Ühtin ka viimasega. Samad hädad, kõht ei salli bakerit ja mitte põhi ei lähe ära, vaid lausa kõhuvalud.
Sellest on lausa nn reisihirm saanud kui keegi kuskile “dzunglisse” kutsub
Hommikul kui ütled reisikaaslastele, et ma olen hotellis te käige päev väljas vaatavad veidi imelikult, kui ei julge “riski” võtta. Hirmud on kutsunud esile ka enne reisile uurimist “kas haiglad on kuskil lähedal” jne?Arvan, et ükski reisja ei mõtle selle peale.
Olen olnud olukorras, kus tulin Indiast, oli olukord juba väga imelik juba lennujaama sõites. Lennujaamas hakkas täiesti paha-oleks nagu mega palavik, aga kraadiklaas ei näita midagi. Lend veel hilines ka Soome. Oli mõte, et lähen tagasi kuskile hotelli et magada saaks..loobun lennust nägin juba hirmu, et nõuan hädamaandumist tervise tõttu!.Lennul lõpuks sõna otseses mõttes lugesin tunde. Kui Soomes olin ja 20c pakast vastas oli see kõhuvalu ja olek nagu sekundiga pühitud!
Euroopa on samas minu jaoks piisavalt turvaline, et selliseid “hirme ” ei teki
Teema: Teie kõige halvem reisikogemus
Nõukaajal Gruusiast tagasiteel sõitsime bussiga lennujaama (grupireis), mind tabas just siis kõhulahtisus. Pidin mitmeid kordi laskma bussi kinni pidada ja bussi kõrvale maanteele pasandama. Siis bussides WC-sid veel ei olnud. Lennukis ei olnud enam hullu, ju sain tühjaks. Huvitav, kas lennukites olid siis WC-d?
Soome reisid paraku. See eestlaste vastane massihüsteeria on seal ikka päris suur.
Eks me mõlemad – eestlased ja soomlased, oleme kompleksides ja poliitilistes tõmbetuultes kõvasti peksa saanud rahvas. Ja nüüd siis klähvime vastastikku.Soome klienditeenindus on peaaegu et alati halb kogemus. Eesti aktsendi tunnevad nad unepealt ka ära.
Mina küll Soomes käies pole midagi sellist märganud. Käisin viimati juunis, kõik oli rahulik, ei mingit klähvimist. Varem käies oli H ja M-is koguni eesti teenindaja, aga ma käin ikka mujal ka, kohvikutes, restoranides, muuseumis, lõbustusasustustes, pole mingit jama ette tulnud. Küll aga hakkas siin lugedes õudne, inimesed nii rahulikult räägivad, kuidas rongis oleks peaaegu peksa saanud, teatri garderoobitädiga oli mingi intsident (mida ma isegi ette ei kujuta), Euroopas varastatakse paljaks ja Aasias tüssatakse. Ma sain aru, et Aasiasse ma ei saa minna, sest ma absoluutselt ei taha kaubelda ega tingida. Ameerikasse ka ei saa minna, sest seal ostad lennupileti, aga lennukile ikka ei pääse.
Halvad kogemused on mul seotud kooliaegsete ekskursioonidega, kus ööbisime kohtades, mida võiks ausalt peldikuteks nimetada, lisaks pikemal bussireisis bussis ööbimine (kohutav) ja buss on ka reisidel kaks korda katki läinud (ka väga halb). Aga muidugi oleks palju hullem, kui mind paljaks varastataks või muu kuriteo ohvriks langeksin või tervis reisil alt veaks.
Seda olen ka kogenud, kus seltskonnas tekivad lahkhelid ja ega see meeldiv ei ole. Millegipärast lähevad paljud inimesed reisidel kergesti närvi ja loomulikult meeldib mulle ikkagi vaatamisväärsusi külastada, osa jälle tahavad hoopis šopata ja samuti tekivad probleemid sellest, kui kaua ja mis järjekorras ikka eri objekte vaatamas käia, kus süüa jms. Mu meelest on mõistlik neil hetkedel lihtsalt väiksemateks gruppideks jaguneda, aga samas on reisil alati oht ka ära eksida ja see tekitab samuti stressi. Mina olen halb orienteeruja ja mitu korda eksinud olnud, aga kaardi ja heade inimeste abiga olen ikka koju jõudnud. Mulle meeldib üldiselt reisida, kuigi ma pole just ilmarändur, aga siit eriti just neist ohtlikest intsidentidest ja vargustest lugedes hakkas ikka päris õudne.
