Seltskond on tõesti oluline. Seepärast me viimased kümmekond aastat oleme reisinud mehega kahekesi. Noorematena sai rohkem kambas reisitud. Siis olime ka vaesemad ja reisid ka vastavalt odavamad: autoreisid Euroopasse, ööbimisega kämpingutes, või talvel Soomes suusatamas käimised, 16-kesi mökkis. Soome suusareis oli ok, seal oli lihtne eesmärk: suusatada. Aga paar ühist autoreisi suurema seltskonnaga olid õudselt tüütud. Nimelt see pidev arupidamine, kuhu minna ja mida teha.
Nüüd hakkas sõpradega teema kerima, et läheks kevadel ühte Euroopa suurlinna pikaks nädalalõpuks. Ja juba hakkas vaidlus: mis hotell, kas odavam või kallim; kas äärelinnas või keskel? Milliseid vaatamisväärsusi külastada, kas süüa suvalises kohas või panna mõni soovitatult hea restoran kinni jne. Me juba vaikselt oleme distantseerunud sellest plaanist.
Teema: Teie kõige halvem reisikogemus
Esiteks, araabiamaadesse minnes tuleb õppida kauplema. Teisisõnu: tuleb tulla oma mugavustsoonist välja ja õppida veits suhtlema.
Sinu kirjutisele kirjutan kahe käega alla. Ma ei imestaks, kui ma sind päriselus tunneksin.
Kägu kirjutas:Kas keegi tänapäeval ka veel bussireisidel käib kusagil kaugemal kui Leedu või Soome? Täiesti uskumatu lugeda, et inimesed sõidavad bussireisile Hispaaniasse!!?? Öelge ometi, et see oli 15 aastat tagasi? Tänapäeval lendab ju Ryanair 150 € eest saad edasi-tagasi Barcelonasse.
Võibolla saab tõesti, ainult et kui tahad pagasit ka kaasa võtta, maksad jälle ligi 100 eurot rohkem. Odavuslennud my ass…
No mida on nädalasele reisile niiväga vaja kaasa tassida, et lisaks käsipagasile veel 25kg? Mul spordikoti laadne käsipagas ja sinna mahtus: 15 kleiti, meigikott, aluspesu + veel nipet-näpet. Saab igapäev kaks korda riideid vahetada. Mida veel vaja on? iPadi ning kaamera saab käekotti panna. Saan aru, et osad reisivad sukeldumisvarustusega vms, aga mida tavaline puhkuse või kultuuri turist selle tohutu pagasiga seal teeb? Enda lennukipiletid Itaaliasse ostsin 68€ ning saab ikka vägagi edukalt 300€ ka lennukiga käidud. Võtke kasvõi reisidiilid.ee lahti ja vaadake kui palju pakkumisi sellises hinnaklassis on. Mõni muidugi sõidab siiani bussiga ka Amsterdami, mis sest, et lennukipiletid on kõvasti odavamad. Saan aru, kui tegu on inimesega, kes kardab lendamist või kelle vanus ei luba.
olen palju reisinud (Euroopa/Aasia/Aafrika), aga ausalt ei leidnud ühtegi kogemust, mis oleks halb ja vääriks siinkohal lahtikirjeldamist.
Reisimine on mulle väga oluline elamus, ja teen alati korralikku eeltööd. 90-ndate lõpus sai paar “otse ja omadega” organiseeritud puhkusereisi ka tehtud, aga peagi läksime isetegemisele üle ja alati on väga tore olnud. Ainus linn, mis ei ole meeldinud, on Milano (aga seal olin töö tõttu).
Halvimad kogemused alati seotud charterlendudega. Enamasti kisavate väikelaste tõttu magamata öö. Kõige ebameeldivam cahrter oli seotud NOVATOURSI-ga, kus valisime päevase lennu, et pääseda öisest titekisast. Lend hilines 12 tundi, passisime Tallinna lennujaamas südaööni, hilisõhtul jagati ühe konkreetse puhveti voucehereid. Paraku söödi need kohe tühjaks ( ega lennujaama kohvik tea, et lennukitäis rahvast saab tasuta toiduvoucehereid ), nii et kui järjekord meieni jõudis siis polnud enam isegi vett, toidust rääkimata.
