1. Filipiinid (aga jumala eest mitte Boracay, see oli täielik turistilõks, millel pole Filipiinidega mingit pistmist! Palawan ja Anda olid maapealsed paradiisid!)
2. Nepaal
3. Lõuna-Prantsusmaa
4. Kreeka lõunaosa
Rohkem selliseid reise ei tulegi meelde, mida tahaks “parimate” all nimetada. Reise on palju olnud, aga selliseid sihtkohti, kuhu tahaks tagasi minna, pole peale nende nelja. Kõikidel reisidel olen käinud üksinda.
Egiptuse kohta ei ole mul ka midagi väga head öelda. Käisin küll vaatamas nii püramiide kui ka Kairos muuseumis jms tuuridel. Kokku käinud kaks reisi, kuna lihtsalt hea odav viis natukene akusid laadida. Mis nendes püramiidides siis nii erilist on? Tegelikult võiks olla, aga kohalikud “ärimehed” lörtsivad selle elamuse ära. Varitsevad sind parvedena, pakuvad sulle “kingitust”. Keeldud ja keeldud, lõpuks suruvad selle mõttetu kujukese sulle kätte ja hakkavad ulmesummasid nõudma selle eest. Siis ähvardad turismipolitseinikega ja mõned lasevad jalga, aga ka mitte kõik.
Käisin püramiidis sees ka. Hull pugemine läbi imetillukese tunneli, et näha midagi, mida ma isegi ei näinud, kuna sisse lasti korraga nii suur rahvamass ja seal oli pime. Midagi seal sees pidi olema ja ilmselt oli ka. Mingi muumia, kui õigesti mäletan…
Muuseum oli iseenesest suur ja põnev, aga isegi seal ei pääsenud nendest “ärikatest”. Tahtsid WC-sse minna, küsiti tasu. Seisti lihtsalt ukse peal ees ja nõuti 5 dollarit WC-külastuse eest. Need polnud isegi muuseumi töötajad seal…
Öösel sellelt Kairo tuurilt bussiga Sharmi tagasi sõites taheti meie bussi kaaperdada. Õnneks seal turistibussidega turvamehed kaasas ja midagi ei juhtunud. Hirm oli küll.
Hotell oli õnneks hea ja järgmisel tripil Sharmi püsisimegi ainult hotellialal. Paaril korral käisime Sharmi peal ka, aga seal veidi tsiviliseeritum see värk.
Nii et no ma mõistan täielikult, miks inimesed Egiptusest ei vaimustu.
Kõrbes ATV-dega ringi rallimine oli muidugi äge.
Püramiidid on huvitavad siis, kui nad sind eelnevalt huvitavad, kui sul on nende kohta päris palju eelteadmisi ja sa lähed neid teadmisi sinna illustreerima enda jaoks. Niisama, kui need sind ei huvita, et minna ja jube wau efekt oleks, seda jah mitte. Ärge unustage, et püramiidide ja hauakambrite mõte oli muuhulgas surnukeha ja tema varandus PEITA hauaröövlite (ja mitte ainult) eest. Mitte midagi selle maailma mõttes ilusat luua. Selle pilguga tulebki neid vaadata, mitte oodata sealt gooti katedraale.
Püramiidid ehitati ju 5000 aastat tagasi. See oli Vana riigi alguses, kui juba loobuti nende ehitamisest, sest läks liiga kalliks maksma, ka inimhulkade mõttes, mis oli tööks vajalik. Ja millist administratsiooni nõudis ühe püramiidi ehitus. Seda on raske isegi ette kujutada. Kui lugeda mõne Egiptuse vaarao, nt Ramses II mõnda elulugu ja lugeda, milline melu oli ühe pisikese templikese ehituse ümber (ehitajate linnakud, nende ülalpidamine, paberimajandus, kaubavahetus Indiani välja vajaliku staffi jaoks, transport, õiguslik korraldus, arvepidamine) Ja siis korrutada see, ma ei tea, tuhandetega, et saada aimu, mis oli vajalik püramiidi jaoks. Ja püramiide ei ehitanud orjad, vaid vabad kodanikud, sest nii püha ehituse ehitamist, mille õigsusest sõltus kõigi egiptlaste pöösemine hauatagusesse ellu, ei saanud mitte kuidagi jätta võõramaalastele, st orjadele. Neid pidid ehitama vabad inimesed, neid tuli üleval pidada, hästi toita, vabu päevi ja puhkusi arvestada (seda tõestavad dokumendid). 5000 aastat tagasi, kui Euroopas alles kahte kivi kokku hõõruti ja alles antiikkultuurini veel paartuhat aastat aega oli.
Aga seda kõike on raske tajuda, kui sind ümbritsevad ärimehed ja hordid turiste, kes selat läbi jooksevad ja mingit respekti ei tunne.
Muumiaid iseenesest mulle vahtida ei meeldi. Hoopis huvitavam on lugeda raamatuid kõige selle kohta, kuidas meid uuritakse ja millised hüpoteesid sealt kooruvad ja kuidas siis neid tõestatakse ja ümber lükatakse.
Et igasugused “ärimehed” asja ära rikuvad, seda küll. Mina lasin endale T-särgi teha, kus oli kõhu ja selja peal kirjas nii inglise kui araabia keeles, et “ärge üritage, mina mitte midagi ostan”. Natuke aitas.
Egiptuses olevat veel vägevalt palju igasuguseid veespordi võimalusi. Ei tea, ise pole veel proovinud.
Aga elu parimad reisid on Kataloonias olnud. Sealsed inimesed on lihtsalt nii normaalsed: piisavalt elusad ja kirglikud, samal ajal võtavad tühja-tähja väga rahulikult (mida me võiks neilt õppida), ei ole pealetükkivad, aga samas sotsiaalsed. Lihtsalt nii hea on seal olla, et ma ei nimetaksi seda kõike reisimiseks, vaid kohalolemiseks.