😉[/quote]

Sõber, Sul jäi tyhik puudu.

+17
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina võiksin kirjaoskuse poolest olla üks perekooli keelekorrektor, aga ma ei ole. Ei viitsi. Kedagi kirjavigade pärast ei hurjuta ja vigu ei paranda. Keelekorrektorid käivad mulle närvidele, sest nad segavad teemaarendusi, samas on siis tore kuulda, et kellelgi on neist kasu ja hea meelgi.

Sinu jutuga ma ometi nõus eriti ei ole. Düsgraafiaga ikka iga viga ei seleta, lisaks on düsgraafikutel eriomased vead, mida vastavalt koolitamata pilk ära ei tunne. Perekoolis vabandatakse düsgraafiaga vigu, mis seda ei ole, vaid on tingitud tõepoolest harimatusest. Ei, mind ei häiri need vead. Telefonist tingitud vead ka ei häiri ja ma ei paranda neid. Pigem õiendan ise keelekorrigeerijate kallal. Samas kui keegi hakkab plõksima ja valestikirjutamist kui sellist rumalate põhjendustega välja vabandama, siis vahel sekkun ka. Keelelisi totrusi on perekoolis vahel küll. Samas mitte nii sageli, kui agarad “korrektorid” neid märkavad. Aktiivsed veaparandajad on reeglina ise võrdlemisi viletsa keeleoskusega, mida nende “vigade parandusest” sageli ka selgelt näeb. Tõelised keeleinimesed ei vaevu tühiste vigade kallal närima.

Ei kirjutanudki, et kõik inimesed düsgraafikud ning vead sellest tingitud. Enamik vigu ongi õigekirja oskamatusest, eriti kokku lahku kirjutamise vead.

Mind häirivad rohkem pool eesti ja siis pool inglise keelset segu olevad kirjutised. Samamoodi sõnad veitc, liccalt jne, vot neile peab tähelepanu pöörama.

Kokku-ja lahkukirjutamisvead. 😉

Sõber, Sul jäi tyhik puudu.[/quote]

Sõber, ei jäänud…

+2
-19
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
nyah nyah

Jäi ikka kyll. Kokku- & lahkukirjutamisvead. (Ei viitsi tsitaate kaasa lohistada.)

+12
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jäi ikka kyll. Kokku- & lahkukirjutamisvead. (Ei viitsi tsitaate kaasa lohistada.)

Saa oma y-dest ja &-dest üle. Ausalt. See oli pungiajastul tore mässamine, nüüd mõjub rumalalt. Näitab,et inimene pole võimeline ennast muutma ja on konservatiivselt oma naeruväärsuses kinni.
Ja kas selle puuduva tühikuta muutus sisuliselt minu tegevus mõttetuks?

+6
-19
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jäi ikka kyll. Kokku- & lahkukirjutamisvead. (Ei viitsi tsitaate kaasa lohistada.)

Nyahil on õigus. Ma ütlesin, et kirjutada ta oskab. Pole ta midagi liiga kirjanduslik, lihtsalt arvamused on tal sellised amorfsed, meinstriim ja enamasti mingist teisest ooperist, aga see ei puuduta kirjaoskust. Samas on omapära igaühe inimõigus, pole kellegi asi õiendada, kas keegi kirjutab “pyxid” või “püksid”. Vaba maa.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üldiselt “keelekorrektorid”, siiski segavad teemasid, mistõttu ei saa teemaalgatajad vajalike vastuseid.

A mo meelest ei sega, sest harva, kui mõni keelekorrektor liiga pikalt ja asjassepuutumatult heietab.

Proovin ka alati keelekorrektoritelt õppust võtta, sest seoses teises keelekeskkonnas elamisega on mu eesti keel imelikuks hakanud muutuma.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on ju nii, et pime õpetab kurti nägijaks ja lõpuks pööravad lõputusse vaidlusse tappes teema. Ei meeldi!
Kasutage parem seda.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üldiselt “keelekorrektorid”, siiski segavad teemasid, mistõttu ei saa teemaalgatajad vajalike vastuseid.

Vajalikke. VajaliKKe. Ülievinud viga ja ma ei saagi aru, kuidas nii valesti kirjutada saab. Inimene ei kuule hääliku pikkust?
VajaliKKe, mõistlikke, tegelikke, teaduslikke jne vastuseid.

Küll aga “vajalike vastuste seas polnud õiget” vmt. Kuidas saab nii lihtsaid sõnu valesti kirjutada?

+18
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind häirivad rohkem pool eesti ja siis pool inglise keelset segu olevad kirjutised. Samamoodi sõnad veitc, liccalt jne, vot neile peab tähelepanu pöörama.

