Teema: Teie kõige halvem reisikogemus

Seltskond on tõesti oluline. Seepärast me viimased kümmekond aastat oleme reisinud mehega kahekesi. Noorematena sai rohkem kambas reisitud. Siis olime ka vaesemad ja reisid ka vastavalt odavamad: autoreisid Euroopasse, ööbimisega kämpingutes, või talvel Soomes suusatamas käimised, 16-kesi mökkis. Soome suusareis oli ok, seal oli lihtne eesmärk: suusatada. Aga paar ühist autoreisi suurema seltskonnaga olid õudselt tüütud. Nimelt see pidev arupidamine, kuhu minna ja mida teha.
Nüüd hakkas sõpradega teema kerima, et läheks kevadel ühte Euroopa suurlinna pikaks nädalalõpuks. Ja juba hakkas vaidlus: mis hotell, kas odavam või kallim; kas äärelinnas või keskel? Milliseid vaatamisväärsusi külastada, kas süüa suvalises kohas või panna mõni soovitatult hea restoran kinni jne. Me juba vaikselt oleme distantseerunud sellest plaanist.

#1809125:

Kägu kirjutas:Kas keegi tänapäeval ka veel bussireisidel käib kusagil kaugemal kui Leedu või Soome? Täiesti uskumatu lugeda, et inimesed sõidavad bussireisile Hispaaniasse!!?? Öelge ometi, et see oli 15 aastat tagasi? Tänapäeval lendab ju Ryanair 150 € eest saad edasi-tagasi Barcelonasse.

Võibolla saab tõesti, ainult et kui tahad pagasit ka kaasa võtta, maksad jälle ligi 100 eurot rohkem. Odavuslennud my ass…

No mida on nädalasele reisile niiväga vaja kaasa tassida, et lisaks käsipagasile veel 25kg? Mul spordikoti laadne käsipagas ja sinna mahtus: 15 kleiti, meigikott, aluspesu + veel nipet-näpet. Saab igapäev kaks korda riideid vahetada. Mida veel vaja on? iPadi ning kaamera saab käekotti panna. Saan aru, et osad reisivad sukeldumisvarustusega vms, aga mida tavaline puhkuse või kultuuri turist selle tohutu pagasiga seal teeb? Enda lennukipiletid Itaaliasse ostsin 68€ ning saab ikka vägagi edukalt 300€ ka lennukiga käidud. Võtke kasvõi reisidiilid.ee lahti ja vaadake kui palju pakkumisi sellises hinnaklassis on. Mõni muidugi sõidab siiani bussiga ka Amsterdami, mis sest, et lennukipiletid on kõvasti odavamad. Saan aru, kui tegu on inimesega, kes kardab lendamist või kelle vanus ei luba.

Halvimad kogemused alati seotud charterlendudega. Enamasti kisavate väikelaste tõttu magamata öö. Kõige ebameeldivam cahrter oli seotud NOVATOURSI-ga, kus valisime päevase lennu, et pääseda öisest titekisast. Lend hilines 12 tundi, passisime Tallinna lennujaamas südaööni, hilisõhtul jagati ühe konkreetse puhveti voucehereid. Paraku söödi need kohe tühjaks ( ega lennujaama kohvik tea, et lennukitäis rahvast saab tasuta toiduvoucehereid ), nii et kui järjekord meieni jõudis siis polnud enam isegi vett, toidust rääkimata.
Kõige jahmatavamad oli hilisemad Novatoursi kommentaarid ajakirjanduses, kus räägiti kuidas turiste mitu korda lennujaamas toitlustati ja maksti transpordiarveid. Esimene reisipäev keerati täiesti tuksi ( kohalejõudes lihtsalt magasime esimese päeva maha ) ja ei mingit vabandust kasvõi tasuta mõni kohapealne matka näol.

Germalo kaudu ostsin aastatid tagasi oma ajaloohuvilisele isale Egiptse matka spetsiaalselt valitud “Reis Sergei Stadnikoviga”. Paraku jagati kogu grupp Egiptuses kaheks, minu tagasihoidlik kehva kuulmisega isa sattus kellegi vaikse häälega suvalise giidi gruppi, kus ta ütes, et eriti ei kuunud midagi aga ega mees midagi suurt teadnud kah.
Ta oli pettunud ja mina kehva kogemuse võrra rikkam.

