Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teie kokkuhoiunipid

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 157 )

Teema: Teie kokkuhoiunipid

Postitas:
Kägu

Mõnele võib muidugi kohutava shokina tulla, aga lukud lähevad katki ka kallitel saabastel!

no just. ükskord, ma ei tea, mis mul pähe lõi, ostsin mk käekoti kaubamajast ja kolmandal päeval läks kotirihma kinnitus katki. selgus, et kohe nii katki, et ei saanudki parandada, anti raha tagasi. polegi pärast seda enam ühtki korsi kotti ostnud (saapaid ka mitte), küllap jõudis kohale, et kuulus bränd ei taga 100% kvaliteeti. tamarise saapad on mul seevastu küll hästi vastu pidanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veeraha hoiame kokku nii, et kogu pere käib ühes vannitäies vees ja tualetis tõmbame vett üks kord päevas. Õhtul viimase vetsuskäija ülesanne on vesi peale tõmmata. Enne külaliste tulekut tõmbame ka muidugi vett.

Korteriühistu kiusab, ei luba ehitada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma peaks ekstra sõitma Lätti, siis oleks lisaks bensiinile ka kulud väljas söömisele jne. Lätti on üle 100 km sõita, teiseks kui ma ka ostan sealt 6 vahuveini – siis joon ma need oluliselt kiiremini ära, kui ostaksin neid eestis poest. Kahjuks mekib hea vahuvein väga ja kapis sellised joogid ei seisa. Muud alkoholi oli aga mõtet tagavaraks osta – praegugi on kapis nii viina, rummi, konjakit jne. Õlut ja siidrit meie peres keegi ei joo.

Kui sa pead selleks spetsiaalselt sõitma, oleks see loomulikult lollus. Mina kirjutasin sellest, et käime kaks korda aastas niikuinii Lätis, mehe venna ja vennaanaise sünnipäeval, kes elavad poe vastas. Kuigi tarvitame alkoholi vähe (4 täiskasvanut peres), siis need mõned pudelid, mis poolaastas kuluvad kodus või külla kaasa võttes, ostame loomulikult siis Lätist. Teema on siin ju kokkuhoiust ja 10 eurot on ka kokuhoid, kui niikuinii Lätis oled.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina kasutan ka sarnased kokkuhoiumeetmeid, kohvi küll joon – kodust pätikat. Olen loomult rott, kuigi ei tule vaesest perest, ega mäleta nõukaaegset defitsiiti.
Excelis arvestuse pidamine on vägagi motiveeriv, sead endale igaks kuuks mingi piiri ette ja proovid sellest mitte üle minna, isegi kui see tähendab millestki loobumist.
Aga mida ma kogutud rahaga teen? Oleks ju tore elusa ja tervena mitte tööl käia. Samas oleks siis ka turvatunne, kui midagi halba peaks juhtuma. Rottimist jätkaksin ilmselt nagunii…kuigi vahel unistan sellest, et lähen poodi ja ostan kõike mida tahan, hinnasilti vaatamata.
N 31

Please wait...
Postitas:
Kägu

No kui võtta ainult sellised asjad, mida tahaks, aga ei osta või ostan harvem kui tahaks, sest tundub liiga kallis, siis ntx väljas söömine, kalamari, lõhe, valmistoidud, kallid riided, kallis kosmeetika, kallid autod. Uudiste eest ei raatsi ka maksta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

1. Transpordivahendiks ühistransport
2. Ei osta ja ei kasuta meiki ega kunstküüsi
3. Ei osta ehteid
4. Väljas söömine max 1-2x aastas
5. Veepudel alati kaasas
6. Ei osta majapidamispaberit
7. Juuksuris max 1x aastas lõikamas (ei värvi, ei tee lokke)
8. Ostan ainult riideid, mida tõesti vaja on (eelmised katki või liiga kulunud)
9. Oman ainult nuputelefoni, milles internetti ei kasuta
10. Ei joo kohvi, ei suitseta, ei joo alkoholi
11. Toitun enamasti tatrast, makaronidest, aedviljadest, puuviljadest
12. Puhastusvahenditena kasutan kodus äädikat, soodat, fairyt
13. Pean excelis tulude-kulude tabelit

Tubli tüdruk! Lisaks, võrreldes minuga, paistab sul olevat veel üks väga suur kokkuhoiu koht: pole lasteaiaealist last. Siiski minu kesise palgaga annab ka 100 eurot lasteaiatasu maksta ja noist 13 punktist nii mõnelegi kulutada: Eestis (ka autoga) ringi sõita ja mõnel välisreisilgi, mille kestel ikka väljas süüa ka (tööpäevadel söön küll kodus lõunat), suuremate läbude päästmiseks paar korda aastas majapidamispaberit soetada, hennaga juukseid värvida, juua tass kohvi päevas ja õlu või paar klaasi veini nädalas, liha ka süüa, ja kulude arvestust pidada ei viitsi. Sedaviisi tundub elu siiski elamisväärsem, olgugi et mingit hädaabi-tagavara ei teki (kolmas sammas ja lapse kindlustusfond küll kasvavad).
Aa, Fairy’t ma küll ei osta, lisaks soodale ja äädikale on mingi leebem nõudepesuvahend, pesupähklid ja sapiseep. Ühistranspordile kulutan ka minimaalselt, enamasti liigun jala või rattaga. Eks autole jah pisut kulub, õnneks meie vanake ei ole veel väga kallist remonti vajanud. Aitab, kui regulaarselt kulutada kontrollile, siis saab õigel ajal jaole ja vähemalt puksiiriabi ei lähe vaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ilukirjandus valdavalt raamatukogust, endale postan vaid väga valitud raamatuid. Säästab lisaks rahale ka riiuliruumi.
Spordiklubi asemel harrastan mere ääres jalutamist, päevas 60-90 minutit. Väga odav ja tervislik:)
Parandan sukkpükse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aastaks 2035 ennustatakse 1 miljard digitaalnomaadi

https://ryzalyusoff.com/everything-i-own-fits-into-one-backpack/?fbclid=IwAR1Xj_sSg3u9yOIy1ONih6THccUaNdUq_ElTdHUUi5oubl5GeIrkVQWeDJs

Tubli tüdruk! Lisaks, võrreldes minuga, paistab sul olevat veel üks väga suur kokkuhoiu koht: pole lasteaiaealist last.

