Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teie kokkuhoiunipid

Näitan 7 postitust - vahemik 151 kuni 157 (kokku 157 )

Teema: Teie kokkuhoiunipid

Postitas:
Kägu

Pere luues võtsime mehega vastu otsuse elada ilma autota. Oleme siiani väga edukalt hakkama saanud, sealjuures ühe lapse juba täiskasvanuks kasvatanud.

Auto on jah suur kuluallikas.

Mul paar tuttavat ka ilma autota ja saavad vaga hästi hakkama. Sõidavad taksoga voi paluvad vanematelt, tuttavatelt autot-küüti.

Siis ju ei saa hakkama. Teiste kulul elamine ei ole hakkamasaamine.

No Jeesus. See oligi ju iroonia.
Kulude kokkuhoiu nimel abi küsimine teistelt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna joome palju mullivett, on meil kodus Sodastream masin. Säästame loodust ja jääb ära kiirelt kogunev taara.
Toidu pealt otseselt kokku ei hoia aga jälgin poes kg hinda.
Riideid ostan siis, kui nende järele reaalselt vajadus tekib(lapsele ei osta ka suuri hunnikuid ette, sest tema kasv on nii ettearvamatu ja üldjuhul saab ikka kas liiga suur või väike ostetud).
Muud nagu pähe ei tulegi esimese hooga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on palju tuttavaid, kes töötavad erinevates erinevaid kaupu maaletoovates firmades. Ostame enamuse ehitusmaterjale, tööriistu, mööblit, kodumasinaid ja koduelektroonikat maaletooja hinnaga. Kuna abikaasa töötab ka ise üht kaubagruppi maaletoovas firmas, siis võlgu me ka ei jää 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tallinna südalinnas elades ja töötades pole auto omamine kohe üldse vajalik, pigem mure. Tallinna piires saab väga hästi pikemaid maršruute liigelda ühistranspordiga, taksot kasutame ainult siis, kui ühistransport enam ei käi, suvisteks sõitudeks on jalgrattad. Sõpru praktiliselt ei tüüta, pole nagu vaja. Alati saab auto ka rentida, kui peaks hädasti vaja olema. Maakodu asub ka bussipeatusest mõne km kaugusel, mida pole kuigi keeruline jalutada. Tõesti ei saa aru, miks peaks sellise elukorralduse juures autot omama. Ma usun, et nii hoiab aastas mitu tuhat € juba bensiini, hoolduse ja parkimistasude pealt kokku, rääkimata korraliku auto liisingumaksest.

Kui palju te aastas kulutate bussipiletite, takso, rendiautode peale? Kui suur te pere on?

Meie perre tuli auto siis, kui oleksime pidanud hakkama kolme piletit ostma – kahe pileti puhul oli bensiiniraha ja piletiraha sama. Praegu nelja lapsega oleksid pikemad sõidud ikka väga ebarentaalsed. Mõtlesin kord eksootika mõttes lastega (siis veel 3 tk) rongiga Riias käia, aga arvutasin piletid kokku ja lihtsalt ei raatsinud nii palju maksta, rääkimata sellest ajast, mis kulunud oleks.

Sõidupiletite peale läheb marginaalne summa. Tallinnas elades on transport tasuta. Maal käime mehega põhiliselt kahekesi, sest lapsed (2 tk) on suured ja neid see “tegevusetus” keset loodust enam ei tõmba. Taksot kasutame ainult hädaolukordades (õnneks neid pole tihti) ja siis, kui saabume kusagilt nii hilja, et ühistransport enam ei liigu ja jalgsi kõmpimiseks oleme liiga väsinud – ma pakun, et u 50 € aastas, kui sedagi. Kevadest sügiseni sõidame jalgratastega või kombineeritult rongi ja jalgratastega – oleme nii praktiliselt suviti pool Lõuna-Eestit läbi vändanud, väga äge. Kusjuures jalgrattaga pääseb ka kohtadesse, kuhu autoga tihti ei pääse, nt rabad. Rentinud pole autot mitu aastat, pole vajadust olnud. Meil ei kulu sõidule suurt midagi. Ma siiralt naudin autovaba elu, kus ei pea muretsema parkimise, hoolduse ja bensiini kallinemise pärast.
Aga ma mõistan neid, kes elavad Tallinnast väljaspool ja kelle jaoks on auto sundkäik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keegi ei käsi sul libedal tänaval jalutada – võta suusad ja mine metsa alla. Külma ja niiske ilmaga värskes õhus viibida on oluliselt tervislikum kui siseruumides passida. Pole olemas halba ilma, on valesti valitud riietus. Seega ükski põhjendus väljas mitte viibimiseks pole pädev, nagu pole pädev ka väide, et spordiklubile maksmine on investeering. Tervisesse saab väga lihtsalt investeerida kellelegi sportimise eest maksmata, sest sportida saab absoluutselt igal pool väljaspool spordiklubi

Kõigile ei sobi pelk jalutussport, mõned tahavad oma lihaseid mitmekesisemat ja kontrollitud tingimustes arendada. Mõnel on nt selg haige, sobiks ainult ujumine, aga mitte jääsuplus – suurem osa aastas on regulaarseks ujumiseks vaja spordiklubis käia ja see on investeering, arva mida tahad.