Kõige jahmatavamad oli hilisemad Novatoursi kommentaarid ajakirjanduses, kus räägiti kuidas turiste mitu korda lennujaamas toitlustati ja maksti transpordiarveid. Esimene reisipäev keerati täiesti tuksi ( kohalejõudes lihtsalt magasime esimese päeva maha ) ja ei mingit vabandust kasvõi tasuta mõni kohapealne matka näol.
Germalo kaudu ostsin aastatid tagasi oma ajaloohuvilisele isale Egiptse matka spetsiaalselt valitud “Reis Sergei Stadnikoviga”. Paraku jagati kogu grupp Egiptuses kaheks, minu tagasihoidlik kehva kuulmisega isa sattus kellegi vaikse häälega suvalise giidi gruppi, kus ta ütes, et eriti ei kuunud midagi aga ega mees midagi suurt teadnud kah.
Ta oli pettunud ja mina kehva kogemuse võrra rikkam.
Tingimine ikkagi eestlasel veres pole: olen seda palju pidanud tegema aga tihtipeale kohtab ikka sellist nahhaalsust, et anna õhku. Türgis läksime mehega kahekesi restorani sööma, leppisime hinna ukse peal kokku ( 100eur ), sõime ära ja tuuakse arve 2 x 100eur. Ja siis algas vaidlus teemal, et kokkulepitud hind oli ühele. Kokkulepitud õhtusöögi hind 100 eur / per person, kas pole liiga palju, no muidugi me jäime enda juurde ja rohkem ei maksnud. Aga tegelikkuses ikkagi oli õhtu selle vaidlemise tõttu rikutud.
Suurema reisiseltskonnaga on samuti ebameeldivad kogemused: enamasti ei taheta kohapeal midagi ette võtta peale söömise ja joomise. Kõige hullem kui osa selstskonnast arvab heaks lasta teistel veel kõiksugu restoraniarved või autorenti kinni maksta.
Õnneks on kogu eelpoolkirjeladatu umbes 5% minu reisikogemustest ja juhtunud aastatid tagasi. Viimastel aastatel käime mehega kahekesi, reisifirmasid ei kasuta, paneme oma reisid ise kokku ja tulemus: tahaks ainult veel ja veel reisida.
Koolilõpu ekskursioon Peterburi. Reis oli nii-nii-nii tihedalt täis topitud ekskursioone, et kokkuvõttes ei näinud mitte midagi. Ermitaažist tormasime läbi nii, nagu see oleks olnud sprindivõistlus, mitte ühtegi maali ei mäleta. Ja mis kõige hullem, meile ei jäetud söägipause. Terve pika ekskursioonipäeva jooksul anti suvalises kohas 20 minutit, et minge nüüd ostke süüa. Aga see ei olnud sugugi korralikest söögikohtadest kubiseval tänaval, et mine ja vali. Mingi kahtlane eeslinn oli, kus 10 minutit otsisime kohta ja tuligi juba hakata tagasi minema, süüa paljud ei jõudnudki. Ja me olime veel koolilapsed. Mina õnneks taipasin mingi muuseumi ees pirukamüüjalt kotitäie pirukaid haarata, neid ma siis jagasin näljastele, kes midagi ei olnud saanud. Ma ei tea, miks me kära ei tõstnud.
Soome reisid paraku. See eestlaste vastane massihüsteeria on seal ikka päris suur.
Eks me mõlemad – eestlased ja soomlased, oleme kompleksides ja poliitilistes tõmbetuultes kõvasti peksa saanud rahvas. Ja nüüd siis klähvime vastastikku.
Soome klienditeenindus on peaaegu et alati halb kogemus. Eesti aktsendi tunnevad nad unepealt ka ära.