Ma pole viimased 3 aastat Soomes enam käinud, aga kui viimati käisin 2014. aastal, siis vihastasin ikka küll. Neil oli siis vist just see põlissoomlaste liikumine väga populaarne ja kogu võõraviha valati eestlaste peale välja.
Soomlaste rassismist eestlaste suhtes on mitmed Eesti ettevõtjad teles avalikult rääkinud, ei ole see nüüd küll mingi uudis.
Mina ei ole Soomest saadud klienditeenindusega rahule jäänud. Eriti Helsingi ja Turu ümbruse klienditeenindusega. Nipsakad on nad, üleolevad, küsimustele ammendavalt vastata ei viitsi. Kondiitriärides müüakse poolkuivanud tooteid. Kui võimalik, siis mina väldin Soomet.
Käisin Milanos paar aastat tagasi talvel. Kahjuks ise sai väga halb aeg valitud. Sooja oli umbes 7 kraadi ja päike paistis, aga päev otsa ringi kõndides olid sõrmed-varbad lõpuks ikka täitsa läbikülmunud. Vaadata seal kahjuks võrreldes teiste selliste populaarsete linnadega oli vähe. Söögikohta oli väga raske leida, kõik olid rahvast täis või suletud. Rahvamassid olid igal tänaval ja igas poes, lõpuks tüütas see inimeste vahel pressimine ära. Uusaastaööl ilutulestikku linnas ei lastud, klubid olid suletud. Hotell oli muidu normaalne, aga hommikusöök oli erinevalt lubatust kesine ja pidi pool tundi seisma järjekorras, mis ulatus fuajeesse. Reisi ei teinud paremaks ka see, et mul oli enamasti õhtuti kohutavalt halb olla. Ei tea, kas toidust või millest, aga kogu see reis oleks võinud olemata olla. Seltskond oli õnneks väga hea.
Lõunamaast ja kõhutõvest – võimalik tõesti, et mõnel lööb juba sealne toit või õhustik iseenesest kõhu lahti. Aga enamasti on point selles, et inimesed ei saa aru, kui oluline on sealmail hügieen. Aafrikas panin tähele, et mitte ükski kohalik ei vaata mitte söögi poole ka enne kui pole korralikult käsi pesnud. Isegi mitte ühte küpsist ei võeta pesemata kätega. Kraanivesi on seal reeglina joogiks kõlbmatu ja seda ei tohi kasutada isegi hammaste pesemiseks.
Mina olen kaks korda Aafrikas käinud ja kõhutõbe pole saanud – samas ma ei läheks sinna pere ja lastega, sest ma pole kindel, kas nemad suudavad nii ranget hügieeni järgida.
Kohalikud kombed on need, millega olen kõige rohkem puusse pannud. Nt esimest korda USAs käies ei taibanud ma, et väljas söömas käies tuleb jootraha ALATI jätta. Ma ikka jätsin siis, kui olin teenindusega ülimalt rahul. Hiljem selgitati, miks jootrahal on seal suurem roll kui Eestis. Lõunapoolsemates maades olen algul ka kirikuuste taha jäänud, sest mul ei olnud piisavalt katvad riided. No ei mõelnud sellele, et säärase palavusega pikki varrukaid ja põlvi katvat riietust kanda. Nüüd jälle targem.
Teine teema on see, et halva reisikogemue võib saada ka sellest, kui ei tea, mida teha või mis on üldse võimalused. Olen paar korda proovinud selliseid “lähen kohale ja siis vaatan” reisikesi, aga mulle sobib enne seda tüüpi artikleid lugeda https://www.novatours.ee/uudised/10-soovitust–mida-teha-kreeta-saarel?id=2921 mingeid mõtteid koguda ja seejärel plaan paika panna.