Inimesed on erinevad ja kõigile ei sobi samad asjad ja haukuda, et ränkade seljaprobleemidega inimene peaks säästmise nimel spordiklubist loobuma, on täielik rumalus. See sinu soovitatav jää ja lopaga jalutamine lõpeks sellisele inimesele suurte seljavalude ja töölt puudutud voodipäevadega.

Kõige hullem raiskamine, mida ma tean, ongi see, kui erinevaid inimesi üritatakse kõiki sama mõõdupuuga võtta, individuaalsel erinevusi arvestamata – see on sama, nagu jalatsivabrik otsustaks toota kokkuhoiu nimel ainult nr 41,5 keskmise kontsaga jalatseid ja siis pahandaks nendega, kes selle tõttu paljajalu peavad käima.

Nii et, käid, see, mis on õige naabri Maalile, ei pea veel õige olema kõigile, leidke lihtsalt enda jaoks parim lahendus.

Sry, aga see on totaalne pläma. Ma olen ise seljavaludega hädas ja mitte ükski arst pole mul soovitanud seljalihaseid sprodiklubis treenida, kõik on eranditult andnud pika listi harjutustest, mida kodus teha. Nii et ei maksa suvalist hülgemöla ajada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kokkuhoid pole muidugi alati kokkuhoid. Näiteks mina ei saa aru, kuidas saaks säästlikuks pidada elukorraldust, kui linnas on korter ja siis kuskil maamaja. Meeldib – saan aru. Mugav – saan väga aru. Tahan – väga hästi saan aru. Mälestused – väga hästi mõistan. Aga majanduslikult kuigi mõistlik see ju ei kindlassti ole, eriti kui rahaga pole just laiata. Raha kahe kinnisvara all kinni, paljusid esemeid kaks, kaks kindlustust jne jms. Alati imestan, kui sellised inimesed räägivad säästmisest ja siis rüsavad ise kahe kinnisvara vahel, millest üks tihtipeale ülehinnatud linnakorter ja teine ka mitte vähe maksev kinnisvaraobjekt. Aga vat söögi pealt peab säästma. Emotsioonaalselt saan aru, säästlik ja mõistlik see keskmisel või vaesemal inimesel siiski pole.

Mõne teise jaoks on see aga täiesti mõistlik rahaga ringikäimine ja tema peab suureks säästuks seda, et ei osta maamajja eraldi moppi vaid kasutab seal põrandapesuks vanu dressipükse. Näiteks.

see ongi säästlik. Tänu maakodule (80 km) saan linnas lubada kesklinnakorterit (ei taha linnamaja), jala/rattaga/trammiga liikumist.

jäävad ära kõik soojema hooaja peavalud stiilis “mida sel nv-l teha” – ehk spaad, Saaremaale sõidud, majutusega väljasõidud.

Seened-marjad-hoidised kilomeetri raadiusest.

Aastatega tohutu kokkuhoid. Maakodu pole ka eriti uhke, talvel ei ela.

Jah, näed, sinu jaoks on säästlik elada kesklinna korteris ja omada maamaja 80 km eemal, maksta kahe eluaseme kindlustust jne.

Minu jaoks oleks säästlik müüa mõlemad ja osta maja mõnikümmend kilomeetrit linnast. Keslinnakorteri eest saad imelise maja, jääb transpordi ja remondiraha üle, seeni korjad pärast oma mmetsast ja kapsast kasvatad oma aias. Meie saime üliheas korras ja asukohas kolmetoalise Õismäe korteri eest üle 11 hektari metsa ja korraliku maja ja raha jäi aastateks üle, et benssu osta ja remonti teha. Maamaja müügi raha jääb hoopis üle.

Ütlen veelkord – linnakorter ja suvila võib meeldida – saan aru, võib olla ülilahe, muidugi saan aru. Aga see ei ole säästlik. Kui sa natuke sorid kinnisvaraportaalides, saad aru, et oma kesklinnakorteri eest saad sa linnast pisut eemal kopsaka maamaja lahmaka krundiga seenemetsa ääres. Ja raha jääb üle ka pärast remonti. Pluss vana maamaja müügist saadav raha. See jääb ka üle.

Me räägime siin teemas säästmisest. Lasteaiad jms on teine teema. Kui mul oleks väga-väga palju raha, mul oleks ka ilmselt kesklinnakorter ja suveresidents, aga igapäevaselt rahaga tegeleva inimesena ma saan aru, et see pole praktiline. Meeldib see mulle või ei.