Tänan! Lasteaiamaks on kallis jah :(, õnneks on see loetud aastad vaid. Mul on täiskasvanud tütar.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pere luues võtsime mehega vastu otsuse elada ilma autota. Oleme siiani väga edukalt hakkama saanud, sealjuures ühe lapse juba täiskasvanuks kasvatanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõnel juhul tekib küsimus, kas kokkuhoid on alati kokkuhoid ja kas teatud kulud ei võimalda siiski odavamalt elada? Nt kui armastad filme vaadata, peaks Netflixi kuumaks olema odavam, kui kinopilet. See aga ei tööta ilma internetita.
Kui elada maal, võivad kodukulud olla väikesed, elamispind aga suur ja auto võib olla toimetulekuks hädavajalik. Kui on vanem auto, võib see tahta palju kütust ja sagedast remonti, uuem auto on see-eest ise kallim. Ja nii edasi.
Jällegi, kui elan maal, siis raamatukoguni on pikk tee, aga Elisa äpp annab kuutasu eest suure hulga raamatuid… seega oleks see kokkuhoid. Kui spordiklubis käimine aitab tervist korras hoida, siis see 50 eurot kuumaks pole ju kulu vaid investeering. Viletsa ilmaga jalutamine päris igale inimesele ei sobi. Jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõnel juhul tekib küsimus, kas kokkuhoid on alati kokkuhoid ja kas teatud kulud ei võimalda siiski odavamalt elada? Nt kui armastad filme vaadata, peaks Netflixi kuumaks olema odavam, kui kinopilet. See aga ei tööta ilma internetita.

Kui elada maal, võivad kodukulud olla väikesed, elamispind aga suur ja auto võib olla toimetulekuks hädavajalik. Kui on vanem auto, võib see tahta palju kütust ja sagedast remonti, uuem auto on see-eest ise kallim. Ja nii edasi.

Jällegi, kui elan maal, siis raamatukoguni on pikk tee, aga Elisa äpp annab kuutasu eest suure hulga raamatuid… seega oleks see kokkuhoid. Kui spordiklubis käimine aitab tervist korras hoida, siis see 50 eurot kuumaks pole ju kulu vaid investeering. Viletsa ilmaga jalutamine päris igale inimesele ei sobi. Jne.

Nendest viimastest lausetest ei saa absoluutselt aru. Mis mõttes on spordiklubis käimine investeering ja viletsa ilmaga jalutamine igale inimesele ei sobi? Just spordiklubide pealt saab kokku hoida, sest treenida saab tõesti igal pool, alates tänavaga ja lõpetades isikliku koduga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõnel juhul tekib küsimus, kas kokkuhoid on alati kokkuhoid ja kas teatud kulud ei võimalda siiski odavamalt elada? Nt kui armastad filme vaadata, peaks Netflixi kuumaks olema odavam, kui kinopilet. See aga ei tööta ilma internetita.

Kui elada maal, võivad kodukulud olla väikesed, elamispind aga suur ja auto võib olla toimetulekuks hädavajalik. Kui on vanem auto, võib see tahta palju kütust ja sagedast remonti, uuem auto on see-eest ise kallim. Ja nii edasi.

Jällegi, kui elan maal, siis raamatukoguni on pikk tee, aga Elisa äpp annab kuutasu eest suure hulga raamatuid… seega oleks see kokkuhoid. Kui spordiklubis käimine aitab tervist korras hoida, siis see 50 eurot kuumaks pole ju kulu vaid investeering. Viletsa ilmaga jalutamine päris igale inimesele ei sobi. Jne.

Nendest viimastest lausetest ei saa absoluutselt aru. Mis mõttes on spordiklubis käimine investeering ja viletsa ilmaga jalutamine igale inimesele ei sobi? Just spordiklubide pealt saab kokku hoida, sest treenida saab tõesti igal pool, alates tänavaga ja lõpetades isikliku koduga.

Tähenärija?

On ju kirjas, et kui spordiklubis käimine aitab tervist korras hoida, siis see on investeering.

Mis puutub ilma, siis libedal tänaval jalutamine võib tervisele kahjulik olla. Samas nagu kokkuhoiu teemast välja tuli ei raatsita enesele kvaliteetseid riideid osta. Seega külma ja niiske ilmaga väljas jalutamine pole ka kuigi tervislik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõnel juhul tekib küsimus, kas kokkuhoid on alati kokkuhoid ja kas teatud kulud ei võimalda siiski odavamalt elada? Nt kui armastad filme vaadata, peaks Netflixi kuumaks olema odavam, kui kinopilet. See aga ei tööta ilma internetita.

Kui elada maal, võivad kodukulud olla väikesed, elamispind aga suur ja auto võib olla toimetulekuks hädavajalik. Kui on vanem auto, võib see tahta palju kütust ja sagedast remonti, uuem auto on see-eest ise kallim. Ja nii edasi.

Jällegi, kui elan maal, siis raamatukoguni on pikk tee, aga Elisa äpp annab kuutasu eest suure hulga raamatuid… seega oleks see kokkuhoid. Kui spordiklubis käimine aitab tervist korras hoida, siis see 50 eurot kuumaks pole ju kulu vaid investeering. Viletsa ilmaga jalutamine päris igale inimesele ei sobi. Jne.

Nendest viimastest lausetest ei saa absoluutselt aru. Mis mõttes on spordiklubis käimine investeering ja viletsa ilmaga jalutamine igale inimesele ei sobi? Just spordiklubide pealt saab kokku hoida, sest treenida saab tõesti igal pool, alates tänavaga ja lõpetades isikliku koduga.

