Teema: Teile, kes te olete kaks last väikese vahega saanud..

Mis sulle hetkel prioriteetsem on – kiiresti uus laps või praeguse lapse heaolu?

Mina olen seisukohal, et lapse põhitoit esimesel eluaastal on rinnapiim ning last võiks imetada vähemalt kaks aastat.

Minu laste vanusevahe on 2a7k. Imetamise ajal jäin 2x rasedaks. Esimesel korral rasedus katkes ja arst arvas, et rolli võis mängida lapse tihe imetamine. Otsustasin siiski, et ma ei hakka last nui neljaks võõrutama, sest nägin, et ta pole valmis. Kui teist korda rasestusin oli esimene laps 1a11k ja juba mitmel ööl rinnata uinunud. Siis mõistsin, et ta on valmis ja võõrutasin lapse. Lihtsalt ei andnud enam ei öösel ega päeval ning kolmadaks ööks oli rinna otsimine möödas.

Lähtu eelkõige oma praegusest lapsest.

no kõigil ei hakka ovulatsioon imetamise ajal.

Mina lõpetasin imetamise. Ma tahtsin, et laste vanusevahe oleks alla 2a. Lõpetasin imetamise, kui laps oli 10k. Ära lase end häirida neist, kes siin räägivad mingist heaolust jne. Tagantjärgi – usu mind – sa ei mõtle, et küll on tore, et ma saan teis elapsega väikest vanemahüvitist, aga vähemalt esimene sai rinda või küll on tore, et teine laps jäi nüüd mitmeks aastaks tegemata, sest esimene sai küll kaua rinda, kuid seetõttu majanduslikel põhjustel ei saanud teist last teha

Me kõik teame, et lapse saamisel tuleb mõelda ka majanduslikult. Teises foorumis sõimatakse, et kas siis last tehes ei teadnud, et laps peab ükspäev lasteaeda minema ja hoolduslehel vaja olla ja blabla. ja täiesti mõistetav, et kõik naised ei taha olla 5 aastat jutti kodused emad vaid üritavad 3-4 aastaga hakkama saada.

Teist last ma imetasin 1a3k ja päevad hakkasid mul kuu aega peale seda, kui oli jäänud 1 toidukord päevas. Aga nagu me ka teame, siis päevade hakkamine ei tähenda, et kõik kohe vupsti uuesti rasestuvad, ikka tuleb arvestada, et selleks võib aega minna.

Mul on laste vanusevahe 1,5 aastat. Esimese lapse võõrutasin öisest söömisest, kui ta oli 8,5-kuune (oli näha, et tissi vajab ärkamistel uuesti magama jäämiseks, mitte näljast, nii et vähehaaval harjutasin niisama kaisus magama). Kui vanem lapse oli 10-kuune, siis otsutasime, et nüüd võiks teise lapse tulekuks rohelise tule anda. Eespool vastaja kirjutas üsna negatiivselt väikse vanuse vahega laste saamise ostusest, igaüks vaatab oma mätta otsast, meie ei teinud seda otsust mitte vh pärast, vaid seetõttu, et esimese lapse saamiseks oli läinud mitu aastat üritamist, viljatusravi, mitu rasedust oli peetunud, nii et kui üldse teist tahtsime, siis polnud isegi muud mõtet, kui et nii, et esimene laps teise sündides vähemalt kõnniks ja et kuni aastani saaks teda imetada. Õnneks teine laps tuli lihtsalt, ilma viljatusravi või vahepealsete peetumisteta ja mul on praegu väga hea meel, et lapsed just sellise vanusevahega on (praegu 7 ja 5,5).

Päevad olid mul taastunud juba siis, kui laps oli 6-kuune, vaatamata sellele, et rinda sai nii öösel kui ka päeval, nii et selles suhtes muret ei olnud. Jäin kohe, kui kondoomi ära jätsime, teist last ootama. Esimest imetasin kuni ta aastaseks saamiseni, oleksin uue raseduse ajal edasi imetanud, aga laps ise loobus (arst arvas, et ilmselt raseduse ajal rinnapiima maitse muutus ja laps ei harjunud sellega).

Aga nii esimese lapse kui ka teise puhul kasutasin öisest rinnast võõrutamiseks seda taktikat, et kõigepealt võõrutasin esimesel öisel ärkamisel rinnaandmisest. Näiteks kui lapsel oli öösel esimene ärkamine ja rinna otsas olemine kella 23 ajal, siis sel korral rinda ei andnud, võtsin kaissu, silitasin ja ootasin, kuni uuesti magama jäi. Nii ikka mitmel ööl, kuni oli näha, et sel esimesel ärkamisel isegi rinda ei otsi enam, seejärel jätsin ka teisel ärkamisel (tavaliselt oli see öösel 1 ajal) rinnata ja püüdsin niisama lapse uuesti magama saada jne, kuni sai hommikuni välja nii, et rinda ei andnud. Lutti ei võtnud kumbki laps, nii et tuli ilma selleta hakkama saada, aga selline järk-järguline võõrutamine öisest rinnast täitsa toimis ja sama hästi kui ilma nututa.