Maamajas oleks säästlik alaliselt elada siis, kui ei pea iga päev linna tööle sõitma. Igapäevase sõidu korral + veel nädalavahetuse üritused, on see ikka oluliselt kulukam, kui elada linnakorteris ja suvekuudeks omada maamaja. Talvel peab ju arvestama ka oma maja juurde viivate teede pidevalt lumest lahti ajamisega, milleks tuleb eraldi masin teelida. Igasugu pidevtööde tellimine maale, nagu nt korstnapühkijate, torumeeste jne maale tellimine on samuti oluliselt kallim kui linnas.

Mina ei kujutaks ette, et minu elu peab piirduma pideva nelja seina vahel istumisega – see on tõesti säästlik ja odav.

Maal, kui see on su elukoht, ajab vald tee lahti. Sa ei pea midagi tellima. Kui pole elanikuna arvel, siis ei pruugi, kui aga oled, siis ajavad.

Kui me räägime rahast, siis kui sa müüd kesklinnakorteri (ma eeldan, et see pole kööktuba) ja maamaja ja ostad maja linnale lähemal, siis sul jääb aasta(kümne)(te)ks bensiiniraha üle. Või bussipiletiraha.

Ma toon näite, aga see on siis 2-3 aastat vana. Õismäel oli tõesti väga super korter meil ja saime selle eest 162 000 eurot. Maja linnast väljas, ikka kaasaegne, 5 tuba, 11 ha metsa, maksis 104 500 eurot (kauplesime alla 109 000 pealt). Remont + uus tara maksis kuskil 9000 eurot. Ok, mööblit ostsime ka ja koera 🙂 – kokku läks mööblile vast veel 4000 eurot – köök, katus, saun, aknad, uksed, reoveesüsteem, kaks tualettruumi old majas uued ja need ei vajanud remonti ega vahetamist. Järele jäi meile korteri müügist umbes 40 000 eurot. Kui meil oleks olnud ka elatav maamaja, siis noh…selle eest ehk olks saanud minimaalselt 30 000, eks. Järelikult oleks sul taskusse panna ca 70 000 eurot. Ok, võtame konservatiivselt – 50 000.

Kui see pole sääst, siis ma ei tea, mis on. Meil oli äkki natuke üle 40 000 taskusse panna PÄRAST remonti ja haljastamist ja mööblit. Kuna teema on rahast, siis sellest rahast annab ikka paaaaaalju aastaid sõiduraha.

Ja mis nelja seina vahel istumise jutt see oli, sellest ei saanud üldse aru.

Rõhutan, et ma räägin ainult rahast, nagu sellest see teema ka on. Kesklinnakorteri omamine, maamaja omamine kokku ei ole finantsiliselt tark otsus. Teine asi, et tahad ja meeldib, loomulikult, oma otsus. Aga veidi matemaatikat ja jääb see “rahaliselt mõistlik” kõrvale. Kõik ei peagi maal elama, jumal hoidku. Aga rääkida, et kesklinnakorter + 80 km eemal maamaja ehk kaks kinnisvaraobjekti ühe asemel ülal pidada on kuidagi rahaliselt säästlik, pole küll läbi mõeldud.

Sa vist mõtled oma jutu peast välja. Näita mulle mõni linna lähedal asuv maja, mis on vabalt saadval ja mille remonti suuri summasid enam investeerima ei pea. Nelja seina vahel istumisega pidasin ma silmas seda, et kui sa tahad maal säästlikult elada, siis sa, lastest rääkimata, ei saa käia õhtuti ei kinos, teatris, kontserdil ega niisama sõpradega soovi korral (pubis) chillimas, kuhu minemiseks linnas elades ei kulu traspordi peale sentigi. Ma tõesti ei kujuta ette, et kui mul lõpeb tööpäev kell 4 pärastlõunal ja teater algab kell 7, et passin ja raiskan need 3 tundi lihtsalt kusagil suvalises kohas – mul on ajast kahju. Linnas lähen ma vahepeal koju.
Maal elamine piiraks minu elu sedavõrd, et ma ei ole mingil tingimusel nõust selle paarisaja euro säästmise nimel maale kolima. Aga eks inimeste vajadused on erinevad.

Ja finantsiliselt on kindlasti läbimõeldum omada ühe kinnisvara asemel mitut kinnisvaraobjekti. Aga sa vist pole harjunud mõtlema, et kinnisvara on investeering ja pangakontole kogunev sularaha aastatega devalveerub. Minul isiklikult on kinnisvara rohkemgi kui kodu Tallinnas ja maamaja maal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Riideid-jalatseid ostan ainult siis, kui midagi konkreetselt (ja hädasti) vaja on.
Veel ei lase kraanist niisama voolata.
Kui tuba liiga soe, keeran radikal kuumust maha, mitte ei hoia aknaid lahti nagu mõni teeb.
Tubades, kus ei viibi, kustutan tuled (kuigi on Led-pirnid igal pool).
Toitu ei raiska ehk ei osta rohkem kui ära tarbime (mõtlen iga päeva menüü läbi ja ostan konkreetselt vajaminevat). Enamasti valin soodushinnaga kaupu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 7 postitust - vahemik 151 kuni 157 (kokku 157 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teie kokkuhoiunipid