Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teine pensionisammas esimese arvelt?

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Teine pensionisammas esimese arvelt?

Postitas:
Kägu

Pensioniteemast ajendatatuna küsin, et mida tähendab, see Delfi Ärilehest kopitud lause:
“Praeguse teise samba 2%+4% süsteemis panustab inimene kaks protsenti palgast ja riik lisab inimene enda esimese samba panuses arvelt 4 protsenti juurde, mille võrra konkreetse inimese esimese sambast väljamakse tulevikus väheneb.”
Ka mu ema (hetkel 66), rääkis pensionile jäädes midagi sellest, et ta saab pensionipõlve alguses umbes 4 aastat ~30 eurot suuremat pensionit. Siis saab tema teine sammas otsa ja edasi on pension väiksem. Püüdis väita, et oleks rohkem pensioni saanud kui teist sammast poleks olnud.
Kas keegi oskab seda süsteemi maakeeli lahti seletada?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Rohkem polegi ju midagi seletada. Riiklikku pensioni saab liitunu 4% vähem kui mitteliitunu. Ideaalis peaks see ringitõstetud 4% teenima hirmsat kasumit, aga meie süstemi juures ei teeni need fondid suurt midagi ja tegelikult võitu ei ole.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Rohkem polegi ju midagi seletada. Riiklikku pensioni saab liitunu 4% vähem kui mitteliitunu. Ideaalis peaks see ringitõstetud 4% teenima hirmsat kasumit, aga meie süstemi juures ei teeni need fondid suurt midagi ja tegelikult võitu ei ole.

Kuidas seda täpsemalt arvutatakse?
Täpseid numbreid ei tea, aga mu ema riiklik pension on hetkel vist mingi 320. Pluss siis see ~30 eurot teist sammast. Teine sammas saab otsa kui ta on 4 aastat pensionil olnud.
Kas saan õigesti aru, et kui ta poleks teise sambaga liitnud, siis saaks ta riikliku pensionit 4% rohkem? 4% 320-st on 12,8 eurot. Ja nii elu lõpuni, elagu või 100 aastaseks.
Kui pärast 4 aastat pensionil olekut tema teise samba raha otsa saab, siis kas esimene sammas arvutatakse ümber? Või ongi nii, et “tänu” teisele sambale saab 4 aastat 30 eurot kuus rohkem, aga peale seda saab elu lõpuni 12,8 eurot vähem?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arvatavasti jõudis su ema seda teist sammast koguda üsna vähe aega ja seepärast ta saabki seda pensionit ainult mingi perioodi. Kui pensionifondi on kogutud üle 50-kordse rahvapensionimäära, siis on väljamaksed tema elu lõpuni. Kui 10-50 rahvapensionimäära, siis jagatakse summa kindla aja peale. Hetkel on rahvapensioni määr 205.21 eurot.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arvatavasti jõudis su ema seda teist sammast koguda üsna vähe aega ja seepärast ta saabki seda pensionit ainult mingi perioodi. Kui pensionifondi on kogutud üle 50-kordse rahvapensionimäära, siis on väljamaksed tema elu lõpuni. Kui 10-50 rahvapensionimäära, siis jagatakse summa kindla aja peale. Hetkel on rahvapensioni määr 205.21 eurot.

Aitäh! See selgitab asja. Ema jõudis jah vähe koguda. Kui ma nüüd õigesti arvutasin, siis juhul kui ta jõuab pensionil olla üle 9 aasta, on ta rahalises mõttes II samba tegemisest kaotanud.
Minu pensionifondi väärtuseks näitab netipank hetkel 14 tuhat.
Olen töötanud 20 aastat ja pean töötama vähemalt teist sama palju enne kui pensile saan.
Samba summa peaks selleks ajaks olema umbes 30 tuhat.
Muude tingimuste samaks jäädes peaks mul seega olema tagatud II samba pensionilisa elu lõpuni.
Mis valemiga arvestatakse kui suure summa ma igakuiselt lisaks saan?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aitäh! See selgitab asja. Ema jõudis jah vähe koguda ja tal läks selles mõttes kehvasti. Kui ta jõuab pensionil olla üle 9 aasta, on ta rahalises mõttes II samba tegemisest kaotanud.
Minu pensionifondi väärtuseks näitab netipank hetkel 14 tuhat.
Olen töötanud 20 aastat ja pean töötama vähemalt teist sama palju enne kui pensile saan.
Samba summa peaks selleks ajaks olema umbes 30 tuhat.
Muude tingimuste samaks jäädes peaks mul seega olema tagatud II samba pensionilisa elu lõpuni.
Mis valemiga arvestatakse kui suure summa ma igakuiselt lisaks saan?

