Üteks ka nii, et sõltub kust tuleb ja sõltub kui vana ja mis huvidega. Ühele ema, teisele tütar.
Meil oli just huvitav seik Inglismaalt lapsele külla tulnud tuttavaga – käisime ka temaga Hüpassaare rabas ja noh, raba oli muidugi lahe ja ujumine ka, aga KÕIGE suurem elamus oli talle mets, mis seal enne ja pärast rabarada tuleb läbida, ja see, et metsas saab marju suhu panna. Ooooo ta vahtis metsmaasikat ja metsvaarikat ja mustikat, et issake kui väikesed. Nii et vahel võib olla, et neile on huvitav hoopis see, mis meile igapäevane.
Veel meeldisid talle mõisad – et neisse saab sisse minna ja vaadata, sest neil endil on enamik erakätes ja suletud. Otsida võiks just huvitavamaid mõisu, mitte neid kõige kuulsamaid. Minu abs lemmik on nt Esna, talle meeldis ka Sagadi.
Mõni mõisarestoran oleks hea koht võõrustada – reeglina saab nendes ka suht hästi süüa. Seegi oli talle üllatav, et meil saab sellistes kohtades suht soodsalt einestada – neil on vastavad kohad hirmkallid. Kõue mõis oleks ilmselt ok valik. Või Põhjaka, kui maalähedasema maitsega.
Külakesed a la Käsmu ja Altja ei läinud eriti peale – no tõesti, võrdle nüüd Inglismaa küldega. Sama ka meie linnakestega – neil on endal ilusamaid. Munamägi on meie mõistes küll mägi, aga kui inmene on vähegi reisinud, siis on ta päris mägesid ka näinud.
Keskmine Eesti linnake-alevik on ikka parasjagu räämas, kuigi me ise seda tähele ei pruugi panna.
Vabaõhumuuseum on puhas kommerts, sinna küll ei viiks, mis neist madalatest taredest ikka vaadata. Pigem võiks Oleviste torni ronida. Meie oma käis ka Balti Jaama turul ja sai elamuse. Noh, et saad osta haakristi või Stalini pildiga nännni ja vangi ei pandagi.
Metsmaasikaga võrdne imestus oli selle peale, kui palju on Eestis muuseume – sõidad ringi ja igas külakeses on mõni.
Oleks rohkem aega olnud, oleks vbl tõesti Peipsi äärde sibulateele ja Setumaale ka sõitnud. Endale on seal väga meeldinud.
Kokkuvõtvalt – keskmine eurooplane tuleb viia tavalisse metsa ja teda seal metsaandidega toita ja elamusturism missugune.