Minu kõige halvem reis oli üks Rootsi kruiis. Otsustasin oma sünnipäeval perega minna ja vahelduseks sviidi võtta. Suvine aeg ja kõik pidi sulnis ja päikeseline olema. Tegelikkuses oli nii minnes kui tulles torm, ilm oli pilves, vihma sadas ja mina olin 40 tundi magamata, laev kõikus vasakule ja paremale, alkohol ka pähe ei hakanud, erihommikusöögil suutsin ainult tassi kohvi ja natuke munaputru sisse pressida. Koju jõudes magasin 2 päeva seda imelist kruiisi välja.
Vaat, minu teema!
Kõige jubadam reis aastal 2015 Soome. Olen jah selline eestlane, kes polnud ennem Soomes reisimas käinud. Vaid läbisõidul. OK, saan aru, et bussireis ja meid hoiatati, et väga mugav olema ei saa…
Tegelikkus üeltas halvimadki ootused. Esimese öö veetsime kämpingus, kus olis 2-korruselised 60 sm laiused narid, mis ähvardasid väiksemagi liigutuse peale alla kukkuda. Meie kämpingu taga oli suus sipelgapesa, seega ei saanud seal üldse magada.
Teine öö oli vähe viisakam majutus, aga lubatud sauna ei saanud. Toodi põhjenduseks, et oleme hooaja viimane grupp ja kõik koristatud. Telekakanalid olid välja lülitatud. Minu mees kui kirglik spordihuviline jäi ilma elamuseta ( Gerd Kanter vist võistles). Halvim uudis oli aga kinnipandud söögikoht. Kuna bussijuhil oli “kaart täis sõidetud”, ei saanud ta meid enam ka lähimasse asulasse sõidutada. Kuna meil mehega polnud konkreetselt mitte midagi süüa, kõmpisime lähimasse linna ci 3,5 km ja samapalju tagasi, et midagi söödavat hankida.
Hommikusöögiks keedeti 50-le külalisele 2,5 l potiga putru. Jne. Soomlaste suhtumine meisse oli hullem kui USA- spärismaalastesse. Ei kunagi enam!
Vaat, minu teema!
Kõige jubadam reis aastal 2015 Soome. Olen jah selline eestlane, kes polnud ennem Soomes reisimas käinud. Vaid läbisõidul. OK, saan aru, et bussireis ja meid hoiatati, et väga mugav olema ei saa…
Tegelikkus üeltas halvimadki ootused. Esimese öö veetsime kämpingus, kus olis 2-korruselised 60 sm laiused narid, mis ähvardasid väiksemagi liigutuse peale alla kukkuda. Meie kämpingu taga oli suus sipelgapesa, seega ei saanud seal üldse magada.
Teine öö oli vähe viisakam majutus, aga lubatud sauna ei saanud. Toodi põhjenduseks, et oleme hooaja viimane grupp ja kõik koristatud. Telekakanalid olid välja lülitatud. Minu mees kui kirglik spordihuviline jäi ilma elamuseta ( Gerd Kanter vist võistles). Halvim uudis oli aga kinnipandud söögikoht. Kuna bussijuhil oli “kaart täis sõidetud”, ei saanud ta meid enam ka lähimasse asulasse sõidutada. Kuna meil mehega polnud konkreetselt mitte midagi süüa, kõmpisime lähimasse linna ci 3,5 km ja samapalju tagasi, et midagi söödavat hankida.
Hommikusöögiks keedeti 50-le külalisele 2,5 l potiga putru. Jne. Soomlaste suhtumine meisse oli hullem kui USA- spärismaalastesse. Ei kunagi enam!
Jumal appi, millise firma kaudu sa ometi sellise reisi ostsid?
Ja kes üldse käib bussireisil SOOMES?
.
Vaat, minu teema!
