Teema: Teie võileib?

#4079005:

Ei määritud, ei söödud. Mingid luulud siin.

Kui vana sa oled? 97?

#4079061:

#4079030:

#4079005:

Ei määritud, ei söödud. Mingid luulud siin

Muidugi määriti ja söödi, seda tehakse vanainimeste seas isegi praegu.

Muidugi määriti ja söödi. Kes siis pannile või ahjuplaadile jäänud searasva ära viskas! Ka minu isa , kes elas 97 aastaseks, armastas kaht toitu – peenleib umbes sentimeetrise sea praerasva kihiga, sibulaviilakas peal oli esimene. Teine oli nisujahus paneeritud ja rohkes õlis praetud räim, juurde võileib rohelise sibulaga.

Ka mina sööksin sellist leiba meelsasti, aga kahjuks ei maitse mulle…leib. Seega söön seaprae hangunud rasva tomatviilul. Tuleval aastal saan vanavanaemaks, kuigi üsna nooreks vanavanaemaks.

PS suri vanaisa libisemisest ja kukkumisest, veresoonkonna poolest oleks võinud veel elada.

Su vanaisa sõi sõjaaegadel peenleiba ja nisujahu?  Oh pergele, mis maailmas?

Maal soolati pärast seatappu suures koguses pekki. Seda soolapekki siis kasutati igasuguste roogade tegemiseks, praeti ka niisama pannil ja söödi leivaga, aga see oli mu jaoks lapsena liiga soolane. Kõige parem toit oli koorega ahjukartulid, mille peale pandi rohkelt soolapeki viile. Kartuleid kastsime hapukoore-küüslaugu kastmesse, leivaviile kastsime panni põhja kogunenud rasva. Maru hea oli. Ja jah, kõige parem oli ise küpsetatud peenleib rohkete köömnete ja muude maitseainetega. Praegu ei leia sellist leiba ühestki poest. Ligilähedastki mitte.

#4079123:

#4079113:

Su vanaisa sõi sõjaaegadel peenleiba ja nisujahu? Oh pergele, mis maailmas?

Kuule hoia oma lollus omale, mis asi see on, et on hirmsasti vaja oma rumalust eksponeerida.

Igal ajal söödi rasva, iseasi kellel seda oi, kellel mitte. Samuti nisujahu. Nõukaajal oli see kõik ammugi olemas, siis sellist toiduõli polnudki saada, mingi rõveda mekine poslamasla tumedas klaaspudelis, päevalille pildiga silt peal. Praeti searasva ja margariiniga, venelased ka selle poslamaslaga. Linnainimesed võibolla tõesti olid näljas.

Minu meelest on see kommentaar lisaks vaegkirjale ääretult loll.

#4079113:

#4079061:

#4079030:

#4079005:

Ei määritud, ei söödud. Mingid luulud siin

Muidugi määriti ja söödi, seda tehakse vanainimeste seas isegi praegu.

Muidugi määriti ja söödi. Kes siis pannile või ahjuplaadile jäänud searasva ära viskas! Ka minu isa , kes elas 97 aastaseks, armastas kaht toitu – peenleib umbes sentimeetrise sea praerasva kihiga, sibulaviilakas peal oli esimene. Teine oli nisujahus paneeritud ja rohkes õlis praetud räim, juurde võileib rohelise sibulaga.

Ka mina sööksin sellist leiba meelsasti, aga kahjuks ei maitse mulle…leib. Seega söön seaprae hangunud rasva tomatviilul. Tuleval aastal saan vanavanaemaks, kuigi üsna nooreks vanavanaemaks.

PS suri vanaisa libisemisest ja kukkumisest, veresoonkonna poolest oleks võinud veel elada.

Su vanaisa sõi sõjaaegadel peenleiba ja nisujahu? Oh pergele, mis maailmas?

Sõja ajal sõid kartulit ja soolatud või küpsetatud seapekki, kala ja jahu tõesti ka, kui said. Kaks siga olid talus, need peideti, kui rinne üle läks. Lehm oli – täispiima. Laialt käes ei olnud, aga peamine söök oli pekk, piim ja kartul, kui õnnestus – kala. Lisaks mäletasin juute peedist, tangudest, seakõrvadest ja verikäkist. Kuna elas sobilikus kohas, püüti silmusid.