Halvim kogemus oli minu esimene ja seni viimane bussireis. Käisin reisil Petseri-Pihkva-Novgorod firmaga Reisiring (ettevõte on tänaseks tegevuse lõpetanud) aastal 2011.
Buss oli korralik ja bussijuhid samuti professionaalsed. Majutus samuti väga hea.
Reisi tõrvatilkadeks olid kaks vanemat meest, kes vahetpidamata jõid ning giid, kes tuli reisile täiesti ettevalmistamata.
Üks meestest nägi väga halvasti ning vajas seetõttu liikumisel abi, teine aga rääkis ilmlõpmata roppe anekdoote, mille peale osa naisi meelsasti itsitas ja see andis talle omakorda hoogu juurde. Viin oli neil Eestist kaasa võetud ja Venemaalt osteti sellele ohtrasti lisa. Kumbki mees ei tahtnud eriti kusagil käia ja viimase päeva hommikul hakkasid kohe kojusõitu nõudma. Miks nad üldse reisile tulid, jäigi arusaamatuks.
Giid sõitis Novgorodi esimest korda ja seega oli ehk arusaadavgi, et ta vähe teadis, kuid Petseri kloostris käitus ta nii, et tegi meil põhjalikult margi täis. Kõigepealt olid tal kohalikega ekskursioonid kokkuleppimata. Tormas mööda õue ja sikutas munki kuuest. Lõpuks siis leidis ühe mehe, kes oli nõus meile natuke midagi rääkima. Giid küsis vahetpidamata, kas me siia või sinna võime minna. Mees näitas käega, et see on munkade majandushoov. Kas me sinna võime minna? Ei, see on mungaklooster. Seal on munkade eluruumid. Kas me sinna võime minna? Ei, see on mungaklooster. Seal on kloostri raamatukogu. Kas me sinna võime minna. Proua, saage aru, see ei ole muuseum, see on elav ja töötav klooster. Mungaklooster.
Kõrvalt läksid mööda vene grupid, kes kohalikkude giidide saatel rahulikult jalutasid ja kloostri ajaloost ning tegemistest kenasti kuulda said. Me tahtsime häbi pärast maa alla vajuda.
Olen sama giidi kord hiljem Kadrioru Kunstimuuseumis näinud. Loodetavasti on ta seal terasem.
Mul ei ole otseselt väga halba reisikogemust, aga üks natuke ebameeldiv reis oli Kreetale. Kreekas palju reisinuna on meil sealsete reisidega alati õnneks läinud, kuniks otsustasime, et seekord siis läheme Kreetale. Vale valik oli. Ei meeldi mulle need ülerahvastatud turistilõksud ja kliente petvad apartmendi/restoraniomanikud.
Esimene jama oli Malias asuva hotelli lekkiv katus, sest juhtumisi sadas vihma. Teiseks kõrvalmajas elav noor nolk, kes päevad läbi oma motikat putitas ja meeletut mootorilärmi tegi. Lisaks bensiinihais, mis meie tuppa tungis. Muule jamale lisandusid hallitav külmkapp ja mittesuletavad aknad. Lõpuks, kui saime apartmendi vahetatud mittelekkiva vastu proovis omanik meid rahaga koorida, justkui oleks see meie viga olnud, et katus läbi lasi. Tagatipuks keeldus ta kaardimakse vastuvõtmisest, kuna “kaardimaksed ei toimi”. Alles siis, kui ähvardasime maksmata lahkuda, ilmus laua alt välja kaardimakse aparaat, mis toimis suurepäraselt. Kreeta saar ise oli muidugi ilus, aga ei midagi erilist võrreldes teiste Kreeka saartega. Tagasi me sinna ei lähe.
Eelmisest kirjutajast ajendatuna tahan samuti öelda, et kõigist reisidest on just Kreetal jäänud mulje, et turisti peetakse kõndivaks rahakotiks. Väga nahaalselt üritatakse raha ära võtta.
