Teema: Teise võõrkeele valik peale vene keele- kas kool pakub?
Postitas:
Kägu
28.03.2023 00:35
Olen võitluses oma lapse kooli keelevalikute eest ja teeksin hea meelega statistikat. Kas teie kool pakub B-võõrkeelena võimalust valida peale vene keele mõnda teist keelt võõrkeeleks.
Põhikoolides peab alates sellest sügisest haridusministeeriumi korraldusel tekkima kõigil B-võõrkeele õppega alustajatel (enamasti siis 6 klass) võimalus valida vähemalt kahe võõrkeele vahel. See tähendab, enam ei tohi kohustada mitte ühtegi tulevast 6-ndikku õppima ainsa võimalusena vene keelt. Praegu on kõige viimane hetk veel teema kooli hoolekogu ja juhtkonnani viia, on täiesti võimalik, et mõned koolid proovivad sellest nõudest kõrvale hiilida. Ja haridusministeeriumile väidetakse pärast, et meil kõik lapsevanemad soovisidki vene keelt. Fikseerige kindlasti praegu oma eriarvamus ning siis tekib teil võimalus sügisel uuesti temaatikaga õiguskaitset nõuda.
Gümnaasiumides kohustust ei ole kahjuks veel aga minu arust on absurdne, et ikka veel on eestis ka gümnaasiumiastme koole, kus peab õppima kohustuslikult B-võõrkeelena ainult vene keelt.
Olen võitluses oma lapse kooli keelevalikute eest ja teeksin hea meelega statistikat. Kas teie kool pakub B-võõrkeelena võimalust valida peale vene keele mõnda teist keelt võõrkeeleks.
Põhikoolides peab alates sellest sügisest haridusministeeriumi korraldusel tekkima kõigil B-võõrkeele õppega alustajatel (enamasti siis 6 klass) võimalus valida vähemalt kahe võõrkeele vahel. See tähendab, enam ei tohi kohustada mitte ühtegi tulevast 6-ndikku õppima ainsa võimalusena vene keelt. Praegu on kõige viimane hetk veel teema kooli hoolekogu ja juhtkonnani viia, on täiesti võimalik, et mõned koolid proovivad sellest nõudest kõrvale hiilida. Ja haridusministeeriumile väidetakse pärast, et meil kõik lapsevanemad soovisidki vene keelt. Fikseerige kindlasti praegu oma eriarvamus ning siis tekib teil võimalus sügisel uuesti temaatikaga õiguskaitset nõuda.
Gümnaasiumides kohustust ei ole kahjuks veel aga minu arust on absurdne, et ikka veel on eestis ka gümnaasiumiastme koole, kus peab õppima kohustuslikult B-võõrkeelena ainult vene keelt.
Jah on. Tõsi, B- võõrkeel tuli juba 5. klassis. Valik on saksa, prantsuse, vene, hispaania.
Seda võib ju möödahiilimiseks nimetada, aga neid õpetajaid peab ikka päriselt kuskilt võtta ka olema. Samal ajal on meil ühiskonnas kombeks keele-kultuuri eriala inimesi muidusööjateks hipideks nimetada, kes midagi kasulikku ei tooda. Ja loomulikult neile mitte palka maksta, ei koolis ega ka mujal. Ise külvame, ise lõikame – meie viljavihud on rikkalikult vene keele õpet koolides, sest see on ainus keel peale inglise keele, mille oskajad niisama varnast võtta.
Kui palju on koolides soome, rootsi või läti keelt saada? Naabrid ja siin samas kiviga visata, keeleoskusega oleks küllaga, mida peale hakata, aga ei suudeta end kokku võtta ja strateegiliselt mõelda.
Loomulikult tahaks, et valik oleks laiem, aga olles väikeses maakoolis käivate laste ema – mulle on oluline, et lapse mistahes muu keele õpetus oleks järjepidev, mitte et läbi surmahäda (sest sunnitakse) leiab kool selle nt ispaania keele õpetaja ja siis aasta või kahe pärast läheb see õpetaja mujale (sest maakoolides on õpetajate liikuvus väga suur, kui õpetaja pole just kohalik inimene) ja siis pole uut enam kuskilt võtta. Või oleks uueks võtta hoopis soome või jaapani keele õpetaja. Jälle aastaks-kaheks.
Vene keele õpetaja elab kooli kõrval, on jah saja-aastane ja õpetas juba praeguse laste vanavanemaid, aga vähemalt ta ON OLEMAS ja talutab lapsed keeleõppes läbi selle kohustusliku programmi, mis 9. lõpuni ette on nähtud.
Valikus oli vene ja saksa keel. Laps ise valis vene keele ja talle väga meeldib (peale 2a õppimist räägib juba päris kenasti). Ma ei saa aru, miks inimesed selle vene keele vastu nii sõdivad. Keel pole ju poliitikaga seotud…
Jaa valikuvõimalusena teadlikult õppida vene keelt on igati ok. Minu laps näiteks tahab valikuvõimalusena õppida mõnda muud keelt. Vàiksem nüüd õnneks ja ainult tänu HM korraldusele ning minu torkimisele, saabki õppida oma igatsetud prantsuse keelt. Teine laps kahjuks sunnitud õppima vene keelt, kuigi soovis põhimõtteliselt ükskõik mida muud. Seega võitlen, et vähemalt need, kes seal koolis peale teda, enam ei peaks sunniviisiliselt vene keelt õppima. Kui vabatahtlikult laps valib ja soovib vene keelt siis see on igati ok.