Tingimine ikkagi eestlasel veres pole: olen seda palju pidanud tegema aga tihtipeale kohtab ikka sellist nahhaalsust, et anna õhku. Türgis läksime mehega kahekesi restorani sööma, leppisime hinna ukse peal kokku ( 100eur ), sõime ära ja tuuakse arve 2 x 100eur. Ja siis algas vaidlus teemal, et kokkulepitud hind oli ühele. Kokkulepitud õhtusöögi hind 100 eur / per person, kas pole liiga palju, no muidugi me jäime enda juurde ja rohkem ei maksnud. Aga tegelikkuses ikkagi oli õhtu selle vaidlemise tõttu rikutud.

Suurema reisiseltskonnaga on samuti ebameeldivad kogemused: enamasti ei taheta kohapeal midagi ette võtta peale söömise ja joomise. Kõige hullem kui osa selstskonnast arvab heaks lasta teistel veel kõiksugu restoraniarved või autorenti kinni maksta.

Õnneks on kogu eelpoolkirjeladatu umbes 5% minu reisikogemustest ja juhtunud aastatid tagasi. Viimastel aastatel käime mehega kahekesi, reisifirmasid ei kasuta, paneme oma reisid ise kokku ja tulemus: tahaks ainult veel ja veel reisida.

Soome reisid paraku. See eestlaste vastane massihüsteeria on seal ikka päris suur.
Eks me mõlemad – eestlased ja soomlased, oleme kompleksides ja poliitilistes tõmbetuultes kõvasti peksa saanud rahvas. Ja nüüd siis klähvime vastastikku.

Soome klienditeenindus on peaaegu et alati halb kogemus. Eesti aktsendi tunnevad nad unepealt ka ära.

Mul ei ole otseselt väga halba reisikogemust, aga üks natuke ebameeldiv reis oli Kreetale. Kreekas palju reisinuna on meil sealsete reisidega alati õnneks läinud, kuniks otsustasime, et seekord siis läheme Kreetale. Vale valik oli. Ei meeldi mulle need ülerahvastatud turistilõksud ja kliente petvad apartmendi/restoraniomanikud.
Esimene jama oli Malias asuva hotelli lekkiv katus, sest juhtumisi sadas vihma. Teiseks kõrvalmajas elav noor nolk, kes päevad läbi oma motikat putitas ja meeletut mootorilärmi tegi. Lisaks bensiinihais, mis meie tuppa tungis. Muule jamale lisandusid hallitav külmkapp ja mittesuletavad aknad. Lõpuks, kui saime apartmendi vahetatud mittelekkiva vastu proovis omanik meid rahaga koorida, justkui oleks see meie viga olnud, et katus läbi lasi. Tagatipuks keeldus ta kaardimakse vastuvõtmisest, kuna “kaardimaksed ei toimi”. Alles siis, kui ähvardasime maksmata lahkuda, ilmus laua alt välja kaardimakse aparaat, mis toimis suurepäraselt. Kreeta saar ise oli muidugi ilus, aga ei midagi erilist võrreldes teiste Kreeka saartega. Tagasi me sinna ei lähe.

#1973302:

Eelmisest kirjutajast ajendatuna tahan samuti öelda, et kõigist reisidest on just Kreetal jäänud mulje, et turisti peetakse kõndivaks rahakotiks. Väga nahaalselt üritatakse raha ära võtta.

mina olen Kreetal käinud 3x (omapäi, rendiautoga) ja alati heade muljetega jäänud. Seal on tõesti jubedaid kuurortlinnu, kus ülekaalus kohutavad Briti turistid – aga kui eeltööd teha ja neid kohti vältida, siis nt Hania, Rethimnon, lõunarannik, läänepoolne ots ja saare keskosa (Spili kant) on äärmiselt sümpaatsed.

Tallinki Stockholmi kruiis. Absoluutselt oovastavaim kogemus.