Eelmisest kirjutajast ajendatuna tahan samuti öelda, et kõigist reisidest on just Kreetal jäänud mulje, et turisti peetakse kõndivaks rahakotiks. Väga nahaalselt üritatakse raha ära võtta.
mina olen Kreetal käinud 3x (omapäi, rendiautoga) ja alati heade muljetega jäänud. Seal on tõesti jubedaid kuurortlinnu, kus ülekaalus kohutavad Briti turistid – aga kui eeltööd teha ja neid kohti vältida, siis nt Hania, Rethimnon, lõunarannik, läänepoolne ots ja saare keskosa (Spili kant) on äärmiselt sümpaatsed.
Minu jaoks oli Kreetal pettumus see, kui palju oli seal venelasi. Mitte et mul otseselt rahvuse vastu midagi oleks, aga lihtsalt see lärmakus ja ebaviisakus teiste inimeste vastu…. 🙁
Tallinki Stockholmi kruiis. Absoluutselt oovastavaim kogemus.
See seltskonnaga reisimise küsimus on meidki palju painanud. Ühest küljest nagu tahaks, et hea kellegagi kasvõi õhtuti poole ööni lobiseda. Oma mehega kahekesi enamus jutte juba räägitud ju 😉 AGA, oleme käinud lühikestel paari-kolmepäevastel matkadel sõpradega koos ja noh, isegi selle lühikese aja jooksul on olnud solvumisi ja hambakiristamisi, sest osa nt olid nõus sööma vaid udupeentes kohtades, milleks teistel raha ei jätkunud. Ja jätkus muudki vaidlemist, kus rahumeelsed kiirelt alla andsid ja leppisid vaikides mittesoovituga. Ja nii me olemegi aastast-aastasse jälle vaaginnud, et keda kaasa kutsuda ja siis ikka järeldusele jõudnud, et vist ei tasu sõbrasuhteid rikkuda, sest ootused reisidele on uskumatult erinevad.
Meie kõige hullem reis oli Sitsiilia, kus esimeseks komituskiviks osutus muidu heade kommentaaridega hotell – toit oli nimelt kohutav ja me pole hullud pirtsutajad. Aga noh, eks me ju ootasime ka ju vähe paremat kulinaarset elamust – Itaalia ikkagi ju. Ok, tiirutasime siis saare peal ringi, kõht tühi, aga päeval kusagil naljalt süüa ei saanud, peale saia ja jäätise. Õhtul hotellis tõsteti jällegi mingi jälkus ette. Alles viimastel õhtutel taipasime linna peale minna ning siis olid lõpuks söögikohad lahti ja sai HEAD süüa. Punkti pani muidugi see, et meid varastati eelviimasel päeval paljaks. See hetk oli meie suur viga see, et kõik elutähtsad asjad olid ühes kotis, nii et teistele õpetuseks – alati jagage asjad mitmesse kohta, kasvõi midagi rinnahoidja vahele. Õnneks passid ja veidi raha oli hotellis sheifis olemas. Aga päris kõva kogemus oli, sest inglise keelt keegi ei osanud tänaval, meil sentigi raha polnud ja hotell teises linnas. Sai nii mõnigi pisar poetatud. Meid päästis lisakindlustus, aga muideks mingi hetk tuli idee minna ka pandimajja, kus oma kuld ära müüa, nii et tasub mingi hinnalisem jubin ikka sõrmes-kaelas hoida.
Mitte kunagi, rõhutan veel kord, mitte kunagi ei tohi pakkida elutähtsaid ravimeid (südamerohud, astmarohud jms) pagasisse, mille ära annad. Sellised asjad, nagu ka väärisesemed ja kergesti purunev elektroonika peab olema alati käsipagasis, inimese endaga koos.
Olen väga palju reisinud, umbes 30 erinevas riigis ja umbes 60 või ka 70 või isegi 80 erinevas paigas või suurlinnas. Aga see pole ka just kõige täpsem, sest suurriikide puhul on sageli tegemist totaalselt erinevate kohtadega, kuigi riik kui selline on üks (näiteks Kanaarid on hoopis midagi muud kui mandri-Hispaania, Moskva on midagi muud kui Pihkva-Petseri või Baikal, jne).
