Teema: Teise võõrkeele valik peale vene keele- kas kool pakub?

Mõistan, et vene keelt ei taheta õppida, kuid B-keelevaliku puhul  6.klassis on üsna palju keerulisi aspekte:

1. koolid pakuvad teiseks B-keeleks keele, mille õpetaja nad leiavad (sh üsna tõenäoliselt puudub õpetajal kvalifikatsioon ja ka õpetajakogemus ning tööleping sõlmitakse aastaks). Aastase lepinguga õpetajat ei pruugi järgmisel õppeaastal enam koolis olla.

2. B-võõrkeel valitakse alates 6.klassist ja gümnaasiumis peab õpilane jätkama sama B võõrkeelega, st keele valik saab gümnaasiumi valiku kriteeriumiks. Õppides põhikoolis näit itaalia keelt tuleb gümnaasium valida selle alusel, kus B-võõrkeeleks on itaalia keel.

Ma saan aru teise B-võõrkeele pakkumise näilisest ahvatlusest, kuid tegelikkuses on see lihtsalt veel üks meetod väikesi koole välja suretada. Väga eluvõõras kohustus ja ülikiirustades koolidele peale surutud.

Linnades kindlasti võibki leiduda piisavalt mingi muu keele õpetajaid.
Aga sadades (veel eksisteerivates) maakoolides pole see kohustus mitte kuidagi teostatav.

Vaja oleks leida piisavalt pädevad, keelt valdavad õpetajaharidusega magistrikraadiga inimesed maapiirkondadesse, kes oleksid huvitatud töötamast esimesel aastal u 4(!!!) tundi nädalas (sest alustab kooli esimene 6. klass, kellele seda ainet pakutakse), järgmistel aastatel teoreetiliselt siis kuni 8 (6. ja 7. klass), siis kuni 12 tundi nädalas. Ehk siis mikroskoopiline koormus, mida ei anna ka ühe päeva peale pressida (nagu saaks teha õpetajaga, kes annab tunde erinevatele klassidele, st 6.-9. klassini), vaid koormus jaotub nädala eri päevade peale.

On eluliselt oluline, et valitaks keel, mille puhul ei teki ohtu, et õpetaja on olemas 6. klassis, kuid pole enam nt 7. klassis, sest leiab kuskil kodule lähemal parema (normaalsema koormusega) töö ning uut sama keele õpetajat leida oleks maakoolis statistiliselt juba enam kui ebatõenäoline. Mis keel see olema peaks? Kes otsustab? Isegi inglise keele õpetajaid on raske leida! Mida teha aga klassitäie lastega, kellel on kohustuslikust B-keele kursusest 1 aasta õpitud nt hispaania keelt, sest hispaania keele õpetaja eelmiseks õppeaastaks leidus, aga läks uuest aastast ära ja nüüd oleks järgmiseks õppeaastaks leida veel ainult saksa keele õpetaja (kui väga-väga veab)? Kas riik on üldse kaardistanud, kas mistahes muu kui inglise keele õpetajaid on üldse piisavalt?

Kui muidu kasutatakse maakoolides õpetajatele normaalse koormuse tekitamiseks seda, et õpetaja rändab mitme kooli vahel, siis keeleõppe puhul tähendaks see valdadesisest ja -ülest tunniplaanide ühildamist määral, mis tundub teostumatu. Tunnid peavad klappima ju mitte üksnes selles mõttes, et nt kõik valla 3-4 kooli valivad ühe ja sama lisa b-keele ning sätivad selle tunniplaanidesse moel, mis võimaldab õpetajal igas koolis tunnid ära anda, vaid klappima peab see ju ka teise valikus oleva b-keelega (vene keelega). Kõigis koolides. Mil moel see saavutatav oleks?

Kokkuvõttes tundub mulle, et seda kohustust koolidele pannes ollakse mõelnud ainult (suurtele) linnakoolidele ja sellest võib saada veel üks väike ja vastik argument maakoolide sulgemise ja kõigi laste linnadesse kooli surumise poolt.

#4159408:

Olen võitluses oma lapse kooli keelevalikute eest ja teeksin hea meelega statistikat. Kas teie kool pakub B-võõrkeelena võimalust valida peale vene keele mõnda teist keelt võõrkeeleks.

Põhikoolides peab alates sellest sügisest haridusministeeriumi korraldusel tekkima kõigil B-võõrkeele õppega alustajatel (enamasti siis 6 klass) võimalus valida vähemalt kahe võõrkeele vahel. See tähendab, enam ei tohi kohustada mitte ühtegi tulevast 6-ndikku õppima ainsa võimalusena vene keelt. Praegu on kõige viimane hetk veel teema kooli hoolekogu ja juhtkonnani viia, on täiesti võimalik, et mõned koolid proovivad sellest nõudest kõrvale hiilida. Ja haridusministeeriumile väidetakse pärast, et meil kõik lapsevanemad soovisidki vene keelt. Fikseerige kindlasti praegu oma eriarvamus ning siis tekib teil võimalus sügisel uuesti temaatikaga õiguskaitset nõuda.

