Teema: Teine sünnitus peale keisrit

Minu teada armiga emakaga ei tohi esilekutsumist teha. Mul kirjutati lausa rasedakaarti suurelt, et mul armiga emakas.

Olen peale kaksikute erakorralist keisrit sünnitanud loomulikult kolmanda lapse 2a hiljem, sünnitus oli 8t ja mitte raske, mulle öeldi (et kuna eelmine kord keiser tuli nö poole sünnituse pealt), siis “keha mäletab” ja sünnitanud naine on juba sünnitanud, küll keha teab. Epiduraal töötas seekord hästi (kaksikutega ei töötanud) ja sai natuke leevendust paariks tunniks, oli jõudu ja enesetunne oli peale sünnitust muidugi palju parem kui pärast keisrioppi, sai kohe liigutama hakata, ainult istuda muidugi ei saanud hästi (ikka natuke rebenes, ei midagi hullu).

Mul oli esimene laps esilekutsumine, teine erakorraline keiser ja kolmas esilekutsumine. Teatud ainesisaldusega esilekutsuvaid preparaate ei tohi tõesti kasutada, aga mooduseid on erinevaid. Minul kasutati kolmanda lapsega ballooni. See aitas nii palju, et järgmine päev sai veed avada ja mingi hetk toetati veenisisese esilekutsuva mingi lahusega.

Esimene sünnitus lõppes erakorralise keisriga, kuna 40+0 alanud sünnitustegevus vaibus ja lape südametoonid langesid. tegemist oli ka pikalt säilitatud rasedusega, mis oligi algusest lõpuni meditsiinilist tuge vajav.

Teise rasedeusega võtsin vastu otsuse, et kõik tuleb loomulik: ei rasedust toetavat ravi (vitamiinid ja soovituslikud toidulisandid olid ikka kasutusel), ainult vajalikud uuringud ja põhiline: leida naistearst, kes toetab loomulikku sünnitust ja ei suuna kohe keisrile. Viimane lahenes kohe nii hästi, et naistearst oli samuti teise lapse ise sünnitanud peale esimest keisrit ja teadis seega lisaks töökogemustele ka isiklikust kogemusest, et see on võimalik, tõsi, 1/8-1/4 juhtudest. Sünnitus oli pikk (üle 32h), sh. vahepeal aset elidnud sünnitustegevuse vaibumisel sain ka kahte esilekutsuvat ravimit. Mul oli isiklik ämmaemand ja riskirasedana ka suurendatud günekoloogide järelvalve. Sünnitus läks kokkuvõttes hästi ja teate kui hea on peale sünnitust ja sellele järgnevat 2h pikutamist normaalse inimesena liikuma hakata! Ei mingit haavavalu, pikka taastumist jne. Laps on erksam. Seega, kel vähegi tervisliku poole pealt ja lapse seisundist tulenevalt võimalik on: sünnitage loomulikult!

Esimene erakorralise keisriga, kuna sünnitegevus vaibus. Vaimselt oli väga raske alguses sellega leppida.

Teisega soovisin ise plaanilist keisrit, arstid rääkisid mu ära ja olin nõus loomuliku sünnitusega. Aga kordus täpselt sama stsenaarium mis esimesega, oleksin pidanud endale kindlaks jääma ja nõudma plaanilist keisrit. Aga samas olin ma keisri võimalusega arvestanud ja  enam nii raske polnud kui esimesel korral. teadsin juba kuidas kõik toimub, mis pärast saab jne.