Kõige jubadam reis aastal 2015 Soome. Olen jah selline eestlane, kes polnud ennem Soomes reisimas käinud. Vaid läbisõidul. OK, saan aru, et bussireis ja meid hoiatati, et väga mugav olema ei saa…
Tegelikkus üeltas halvimadki ootused. Esimese öö veetsime kämpingus, kus olis 2-korruselised 60 sm laiused narid, mis ähvardasid väiksemagi liigutuse peale alla kukkuda. Meie kämpingu taga oli suus sipelgapesa, seega ei saanud seal üldse magada.
Teine öö oli vähe viisakam majutus, aga lubatud sauna ei saanud. Toodi põhjenduseks, et oleme hooaja viimane grupp ja kõik koristatud. Telekakanalid olid välja lülitatud. Minu mees kui kirglik spordihuviline jäi ilma elamuseta ( Gerd Kanter vist võistles). Halvim uudis oli aga kinnipandud söögikoht. Kuna bussijuhil oli “kaart täis sõidetud”, ei saanud ta meid enam ka lähimasse asulasse sõidutada. Kuna meil mehega polnud konkreetselt mitte midagi süüa, kõmpisime lähimasse linna ci 3,5 km ja samapalju tagasi, et midagi söödavat hankida.
Hommikusöögiks keedeti 50-le külalisele 2,5 l potiga putru. Jne. Soomlaste suhtumine meisse oli hullem kui USA- spärismaalastesse. Ei kunagi enam!
Jumal appi, millise firma kaudu sa ometi sellise reisi ostsid?
Selles kòiges on süüdi ametühingud!
Kohalikud kombed on need, millega olen kõige rohkem puusse pannud. Nt esimest korda USAs käies ei taibanud ma, et väljas söömas käies tuleb jootraha ALATI jätta. Ma ikka jätsin siis, kui olin teenindusega ülimalt rahul. Hiljem selgitati, miks jootrahal on seal suurem roll kui Eestis. Lõunapoolsemates maades olen algul ka kirikuuste taha jäänud, sest mul ei olnud piisavalt katvad riided. No ei mõelnud sellele, et säärase palavusega pikki varrukaid ja põlvi katvat riietust kanda. Nüüd jälle targem.
Teine teema on see, et halva reisikogemue võib saada ka sellest, kui ei tea, mida teha või mis on üldse võimalused. Olen paar korda proovinud selliseid “lähen kohale ja siis vaatan” reisikesi, aga mulle sobib enne seda tüüpi artikleid lugeda https://www.novatours.ee/uudised/10-soovitust–mida-teha-kreeta-saarel?id=2921 mingeid mõtteid koguda ja seejärel plaan paika panna.
Kas sellest tuli halb reisikogemus, kui ei jätnud kelnerile USAs jootraha?
Huvitaval kombel on alati soome firmadega meil hästi läinud (Tjäreborg oleme kasutanud viimased 5 aastat).
Eesti firmadega on aga meil nihu läinud, peaaegu alati. Hotellid on urkad, naabrid on nagu kettsuitsetajad, öösel karjutakse, peatakse pidu kuigi hotelli oli reklaamitud kui vaikset ja rahulikku. Tihti on lisatud kohapeal kõigele ekstra tasu, kuigi jälle, reklaamitud kui kõik hinna sees (konditsioneer, wifi jne). Tihti on bussid lahti lagunemas, giidid ei räägi eesti keeles ning kui kuuldakse, et midagi on halvasti, ei panda tähelepanu ega mingil viisil ei aidata. Tihti veeti kuskile turistilõksu, kust välja ei saanud enne kui pidid kasvõi midagigi ostma.
Samas eelmine kord läbi soome ja soome firma minnes oli mul türgis vaja haiglasse minna 4 eri korral, 2 isegi jäin sisse (esimene kord päevas, teine kord kaheks – 2 nädalane reis) – giidid olid valmis mulle haiglasse asju tooma, kohapeal aitama tõlkega jne ning organiseerisid oma poolselt mul transpordi jne haiglasse ja tagasi. Sellepeale rääkis mul sugulane, kuidas teda jäeti ilma mingisuguse toeta horvaatiasse haiglasse, hotell kaotas tema asjad, mis tema kõrvaltoast tuttavad (reisi jooksul leitud inimesed) olid alla “turvatuppa” jätnud. Õnneks oli pass tal haiglas kaasas, kuidagi läbi kindlustuse sai koju.