Mitte kunagi, rõhutan veel kord, mitte kunagi ei tohi pakkida elutähtsaid ravimeid (südamerohud, astmarohud jms) pagasisse, mille ära annad. Sellised asjad, nagu ka väärisesemed ja kergesti purunev elektroonika peab olema alati käsipagasis, inimese endaga koos.

Kägu kirjutas:

Kas keegi tänapäeval ka veel bussireisidel käib kusagil kaugemal kui Leedu või Soome? Täiesti uskumatu lugeda, et inimesed sõidavad bussireisile Hispaaniasse!!?? Öelge ometi, et see oli 15 aastat tagasi? Tänapäeval lendab ju Ryanair 150 € eest saad edasi-tagasi Barcelonasse.

Võibolla saab tõesti, ainult et kui tahad pagasit ka kaasa võtta, maksad jälle ligi 100 eurot rohkem. Odavuslennud my ass…

No aga kui nüüd tegelikult mōelda, siis mis see bussireis nii väga odavam tuleb ? Minu meelest on see ajaliselt väga kulukas, ebamugav ja lisaks ka kallis. Lennukiga on super mugav, ja pole üldse kallis. pagasi hinnaks pole mitte kindlasti 100 eurot vms.

Kägu kirjutas:

napäeval lendab ju Ryanair 150 € eest saad edasi-tagasi Barcelonasse.
Tegelikult kui mõelda, siis alles paar aastat tagasi üks mu kaugemalt tuttav pani FB-sse bussireisi pilte Itaaliast. Ega ma ei tea, võib-olla see oli ka nii, et lendas Itaaliasse ja siis kohapeal mingi firma sõidutas neid bussiga ringi.
Ühesõnaga mul siis küsimus, et kas tänapäeval ka veel korraldatakse pikki bussireise ja kes neil käivad ning miks?

Jah tehakse, jah, käiakse.
Nt minu õde. Bussireis 9 päeva Itaaliasse maksab 300 eurot. Samal aastaajal ei saaks ka Ryanairiga alla 180 pileteid. Majutusi seda enam. Kui oled ostnud lennupiletid, siis sinna juurde tuleb lisada majutus, ekskursioonid. Jah, ise korraldatud või lennukiga reisid on kergemad ja lõbusamad, aga temal üksiemana on bussireis ainus võimalus ilma näha.

Nt minu äi-ämm. Äia tervis ei luba lennukiga sõita, aga reisimine meeldib, jällegi ainus variant bussi ja grupiga.

Su õe Itaalia reis ei olnud ju 9 päeva, vaid 4 päeva, sest muul ajal istus ta ju bussis. Ma ise ostsin piletid Ryan-iga (juuni) 97€ eest ning praegu EasyJet-iga 72€. Majutuse ja kõikide muude hindadega olen ka hästi kursis, on täiesti väär väita, et ise ei saa sama hinnaga.

Terve maailma läbi reisinud, kuid türklased ei lähe meelest kui suured petised, valetajad ja rõvedalt suhtuvad naistesse. Seda peamiselt taksodes ja restoranides. Olin koos laste ja abikaasaga, selline tavaline turist, aga pidin lausa vägisi oma raha tagasi võtma, sest korduvalt tehti kolme ja isegi neljakordseid arveid. Kui keegi pere eest välja astub, olenemata kas mees või naine, siis tuleb terve meeste hord teda sõimama. Ükskord viskas üks taksojuht mind kohvriga, sest taksomeeter näitas 16 eurost arvet aga nõuti 60 eurot. Õnneks oli lennujaam ja mu mees tõukas selle mehe eemale ja lubas lennujaama turva kutsuda. Arvet me ei maksnud, aga väga paha tunne jäi.
Seda korduvalt ja korduvalt, kuidas nad turiste petavad. Ei enam Türki, kuigi sai seal käidud erinevates linnades ja kultuur on huvitav.

