Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teine eesti?

Näitan 17 postitust - vahemik 61 kuni 77 (kokku 77 )

Teema: Teine eesti?

Postitas:
Kägu

“Teine Eesti” on kindel mõiste ja kes selle tähendust ei taju, kipuvadki sinna ise kuuluma. Ei ole nii, et tuleb mingi kägu ja ütleb, et teine Eesti on abielurikkujad ja endast rumalamate põlastajad. Samahästi sa võid öelda, et sinu jaoks tähendab sõna “tool” väikest karvast kodulooma. Sõnadel on kindel tähendus, samuti mõistel “teine Eesti”. Üks suvaline ja ilmselt küllaltki piiratud mõtlemisega kägu ei saa omistada väljakujunenud sisuga mõistetele talle meeldivaid tähendusi.

Aga kas siis keegi kes tajub palun paneks siia kirja selle tähenduse lühikeselt ja konkreetselt?

madalama haridustasemega ja/või madalama vaimse võimekusega ja/või sõltuvushäiretega ja/või kehva majandusliku toimetulekuga ja/või väikeste asulate elanikud
täidetud peaks olema korraga 2(3?) või rohkem

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

“Teine Eesti” on kindel mõiste ja kes selle tähendust ei taju, kipuvadki sinna ise kuuluma. Ei ole nii, et tuleb mingi kägu ja ütleb, et teine Eesti on abielurikkujad ja endast rumalamate põlastajad. Samahästi sa võid öelda, et sinu jaoks tähendab sõna “tool” väikest karvast kodulooma. Sõnadel on kindel tähendus, samuti mõistel “teine Eesti”. Üks suvaline ja ilmselt küllaltki piiratud mõtlemisega kägu ei saa omistada väljakujunenud sisuga mõistetele talle meeldivaid tähendusi.

Mina ka ütlesin seda. Sõnadel on kindel tähendus ja, aga mitte keegi ei ole seadusega ära määranud, mis või kes on see teine eesti. Meie siin pakume seda, jah, oma arengu ja vaadete tasemele. Kuid igaüks liigitab täpselt nagu tahab. Sina ja mina samuti.
Kui targemana ja/või rikkamana sündinud inimene halvustab vaatamata oma nn haridusele ja tarkusele endast kehvema stardipositsiooniga sündinud inimesi, kas vaimselt haigeid, füüsilise puudega, siis see näitab, et sellest haridusest ja /või postitsioonist ja rikkusest ei ole kasu. Rikkus, haridus ja positisoon ei näita ise vaid midagi paremat ega elitaarsemat.
Seda olen soovinud öelda.
Abielurikkumine. Ikkagi madaldab, mitte ei tõsta. Näitab moraali.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

KUST TULEB MÕISTE “TEINE EESTI”?

2001. aasta aprillis avaldas rühm sotsiaalteadlasi Postimehes avaliku kirja, kus tundsid muret võimu ja rahva võõrandumise pärast ning Eesti inimeste süveneva kihistumise pärast. Sotsiaalteadlased kirjutasid küll kahest erinevast Eestist, aga nende kirja järelkommentaaridest levis jõuliselt esimese ja teise Eesti mõiste. Kiri on järgnevalt kopeeritud. Alla lisasin ka paar linki kirjale järgnenud mõtteavaldustele.

Sotsiaalteadlaste avalik pöördumine
Eesti ühiskond on jõudnud poliitilisse, sotsiaalsesse ja eetilisse kriisi. Võim on rahvast võõrandunud juba sellisel määral, et rääkida tuleb kahest erinevast Eestist. Kaks kolmandikku Eesti lastest kasvavad üles vaesuses, inimestel puudub elementaarne turvalisus, paljud noored soovivad lahkuda mujale. Poliitika enesekesksus ja ebaeetilisus on muutunud igapäevaseks ja iseenesestmõistetavaks, hägustunud on vastutuse mõiste. Riigi jaoks oluliste majanduslike ja strateegiliste otsuste tegemine toimub ilma nende sotsiaalseid tagajärgi analüüsimata. Raudteede ümber toimunu näitab, et rahvas on marginaliseeritud «tädi Maaliks», kelle arvamust eiratakse isegi teda kõige vahetumalt puudutavates küsimustes.