See kõige halvem reis on varsti tulemas kuna inimene, kellega pidin seal kokku saama, pole minuga enam paar nädalat suhelnud ja mu kirjadele vastanud.
Kohalikud kombed on need, millega olen kõige rohkem puusse pannud. Nt esimest korda USAs käies ei taibanud ma, et väljas söömas käies tuleb jootraha ALATI jätta. Ma ikka jätsin siis, kui olin teenindusega ülimalt rahul. Hiljem selgitati, miks jootrahal on seal suurem roll kui Eestis. Lõunapoolsemates maades olen algul ka kirikuuste taha jäänud, sest mul ei olnud piisavalt katvad riided. No ei mõelnud sellele, et säärase palavusega pikki varrukaid ja põlvi katvat riietust kanda. Nüüd jälle targem.
– ja kui sa ei jäta jootraha, mis sulle siis tehakse?Teine teema on see, et halva reisikogemue võib saada ka sellest, kui ei tea, mida teha või mis on üldse võimalused. Olen paar korda proovinud selliseid “lähen kohale ja siis vaatan” reisikesi, aga mulle sobib enne seda tüüpi artikleid lugeda https://www.novatours.ee/uudised/10-soovitust–mida-teha-kreeta-saarel?id=2921 mingeid mõtteid koguda ja seejärel plaan paika panna.
See kõige halvem reis on varsti tulemas kuna inimene, kellega pidin seal kokku saama, pole minuga enam paar nädalat suhelnud ja mu kirjadele vastanud.
Ma väga loodan, et sa selle pärast nüüd minemata ei jäta. Mine ja proovi oma reisi ikka nautida. See inimene, kes sinuga niimoodi käitus, on küll jobude jobu.
See kõige halvem reis on varsti tulemas kuna inimene, kellega pidin seal kokku saama, pole minuga enam paar nädalat suhelnud ja mu kirjadele vastanud.
Sa olli tuu, kes austraaliasse tahtis lennata ja mehe juurde otse sisse kolida?
See kõige halvem reis on varsti tulemas kuna inimene, kellega pidin seal kokku saama, pole minuga enam paar nädalat suhelnud ja mu kirjadele vastanud.
Sa olli tuu, kes austraaliasse tahtis lennata ja mehe juurde otse sisse kolida?
No isegi kui oli nii, siis mehest oleks viisakas suu lahti teha ja otse öelda, et ei soovi naise sissekolimist. Töll aga kadus ära, sest talle oli nii lihtsam.
Mis teil ometi viga on, et Soomes halvad kogemused olete saanud? Mina käin tihti Soomes ja absoluutselt iga kord olen jahmunud, kui hea klienditeenindus seal kõikjal on. Igal pool – restoranis, taksos, poodides, no kõikjal. Küll räägin ma soome keelt (aga eesti aktsendiga). Üldse olen reisides tähele pannud, et kui viisakas olla ja mõni sõnagi kohalikku keelt rääkida, on igal pool hea olla.
Mis teil ometi viga on, et Soomes halvad kogemused olete saanud? Mina käin tihti Soomes ja absoluutselt iga kord olen jahmunud, kui hea klienditeenindus seal kõikjal on. Igal pool – restoranis, taksos, poodides, no kõikjal. Küll räägin ma soome keelt (aga eesti aktsendiga). Üldse olen reisides tähele pannud, et kui viisakas olla ja mõni sõnagi kohalikku keelt rääkida, on igal pool hea olla.
Terve Soome oli suurepärane, ainult Helsingi oli vastumeelne. Räägin ka soome keelt korraliku eesti aktsendiga, aga kõik on abivalmis ja aitavad kui vaja. Mitte ühtki halba kogemust ei inimeste ega ööbimiskohtadega, väljaarvatud vihm ühel üritusel. Veelkordne tõestus, et Helsingi ja selle ümbrus umbes 50km raadiuses pole see päris Soome. Kes pole kaugemal käinud ei tohiks tervet Soomet tõrvata.