Sõda lõppes väga ammu. Vanaisa suri 2019. Ta sai voli järgi 60+ aastat praekartulit, sibulat ja sealiha süüa 🙂 – viimast tänu sellele, et pidas ise sigu ja kõrval oli suur piimakarjalaut. Täisrasvane piim…mmmm Kui sa mäletad, siis müüdi neljakandilist leiba – kutsuti seakeeksiks. See oli 1960 kuni 1975 umbes nii odav, et sigu võis sellega sööta. Ja väga hea, eriti Pärnu leivakombinaadi oma.

#4079325:

Sinu 90+ vanatädi ei söönud, päris ausat, oma elu esimesed 70 aastat rukola-hiina kapsa salatit. Praekartulit rohkes rasvas või õlis, muna, sealiha, kananahka :-), kala ja jahukastet. Tomati-kurgi salat rohke hapukoorega ja pidude ajal pasteeti!

Aga see kõik ei puutu kuidagi tänapäeva, kus nende samade nimetustega asjad ei ole enam needsamad puhtad asjad. Eespool keegi jub tõi selle väga õigesti välja, et tänapäeva poetoit on täis igasuguseid lisaaineid, mis ongi kurja juur.

#4079347:

Aga ära söö seda Mendelejevi tabelit! Ära söö üle maailma rännanud ja pagan-teab-millega pritsitud puuvilju ja tuhandet E-d sisaldavaid spordijooke. Pane tagasi see kunstjogurt ja juustusarnane toode. Ära näpi seda Leedu või Poola kanarinda, mis on kanalt, kes sõi terve elu mingit jama. Ära võta seda muna puurikanalt. Unusta ära see goji, võta pohl. Unusta ära see konditroiinipulber ja võta ise keedetud sült.

Ma ei ole kuskil maininud, et mina seda söön. Ei, ei söö. Mul on 100% omad aedviljad, oma kanad ja munad, seened-marjad-puuviljad. Leiba, saia, karaskit, kuklit, juustu, sõira, kodujuustu, võid teen ise. Kalal käime, juurdemineva ostame otse sadamast.
Sealiha meie pere ei söö, külalistele ostan naabrilt aga oh imet! – ka need perekoolika kuulsad “osta siis talunikult” kasutavad jõusööta ja rammu, loomad saavad ravimeid ja vaktsiine. On küll oluliselt puhtam tooraine, aga mitte 100% lisaainevaba.
Väiketalunikuga on veel see teema, et tappu ei toimu ometi iga kell kui keegi kujutab ette, et nüüd tahan VÄRSKET liha (ärme hakka jälle laagerdumisajast rääkima, see on elementaarne).

See, mida mina teen ja mis võimalused minul on, ei pruugi igalühel olla ega sobida. Tahan vaid öelda, et 100% puhast ei saa sa kuskilt kui ise ei kasvata, aga siis võib su saak kesine olla. Minul läheb enda ja pere tööga olenavalt kuust tõesti ehk maksimaalselt 100€ toidupoodi, aga see ei pruugi kõigil nii olla.

#4079348:

#4079325:

Sinu 90+ vanatädi ei söönud, päris ausat, oma elu esimesed 70 aastat rukola-hiina kapsa salatit. Praekartulit rohkes rasvas või õlis, muna, sealiha, kananahka :-), kala ja jahukastet. Tomati-kurgi salat rohke hapukoorega ja pidude ajal pasteeti!

Aga see kõik ei puutu kuidagi tänapäeva, kus nende samade nimetustega asjad ei ole enam needsamad puhtad asjad. Eespool keegi jub tõi selle väga õigesti välja, et tänapäeva poetoit on täis igasuguseid lisaaineid, mis ongi kurja juur.