Ma ei saa mitte ühegi reisi kohta väita, et reis oli halb või teenindus (reisikorraldaja, kohapealne hotell-söögikoht jne) oli nii paha, et mitte kunagi enam ei lähe. See mis võibolla ühel hetkel tundub vastumeelne on 30 aastat hiljem eksootika, mida 20 a nooremad kuulavad nagu muistset juttu ja mida ise meenutud nagu põnevat seiklust või, miks mitte,ka kui elukooli.
Eks nördimapanevaid asju on ikka ette tulnud- näiteks üle 20 a tagasi olime Soome reisikorraldaja kaudu Mallorcal ja ei saanud saare tuurile minna, sest see oli rootsikeelse giidiga. Soome oppaja vabandas, et kahjuks polnud soomekeelse jaoks piisavalt tahtjaid. Aga meie sõitsime tol päeval omalkäel rongiga Soller`sse (väkelinn), mis oli omamoodi elamus juba selle 100 a vana rongi tõttu. Kes seal käinud, see teab.See oli veel aeg, kus Eestist otsereise Mallorcale ei tehtud.
80-date alguses Moskvas oli meil toitlustamine suhteliselt nigelas sööklas,mille toidud ja lõhnad olid meie jaoks vastuvõetamatud. Laudade vahel liikus ringi plekist riiulitega käru lükates suur paks vene naine, räpane valge kittel seljas, kärtspunaseks värvitud suu ja juuksed krunniks pealae peal. Ta kojas laudade pealt musti taldrikuid ja sealsamas laua kõrval, kus inimesed veel sõid, kühveldas toidujäätmed palja käega suurde plekk-vanni, mis oli käru ülemisel riiulil. Polnud just eriti hügieeniline vaatepilt, kuid nüüd, üle 30 a hiljem ajab see naerma ja ma ei tahaks selle kogemuse põhjal küll väita, et iialgi enam ei lähe Moskvasse.
Kas keegi tänapäeval ka veel bussireisidel käib kusagil kaugemal kui Leedu või Soome? Täiesti uskumatu lugeda, et inimesed sõidavad bussireisile Hispaaniasse!!?? Öelge ometi, et see oli 15 aastat tagasi? Tänapäeval lendab ju Ryanair 150 € eest saad edasi-tagasi Barcelonasse.
Võibolla saab tõesti, ainult et kui tahad pagasit ka kaasa võtta, maksad jälle ligi 100 eurot rohkem. Odavuslennud my ass…
No aga kui nüüd tegelikult mōelda, siis mis see bussireis nii väga odavam tuleb ? Minu meelest on see ajaliselt väga kulukas, ebamugav ja lisaks ka kallis. Lennukiga on super mugav, ja pole üldse kallis. pagasi hinnaks pole mitte kindlasti 100 eurot vms.
Kas keegi tänapäeval ka veel bussireisidel käib kusagil kaugemal kui Leedu või Soome? Täiesti uskumatu lugeda, et inimesed sõidavad bussireisile Hispaaniasse!!?? Öelge ometi, et see oli 15 aastat tagasi? Tänapäeval lendab ju Ryanair 150 € eest saad edasi-tagasi Barcelonasse.
Tegelikult kui mõelda, siis alles paar aastat tagasi üks mu kaugemalt tuttav pani FB-sse bussireisi pilte Itaaliast. Ega ma ei tea, võib-olla see oli ka nii, et lendas Itaaliasse ja siis kohapeal mingi firma sõidutas neid bussiga ringi.
Ühesõnaga mul siis küsimus, et kas tänapäeval ka veel korraldatakse pikki bussireise ja kes neil käivad ning miks?Mingi ulme peenutseja siia lahti lastud. Ah et tema ei teagi, kas tänapäeval neid ni-i-i j-õ-l-e-d-a-i-d f-u-i-h bussireise korraldatakse nhii khaughethesse khohtadhesse?