Tähenärija?

On ju kirjas, et kui spordiklubis käimine aitab tervist korras hoida, siis see on investeering.

Mis puutub ilma, siis libedal tänaval jalutamine võib tervisele kahjulik olla. Samas nagu kokkuhoiu teemast välja tuli ei raatsita enesele kvaliteetseid riideid osta. Seega külma ja niiske ilmaga väljas jalutamine pole ka kuigi tervislik.

Keegi ei käsi sul libedal tänaval jalutada – võta suusad ja mine metsa alla. Külma ja niiske ilmaga värskes õhus viibida on oluliselt tervislikum kui siseruumides passida. Pole olemas halba ilma, on valesti valitud riietus. Seega ükski põhjendus väljas mitte viibimiseks pole pädev, nagu pole pädev ka väide, et spordiklubile maksmine on investeering. Tervisesse saab väga lihtsalt investeerida kellelegi sportimise eest maksmata, sest sportida saab absoluutselt igal pool väljaspool spordiklubi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kokkuhoid pole muidugi alati kokkuhoid. Näiteks mina ei saa aru, kuidas saaks säästlikuks pidada elukorraldust, kui linnas on korter ja siis kuskil maamaja. Meeldib – saan aru. Mugav – saan väga aru. Tahan – väga hästi saan aru. Mälestused – väga hästi mõistan. Aga majanduslikult kuigi mõistlik see ju ei kindlassti ole, eriti kui rahaga pole just laiata. Raha kahe kinnisvara all kinni, paljusid esemeid kaks, kaks kindlustust jne jms. Alati imestan, kui sellised inimesed räägivad säästmisest ja siis rüsavad ise kahe kinnisvara vahel, millest üks tihtipeale ülehinnatud linnakorter ja teine ka mitte vähe maksev kinnisvaraobjekt. Aga vat söögi pealt peab säästma. Emotsioonaalselt saan aru, säästlik ja mõistlik see keskmisel või vaesemal inimesel siiski pole.

Mõne teise jaoks on see aga täiesti mõistlik rahaga ringikäimine ja tema peab suureks säästuks seda, et ei osta maamajja eraldi moppi vaid kasutab seal põrandapesuks vanu dressipükse. Näiteks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pere luues võtsime mehega vastu otsuse elada ilma autota. Oleme siiani väga edukalt hakkama saanud, sealjuures ühe lapse juba täiskasvanuks kasvatanud.

Auto on jah suur kuluallikas.
Mul paar tuttavat ka ilma autota ja saavad vaga hästi hakkama. Sõidavad taksoga voi paluvad vanematelt, tuttavatelt autot-küüti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kokkuhoid pole muidugi alati kokkuhoid. Näiteks mina ei saa aru, kuidas saaks säästlikuks pidada elukorraldust, kui linnas on korter ja siis kuskil maamaja. Meeldib – saan aru. Mugav – saan väga aru. Tahan – väga hästi saan aru. Mälestused – väga hästi mõistan. Aga majanduslikult kuigi mõistlik see ju ei kindlassti ole, eriti kui rahaga pole just laiata. Raha kahe kinnisvara all kinni, paljusid esemeid kaks, kaks kindlustust jne jms. Alati imestan, kui sellised inimesed räägivad säästmisest ja siis rüsavad ise kahe kinnisvara vahel, millest üks tihtipeale ülehinnatud linnakorter ja teine ka mitte vähe maksev kinnisvaraobjekt. Aga vat söögi pealt peab säästma. Emotsioonaalselt saan aru, säästlik ja mõistlik see keskmisel või vaesemal inimesel siiski pole.

Mõne teise jaoks on see aga täiesti mõistlik rahaga ringikäimine ja tema peab suureks säästuks seda, et ei osta maamajja eraldi moppi vaid kasutab seal põrandapesuks vanu dressipükse. Näiteks.

see ongi säästlik. Tänu maakodule (80 km) saan linnas lubada kesklinnakorterit (ei taha linnamaja), jala/rattaga/trammiga liikumist.
jäävad ära kõik soojema hooaja peavalud stiilis “mida sel nv-l teha” – ehk spaad, Saaremaale sõidud, majutusega väljasõidud.
Seened-marjad-hoidised kilomeetri raadiusest.
Aastatega tohutu kokkuhoid. Maakodu pole ka eriti uhke, talvel ei ela.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul paar tuttavat ka ilma autota ja saavad vaga hästi hakkama. Sõidavad taksoga voi paluvad vanematelt, tuttavatelt autot-küüti.

No vot. Ikka tuttavad sõidutagu ja seda peetakse hästi hakkama saamiseks. Kellegi teise seljas ju elavad sellised inimesed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kokkuhoid pole muidugi alati kokkuhoid. Näiteks mina ei saa aru, kuidas saaks säästlikuks pidada elukorraldust, kui linnas on korter ja siis kuskil maamaja. Meeldib – saan aru. Mugav – saan väga aru. Tahan – väga hästi saan aru. Mälestused – väga hästi mõistan. Aga majanduslikult kuigi mõistlik see ju ei kindlassti ole, eriti kui rahaga pole just laiata. Raha kahe kinnisvara all kinni, paljusid esemeid kaks, kaks kindlustust jne jms. Alati imestan, kui sellised inimesed räägivad säästmisest ja siis rüsavad ise kahe kinnisvara vahel, millest üks tihtipeale ülehinnatud linnakorter ja teine ka mitte vähe maksev kinnisvaraobjekt. Aga vat söögi pealt peab säästma. Emotsioonaalselt saan aru, säästlik ja mõistlik see keskmisel või vaesemal inimesel siiski pole.

Mõne teise jaoks on see aga täiesti mõistlik rahaga ringikäimine ja tema peab suureks säästuks seda, et ei osta maamajja eraldi moppi vaid kasutab seal põrandapesuks vanu dressipükse. Näiteks.

see ongi säästlik. Tänu maakodule (80 km) saan linnas lubada kesklinnakorterit (ei taha linnamaja), jala/rattaga/trammiga liikumist.

jäävad ära kõik soojema hooaja peavalud stiilis “mida sel nv-l teha” – ehk spaad, Saaremaale sõidud, majutusega väljasõidud.