Ka Taani on väga külalislahke ja sõbralik maa, teed ja ööbimiskohad oivalised. Inimesed jatavad omad tegemised katki, et sulle appi tulla.
Rootslased on neutraalsema mulje jätnud.
Seevastu halvima mulje jätavad norralased, nad on enamuses igavesed mühkamid ja oleks nagu vaid 3 klassi koolis käinud. Kindlasti on neid ka palju toredaid aga klienditeeninduses neid küll pole kordagi kohanud. Kõik enamvähem sellise näoga, et kao juba! Inglise keelt osatakse ikka vähe ja ega väga ei püüta ka mõista.
Kust sa viimane Helsinkis halbu kogemusi saad? Viibin Helsinkis ca kord kvartalis, ja ausalt ei suuga ainsatki halba kogemust meenutada aastate jooksul… Kõik on ütlemata sõbralikud ning lahedad – poes, hotellis, söögikohtades, niisama kaasinimesed muidugi ka.
Kust sa viimane Helsinkis halbu kogemusi saad? Viibin Helsinkis ca kord kvartalis, ja ausalt ei suuga ainsatki halba kogemust meenutada aastate jooksul… Kõik on ütlemata sõbralikud ning lahedad – poes, hotellis, söögikohtades, niisama kaasinimesed muidugi ka.
Võrreldes muu Soomega ongi Helsingi teistsugune. Ka mulle meeldis ta rohkem kuni viimase reisini kui nägime palju Soomet ja lõpetasime reisi laevaleminekuga Helsingis. Samuti ööbisime linnas.
Muu Soome on rahulik, isegi aeglane, veel sõbralikum ja lõpmatult heatahtlik ja usaldav, liiklus on sujuv ja viisakalt üksteisega arvestav. Selle kõrval ongi Helsingi närviline ja kiirustav. Mul ei ole otsest halba kogemust millele näpuga näidata, vastumeelne oli see üleüldine olek. Kui siis ehk ainus tõeliselt vastik oli Itäkeskus, seal polnud enne käinud ja rohkem ei lähe ka. Kuulnud olin tema olemasolust palju ja kuna sõitsime mööda, siis keerasime sisse.
Kust sa viimane Helsinkis halbu kogemusi saad? Viibin Helsinkis ca kord kvartalis, ja ausalt ei suuga ainsatki halba kogemust meenutada aastate jooksul… Kõik on ütlemata sõbralikud ning lahedad – poes, hotellis, söögikohtades, niisama kaasinimesed muidugi ka.
Võrreldes muu Soomega ongi Helsingi teistsugune. Ka mulle meeldis ta rohkem kuni viimase reisini kui nägime palju Soomet ja lõpetasime reisi laevaleminekuga Helsingis. Samuti ööbisime linnas.
Muu Soome on rahulik, isegi aeglane, veel sõbralikum ja lõpmatult heatahtlik ja usaldav, liiklus on sujuv ja viisakalt üksteisega arvestav. Selle kõrval ongi Helsingi närviline ja kiirustav. Mul ei ole otsest halba kogemust millele näpuga näidata, vastumeelne oli see üleüldine olek. Kui siis ehk ainus tõeliselt vastik oli Itäkeskus, seal polnud enne käinud ja rohkem ei lähe ka. Kuulnud olin tema olemasolust palju ja kuna sõitsime mööda, siis keerasime sisse.
Käin palju ka mujal Soomes, jah muidugi on väikelinnades mõnus rahulik. Aga see ei tee Helsinkit kuidagi ebameeldivaks – sama ju, nagu Tallinn ja muu Eesti. Nii kodulinn Tallinn kui Helsinki on minu jaoks just paraja suuruse ja tempoga linnad, ei taju mingit närvilisust (no eriti Helsinkis).
Kust sa viimane Helsinkis halbu kogemusi saad? Viibin Helsinkis ca kord kvartalis, ja ausalt ei suuga ainsatki halba kogemust meenutada aastate jooksul… Kõik on ütlemata sõbralikud ning lahedad – poes, hotellis, söögikohtades, niisama kaasinimesed muidugi ka.