Mina elan ka enamiku ajast linnas. See ei takista ju ometi talumune ostmast, talukartulit, juurvilju, liha. FB on neid OTT gruppe täis, pluss mõne aastaga max on teada, mis talunik kuidas kasvatab ja pilt selge, kellelt mida osta. Käid ja vaatad, küsid ja uurid, hoiad silmad ja kõrvad lahti. Täpsustad ja vaatled. Ning sõidavadki sulle sealihast, mahemunadest ja küülikutest paprikateni maksimaalselt mahedad toorained vajadusel su Rävala puiestee luksuskorteri ette. Kord trepist alla minna, saab normaalselt süüa ja või ühe zumba vahele jätta.

#4079437:

#4079361:

Mina elan ka enamiku ajast linnas. See ei takista ju ometi talumune ostmast, talukartulit, juurvilju, liha. FB on neid OTT gruppe täis, pluss mõne aastaga max on teada, mis talunik kuidas kasvatab ja pilt selge, kellelt mida osta. Käid ja vaatad, küsid ja uurid, hoiad silmad ja kõrvad lahti. Täpsustad ja vaatled. Ning sõidavadki sulle sealihast, mahemunadest ja küülikutest paprikateni maksimaalselt mahedad toorained vajadusel su Rävala puiestee luksuskorteri ette. Kord trepist alla minna, saab normaalselt süüa ja või ühe zumba vahele jätta.

Kas Sepatalu “puhtad ja eestimaised” maasikad tulevad tuttavad ette? Arvad tõesti, et talunik, kes oma toodangut turustada ja sealt pealt teenida tahab, kasvatab absoluutset ökokraami? Käib hektarite viisi läbi põlde, et noppida käsitsi koloraadomardikaid või sõstrausse?

Nii naiivne ei saa isegi Rävala pst. perekoolikas olla.

Lisaks see, et kui see talunik sul just isiklik sõber ei ole, siis võõraid oma põllu “köögipoolele” ei kutsu/luba nüüd küll keegi “täpsustama ja vaatlema”. Nalja teed? Need OTT-id on ju orienteeritud müügile ja kasumile, mitte sinu tervisele. Jah, puhtam kraam on see kindlasti, aga mitte siiski naiivselt arvata, et 100% päikese ja vihmavee toodang. Sedasi võid oma perele viis vagu kartulit ja porgandit kasvatada.

Ei, mina uurin põhjalikult. Küsin, vaatan, nuusutan, üks kord isegi tegin laboritesti. Sealiha ostes käin muidugi laudas.
Muidugi pole see ainult päike ja vihmavesi, mis taimi ja kanu kasvatavad, vaid ka hobuse kõdusõnnik ja kanadele antav mahejahu. Näiteks ise kasvatan kõik maitsetaimed, suvikõrvitsa ja kõrvitsa 110 aastat vana tiigi põhja süvendamiselt 8 aastat tagasi saadud mullal. Must, sõmer, õhuline. Kõik need surnud kalad ja taimed, kes on seda mullapinda aastakümneid väetanud 🙂 🙂 Mingit lisaväetist pole vaja. Marjapõõsaid õgvendan, pole väetanud millegagi peale kanakaka ja kas seegi vajalik oli.

#4079167:

leivaviile kastsime panni põhja kogunenud rasva. Maru hea oli. Ja jah, kõige parem oli ise küpsetatud peenleib rohkete köömnete ja muude maitseainetega. Praegu ei leia sellist leiba ühestki poest. Ligilähedastki mitte.

Jaa, meie vanaema juures sõime ka “rasva-leiba”. Kastsime leivatükke sellesama soolapeki praadimisest jäänud sularasva sisse ja oi kui hea see maitses.

#4079359:

#4079356:

Tahan vaid öelda, et 100% puhast ei saa sa kuskilt kui ise ei kasvata, aga siis võib su saak kesine olla.