Seened-marjad-hoidised kilomeetri raadiusest.

Aastatega tohutu kokkuhoid. Maakodu pole ka eriti uhke, talvel ei ela.

Jah, näed, sinu jaoks on säästlik elada kesklinna korteris ja omada maamaja 80 km eemal, maksta kahe eluaseme kindlustust jne.

Minu jaoks oleks säästlik müüa mõlemad ja osta maja mõnikümmend kilomeetrit linnast. Keslinnakorteri eest saad imelise maja, jääb transpordi ja remondiraha üle, seeni korjad pärast oma mmetsast ja kapsast kasvatad oma aias. Meie saime üliheas korras ja asukohas kolmetoalise Õismäe korteri eest üle 11 hektari metsa ja korraliku maja ja raha jäi aastateks üle, et benssu osta ja remonti teha. Maamaja müügi raha jääb hoopis üle.

Ütlen veelkord – linnakorter ja suvila võib meeldida – saan aru, võib olla ülilahe, muidugi saan aru. Aga see ei ole säästlik. Kui sa natuke sorid kinnisvaraportaalides, saad aru, et oma kesklinnakorteri eest saad sa linnast pisut eemal kopsaka maamaja lahmaka krundiga seenemetsa ääres. Ja raha jääb üle ka pärast remonti. Pluss vana maamaja müügist saadav raha. See jääb ka üle.

Me räägime siin teemas säästmisest. Lasteaiad jms on teine teema. Kui mul oleks väga-väga palju raha, mul oleks ka ilmselt kesklinnakorter ja suveresidents, aga igapäevaselt rahaga tegeleva inimesena ma saan aru, et see pole praktiline. Meeldib see mulle või ei.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pere luues võtsime mehega vastu otsuse elada ilma autota. Oleme siiani väga edukalt hakkama saanud, sealjuures ühe lapse juba täiskasvanuks kasvatanud.

Auto on jah suur kuluallikas.

Mul paar tuttavat ka ilma autota ja saavad vaga hästi hakkama. Sõidavad taksoga voi paluvad vanematelt, tuttavatelt autot-küüti.

Tallinna südalinnas elades ja töötades pole auto omamine kohe üldse vajalik, pigem mure. Tallinna piires saab väga hästi pikemaid maršruute liigelda ühistranspordiga, taksot kasutame ainult siis, kui ühistransport enam ei käi, suvisteks sõitudeks on jalgrattad. Sõpru praktiliselt ei tüüta, pole nagu vaja. Alati saab auto ka rentida, kui peaks hädasti vaja olema. Maakodu asub ka bussipeatusest mõne km kaugusel, mida pole kuigi keeruline jalutada. Tõesti ei saa aru, miks peaks sellise elukorralduse juures autot omama. Ma usun, et nii hoiab aastas mitu tuhat € juba bensiini, hoolduse ja parkimistasude pealt kokku, rääkimata korraliku auto liisingumaksest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kokkuhoid pole muidugi alati kokkuhoid. Näiteks mina ei saa aru, kuidas saaks säästlikuks pidada elukorraldust, kui linnas on korter ja siis kuskil maamaja. Meeldib – saan aru. Mugav – saan väga aru. Tahan – väga hästi saan aru. Mälestused – väga hästi mõistan. Aga majanduslikult kuigi mõistlik see ju ei kindlassti ole, eriti kui rahaga pole just laiata. Raha kahe kinnisvara all kinni, paljusid esemeid kaks, kaks kindlustust jne jms. Alati imestan, kui sellised inimesed räägivad säästmisest ja siis rüsavad ise kahe kinnisvara vahel, millest üks tihtipeale ülehinnatud linnakorter ja teine ka mitte vähe maksev kinnisvaraobjekt. Aga vat söögi pealt peab säästma. Emotsioonaalselt saan aru, säästlik ja mõistlik see keskmisel või vaesemal inimesel siiski pole.

Mõne teise jaoks on see aga täiesti mõistlik rahaga ringikäimine ja tema peab suureks säästuks seda, et ei osta maamajja eraldi moppi vaid kasutab seal põrandapesuks vanu dressipükse. Näiteks.

see ongi säästlik. Tänu maakodule (80 km) saan linnas lubada kesklinnakorterit (ei taha linnamaja), jala/rattaga/trammiga liikumist.

jäävad ära kõik soojema hooaja peavalud stiilis “mida sel nv-l teha” – ehk spaad, Saaremaale sõidud, majutusega väljasõidud.

Seened-marjad-hoidised kilomeetri raadiusest.

Aastatega tohutu kokkuhoid. Maakodu pole ka eriti uhke, talvel ei ela.

Jah, näed, sinu jaoks on säästlik elada kesklinna korteris ja omada maamaja 80 km eemal, maksta kahe eluaseme kindlustust jne.

Minu jaoks oleks säästlik müüa mõlemad ja osta maja mõnikümmend kilomeetrit linnast. Keslinnakorteri eest saad imelise maja, jääb transpordi ja remondiraha üle, seeni korjad pärast oma mmetsast ja kapsast kasvatad oma aias. Meie saime üliheas korras ja asukohas kolmetoalise Õismäe korteri eest üle 11 hektari metsa ja korraliku maja ja raha jäi aastateks üle, et benssu osta ja remonti teha. Maamaja müügi raha jääb hoopis üle.

Ütlen veelkord – linnakorter ja suvila võib meeldida – saan aru, võib olla ülilahe, muidugi saan aru. Aga see ei ole säästlik. Kui sa natuke sorid kinnisvaraportaalides, saad aru, et oma kesklinnakorteri eest saad sa linnast pisut eemal kopsaka maamaja lahmaka krundiga seenemetsa ääres. Ja raha jääb üle ka pärast remonti. Pluss vana maamaja müügist saadav raha. See jääb ka üle.