Eesti kahestumise sügavust näitavad avaliku arvamuse uuringud, kus enam kui pooled inimesed on vastu ja kolmandik rahvast on ükskõiksed Eesti riigi tulevikusuundumuste ehk euroliiduga liitumise suhtes. Alates 1990. aastast pole rahulolu demokraatiaga Eestis olnud kunagi nii madal nagu see on aprillis 2001. Alates 1995. aastast ei ole rahva hinnang poliitilisele olukorrale olnud nii negatiivne kui see on praegu, mil 73% inimesi on otseselt rahulolematud. Rahva usaldus riigi kolme juhtiva institutsiooni – parlamendi, valitsuse ja peaministri – suhtes on langenud viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Kui mais 1999 usaldas Riigikogu 50% elanikest, siis praegu ainult 30%, valitsuse usaldus on langenud 53%-lt 28%-le ning peaministri oma 47%-lt katastroofilisele 22%-le.

Eesti riigi kesksed institutsioonid ei täida oma funktsiooni. Riigijuhtide elitaarne ja mina-keskne käitumine on kujundanud olukorra, kus rahvas ei suuda oma riiki enam tõsiselt võtta. Eesti peaministri laskeharjutused ning sellele järgnenu on drastiline näide tegudest, millele võimueliit ei ole suutnud anda demokraatlikus riigis ainumõeldavat hinnangut. Vastutusest kõrvalehiilimine alandab mitte ainult poliitikute, vaid kogu rahva eneseväärikust, sest annab ühemõttelise signaali – Eestis kehtib kaksikmoraal, Eestis võib käituda ebaeetiliselt ja vääritult.

Mida teha? Alustuseks tuleks erandeid tegemata järgida demokraatlikke tavasid. Poliitikas on tegu ja vastutus sama asja erinevad tahud. Vajalik on ühiskondlik kokkulepe toimimaks demokraatliku euroopaliku riigina, mida rahvas saab usaldada. Samas on vajalik ka mentaliteedi nihe. Varakapitalismi individualismi peab hakkama tasakaalustama sotsiaalsuse põhimõte.

Kui me ei suuda ületada riigi ja moraali kahestumist, oleme «läbikukkunud riik» ja «kaduv rahvas». Viimast on meile tegelikult mitme sajandi vältel ennustatud, kuid välise surve kiuste oleme suutnud püsima jääda. Kas suudame seda aga omaenda vabas riigis.

Hädasti on vaja objektiivset kriitiliste valupunktide kaardistamist. Seni kuni suur osa aurust läheb väljapoole suunatud illusoorse klantspildi loomisele Eestist kui edukast ja kõrgeltarenenud riigist, pole võimalik sotsiaalsetele probleemidele vastu seista. Kuni puudub objektiivne teaduslik analüüs, mis Eesti riigis tegelikult toimub, ei ole võimalik negatiivseid protsesse mõjutada.

Me ei soovi, et avalikku pöördumist hakkaks oma huvides ära kasutama tänane opositsioon, käsitades seda üksnes valitseva koalitsiooni kriitikana. Enamik meie järeldustest kehtivad Eesti poliitika suhtes tervikuna. Küsimus ei ole nimedes, vaid süsteemis ja põhimõtetes.

Eesti on kahestumise nõiaringis, kust tuleb välja murda. Riigi presidendi funktsioon on täita niisugustel hetkedel riigi ja ühiskonna ühendaja rolli. Või me olemegi juba liivakastivabariik?

Aili Aarelaid, Eiki Berg, Klara Hallik, Malle Järve, Ülo Kaevats, Voldemar Kolga, Katrin Kivimaa, Juhan Kivirähk, Jüri Kruusvall, Mikko Lagerspetz, Katrin Paadam, Marje Pavelson, Iris Pettai, Tiiu Pohl, Ivi Proos, Tiina Raitviir, Andrus Ristkok, Rein Ruutsoo, Andrus Saar, Ellu Saar, Erik Terk, Ene Tiit, Anu Toots, Raivo Vetik, David Vseviov, Rein Vöörmann

https://epl.delfi.ee/arvamus/tonis-saarts-kiri-mis-muutis-eestit?id=51037268

https://arvamus.postimees.ee/1938665/kas-teine-eesti-on-olemas

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

100+ aastat tagasi oligi enamusel eestlastest vähe haridust, see siiski ei tähendanud seda, et nad hullu oleksid pannud ja sellega kelkinud nagu praegune teine eesti.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eesti peaministri laskeharjutused ning sellele järgnenu on drastiline näide tegudest, millele võimueliit ei ole suutnud anda demokraatlikus riigis ainumõeldavat hinnangut.

Arvestades millised moraalitud inimesed on kaks viimast presidenti (joobes sõitmine, abikaasa petmine, liiderdamine), siis see laskmine oli lausa kirbukaka.
Aga näete, kõigega harjutakse.
Kadunud vabaduse algusaegade ideaalid, normid, arusaamad.
Kas hilisem Savisaare poolsurnuks mõnitamine oli moraalsem?