See valem on keeruline, just proovisin seda kokku ajada, aga ei suuda. Samuti ei leia ma üles seda, kuidas see 4% täpselt esimese samba osa mõjutab.
Aga leidisn kalkulaatori. Sellega mängides saad mingied summasid ennustada.
https://www.pensionikeskus.ee/eesti-pensionisusteem/kalkulaatorid/kindlustusseltside-kalkulaator/

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See valem on keeruline, just proovisin seda kokku ajada, aga ei suuda. Samuti ei leia ma üles seda, kuidas see 4% täpselt esimese samba osa mõjutab.
Aga leidisn kalkulaatori. Sellega mängides saad mingied summasid ennustada.
https://www.pensionikeskus.ee/eesti-pensionisusteem/kalkulaatorid/kindlustusseltside-kalkulaator/

Ilmselt on see meelega keeruline tehtud, et inimesed aru ei saaks.
Mängisin selle kalkulaatoriga. Päris huvitav :-).
Panin sisse oma sünniaasta ja 30 tuhat. Kui garantiiperioodi 0 panen, siis hakkaksin kuus lisaks saama ~130 eurot. Selleks, et kogunenud 30 tuhat jõuaks kätte saada, peaksin pensioni ajal elama 231 kuud. Ehk siis 19 aastat. Ehk 84-aastaseks. Siiamaani pole keegi minu lähisugulastest nii kaugele jõudnud.
Saan aru, et sellest hüpoteetilisest 30-st tuhandest olen ma ise sisse pannud 1/3. Ehk siis 10 tuhat. Raha kogumine pole minu jaoks probleem – olen arukas kulutaja ja hea säästja. Võib-olla on mõistlikum pensionipõlveks tekitada 10 tuhandeline sääst, millest ise endale iga kuu max 130 (vajadusel) lisaks võtta ja teisest sambast loobuda kui võimalus tekib.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilmselt on see meelega keeruline tehtud, et inimesed aru ei saaks.

No ilmselt ma olen võimeline aru saama, kui päeva või paar kaevan ja arvutan, mul tugev matemaatika taust 🙂

Aga hetkel saan aru niipalju, et üks-ühele sa ei saa 4% oma pensionist maha arvata. Tegelikult on osa su sotsmaksust isiksustatud ja selle isiksustatud osa põhjal arvutatakse igal aastal vanaduspensioni kindlustusosaku aastakoefitsient. Ja see aastakoefitsent on sul siis väiksem, kui 4% läheb teise sambasse, sest see arvutuse aluseks olev summa on 4% väiksem. Ja selle koefitsendi järgi saad arutada oma kindlustusosakud (neid saad ka eesti.ee-st vaadata, palju tänaseks on) ning kindlustusosakute järgi arutatakse siis lõpuks su pension.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oletame, et su brutopalk on 1000 eurot kuus
Kui sa oled liitunud selle teise sambaga, siis 20 eurot sinu palgast kantakse psensionifondi. Sellele lisaks kannab riik 4% ehk 40 eurot.
Sinu 1000 euroslet palgalt maksab tööandja 33% sots maksu, selles 13% on haigekassa jaoks ja 20% pensioniks.
See teeb sinu palgalt 200 eurot pensioniks. See on aluseks sinu riikliku nö I samba arvutamiseks. kUI SUL ON PENSIONIFOND, SIIS RIIKLIKU PENSIONI ARVUTAMISE ALUSEKS ON 200-40 eurot ehk 160 eurot. Arvestuse alus iga kuu on 40 eurot väiksem. Korruta see nüüd veel kuude ja aastatega is pensionini jäänud on. Saad aru vahest?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oletame, et su brutopalk on 1000 eurot kuus
Kui sa oled liitunud selle teise sambaga, siis 20 eurot sinu palgast kantakse psensionifondi. Sellele lisaks kannab riik 4% ehk 40 eurot.
Sinu 1000 euroslet palgalt maksab tööandja 33% sots maksu, selles 13% on haigekassa jaoks ja 20% pensioniks.
See teeb sinu palgalt 200 eurot pensioniks. See on aluseks sinu riikliku nö I samba arvutamiseks. kUI SUL ON PENSIONIFOND, SIIS RIIKLIKU PENSIONI ARVUTAMISE ALUSEKS ON 200-40 eurot ehk 160 eurot. Arvestuse alus iga kuu on 40 eurot väiksem. Korruta see nüüd veel kuude ja aastatega is pensionini jäänud on. Saad aru vahest?

No see ei käi niimoodi üksühele ometi.

Kõigepealt arvutatakse kindlustusosak viimase aaasta kohta 1. aprilli seisuga. St eelmise aasta jooksul makstud sotsmaksust siis 20 või 16% olenevalt sellest, kas oled või ei ole liitunud.
(2) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega.
Seega pead kõigepealt seda keskmist suurust teadma, et aru saada, kui suur vahe on.

Ja siis selle kindlustusosaku põhjal arvutatakse su pension. Pension sõltub siis baasosast, staazi osast ja kindlustusosast. Kindlustusosa saamiseks korrutame kindlustusosakute summa läbi aastahindega. Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Alates 1. aprillist 2019 on pensioni aastahinne 6,627 eurot.