Me räägime siin teemas säästmisest. Lasteaiad jms on teine teema. Kui mul oleks väga-väga palju raha, mul oleks ka ilmselt kesklinnakorter ja suveresidents, aga igapäevaselt rahaga tegeleva inimesena ma saan aru, et see pole praktiline. Meeldib see mulle või ei.

Maamajas oleks säästlik alaliselt elada siis, kui ei pea iga päev linna tööle sõitma. Igapäevase sõidu korral + veel nädalavahetuse üritused, on see ikka oluliselt kulukam, kui elada linnakorteris ja suvekuudeks omada maamaja. Talvel peab ju arvestama ka oma maja juurde viivate teede pidevalt lumest lahti ajamisega, milleks tuleb eraldi masin teelida. Igasugu pidevtööde tellimine maale, nagu nt korstnapühkijate, torumeeste jne maale tellimine on samuti oluliselt kallim kui linnas.
Mina ei kujutaks ette, et minu elu peab piirduma pideva nelja seina vahel istumisega – see on tõesti säästlik ja odav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kokkuhoid pole muidugi alati kokkuhoid. Näiteks mina ei saa aru, kuidas saaks säästlikuks pidada elukorraldust, kui linnas on korter ja siis kuskil maamaja. Meeldib – saan aru. Mugav – saan väga aru. Tahan – väga hästi saan aru. Mälestused – väga hästi mõistan. Aga majanduslikult kuigi mõistlik see ju ei kindlassti ole, eriti kui rahaga pole just laiata. Raha kahe kinnisvara all kinni, paljusid esemeid kaks, kaks kindlustust jne jms. Alati imestan, kui sellised inimesed räägivad säästmisest ja siis rüsavad ise kahe kinnisvara vahel, millest üks tihtipeale ülehinnatud linnakorter ja teine ka mitte vähe maksev kinnisvaraobjekt. Aga vat söögi pealt peab säästma. Emotsioonaalselt saan aru, säästlik ja mõistlik see keskmisel või vaesemal inimesel siiski pole.

Mõne teise jaoks on see aga täiesti mõistlik rahaga ringikäimine ja tema peab suureks säästuks seda, et ei osta maamajja eraldi moppi vaid kasutab seal põrandapesuks vanu dressipükse. Näiteks.

see ongi säästlik. Tänu maakodule (80 km) saan linnas lubada kesklinnakorterit (ei taha linnamaja), jala/rattaga/trammiga liikumist.

jäävad ära kõik soojema hooaja peavalud stiilis “mida sel nv-l teha” – ehk spaad, Saaremaale sõidud, majutusega väljasõidud.

Seened-marjad-hoidised kilomeetri raadiusest.

Aastatega tohutu kokkuhoid. Maakodu pole ka eriti uhke, talvel ei ela.

Jah, näed, sinu jaoks on säästlik elada kesklinna korteris ja omada maamaja 80 km eemal, maksta kahe eluaseme kindlustust jne.

Minu jaoks oleks säästlik müüa mõlemad ja osta maja mõnikümmend kilomeetrit linnast. Keslinnakorteri eest saad imelise maja, jääb transpordi ja remondiraha üle, seeni korjad pärast oma mmetsast ja kapsast kasvatad oma aias. Meie saime üliheas korras ja asukohas kolmetoalise Õismäe korteri eest üle 11 hektari metsa ja korraliku maja ja raha jäi aastateks üle, et benssu osta ja remonti teha. Maamaja müügi raha jääb hoopis üle.

Ütlen veelkord – linnakorter ja suvila võib meeldida – saan aru, võib olla ülilahe, muidugi saan aru. Aga see ei ole säästlik. Kui sa natuke sorid kinnisvaraportaalides, saad aru, et oma kesklinnakorteri eest saad sa linnast pisut eemal kopsaka maamaja lahmaka krundiga seenemetsa ääres. Ja raha jääb üle ka pärast remonti. Pluss vana maamaja müügist saadav raha. See jääb ka üle.

Me räägime siin teemas säästmisest. Lasteaiad jms on teine teema. Kui mul oleks väga-väga palju raha, mul oleks ka ilmselt kesklinnakorter ja suveresidents, aga igapäevaselt rahaga tegeleva inimesena ma saan aru, et see pole praktiline. Meeldib see mulle või ei.

Maamajas oleks säästlik alaliselt elada siis, kui ei pea iga päev linna tööle sõitma. Igapäevase sõidu korral + veel nädalavahetuse üritused, on see ikka oluliselt kulukam, kui elada linnakorteris ja suvekuudeks omada maamaja. Talvel peab ju arvestama ka oma maja juurde viivate teede pidevalt lumest lahti ajamisega, milleks tuleb eraldi masin teelida. Igasugu pidevtööde tellimine maale, nagu nt korstnapühkijate, torumeeste jne maale tellimine on samuti oluliselt kallim kui linnas.

Mina ei kujutaks ette, et minu elu peab piirduma pideva nelja seina vahel istumisega – see on tõesti säästlik ja odav.

Maal, kui see on su elukoht, ajab vald tee lahti. Sa ei pea midagi tellima. Kui pole elanikuna arvel, siis ei pruugi, kui aga oled, siis ajavad.
Kui me räägime rahast, siis kui sa müüd kesklinnakorteri (ma eeldan, et see pole kööktuba) ja maamaja ja ostad maja linnale lähemal, siis sul jääb aasta(kümne)(te)ks bensiiniraha üle. Või bussipiletiraha.