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõrgharidust hea elu realiseerimiseks vajavad vähemvõimekamad, ebakarismaatilised inimesed.

Kas sa tahad väita, et kõrgharidusega inimesed on ebakaristmaatilised ja vähemvõimekad? See on täpselt selline jutt, et ah, milleks haridust vaja, piisab eluülikoolist ja siis hakatakse tavaliselt näiteid tooma kuulsatest inimestest, kes on kõrghariduseta kaugele jõudnud. Neid on siiski vähe. Kui ametitest rääkida, siis müügitöö jaoks pole seda tõesti vaja, kui on karismat ja head suhtlemisoksust, jõuab kaugele, aga arstidel on vaja kõrgharidust. Küsimus pole ainult paberis, mida ette näidata, vaid see näitab distsipliini, võimet ja suutlikkust läbida vastav õpe, lisaks praktikale on olulised teoreeritilised teadmised, ümbritsemine sarnase hoiakuga, väärtushinnangutega, erialaga inimestest jne.

Väidan küll jah.

Distsipliin kas on või ei ole.

Karismaatiline inimene on alati rikkam ja rohkemate tutvustega kui hall hiireke cum laudega.

Neid ei ole vähe kes hariduseta kaugele on jõudnud. Neid on miljoneid.

Tean ka eestist selliseid firmajuhte.

Tavapärased pätipoisidki on suutnud soomes ehitusfirmad püsti panna ja elavad head elu, kallid autod ja suur maja, samal ajal kui mingi pangas töötav inimene elab uusarenduse 70 ruuduses karbis.

Kui kaugele jôudmine tähendab palju raha, siis äri on tõesti selline koht, kus on lihtsalt kainet mõistust vaja ja hariduseta saab hakkama. Tehiskaaslast maad fotografeerima siiski ei ehita pelgalt talupojatarkusega, koroona vaktsiini väljatöötamiseks on ka veidi rohkem teadmiseid vaja.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://foorum.perekool.ee/teema/esimene-voi-teine-eesti/

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

“Teine Eesti” on kindel mõiste ja kes selle tähendust ei taju, kipuvadki sinna ise kuuluma. Ei ole nii, et tuleb mingi kägu ja ütleb, et teine Eesti on abielurikkujad ja endast rumalamate põlastajad. Samahästi sa võid öelda, et sinu jaoks tähendab sõna “tool” väikest karvast kodulooma. Sõnadel on kindel tähendus, samuti mõistel “teine Eesti”. Üks suvaline ja ilmselt küllaltki piiratud mõtlemisega kägu ei saa omistada väljakujunenud sisuga mõistetele talle meeldivaid tähendusi.

Aga kas siis keegi kes tajub palun paneks siia kirja selle tähenduse lühikeselt ja konkreetselt?

Väljendi ” teine Eesti” tõi käibesse EV president Rüütel:
Arnold Rüütli presidendiks saamist tervitati kui nn Teise Eesti võitu. Ja selleks oli ka põhjust – Rüütel esitles end algusest peale kui nõrkade ja mahajäänute eestkostjat.

Oma presidendielu esimesel päeval – 2001. aasta 8. oktoobril – seisis Rüütel riigikogu ees ja rääkis, et “eduka Eesti kõrval on ka teine ja mitte sugugi väiksem Eesti”, kuhu kuuluvad “meie oma inimesed, kes on pidanud sageli ülekohtuselt kõrget hinda maksma Eesti edu eest”. Suur osa Eestist püüab kuidagiviisi ots otsaga kokku tulla ja kõige nõrgem osa sellest otsib lohutust või unustust meelemürkidest, kurtis värske president.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui kaugele jôudmine tähendab palju raha, siis äri on tõesti selline koht, kus on lihtsalt kainet mõistust vaja ja hariduseta saab hakkama. Tehiskaaslast maad fotografeerima siiski ei ehita pelgalt talupojatarkusega, koroona vaktsiini väljatöötamiseks on ka veidi rohkem teadmiseid vaja.

Kui ma õieti mäletan siis keegi kunagi rääkis, et ilma hariduseta inimesed mõtlesid välja mõned sellised “pisikesed” asjad ilma milleta poleks kuupeal käimine üldse võimalik olnud. Noh ja siis on veel see va kahtlane elektri värk ju ka. Puha ilma hariduseta inimeste leiutatud. Äkki ei kõlbagi enam kasutada. Piinlik ju ikkagist.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

“Teine Eesti” on kindel mõiste ja kes selle tähendust ei taju, kipuvadki sinna ise kuuluma. Ei ole nii, et tuleb mingi kägu ja ütleb, et teine Eesti on abielurikkujad ja endast rumalamate põlastajad. Samahästi sa võid öelda, et sinu jaoks tähendab sõna “tool” väikest karvast kodulooma. Sõnadel on kindel tähendus, samuti mõistel “teine Eesti”. Üks suvaline ja ilmselt küllaltki piiratud mõtlemisega kägu ei saa omistada väljakujunenud sisuga mõistetele talle meeldivaid tähendusi.