Muidugi nõus, et see on perioodiline ning vajab läbimõtlemist, hoidistamist, hoiustamist. Nimetame seda siis looduse rütmis elamiseks, natuke kaasajastatud kujul. Seda enam võiks neil perioodidel, kui maatoitu viskab peale ja liigutamist on rohkem, süüa naturaalsemalt. Ehk siis siin eespool kirjutanud sundmõttega ortorektikule ka kommentaariks, et täisrasvast piima ja normaalset juustu ja head võid on saada kogu aeg. Absoluutselt kogu aeg. Ka seatapuaeg on kohe käes, põdrajaht peaks olema käes, juurikad on veel täisvärsked (porgandid veel maaski), isegi seeni veel saab mõnest kohast. vabakäigukanad munevad. Ohkida seepeale imestunult, et keegi sööb piprapekiga sooja leiba on väga kentsakas, kui endal tuleb normkaalus püsimiseks tal süüa dieettoite, rasvavaeselt, kaaluda, arvutada ja rügada veel trenniski.

PS veiseid vaktsineeriti ka 1970. alguses. Varasemast ma ei tea, aga ju.

PPS haigused nagu sapikivid olid eelmisel sajandil üsna haruldased (ütlen kui eelmisel sajandil ametis olnud medõde sisehaiguste haiglas). Kõige lihtsam viis 45. eluaastaks sapikivid saada, on minna üle toiduainetele markeeringuga “lahja” või “vähendatud rasvasisaldusega”.

Näha on, et sa eelmisest sajandist oled oma toitumisalaste vaadetega. Miks sa soiud mingitest dieettoitudest ja vähendatud rasvasisaldusest? Miks minna ühest äärmusest teise? Et kas täispiim või siis 0% rasvaga plastmassjogurt? Totakas.

PS Inimesel ei ole üldse vaja endale lehmapiima sisse valala, ei vähe- ega paljurasvast. Seegi arvamus on sul eelmisest sajandist, et mingi talupiim on jube lahe ja tervislik toit.

#4079469:

Ei, mina uurin põhjalikult. Küsin, vaatan, nuusutan, üks kord isegi tegin laboritesti. Sealiha ostes käin muidugi laudas. Muidugi pole see ainult päike ja vihmavesi, mis taimi ja kanu kasvatavad, vaid ka hobuse kõdusõnnik ja kanadele antav mahejahu. Näiteks ise kasvatan kõik maitsetaimed, suvikõrvitsa ja kõrvitsa 110 aastat vana tiigi põhja süvendamiselt 8 aastat tagasi saadud mullal. Must, sõmer, õhuline. Kõik need surnud kalad ja taimed, kes on seda mullapinda aastakümneid väetanud ???? ???? Mingit lisaväetist pole vaja. Marjapõõsaid õgvendan, pole väetanud millegagi peale kanakaka ja kas seegi vajalik oli.

Ja igasugused väetised ja taimekaitse või loomade sööt on ka nagu päris äärmuslik teema, kui toidu puhtusest rääkida (antud teema kontekstis). Esmalt proovige neid lisaainete vabu pooltooteid vältida, siis minge äärmustesse oma laudavisiitide ja laboritestidega.

Sellist ökotootmist ei ole ka kusagil, mis kogu rahvastiku ära suudaks toita. Ei ole mõtet soovitada, et otsi omale talunik. Ei jagu neid talunikke kõigile paraku, isegi kui väga tahaks.

#4079683:

#4079509:

Sealiha ostes käin muidugi laudas.

Alles meil oli sigade katk, mida ka inimesed jalgadega edasi kandsid. Ükski vastutustundlik ja tauditõrje eeskirjad läbi lugenud taluperemees ei tohiks võõraid inimesi oma sigalasse lasta. Veel vähem tapamajja, kui tal see on. Sest ilma selleta ta ju ise tappa ja müüa ei tohi üldse. Ainult oma pere tarbeks võib looma kodus tappa.

Muidugi. Piisab sellest, kui seal käisin 10 aastat tagasi ja edasi olen uurinud ja küsitlenud. Loomulikult ei roni ma IGA seapooliku pärast samasse lauta uuesti.

#4080011:

Muidugi. Piisab sellest, kui seal käisin 10 aastat tagasi ja edasi olen uurinud ja küsitlenud. Loomulikult ei roni ma IGA seapooliku pärast samasse lauta uuesti.

Kuule jäta juba oma küsitlemine ja eputamine!

Ma ei teadnudki, et küüslauguga toidab inimesed ära.