Ma toon näite, aga see on siis 2-3 aastat vana. Õismäel oli tõesti väga super korter meil ja saime selle eest 162 000 eurot. Maja linnast väljas, ikka kaasaegne, 5 tuba, 11 ha metsa, maksis 104 500 eurot (kauplesime alla 109 000 pealt). Remont + uus tara maksis kuskil 9000 eurot. Ok, mööblit ostsime ka ja koera 🙂 – kokku läks mööblile vast veel 4000 eurot – köök, katus, saun, aknad, uksed, reoveesüsteem, kaks tualettruumi old majas uued ja need ei vajanud remonti ega vahetamist. Järele jäi meile korteri müügist umbes 40 000 eurot. Kui meil oleks olnud ka elatav maamaja, siis noh…selle eest ehk olks saanud minimaalselt 30 000, eks. Järelikult oleks sul taskusse panna ca 70 000 eurot. Ok, võtame konservatiivselt – 50 000.

Kui see pole sääst, siis ma ei tea, mis on. Meil oli äkki natuke üle 40 000 taskusse panna PÄRAST remonti ja haljastamist ja mööblit. Kuna teema on rahast, siis sellest rahast annab ikka paaaaaalju aastaid sõiduraha.

Ja mis nelja seina vahel istumise jutt see oli, sellest ei saanud üldse aru.

Rõhutan, et ma räägin ainult rahast, nagu sellest see teema ka on. Kesklinnakorteri omamine, maamaja omamine kokku ei ole finantsiliselt tark otsus. Teine asi, et tahad ja meeldib, loomulikult, oma otsus. Aga veidi matemaatikat ja jääb see “rahaliselt mõistlik” kõrvale. Kõik ei peagi maal elama, jumal hoidku. Aga rääkida, et kesklinnakorter + 80 km eemal maamaja ehk kaks kinnisvaraobjekti ühe asemel ülal pidada on kuidagi rahaliselt säästlik, pole küll läbi mõeldud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tallinna südalinnas elades ja töötades pole auto omamine kohe üldse vajalik, pigem mure. Tallinna piires saab väga hästi pikemaid maršruute liigelda ühistranspordiga, taksot kasutame ainult siis, kui ühistransport enam ei käi, suvisteks sõitudeks on jalgrattad. Sõpru praktiliselt ei tüüta, pole nagu vaja. Alati saab auto ka rentida, kui peaks hädasti vaja olema. Maakodu asub ka bussipeatusest mõne km kaugusel, mida pole kuigi keeruline jalutada. Tõesti ei saa aru, miks peaks sellise elukorralduse juures autot omama. Ma usun, et nii hoiab aastas mitu tuhat € juba bensiini, hoolduse ja parkimistasude pealt kokku, rääkimata korraliku auto liisingumaksest.

Kui palju te aastas kulutate bussipiletite, takso, rendiautode peale? Kui suur te pere on?
Meie perre tuli auto siis, kui oleksime pidanud hakkama kolme piletit ostma – kahe pileti puhul oli bensiiniraha ja piletiraha sama. Praegu nelja lapsega oleksid pikemad sõidud ikka väga ebarentaalsed. Mõtlesin kord eksootika mõttes lastega (siis veel 3 tk) rongiga Riias käia, aga arvutasin piletid kokku ja lihtsalt ei raatsinud nii palju maksta, rääkimata sellest ajast, mis kulunud oleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keegi ei käsi sul libedal tänaval jalutada – võta suusad ja mine metsa alla. Külma ja niiske ilmaga värskes õhus viibida on oluliselt tervislikum kui siseruumides passida. Pole olemas halba ilma, on valesti valitud riietus. Seega ükski põhjendus väljas mitte viibimiseks pole pädev, nagu pole pädev ka väide, et spordiklubile maksmine on investeering. Tervisesse saab väga lihtsalt investeerida kellelegi sportimise eest maksmata, sest sportida saab absoluutselt igal pool väljaspool spordiklubi

Kõigile ei sobi pelk jalutussport, mõned tahavad oma lihaseid mitmekesisemat ja kontrollitud tingimustes arendada. Mõnel on nt selg haige, sobiks ainult ujumine, aga mitte jääsuplus – suurem osa aastas on regulaarseks ujumiseks vaja spordiklubis käia ja see on investeering, arva mida tahad.
Inimesed on erinevad ja kõigile ei sobi samad asjad ja haukuda, et ränkade seljaprobleemidega inimene peaks säästmise nimel spordiklubist loobuma, on täielik rumalus. See sinu soovitatav jää ja lopaga jalutamine lõpeks sellisele inimesele suurte seljavalude ja töölt puudutud voodipäevadega.

Kõige hullem raiskamine, mida ma tean, ongi see, kui erinevaid inimesi üritatakse kõiki sama mõõdupuuga võtta, individuaalsel erinevusi arvestamata – see on sama, nagu jalatsivabrik otsustaks toota kokkuhoiu nimel ainult nr 41,5 keskmise kontsaga jalatseid ja siis pahandaks nendega, kes selle tõttu paljajalu peavad käima.

Nii et, käid, see, mis on õige naabri Maalile, ei pea veel õige olema kõigile, leidke lihtsalt enda jaoks parim lahendus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Auto omamine on Eestis liiga odav. See ei ole kuidagi säästlik, kui sõita linnalähedasest elamust mitu korda päevas linna ja tagasi. Rohkem peaks kulutamisega seoses mõtlema looduse säästmise peale. Need, kes autoga vähem sõidavad, teevad sellega teene nii kaaskodanikele kui ka loodusele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pere luues võtsime mehega vastu otsuse elada ilma autota. Oleme siiani väga edukalt hakkama saanud, sealjuures ühe lapse juba täiskasvanuks kasvatanud.

Auto on jah suur kuluallikas.

Mul paar tuttavat ka ilma autota ja saavad vaga hästi hakkama. Sõidavad taksoga voi paluvad vanematelt, tuttavatelt autot-küüti.

Siis ju ei saa hakkama. Teiste kulul elamine ei ole hakkamasaamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõnel juhul tekib küsimus, kas kokkuhoid on alati kokkuhoid ja kas teatud kulud ei võimalda siiski odavamalt elada? Nt kui armastad filme vaadata, peaks Netflixi kuumaks olema odavam, kui kinopilet. See aga ei tööta ilma internetita.