Aga kas siis keegi kes tajub palun paneks siia kirja selle tähenduse lühikeselt ja konkreetselt?

madalama haridustasemega ja/või madalama vaimse võimekusega ja/või sõltuvushäiretega ja/või kehva majandusliku toimetulekuga ja/või väikeste asulate elanikud

täidetud peaks olema korraga 2(3?) või rohkem

Aitäh. Ja neile ka kes artiklid viitasid.

Aga kuidas nendest ära toodud omadustest või faktidest sai pmst inimeste väärtuse hindamise vahend? Sest kui “teine Eesti” on siin just nagu ikkagi väljend millega teistele ära panna tahetakse siis seda see ju on. Ja mis vahet seal on kas neist n.ö. tingimustest on täidetud 1 või 2 või 3?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Neid iseloomustab pidev rahulolematus eluga, enda probleemides teiste süüdistamine, silmapaistev kadedus, teiste sildistamine ja näpuga näitamine.

Aga kui “esimene eesti” teist eestit sildistab, kes ta siis on?

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neid iseloomustab pidev rahulolematus eluga, enda probleemides teiste süüdistamine, silmapaistev kadedus, teiste sildistamine ja näpuga näitamine.

Aga kui “esimene eesti” teist eestit sildistab, kes ta siis on?

See on umbes sama küsimus, et kui sallivlane on sallimatu kõigi endast erinevate suhtes (eriti, kui seda ei tunnista), kes ta siis on.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõin näite lihtsalt. Õpi lugema inimene.
Aga kindlasti teeb see üleõppijatel meele mõruks, kui põhi või keskharidusega inimene neist rohkem teenib.

Päris hea kirjaviga 😀 Põhi teenib kohati päris hästi, jah. Aga see ei tee teda vähem põhjaks.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas me võiks siis kokku leppida, et “teine Eesti” on nii vaene kui ka harimatu? Et inimesed, kes on rumalad, aga siiski jõukad, ei ole teine Eesti? (kuigi siin tekib dissonants paljude inimeste isikliku tunnetusega, sest kusagil Kükametsa kõrtsis nädalavahetusel laiav Kalevipoeg on minu mõistes ikka täiega “teine” ja tema 3000 eurone palk ei ole minu mõõdupuuga mõõtes ka mitte midagi erilist). Aga las ta olla pealegi siis mitte teine Eesti. Teiselt poolt vaesemasse keskklassi kuuluv haritlane, kes oma väikesest palgast ostab koju Houellebecqi raamatuid, ei ole ka teine Eesti. Kuigi elab vanas paneelmajakorteris ega saa endale eriti midagi lubada.
Tõmbame ühe sirge paralleelselt ja kirjutame selle vasakusse otsa “vaene” ja paremasse otsa “rikas”. Nüüd tõmbame sellest keskelt üle vertikaalse sirge ja kirjutame ülemisse otsa “haritud” ja alumisse otsa “piiratud silmaringi ja analüüsivõimega”. Siis all vasakus kastis on need, kes on kindlasti “teine Eesti”. All paremas kastis on rahakad, aga rumalad inimesed. Üleval vasakul on vaesed haritlased. Üleval paremal on raudpoltkindel “esimene Eesti” – rahakad haritud inimesed.

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Neid iseloomustab pidev rahulolematus eluga, enda probleemides teiste süüdistamine, silmapaistev kadedus, teiste sildistamine ja näpuga näitamine.

Aga kui “esimene eesti” teist eestit sildistab, kes ta siis on?

Ta ei muutu sellest teiseks Eestiks. Ta lihtsalt on mölakas, kes kuulub jätkuvalt esimesse Eestisse 🙂

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eesti kohta ütlevad Banaania ja presidendi kohta Buratiino.

Facebookis on nad selle järgi hästi eristatavad.

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neid iseloomustab pidev rahulolematus eluga, enda probleemides teiste süüdistamine, silmapaistev kadedus, teiste sildistamine ja näpuga näitamine.

Aga kui “esimene eesti” teist eestit sildistab, kes ta siis on?

Esimene eesti ei sildista, vaid konstateerib fakti. Sildistamisega on tegu siis, kui “silt” tegelikkusele ei vasta.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Näitan 17 postitust - vahemik 61 kuni 77 (kokku 77 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teine eesti?