Mina käisin kiirel nädalavahetuse reisil Kreetal. Oli see vist aprilli lôpp, ehk enne suurema turismihooaja algust. Olime kohal 4ööd. Mingit negatiivset kogemust küll ei olnud. Kohalik poeomanik isegi tegi meile poe lahti, oli veel üllatunud, et juba apartmente välja antakse ja oleks siis varem poe hooajaks korda teinud. Rendiauto toodi ukse ette, bussid sôitsid, väga mônus oli😊

kas saanud elus reisida ja kõike jamasid tuleb võtta õpetusena. Meenub, kui sõitsime nõuka ajal Leningradi (Pereburgi) ja käisime mingis tee äärses poekeses – koristaja pesi põrandat ja letti sama kaltsuga. Ema keeras uksel ringi ja tuli tulema. Olen Moskvas kohvikus näinud saialetil tarakani. Uskumatult suur tarakan istus mu kotile Singapuri lennujaamas, brr. Olen kaubelnud nii egiptlaste ja türklastega – kuid , kunagi ei ole sellest tüli tõusnud – vaid pooled on lõpuks tehinguga rahule jäänud. Jeruusalemmas Kolgata teel taheti mehel rahakott näpata – säh sul püha paiku.

Minu halvim kogemus on seotud seltskonnaga, kellega läksin. Naiste seltskond. Tundsin neid enne reisi ja polnud iseloomujooni näinud, mis reisil välja lõid. Pärast reisi enam ei suhtle, ei suuda.

Kägu kirjutas:

Soome reisid paraku. See eestlaste vastane massihüsteeria on seal ikka päris suur.
Eks me mõlemad – eestlased ja soomlased, oleme kompleksides ja poliitilistes tõmbetuultes kõvasti peksa saanud rahvas. Ja nüüd siis klähvime vastastikku.

Soome klienditeenindus on peaaegu et alati halb kogemus. Eesti aktsendi tunnevad nad unepealt ka ära.

Mina küll Soomes käies pole midagi sellist märganud. Käisin viimati juunis, kõik oli rahulik, ei mingit klähvimist. Varem käies oli H ja M-is koguni eesti teenindaja, aga ma käin ikka mujal ka, kohvikutes, restoranides, muuseumis, lõbustusasustustes, pole mingit jama ette tulnud. Küll aga hakkas siin lugedes õudne, inimesed nii rahulikult räägivad, kuidas rongis oleks peaaegu peksa saanud, teatri garderoobitädiga oli mingi intsident (mida ma isegi ette ei kujuta), Euroopas varastatakse paljaks ja Aasias tüssatakse. Ma sain aru, et Aasiasse ma ei saa minna, sest ma absoluutselt ei taha kaubelda ega tingida. Ameerikasse ka ei saa minna, sest seal ostad lennupileti, aga lennukile ikka ei pääse.
Halvad kogemused on mul seotud kooliaegsete ekskursioonidega, kus ööbisime kohtades, mida võiks ausalt peldikuteks nimetada, lisaks pikemal bussireisis bussis ööbimine (kohutav) ja buss on ka reisidel kaks korda katki läinud (ka väga halb). Aga muidugi oleks palju hullem, kui mind paljaks varastataks või muu kuriteo ohvriks langeksin või tervis reisil alt veaks.
Seda olen ka kogenud, kus seltskonnas tekivad lahkhelid ja ega see meeldiv ei ole. Millegipärast lähevad paljud inimesed reisidel kergesti närvi ja loomulikult meeldib mulle ikkagi vaatamisväärsusi külastada, osa jälle tahavad hoopis šopata ja samuti tekivad probleemid sellest, kui kaua ja mis järjekorras ikka eri objekte vaatamas käia, kus süüa jms. Mu meelest on mõistlik neil hetkedel lihtsalt väiksemateks gruppideks jaguneda, aga samas on reisil alati oht ka ära eksida ja see tekitab samuti stressi. Mina olen halb orienteeruja ja mitu korda eksinud olnud, aga kaardi ja heade inimeste abiga olen ikka koju jõudnud. Mulle meeldib üldiselt reisida, kuigi ma pole just ilmarändur, aga siit eriti just neist ohtlikest intsidentidest ja vargustest lugedes hakkas ikka päris õudne.