Sa ei kaota mitte täpselt seda summat, mis vähem maksid tänau selle 4%-le, vaid seal käivad mingid keksmistega jagamised korrutmaised lisaks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Täpseid numbreid ei tea, aga mu ema riiklik pension on hetkel vist mingi 320.

Miks tal nii vähe on? Kas kõik töötamised said ikka kirja?
Mina olen nats noorem (saan 64), üks laps, vabaduse alul olin aastaid töötu, ca 2 aastat ei olnud töötu ka (tüütu oli maalt töötukassas käia), ok, siis kuskil 5-6 aastat sain nn keskmist palka, aga edasi üle 10 aasta olin ise endale palgamaksja ja maksin alampalga lähedast. Pensi saan miski 412 kopikatega. Vabatahtlikku sammast ei teinud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpseid numbreid ei tea, aga mu ema riiklik pension on hetkel vist mingi 320.

Miks tal nii vähe on? Kas kõik töötamised said ikka kirja?

Mina olen nats noorem (saan 64), üks laps, vabaduse alul olin aastaid töötu, ca 2 aastat ei olnud töötu ka (tüütu oli maalt töötukassas käia), ok, siis kuskil 5-6 aastat sain nn keskmist palka, aga edasi üle 10 aasta olin ise endale palgamaksja ja maksin alampalga lähedast. Pensi saan miski 412 kopikatega. Vabatahtlikku sammast ei teinud.

Kui ma 3 aastat tagasi pangas laenunõustamisel käisin, siis öeldi, et oletame kui praegu jääks pensionile, siis hakkaks saama 2 sambast 200€ ja veidi peale pensionit. Töötanud olin selleks ajaks 14 aastat, millest töötu kavahepeal olnud, rasedusega ja lapsega kodune. Suurepalgaline pole kunagi olnud ja vanus oli sel ajal 33.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See 4% on antud pankadele keerutamiseks seaduse jõul. Aga su enda arvelt. Me võime siin arvutada nii- ja naapidi, fakt on see, et selle arvutuse võtavad ette vähesed ja needki vähesed ei saa täiesti kindlalt otsa peale, kuidas see on ja kui palju see välja annab. Seega on enamik selles asjas segaduses. Ainult pank teab, mis diili ta riigile on pakkunud ja mida see talle lubab. Nüüd, kus fondid omadega põhja poole kisuvad, on pankadel kasulikum asja vaikselt ära lõpetama hakata. Nemad on oma kasumi juba teeninud, omad ära toitnud, edasi vaadake jälle ise, kuidas hakkama saate. Kui jätad oma raha fondi sisse, on tore, aga kui võtad välja, siis on pangal suht ükskõik – tema tagala on kindlustatud ja mida vähem tal fondihaldureid on ülal pidada, seda lihtsam. Seni on neist fondidest tulnud vähe penssi välja maksta, aga nüüd, kus tuleb varsti välja käia juba suuremaid summasid, on kasulikum, kui lollid oma fondi jälle tühjaks teevad ja pank kohustustest vabaneb, et vältida võimalikke kohtuasju. Teine võimalus on lasta rahaliidu liikmesriikidel pankade augud jälle täis toppida nagu Kreekaga oli, ehk teisisõnu, ise maksad oma pensi teist korda kinni.
Palju õnne kõigile teise samba truudele ülalpidajaile, teie eest on “hoolitsetud”. Eks usk olegi see, mis tuju üleval hoiab.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See 4% on antud pankadele keerutamiseks seaduse jõul. Aga su enda arvelt. Me võime siin arvutada nii- ja naapidi, fakt on see, et selle arvutuse võtavad ette vähesed ja needki vähesed ei saa täiesti kindlalt otsa peale, kuidas see on ja kui palju see välja annab. Seega on enamik selles asjas segaduses. Ainult pank teab, mis diili ta riigile on pakkunud ja mida see talle lubab. Nüüd, kus fondid omadega põhja poole kisuvad, on pankadel kasulikum asja vaikselt ära lõpetama hakata. Nemad on oma kasumi juba teeninud, omad ära toitnud, edasi vaadake jälle ise, kuidas hakkama saate. Kui jätad oma raha fondi sisse, on tore, aga kui võtad välja, siis on pangal suht ükskõik – tema tagala on kindlustatud ja mida vähem tal fondihaldureid on ülal pidada, seda lihtsam. Seni on neist fondidest tulnud vähe penssi välja maksta, aga nüüd, kus tuleb varsti välja käia juba suuremaid summasid, on kasulikum, kui lollid oma fondi jälle tühjaks teevad ja pank kohustustest vabaneb, et vältida võimalikke kohtuasju. Teine võimalus on lasta rahaliidu liikmesriikidel pankade augud jälle täis toppida nagu Kreekaga oli, ehk teisisõnu, ise maksad oma pensi teist korda kinni.

Palju õnne kõigile teise samba truudele ülalpidajaile, teie eest on “hoolitsetud”. Eks usk olegi see, mis tuju üleval hoiab.

Minul polnud validagi, kohustuslik oli. See on häiriv olnud ammu.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teine pensionisammas esimese arvelt?