Sellist läbi lillede ärapanemist ja enese ego upitamist, kuivõrd palju sina ikka teistest parem oled, on väsitav lugeda.
Igaühele oma, kullake, igaühele oma.
Kahtlen, et ta just ära panna tahtis. On ju endalgi veider mōelda, et korraldatakse selliseid asju. Lennuliiklus on tänaseks juba sama lihtne nagu autoga reisimine. Lihtsalt miljon korda mugavam ja odavam. Ma ei saa aru nendest, kes väidavad et lennukiga nii kallis, ja siis veel see hotell ja mis kōik veel. on siis nii raske internetist osta see lennupilet ja siis otsida ise omale sobiv majutus. Ma olen elus kolm korda käinud sellisel reisil, kus giid ja muud jutud , ja vist ütlen et mitte kunagi ei taha nii enam reisida. Jube tüütu ja igav. Peale seda olen käinud iga aasta reisil nii, et viimase hetke pakkumisega lend plus ise otsin majutuse, ja see hind on tunduvalt parem alati tulnud.
napäeval lendab ju Ryanair 150 € eest saad edasi-tagasi Barcelonasse.
Tegelikult kui mõelda, siis alles paar aastat tagasi üks mu kaugemalt tuttav pani FB-sse bussireisi pilte Itaaliast. Ega ma ei tea, võib-olla see oli ka nii, et lendas Itaaliasse ja siis kohapeal mingi firma sõidutas neid bussiga ringi.
Ühesõnaga mul siis küsimus, et kas tänapäeval ka veel korraldatakse pikki bussireise ja kes neil käivad ning miks?Jah tehakse, jah, käiakse.
Nt minu õde. Bussireis 9 päeva Itaaliasse maksab 300 eurot. Samal aastaajal ei saaks ka Ryanairiga alla 180 pileteid. Majutusi seda enam. Kui oled ostnud lennupiletid, siis sinna juurde tuleb lisada majutus, ekskursioonid. Jah, ise korraldatud või lennukiga reisid on kergemad ja lõbusamad, aga temal üksiemana on bussireis ainus võimalus ilma näha.Nt minu äi-ämm. Äia tervis ei luba lennukiga sõita, aga reisimine meeldib, jällegi ainus variant bussi ja grupiga.
Su õe Itaalia reis ei olnud ju 9 päeva, vaid 4 päeva, sest muul ajal istus ta ju bussis. Ma ise ostsin piletid Ryan-iga (juuni) 97€ eest ning praegu EasyJet-iga 72€. Majutuse ja kõikide muude hindadega olen ka hästi kursis, on täiesti väär väita, et ise ei saa sama hinnaga.
Olen palju reisinud, nii emaga, mehega kui ka lastega ehk siis koos perega. Reisi võiks halvaks teha ainult kellegi haigestumine või ebameldiv õnnetus, oluline on kogu tervik ja suhtumine, et küllap iga asi on millegiks hea. Seetõttu on minu jaoks kõik reisid olnud meeldejäävad ja toredad. Aga viimastel aastatel tõesti ei viitsi enam massidega reisida, pigem käia koos perega. Ei viitsi arvestada erinevate inimestega, vaid tahaks pigem teha seda mida ise tahan teha.
Kõige toredam on olnud reis perega Palangasse ja pojaga Austriasse.
Terve maailma läbi reisinud, kuid türklased ei lähe meelest kui suured petised, valetajad ja rõvedalt suhtuvad naistesse. Seda peamiselt taksodes ja restoranides. Olin koos laste ja abikaasaga, selline tavaline turist, aga pidin lausa vägisi oma raha tagasi võtma, sest korduvalt tehti kolme ja isegi neljakordseid arveid. Kui keegi pere eest välja astub, olenemata kas mees või naine, siis tuleb terve meeste hord teda sõimama. Ükskord viskas üks taksojuht mind kohvriga, sest taksomeeter näitas 16 eurost arvet aga nõuti 60 eurot. Õnneks oli lennujaam ja mu mees tõukas selle mehe eemale ja lubas lennujaama turva kutsuda. Arvet me ei maksnud, aga väga paha tunne jäi.