Kas sul on puue või lihtsalt teed näo nagu poleks?
Pool eesti ja pool inglise segu sind häirib, aga pool vene ei häiri?

“vot neile peab tähelepanu pöörama” = vene keeles вот.

Või seisneb su loogika selles, et kui nõukogude aeg oli ca 50a juba olnud, siis on vene keelest mingid sõnad nagu ok meie tekstis kasutada? Ja inglise keelt sule koolis ju ei õpetatud….

Või sina oledki see perekooli “keelekorrektor”, kes pooli asju ei tea?

+2
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nende häda on see, et nähes viga -nad nagu kaotavad võime edasi lugeda ning kuigi juba kolmandas vastuses on sellele veale tähelepanu juhitud – siis tuleb neid parandajaid ikka jälle ja jälle. Piisab ühest korrast ju.

+8
0
Please wait...

Postitas:
nyah nyah

Rahu, sõbrad, siin ju ongi tähenäriliste teema.

Vana olijana mäletan, kuidas keegi kena noor inimene tahtis esimest korda elus kanapraadi teha & pidi siis Perekoolis kaebama, et otsing ‘boiler ahjus’ ei andnud asjalikke tulemusi. Jajah, boiler. Ilguti, aga abistati & kypsetatud ta lõpux oma linnu sai. (Iroonilisel viisil on inglise keeles unarsõnana tõesti olemas ka boiler chicken — see kana, mille juba hommikul keema paned, et õhtul suppi saada.)

Teisel korral otsis inimene oma noorepõlve lemmiklauljat, aga nime õigekirja ei teadnud & seega midagi ei leidnud. Oli väga rahul, kui ma pakkusin, et see Itaalia kutumutu võis olla Toto Cutugno.

Kunagi pidin aga pihutäiele põhikooli lõpetajatele rääkima, misjaox tasub õppida seda emakeelt. Kysisin siis, kas nad esimesele kohtamisele lähexid pesemata peaga & vanades dressides. Eiiiii, nagu yhest suust, loomulikult. No aga tänapäeval algab suur jagu suhtlust kirjalikult, olgu see Tinder või tööotsimine, & esmamulje loeb. Väga mõtlikud noored tekkisid. Loodetavasti mõnelegi mõikas.

+25
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kokku- ja lahkukirjutamisvead on jäledad. Miskipärast harrastatakse massiliselt seda, et määr- ja tegusõna kirjutatakse kokku – no millises koolis sellist lollust õpetatakse, miks on see nii massiline?
Olin selleks ajaks kodust äraläinud.
Peaksid pluusile kampsuni pealepanema.
Hakkasin juba siiatulema.
Soovitan vihmavarju väljavõtta.
Jne.
Mul tõesti kaob selliseid värdsõnu lugedes valmisolek sellist kommentaari tõsiselt võtta (tõsiseltvõtta).
Jube.

+24
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Rahu, sõbrad, siin ju ongi tähenäriliste teema.

Vana olijana mäletan, kuidas keegi kena noor inimene tahtis esimest korda elus kanapraadi teha & pidi siis Perekoolis kaebama, et otsing ‘boiler ahjus’ ei andnud asjalikke tulemusi. Jajah, boiler. Ilguti, aga abistati & kypsetatud ta lõpux oma linnu sai. (Iroonilisel viisil on inglise keeles unarsõnana tõesti olemas ka boiler chicken — see kana, mille juba hommikul keema paned, et õhtul suppi saada.)

Teisel korral otsis inimene oma noorepõlve lemmiklauljat, aga nime õigekirja ei teadnud & seega midagi ei leidnud. Oli väga rahul, kui ma pakkusin, et see Itaalia kutumutu võis olla Toto Cutugno.

Kunagi pidin aga pihutäiele põhikooli lõpetajatele rääkima, misjaox tasub õppida seda emakeelt. Kysisin siis, kas nad esimesele kohtamisele lähexid pesemata peaga & vanades dressides. Eiiiii, nagu yhest suust, loomulikult. No aga tänapäeval algab suur jagu suhtlust kirjalikult, olgu see Tinder või tööotsimine, & esmamulje loeb. Väga mõtlikud noored tekkisid. Loodetavasti mõnelegi mõikas.

Ja sina figureerid endast tehtud dokumentaalis (oletame, et esmamulje sinust) paljajalu ning noh.. eee ütleme siis mõõdukalt hooldatud riietuses sellisena, sest…?
Vaata kui keegi teine räägib heast stiilist, esmamuljest jne, siis on see arusaadav, aga kas seda peaksid ka sina tegema?
Ma loodan, et oma ametlikes kirjades sa kirjutad pigem üks võimalus selmet yx v6imalus?

+3
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oli väga rahul, kui ma pakkusin, et see Itaalia kutumutu võis olla Toto Cutugno.

