Jälle lahmid. Nii krediitkaardi kui deebetkaardiga saad osta kui varastad või leiad kaardi. Taga on kõigil CCV2 number olemas, nimi on ka. Mis kitsendusi ja asju sa pidevalt käigupealt välja mõtled?
*Netiostud (kaardiandmetega) on võimalik keelata.
* Netiostudel on eraldi limiit, mis pole seoses väljavõetava limiidiga või ülekandelimiidiga. Netiostudel, väljavõetaval rahal ja ülekandelimiidil on kõigil eraldi määratavad päeva- ja kuulimiidid.
* Enamus äppe saab panna igast laekumisest või väljaminekust (ja määrata summa, millest alates) märki andma ehk varastamise korral saab kohe kaardi ka äppist kinni panna.
* Osad netipoed juba nõuavad lisaks kaardiandmetele ka ostu kinnitamist läbi panga või rakenduse.
Jälle lahmid. Nii krediitkaardi kui deebetkaardiga saad osta kui varastad või leiad kaardi. Taga on kõigil CCV2 number olemas, nimi on ka. Mis kitsendusi ja asju sa pidevalt käigupealt välja mõtled?
Käigupealt ei mõtle keegi midagi välja. Iga normaalne inimene seab oma kaardile kohe vajalikud limiidid ja piirangud, kui kaardi kätte saab. Ja väldib sellega ka kõiki võõra inimese poolt tehtavaid oste/makseid, kui tõesti peaks kaardi kaotama nii, et ise ei märkagi kohe. Või keegi kopeerib tema kaardi andmed (mida ka juhtub ja mille eest pangad pidevalt hoiatavad).
Ja väldib sellega ka kõiki võõra inimese poolt tehtavaid oste/makseid, kui tõesti peaks kaardi kaotama nii, et ise ei märkagi kohe.
Kui telefonil on ka peale pandud, et annab igast sissetulekust ja väljaminekust teada siis jah, raha enam tagasi ei saa (kui keegi viipemaksega katsetas pole suur kahju), kui keegi proovis amazonist paarituhande eest tellida ja limiit võimaldas on suurem kahju). Aga vähemalt saab alati koheselt reageerida, pangaga suhelda ja kaart kinni panna. Ei teki olukorda, kus hiljem avastada veidraid väljaminekuid või raha vähem kui peaks.
Krediitkaardiga saab raha tagasi ka, kui õigel ajal märkad bronnitud summat. Sellised tehingud on netipangas võimalik ise tühistada või pangale teada anda.
Ei tea kedagi, kes sellise lollusega tegeleks. Peab ikka paranoiline olema.
Seni peetakse seda lolluseks kuni raha arvelt läinud. Ettevaatlikkus ei ole veel paranoilisus. Nüüd on enamikul juba nutitelefonid, millega saab kiiresti pangaäpis muudatusi teha.
Krediitkaardiga saab raha tagasi ka, kui õigel ajal märkad bronnitud summat. Sellised tehingud on netipangas võimalik ise tühistada või pangale teada anda.
Seda jah, mingid varastatud kaartidega tehtavad kahjud katab pank.
Lisaks – pea kõikjal on viipemaksed ehk tegelikkuses kui isegi keegi proovib poes kaardiga viibata jääb ta ilmselt kaamerasse.
Seni peetakse seda lolluseks kuni raha arvelt läinud. Ettevaatlikkus ei ole veel paranoilisus. Nüüd on enamikul juba nutitelefonid, millega saab kiiresti pangaäpis muudatusi teha.
Oled küll paranoiline. Mis see nutitelefon siia puutub, kõne panka kohe.
Ettevõtte kaardi limiite liigutad samuti iga päev?
Oled küll paranoiline. Mis see nutitelefon siia puutub, kõne panka kohe. Ettevõtte kaardi limiite liigutad samuti iga päev?
Miks kõne panka, kui kõike saab ise teha? Selle ajaga, kuni liinil ootad, saad juba kaardi sulgeda ja kahtlase tehingu tühistamisega alustada. Nutitelefon puutub asjasse küll, sest äpp annab märku, kui midagi pangas toimub. Näed kohe, ükskõik, kus oled, kasvõi metsas marjul. Limiite pole vaja olnud muuta, määrasin alguses kohe kõikide tehingu liikide jaoks sobivad. Jah, ka ettevõtte kaartidele. Aga kui vaja peaks olema, eks siis muudan, mis seal ikka keerulist.
Miks kõne panka, kui kõike saab ise teha? Selle ajaga, kuni liinil ootad, saad juba kaardi sulgeda ja kahtlase tehingu tühistamisega alustada. Nutitelefon puutub asjasse küll, sest äpp annab märku, kui midagi pangas toimub.
Minu äpp on seadistatud ainult raha laekumist teavitama. Nii endal, kui ettevõttel.
Ei tea kedagi, kes sellise lollusega tegeleks. Peab ikka paranoiline olema.
Seni peetakse seda lolluseks kuni raha arvelt läinud. Ettevaatlikkus ei ole veel paranoilisus. Nüüd on enamikul juba nutitelefonid, millega saab kiiresti pangaäpis muudatusi teha.
Kaardiostud on tänapäeval pin2-ga turvatud, ei näe küll varianti, kuidas kaarditehing tavaülekandest ebaturvalisem on.
No kordan veel-see on paranoia, kui kardad koguaeg, et keegi su tagant varastab.