Seda korduvalt ja korduvalt, kuidas nad turiste petavad. Ei enam Türki, kuigi sai seal käidud erinevates linnades ja kultuur on huvitav.
Mind üllatab, et inimesed lâhevad reisile aga tahavad ikka saada a la musta leiba hommikusöögiks ja mulgiputru lõunaks. Kui minna reisile, tuleb aru saada, et isegi Läti on välismaa ja neil on omad tavad ja kombed, mis pole eestlasele omased. Kui pisiasjad kergelt ärritavad, tuleks teha korralik eeltöö ja selle alusel otsustada, kas see sihtkoht mulle meeldiks. Ma pole suure reisikogemusega aga olen nautinud igat reisi. Eks igal pool on oma head ja vead aga nendest tuleb ôppida. No näiteks, kui ma käisin esimesel reisil, Antigual, hyppas lennujaamas yks tyyp ligi: kas ma vôin teie kotte kanda? Reaalsuses lykkas ta kohvrikâru max 20m ja muidugi soovis ta selle eest tippi. Mul aga peenikest raha ei olnud, pidin andma $20. Eks ma veidi kuri olin küll aga no oma lollus ju ☺️ Ja ôpetuseks ka, edaspidisteks reisideks.
Mina käisin kiirel nädalavahetuse reisil Kreetal. Oli see vist aprilli lôpp, ehk enne suurema turismihooaja algust. Olime kohal 4ööd. Mingit negatiivset kogemust küll ei olnud. Kohalik poeomanik isegi tegi meile poe lahti, oli veel üllatunud, et juba apartmente välja antakse ja oleks siis varem poe hooajaks korda teinud. Rendiauto toodi ukse ette, bussid sôitsid, väga mônus oli????
Reaalsuses lykkas ta kohvrikâru max 20m ja muidugi soovis ta selle eest tippi. Mul aga peenikest raha ei olnud, pidin andma $20.
kui sa teadsid, et sul peenraha pole, siis oleksid võinud keelduda.
kas saanud elus reisida ja kõike jamasid tuleb võtta õpetusena. Meenub, kui sõitsime nõuka ajal Leningradi (Pereburgi) ja käisime mingis tee äärses poekeses – koristaja pesi põrandat ja letti sama kaltsuga. Ema keeras uksel ringi ja tuli tulema. Olen Moskvas kohvikus näinud saialetil tarakani. Uskumatult suur tarakan istus mu kotile Singapuri lennujaamas, brr. Olen kaubelnud nii egiptlaste ja türklastega – kuid , kunagi ei ole sellest tüli tõusnud – vaid pooled on lõpuks tehinguga rahule jäänud. Jeruusalemmas Kolgata teel taheti mehel rahakott näpata – säh sul püha paiku.
Tegemist pole otseselt halvima reisikogemusega, aga hiljutisel reisil Kreetale toimus selline ebameeldiv vahejuhtum, kus ma jätsin esimesel õhtul oma väärtuslikud asjad kõik hotellituppa ja läksin kiirustades sööma, sest söögiaja lõppemiseni olid loetud minutid. Kui tagasi hotellituppa naasin, siis hommikul avastasin, et rahakotist on 150 eurot puudu. Mul oli 500 eurot 50 rahatähtedes ja ju siis üks tegelane arvas, et ma ei märka, kui kolm viiekümnekat on puudu. Aga muidu Kreeka ja kreetalased jätsid hea mulje. Väga abivalmid on nad. Aga eks seda sisseviskajatega tegelemist oli ka palju.
Minu halvim kogemus on seotud seltskonnaga, kellega läksin. Naiste seltskond. Tundsin neid enne reisi ja polnud iseloomujooni näinud, mis reisil välja lõid. Pärast reisi enam ei suhtle, ei suuda.