Kui elada maal, võivad kodukulud olla väikesed, elamispind aga suur ja auto võib olla toimetulekuks hädavajalik. Kui on vanem auto, võib see tahta palju kütust ja sagedast remonti, uuem auto on see-eest ise kallim. Ja nii edasi.

Jällegi, kui elan maal, siis raamatukoguni on pikk tee, aga Elisa äpp annab kuutasu eest suure hulga raamatuid… seega oleks see kokkuhoid. Kui spordiklubis käimine aitab tervist korras hoida, siis see 50 eurot kuumaks pole ju kulu vaid investeering. Viletsa ilmaga jalutamine päris igale inimesele ei sobi. Jne.

Nendest viimastest lausetest ei saa absoluutselt aru. Mis mõttes on spordiklubis käimine investeering ja viletsa ilmaga jalutamine igale inimesele ei sobi? Just spordiklubide pealt saab kokku hoida, sest treenida saab tõesti igal pool, alates tänavaga ja lõpetades isikliku koduga.

Tähenärija?

On ju kirjas, et kui spordiklubis käimine aitab tervist korras hoida, siis see on investeering.

Mis puutub ilma, siis libedal tänaval jalutamine võib tervisele kahjulik olla. Samas nagu kokkuhoiu teemast välja tuli ei raatsita enesele kvaliteetseid riideid osta. Seega külma ja niiske ilmaga väljas jalutamine pole ka kuigi tervislik.

Keegi ei käsi sul libedal tänaval jalutada – võta suusad ja mine metsa alla. Külma ja niiske ilmaga värskes õhus viibida on oluliselt tervislikum kui siseruumides passida. Pole olemas halba ilma, on valesti valitud riietus. Seega ükski põhjendus väljas mitte viibimiseks pole pädev, nagu pole pädev ka väide, et spordiklubile maksmine on investeering. Tervisesse saab väga lihtsalt investeerida kellelegi sportimise eest maksmata, sest sportida saab absoluutselt igal pool väljaspool spordiklubi.

Suusad tuleb osta. Suusariided tuleb osta. Auto tuleb osta. Autojuhiload teha. Bensiin ja kindlustus osta. No rääkimata sellest, et sellega ei treeni midagi…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kokkuhoid pole muidugi alati kokkuhoid. Näiteks mina ei saa aru, kuidas saaks säästlikuks pidada elukorraldust, kui linnas on korter ja siis kuskil maamaja. Meeldib – saan aru. Mugav – saan väga aru. Tahan – väga hästi saan aru. Mälestused – väga hästi mõistan. Aga majanduslikult kuigi mõistlik see ju ei kindlassti ole, eriti kui rahaga pole just laiata. Raha kahe kinnisvara all kinni, paljusid esemeid kaks, kaks kindlustust jne jms. Alati imestan, kui sellised inimesed räägivad säästmisest ja siis rüsavad ise kahe kinnisvara vahel, millest üks tihtipeale ülehinnatud linnakorter ja teine ka mitte vähe maksev kinnisvaraobjekt. Aga vat söögi pealt peab säästma. Emotsioonaalselt saan aru, säästlik ja mõistlik see keskmisel või vaesemal inimesel siiski pole.

Mõne teise jaoks on see aga täiesti mõistlik rahaga ringikäimine ja tema peab suureks säästuks seda, et ei osta maamajja eraldi moppi vaid kasutab seal põrandapesuks vanu dressipükse. Näiteks.

see ongi säästlik. Tänu maakodule (80 km) saan linnas lubada kesklinnakorterit (ei taha linnamaja), jala/rattaga/trammiga liikumist.

jäävad ära kõik soojema hooaja peavalud stiilis “mida sel nv-l teha” – ehk spaad, Saaremaale sõidud, majutusega väljasõidud.

Seened-marjad-hoidised kilomeetri raadiusest.

Aastatega tohutu kokkuhoid. Maakodu pole ka eriti uhke, talvel ei ela.

Jah, näed, sinu jaoks on säästlik elada kesklinna korteris ja omada maamaja 80 km eemal, maksta kahe eluaseme kindlustust jne.

Minu jaoks oleks säästlik müüa mõlemad ja osta maja mõnikümmend kilomeetrit linnast. Keslinnakorteri eest saad imelise maja, jääb transpordi ja remondiraha üle, seeni korjad pärast oma mmetsast ja kapsast kasvatad oma aias. Meie saime üliheas korras ja asukohas kolmetoalise Õismäe korteri eest üle 11 hektari metsa ja korraliku maja ja raha jäi aastateks üle, et benssu osta ja remonti teha. Maamaja müügi raha jääb hoopis üle.

Ütlen veelkord – linnakorter ja suvila võib meeldida – saan aru, võib olla ülilahe, muidugi saan aru. Aga see ei ole säästlik. Kui sa natuke sorid kinnisvaraportaalides, saad aru, et oma kesklinnakorteri eest saad sa linnast pisut eemal kopsaka maamaja lahmaka krundiga seenemetsa ääres. Ja raha jääb üle ka pärast remonti. Pluss vana maamaja müügist saadav raha. See jääb ka üle.

Me räägime siin teemas säästmisest. Lasteaiad jms on teine teema. Kui mul oleks väga-väga palju raha, mul oleks ka ilmselt kesklinnakorter ja suveresidents, aga igapäevaselt rahaga tegeleva inimesena ma saan aru, et see pole praktiline. Meeldib see mulle või ei.

Maamajas oleks säästlik alaliselt elada siis, kui ei pea iga päev linna tööle sõitma. Igapäevase sõidu korral + veel nädalavahetuse üritused, on see ikka oluliselt kulukam, kui elada linnakorteris ja suvekuudeks omada maamaja. Talvel peab ju arvestama ka oma maja juurde viivate teede pidevalt lumest lahti ajamisega, milleks tuleb eraldi masin teelida. Igasugu pidevtööde tellimine maale, nagu nt korstnapühkijate, torumeeste jne maale tellimine on samuti oluliselt kallim kui linnas.