Hm, “paranoiliseks” muutusin ka mina siis, kui enda krediikaardikontol täiesti juhuslikult märkasin mitmesaja euro broneerimist, millega minul mingit pistmist polnud. Polnud enne seda üldse jälginud oma pangaarvet, aga et sain õigel ajal jaole, siis pank seda broneeritud summat sinna netipoodi üle ei kandnud ja peale seda on mul internetimaksed kinni, teengi lahti kui midagi teha tahan.
Eks igaüks ongi mihkel siin teisi paranoiliseks sildistama, kuniks endal paar tonni kaob, küll siis muutub ka ise “paranoiliseks”. Nüüd on mul teavitused ja internetiostud kinni. Ka firmadel on netiostud kinni, sest seal on hoopis suuremad limiidid.
Minul on enda kogemus ja sugulase kogemus. Minul oli bronnitud paar pisikest summat, sulgesin kaardi ja tühistasin tehingud. Sugulane avastas 4000-eurose bronni ühele inglaste reisibüroole. Tema ei käinud ka sageli panga lehel, õnneks sattus õigel ajal ja sai samuti tühistada. Pärast seda tõmbas äpi ja süda rahulikum.
No kordan veel-see on paranoia, kui kardad koguaeg, et keegi su tagant varastab.
No korda pealegi. Sul siis ilmselt pole paranoiat, väga tore. Sa ei lukusta ei kodu- ega ka autouksi kunagi, jalgratta toetad lihtsalt poe ees seina najale, postkastid (nii füüsiline kui digitaalne) on kõigile vabalt avatud. Telefon ega arvuti pole ka salasõnaga kaitstud, igaüks, kes nuppu vajutab, saab igasse seadmesse sisse – et mitte paranoiline paista? Loomulikult kaitsen oma raha parimal moel. Igal moel. Täitsa kama, kui keegi seda vaimuhaiguseks tahab nimetada.
No kordan veel-see on paranoia, kui kardad koguaeg, et keegi su tagant varastab.
Hm, “paranoiliseks” muutusin ka mina siis, kui enda krediikaardikontol täiesti juhuslikult märkasin mitmesaja euro broneerimist, millega minul mingit pistmist polnud. Polnud enne seda üldse jälginud oma pangaarvet, aga et sain õigel ajal jaole, siis pank seda broneeritud summat sinna netipoodi üle ei kandnud ja peale seda on mul internetimaksed kinni, teengi lahti kui midagi teha tahan.
Eks igaüks ongi mihkel siin teisi paranoiliseks sildistama, kuniks endal paar tonni kaob, küll siis muutub ka ise “paranoiliseks”. Nüüd on mul teavitused ja internetiostud kinni. Ka firmadel on netiostud kinni, sest seal on hoopis suuremad limiidid.
Sa räägid kahest erinevast asjast. Krediitkaart on midagi muud kui deebtkaart. Viimasel saab netiostud lubada või keelata, aga tehingud on kaitstud pin2-ga, seega täiesti mõttetu edasi-tagasi sopsida selle lubamise ja keelamisega. Krediitkaart töötab teistmoodi ja midagi sa seal keelata niikuinii ei saa.
No kordan veel-see on paranoia, kui kardad koguaeg, et keegi su tagant varastab.
Mis paranoia see siis on, kui lausa hoidutakse kasutamast kõiki võimalusi, mida pangaäpp pakub?
Sul vist puudub kogemus, kui kaardiandmeid on kuritarvitatud, muidu sa sellist jama siin ei ajaks. Selleks ei pea ise kuidagi ekstra hooletu olema ega kaart sinu vaateväljast lahkuma.
Sa räägid kahest erinevast asjast. Krediitkaart on midagi muud kui deebtkaart. Viimasel saab netiostud lubada või keelata, aga tehingud on kaitstud pin2-ga, seega täiesti mõttetu edasi-tagasi sopsida selle lubamise ja keelamisega. Krediitkaart töötab teistmoodi ja midagi sa seal keelata niikuinii ei saa.
Krediitkaardi omadustega deebetkaardiga saab välismaal netioste täitsa vabalt teha. Piisab vaid kaardi numbrist, nimest ja CSC koodist. Väga paljudes kohtades ei ole siiani mingit muud tuvastust vaja.
Hm, “paranoiliseks” muutusin ka mina siis, kui enda krediikaardikontol täiesti juhuslikult märkasin mitmesaja euro broneerimist, millega minul mingit pistmist polnud. Polnud enne seda üldse jälginud oma pangaarvet, aga et sain õigel ajal jaole, siis pank seda broneeritud summat sinna netipoodi üle ei kandnud ja peale seda on mul internetimaksed kinni, teengi lahti kui midagi teha tahan.
Eks igaüks ongi mihkel siin teisi paranoiliseks sildistama, kuniks endal paar tonni kaob, küll siis muutub ka ise “paranoiliseks”. Nüüd on mul teavitused ja internetiostud kinni. Ka firmadel on netiostud kinni, sest seal on hoopis suuremad limiidid.
Sa tekitasid ühest mõnesaja-eurosest juhtumist, mis lisaks kõigele panga poolt lahendati, endale püsiva tõmblemise iga makse eelselt ja järgselt mingit kinni-lahti keeramist läbi viia. Lisaks utreerid seda põhjendades juba “paari tonni” kaotamise jutuga.
See ongi paranoia (ilma jutumärkideta).