Võrreldes muu Soomega ongi Helsingi teistsugune. Ka mulle meeldis ta rohkem kuni viimase reisini kui nägime palju Soomet ja lõpetasime reisi laevaleminekuga Helsingis. Samuti ööbisime linnas.
Muu Soome on rahulik, isegi aeglane, veel sõbralikum ja lõpmatult heatahtlik ja usaldav, liiklus on sujuv ja viisakalt üksteisega arvestav. Selle kõrval ongi Helsingi närviline ja kiirustav. Mul ei ole otsest halba kogemust millele näpuga näidata, vastumeelne oli see üleüldine olek. Kui siis ehk ainus tõeliselt vastik oli Itäkeskus, seal polnud enne käinud ja rohkem ei lähe ka. Kuulnud olin tema olemasolust palju ja kuna sõitsime mööda, siis keerasime sisse.
Käin palju ka mujal Soomes, jah muidugi on väikelinnades mõnus rahulik. Aga see ei tee Helsinkit kuidagi ebameeldivaks – sama ju, nagu Tallinn ja muu Eesti. Nii kodulinn Tallinn kui Helsinki on minu jaoks just paraja suuruse ja tempoga linnad, ei taju mingit närvilisust (no eriti Helsinkis).
No mis nüüd on siis, kas keegi julgeb arvata ja tunda teistmoodi kui sina! Häbematu selline eksole.
ei ole sugugi häbematu. Lihtsalt imestan, et keegi peab närviliseks ja kiirustavaks sellist suhteliselt uimast linna nagu Helsinki…
ei ole sugugi häbematu. Lihtsalt imestan, et keegi peab närviliseks ja kiirustavaks sellist suhteliselt uimast linna nagu Helsinki…
Oleneb, mis situatsioonis see inimene parasjagu on ja mis emotsioonid teda valdavad. Igaühel oma kogemus, pole seal midagi imestada. Ma põgenen vahel Tallinast ka väga vastiku tundega ja iga kilomeeter eemale viib mind kodu ja rahu poole. Seevastu mõnikord on mõnus ja tore, kahju lahkudagi.
Head põhjanaabrite pealinna külastajad!
Helsingi on see linn, kus te käite. Ja meie pealinn kirjutatakse ikka kahe n-iga.
Kohalikud kombed on need, millega olen kõige rohkem puusse pannud. Nt esimest korda USAs käies ei taibanud ma, et väljas söömas käies tuleb jootraha ALATI jätta. Ma ikka jätsin siis, kui olin teenindusega ülimalt rahul. Hiljem selgitati, miks jootrahal on seal suurem roll kui Eestis. Lõunapoolsemates maades olen algul ka kirikuuste taha jäänud, sest mul ei olnud piisavalt katvad riided. No ei mõelnud sellele, et säärase palavusega pikki varrukaid ja põlvi katvat riietust kanda. Nüüd jälle targem.
Teine teema on see, et halva reisikogemue võib saada ka sellest, kui ei tea, mida teha või mis on üldse võimalused. Olen paar korda proovinud selliseid “lähen kohale ja siis vaatan” reisikesi, aga mulle sobib enne seda tüüpi artikleid lugeda https://www.novatours.ee/uudised/10-soovitust–mida-teha-kreeta-saarel?id=2921 mingeid mõtteid koguda ja seejärel plaan paika panna.
Kas sellest tuli halb reisikogemus, kui ei jätnud kelnerile USAs jootraha?
Ma olen samuti kogenud seda külma solvunud ignoreerimist USAs teenindaja poolt, kui jätsime “ainult” 10 protsenti söögiraha. Ta oli sellise näoga, nagu oleksime teda isiklikult solvanud ning järgmine kord sellesse kohta sööma minnes ignoreeris ta meid täiesti, nii et teise kohta sööma läksime lõpuks. Nii, et jah, see jootraha mitte andmine võis reisi täitsa ära rikkuda küll.
Antalya. Liiga palju rahvast, inglise keeles ei saa tihti hakkama, asutustes väga üleolev suhtumine välismaalastesse.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