Meie laps õpib VHKs, 1. klassist huvikoolina tunniplaani integreeritud inglise keel, 3. klassis A-võõrkeelena vene keel, 6. klassist B-võõrkeelena saksa keel. Pole kuulda olnud, et midagi valida saaks. Kui saaks, valiks vene asemel rootsi keele.
Gümnaasiumides kohustust ei ole kahjuks veel aga minu arust on absurdne, et ikka veel on eestis ka gümnaasiumiastme koole, kus peab õppima kohustuslikult B-võõrkeelena ainult vene keelt.
Meie laps õpib VHKs, 1. klassist huvikoolina tunniplaani integreeritud inglise keel, 3. klassis A-võõrkeelena vene keel, 6. klassist B-võõrkeelena saksa keel. Pole kuulda olnud, et midagi valida saaks. Kui saaks, valiks vene asemel rootsi keele.
Mis mõttes midagi ei saa valida, b-keele valik on ju saksa või prantsuse. Vene keelest saab tõesti loobuda alles gümnaasiumis (seal on ka valik võtta rootsi või prantsuse keel nullist). Aga samas vene keele õpe on seal minu algklassi laste kogemuse põhjal tore ja mänguline ja vähemalt töötab – üldjuhul vene keel kipubki olema “läbi programmi talutamine”, olen kuulnud, et mõnes koolis ei omandata põhikooli lõpuks tähestikkugi…
Meie laps õpib VHKs, 1. klassist huvikoolina tunniplaani integreeritud inglise keel, 3. klassis A-võõrkeelena vene keel, 6. klassist B-võõrkeelena saksa keel. Pole kuulda olnud, et midagi valida saaks. Kui saaks, valiks vene asemel rootsi keele.
Mis mõttes midagi ei saa valida, b-keele valik on ju saksa või prantsuse. Vene keelest saab tõesti loobuda alles gümnaasiumis (seal on ka valik võtta rootsi või prantsuse keel nullist). Aga samas vene keele õpe on seal minu algklassi laste kogemuse põhjal tore ja mänguline ja vähemalt töötab – üldjuhul vene keel kipubki olema “läbi programmi talutamine”, olen kuulnud, et mõnes koolis ei omandata põhikooli lõpuks tähestikkugi…
Ja mis selle asja mõte on? Vedeleda tunnid maha? Kui juba õppekavas on, siis tuleks õppida ja kui ei meeldi, siis kavast maha. Aga selline tilu-lilu, milleks? Kui mitme aasta jooksul ei saa tähestikkugi selgeks, siis on asi ikka väga ulme.
Gümnaasiumides kohustust ei ole kahjuks veel aga minu arust on absurdne, et ikka veel on eestis ka gümnaasiumiastme koole, kus peab õppima kohustuslikult B-võõrkeelena ainult vene keelt.
Millistes koolides?
HEtkel tegin endale selgeks kõik riigigümnaasiumid ja leidsin vähemalt 4 kooli, kus on teada, et kõik soovijad ei saa keelt vahetada. St saksa või mõne teise keele gruppe on ainult 1 ja see võimalus jaotub kuidagi klasside kaupa. st kui sa tahad näiteks olla loodusmoodulis ja süvendatult õppida reaalaineid siis sa ei saa teist keelt valida.
Need keskoolid, mis ei ole riigigümnaasiumid näitavad ilmselt veel kehvemat pilti keelevaliku osas. Väga väga kurb. HM tagasiside oli, et see on kooli otsus ja gümnaasiumiastmele nemad hetkel kohustust keelevalikut pakkuda ei loo. Koolide tagasiside oli, et kõigile keelevaliku pakkumine pidi olema ulmeraske ülesanne tunniplaani mõistes- mina sellest aru ei saa- olen hariduses töötanud. Tunniplaan on võimalik teha nii, et vähemalt 2-3 klassil on keeletund samal ajal st on võimalik komplekteerida kõik soovitud grupid. Ühesõnaga mõttetu laiskusest tulenev põhjendus.
Meil lapse põhikoolis tuli valikusse hispaania keel, õpetaja teiste valla koolidega ühine nii et saab ikka täiskoormuse. Olen ise ka põnevil, et saan lapsega koos õppida. Riigigümnaasiumis jäi teiseks võõrkeeleks vene keel, kuid valikainena sai valida ka muid võõrkeeli lisaks. Ise kunagi õppisin vene keelt koolis ja hiljem veel eraõpetaja juures aga kuna kasutust vähe, ikka ei oska. Keskkoolis keelteklassis õppides sai veel soome, saksa ja rootsi keelt õpitud, soome ja saksa siiani üsna hästi meeles ja saanud kasutada ka, rootsi keelt vähem.
Meie koolis on ainult vene keel; pole teiste keelte õpetajaid. Aeg-ajalt on alustatud itaalia või hispaania keelega, aga need pole jäänud püsivaks, kuna vastavad õpetajad on koolist lahkunud.