Reaalsuses lykkas ta kohvrikâru max 20m ja muidugi soovis ta selle eest tippi. Mul aga peenikest raha ei olnud, pidin andma $20.
kui sa teadsid, et sul peenraha pole, siis oleksid võinud keelduda.
Või naeratades tänada ning oma kohvrikäruga ise edasi kõndida. Said ju isegi aru, et sind tüssati.
Soome reisid paraku. See eestlaste vastane massihüsteeria on seal ikka päris suur.
Eks me mõlemad – eestlased ja soomlased, oleme kompleksides ja poliitilistes tõmbetuultes kõvasti peksa saanud rahvas. Ja nüüd siis klähvime vastastikku.Soome klienditeenindus on peaaegu et alati halb kogemus. Eesti aktsendi tunnevad nad unepealt ka ära.
Mina küll Soomes käies pole midagi sellist märganud. Käisin viimati juunis, kõik oli rahulik, ei mingit klähvimist. Varem käies oli H ja M-is koguni eesti teenindaja, aga ma käin ikka mujal ka, kohvikutes, restoranides, muuseumis, lõbustusasustustes, pole mingit jama ette tulnud. Küll aga hakkas siin lugedes õudne, inimesed nii rahulikult räägivad, kuidas rongis oleks peaaegu peksa saanud, teatri garderoobitädiga oli mingi intsident (mida ma isegi ette ei kujuta), Euroopas varastatakse paljaks ja Aasias tüssatakse. Ma sain aru, et Aasiasse ma ei saa minna, sest ma absoluutselt ei taha kaubelda ega tingida. Ameerikasse ka ei saa minna, sest seal ostad lennupileti, aga lennukile ikka ei pääse.
Halvad kogemused on mul seotud kooliaegsete ekskursioonidega, kus ööbisime kohtades, mida võiks ausalt peldikuteks nimetada, lisaks pikemal bussireisis bussis ööbimine (kohutav) ja buss on ka reisidel kaks korda katki läinud (ka väga halb). Aga muidugi oleks palju hullem, kui mind paljaks varastataks või muu kuriteo ohvriks langeksin või tervis reisil alt veaks.
Seda olen ka kogenud, kus seltskonnas tekivad lahkhelid ja ega see meeldiv ei ole. Millegipärast lähevad paljud inimesed reisidel kergesti närvi ja loomulikult meeldib mulle ikkagi vaatamisväärsusi külastada, osa jälle tahavad hoopis šopata ja samuti tekivad probleemid sellest, kui kaua ja mis järjekorras ikka eri objekte vaatamas käia, kus süüa jms. Mu meelest on mõistlik neil hetkedel lihtsalt väiksemateks gruppideks jaguneda, aga samas on reisil alati oht ka ära eksida ja see tekitab samuti stressi. Mina olen halb orienteeruja ja mitu korda eksinud olnud, aga kaardi ja heade inimeste abiga olen ikka koju jõudnud. Mulle meeldib üldiselt reisida, kuigi ma pole just ilmarändur, aga siit eriti just neist ohtlikest intsidentidest ja vargustest lugedes hakkas ikka päris õudne.
Minul on nii olnud, et kuskil lõunamaades paaril reisil juhtus nii, et pask tuli lahti. Kõht ei sallinud kuidagi võõramaist bakerit-Aasia, Egiptus jneJa mitte ainult kõht lahti vaid ka iiveldus kõhuvalud
Kujutage nüüd ette reisi, kus kõik heas tujus käivad ekskursjoonidel ja sa hommikul mõtled, kas riskida või mitte nii halb on olla. Ja pigem reisist on saanud piinareis, mitte puhkuse reis
Olen ka läinud lennukisse (10 tundi sõitu) mõeldes, et kas pean vastu või mitte.
sellest paarist negatiivsest näitest tekkis lausa reisikartus ja esimese asjana uurisin kas haigla on lähedal…
Seega imestan alati neid inimesi, kes haigena lähevad reisile või läbi häda reisi ära teevad ja väikest palavikku
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