Mina ei kujutaks ette, et minu elu peab piirduma pideva nelja seina vahel istumisega – see on tõesti säästlik ja odav.

Maal, kui see on su elukoht, ajab vald tee lahti. Sa ei pea midagi tellima. Kui pole elanikuna arvel, siis ei pruugi, kui aga oled, siis ajavad.

Kui me räägime rahast, siis kui sa müüd kesklinnakorteri (ma eeldan, et see pole kööktuba) ja maamaja ja ostad maja linnale lähemal, siis sul jääb aasta(kümne)(te)ks bensiiniraha üle. Või bussipiletiraha.

Ma toon näite, aga see on siis 2-3 aastat vana. Õismäel oli tõesti väga super korter meil ja saime selle eest 162 000 eurot. Maja linnast väljas, ikka kaasaegne, 5 tuba, 11 ha metsa, maksis 104 500 eurot (kauplesime alla 109 000 pealt). Remont + uus tara maksis kuskil 9000 eurot. Ok, mööblit ostsime ka ja koera 🙂 – kokku läks mööblile vast veel 4000 eurot – köök, katus, saun, aknad, uksed, reoveesüsteem, kaks tualettruumi old majas uued ja need ei vajanud remonti ega vahetamist. Järele jäi meile korteri müügist umbes 40 000 eurot. Kui meil oleks olnud ka elatav maamaja, siis noh…selle eest ehk olks saanud minimaalselt 30 000, eks. Järelikult oleks sul taskusse panna ca 70 000 eurot. Ok, võtame konservatiivselt – 50 000.

Kui see pole sääst, siis ma ei tea, mis on. Meil oli äkki natuke üle 40 000 taskusse panna PÄRAST remonti ja haljastamist ja mööblit. Kuna teema on rahast, siis sellest rahast annab ikka paaaaaalju aastaid sõiduraha.

Ja mis nelja seina vahel istumise jutt see oli, sellest ei saanud üldse aru.

Rõhutan, et ma räägin ainult rahast, nagu sellest see teema ka on. Kesklinnakorteri omamine, maamaja omamine kokku ei ole finantsiliselt tark otsus. Teine asi, et tahad ja meeldib, loomulikult, oma otsus. Aga veidi matemaatikat ja jääb see “rahaliselt mõistlik” kõrvale. Kõik ei peagi maal elama, jumal hoidku. Aga rääkida, et kesklinnakorter + 80 km eemal maamaja ehk kaks kinnisvaraobjekti ühe asemel ülal pidada on kuidagi rahaliselt säästlik, pole küll läbi mõeldud.

oled siia juurde autosõidu kalkulatsioonid ka teinud? (mitte norimise pärast – huvist küsin)
meie oma peres arvutasime läbi, et igapäevane autosõit kahe autoga ja kaotatud 4 tundi kahe täiskasvanu peale on kallimad kui kaugemale kolimine. Täna on 1 auto ja see seisab enamuse päevadest ja ikkagi transpordile kulub kahe peale 2 tundi päevas. praegusest kodust 20km linnast välja kolimine oleks vähemalt teist sama palju transpordiaega lisanud ja tähendanud igapäevast kahe autoga rallimist ja pidevat laste sõidutamist ja see sai meie jaoks kaalukausiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ausalt öelda eelisaksin iga kell kasvõi väikest Mustamäe korterit linnalähedasele majale – see oleks siis veelgi säästlikum ju. Korteriinimesele pole maja mingi kokkuhoid (olgu kui odav tahes), vaid taak ja kohustus.
Kesklinna kolimist võimaldas suure magalakorteri müük (meeldis väga seal elada, aga oli aeg muutuseks) ja oluliselt väiksema uue ost.
Suvekodu on väga mõnus väljalülitus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Suusad tuleb osta. Suusariided tuleb osta. Auto tuleb osta. Autojuhiload teha. Bensiin ja kindlustus osta. No rääkimata sellest, et sellega ei treeni midagi…

Mina käisin küll vanasti suusatamas ühistranspordiga ja kaltsukast ostetud riietes. Nüüd on mul teine komplekt riideid ka spordipoest ostetud, aga tõttöelda käin siiani vahel samade kaltsukariietega, sealt leiab igasugu headest materjalidest riidekraami.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

õigile ei sobi pelk jalutussport, mõned tahavad oma lihaseid mitmekesisemat ja kontrollitud tingimustes arendada. Mõnel on nt selg haige, sobiks ainult ujumine, aga mitte jääsuplus – suurem osa aastas on regulaarseks ujumiseks vaja spordiklubis käia ja see on investeering, arva mida tahad.
Inimesed on erinevad ja kõigile ei sobi samad asjad ja haukuda, et ränkade seljaprobleemidega inimene peaks säästmise nimel spordiklubist loobuma, on täielik rumalus. See sinu soovitatav jää ja lopaga jalutamine lõpeks sellisele inimesele suurte seljavalude ja töölt puudutud voodipäevadega.

No inimesed säästavad neis asjus, millest nad on nõus loobuma. Loomulikult on võimalik seljakorsetti ka kodus treenida, tehes raamatu või You-tube videote järgi joogat näiteks. See aitab seljavalude vastu väga efektiivselt. Ära proovitud. Sinule lihtsalt meeldib seal spordiklubis nii väga, et ei raatsi sealt ära tulla isegi mitte selleks, et säästude näol turvatunnet suurendada. Minul on jälle mõned teised asjad, millest ma ei raatsi loobuda. See ongi valikute küsimus.

Peaasi, et on läbi mõeldud, kuidas elumuutuse puhul hakkama saad et ei peaks kerjama hakkama kui sääste vaja oleks, et näe aidake, mul oli kindlasti vaja spordiklubis käia, sest “teised ka kõik käivad ” (nagu minu teismeline väljendub) ja seepärast igasugune puhver töökaotuse või tervisekaotuse puhul puudub ja tugivõrgustik puudub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 157 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teie kokkuhoiunipid