🙂 🙂 🙂

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tihti sõimatakse neid, aga ma olen siit mitu asja õppinud. Viimane asi oli džinn. Ma olen korra elus seda toodet joonud ja kuna pudelil seisab Gin, siis ma nii seda ka kasutaks kirjutades. Nüüd ühes teemas siin seisab, et džinn on korrektne 🙂 On ka veic kasulikumaid avastusi olnud, mida päriselt ka kasutada saan. Džinnist ei pea ilmselt niipea kirjutama.

Tuli sellega seoses meelde anekdoot. Loe nii nagu kirjas 😀

Tuleb mees baari ja küsib: Palun üks gin
Baarman: see pole gin vaid džinn
Mees: Mis te tahate öelda, et minu nimi on siis Džunnar või?

😀

+16
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kokku- ja lahkukirjutamisvead on jäledad. Miskipärast harrastatakse massiliselt seda, et määr- ja tegusõna kirjutatakse kokku – no millises koolis sellist lollust õpetatakse, miks on see nii massiline?
Olin selleks ajaks kodust äraläinud.
Peaksid pluusile kampsuni pealepanema.
Hakkasin juba siiatulema.
Soovitan vihmavarju väljavõtta.
Jne.
Mul tõesti kaob selliseid värdsõnu lugedes valmisolek sellist kommentaari tõsiselt võtta (tõsiseltvõtta).
Jube.

See on PereKooli “hariduse” tulemus. Siin on alati mõnitatud lahku kirjutajaid, nüüd siis kirjutavad nõrgemad igaks juhuks kokku. Kokku kirjutamist nii palju ei ole siin mõnitatud.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üldiselt “keelekorrektorid”, siiski segavad teemasid, mistõttu ei saa teemaalgatajad vajalike vastuseid.

Vajalikke. VajaliKKe. Ülievinud viga ja ma ei saagi aru, kuidas nii valesti kirjutada saab. Inimene ei kuule hääliku pikkust?

VajaliKKe, mõistlikke, tegelikke, teaduslikke jne vastuseid.

Küll aga “vajalike vastuste seas polnud õiget” vmt. Kuidas saab nii lihtsaid sõnu valesti kirjutada?

See on tõesti viimase aja üks häirivamaid vigu, mida eesti keele kirjutamisel tehakse. Umbes samast kategooriast nagu inglise keeles mitte vahet teha there ja their – minu jaoks näitab see inimese väga madalat arengut.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üldiselt “keelekorrektorid”, siiski segavad teemasid, mistõttu ei saa teemaalgatajad vajalike vastuseid.

Vajalikke. VajaliKKe. Ülievinud viga ja ma ei saagi aru, kuidas nii valesti kirjutada saab. Inimene ei kuule hääliku pikkust?

VajaliKKe, mõistlikke, tegelikke, teaduslikke jne vastuseid.

Küll aga “vajalike vastuste seas polnud õiget” vmt. Kuidas saab nii lihtsaid sõnu valesti kirjutada?

See on tõesti viimase aja üks häirivamaid vigu, mida eesti keele kirjutamisel tehakse. Umbes samast kategooriast nagu inglise keeles mitte vahet teha there ja their – minu jaoks näitab see inimese väga madalat arengut.

Oojaaa. Juhtub ka native speakeritel. Aastaid tagasi oli kolleegiks Šoti naine ja aegade lõpuni kirjutas their asemel alati there. Brr.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üldiselt “keelekorrektorid”, siiski segavad teemasid, mistõttu ei saa teemaalgatajad vajalike vastuseid.

Tõsi. Keelenõu jaoks võiks eraldi kleepsuga teema olla.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks näitab madalat taset hoopis igale poole ingliskeelseid sõnu oma lausesse vahele tippida, otsekui oleks ta laup lausa taevani. Mingi totakas änglish eputamine.

Madalat taset näitab see, kui sa ei oska vahet teha. Kes lihtsalt paneb seda “änglishit” ja kes ei viitsi oma mõtet kiirelt ära tõlkida.

Ehk saad kuidagimoodi aru, et on vahe, kas inimene kasutab sõnu “influencer”, “totally out”, “well done” või “make up” (üks on uus meie kasutuses, teised väga vanad) VÕI sõnu “discusting” või “turd”, mis ei ole kumbki rahva kasutusse täna veel läinud.

Aga see sinu “madal tase” on vist hoopis sellest tingitud, et sa seda võõrkeelt üldse ei valda?

+1
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

VÕI sõnu “discusting” või “turd”

? Sõna “disgusting” õigekirjaga läks nüüd pahasti.
Enne kasutamist kontrolli ikka õigekiri üle, sellest ju teema ongi.

+9
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 96 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Tegelikult on keelekorrektorid foorumis toredad