Gümnaasiumides kohustust ei ole kahjuks veel aga minu arust on absurdne, et ikka veel on eestis ka gümnaasiumiastme koole, kus peab õppima kohustuslikult B-võõrkeelena ainult vene keelt.

Jah. Meil on valikus saksa, vene, prantsuse ja hispaania keel teise võõrkeelena. Tuleb 5. klassis.

Mu lastel on valik vene, saksa, prantsuse, 4. klassist. See muidugi eeldab kriitilist massi, sest ruume klassi rohkem kui kaheks tegemiseks ei ole ja majanduslikult poleks mõttekas ka.

Juba kaks aastat on võimalik valida ka saksa keelt, aga suurem osa valib ikka vene keele.

#4161036:

Mis puutub väikestesse maakoolidesse, siis niigi käivad paljud õpetajad seal linnadest tunde andmas. Kui koormus on 4 tundi nädalas, siis õpetaja jaoks oleks see pooleks päevaks kohalesõitmine sinna konkreetsesse kohta. Ei pruugi võimatu olla.

ja tunniplaani pannakse kõik neli hispaania keele tungi ühele päevale??? niimoodi kohale sõita võib nt kunstiõpetaja, kes annab samal päeva tunni nt 5.-8. klassidele ehk neljale erinevale klassile.

ma küll ei tea tunniplaani koostamise reegleid, kuid väheusutav, et lubatud on samale päevale panna kogu nädala võõrkeeletundide arv. nt et neljapäeval on matemaatika, geograafia ja neli tundi võõrkeelt

Tegelikult on see koolide keelevaliku olukord meie endi tekitatud- see laus ting vene keelt õppima minna, on olnud ebamõistlik. Mul on hea meel, et see praegu on normaliseerunud. Mul ei ole vene k vastu midagi, aga meil eurooplasten oleks olulisem osata nt skasa, hispaania, prantsuse jt selliseod keeli. Ma tegin nt laste kooli valiku selle järgi, et ei peaks vene keelt teise keelena õppima ja seda juba 2013. aastal. Mitte et ma oleks sõda ette näinud;)), aga minu arutluskäik oli järgmine: teise võõrkeelega, mis ei ole vene keel, jõuab laps iseseisva keelekasutaja ehk b2 tasemeni ja tekib reaalne võimalus selles keeles kasvõi edasi õppida. Venemaale teda õppima saata ei olnud plaanis ja Eestimaal ei ole meil tarvis kohalike elanikega vene keeles rääkida, nemad ikka peavad meiega eesti keeles kõnelema. Seega soovitan edasi nõuda- oma lapse huvides! Ja võib küll keeletund olla kord nädalas ja pikemalt- see on täiesti korraldatav, asi ainult tahtes.

#4160491:

Mil moel see saavutatav oleks?

Vald peab tegema sellise motivatsioonipaketi, et inimesed tahaksid sinna õpetajaks tulla. Nt 5-aastane leping, mis sisaldab lisaks heale palgale ka ametikorterit ja stipendiumit.

#4161903:

Palun ärka üles ja vaata reaalsusele näkku! Väiksematel valdadel on raha puudu,

Ma vaatangi. See on prioriteetide küsimus. Meie vallas nt makstakse stipendiumi: https://vald.hiiumaa.ee/noore-spetsialisti-stipendium

Tegelikult ei tasu seda B-võõrkeele valikut üle tähtsustada. Oluline, et laps saaks keeleõppe-kogemuse, ja lisaks inglise keelele võiks üks võõrkeel veel olla. Kui laps on selle kogemuse saanud, siis on tal tulevikus lihtsam õppida suvalist võõrkeelt, kui tal seda vaja peaks minema.

Kunagi ühes riigis elades ja sealset keelt õppides panin tähele, et kõige raskem oligi keeleõpe just ameeriklaste jaoks, kellel varasemat võõrkeele-õppimise kogemust polnud. Kui ikka oled 30+ ja siis üritad esimest korda elus hääldada oma emakeelest erinevat keelt ja selle grammatikale pihta saada, siis on ikka väga raske.

Kuna õpetajate probleem on suur, siis tuleb mõelda loominguliselt.

Nt võõrkeele grupid moodustada valla koolide peale kokku või nt kasutada üldse keelekoolide teenust – võõrkeelt saaks õppida ka veebiõppena. Vb tuleb keelekoolile isegi odavam maksta kui õpetajat palgata.

#4161403:

#4161317:

ja tunniplaani pannakse kõik neli hispaania keele tungi ühele päevale??? niimoodi kohale sõita võib nt kunstiõpetaja, kes annab samal päeva tunni nt 5.-8. klassidele ehk neljale erinevale klassile.

Justnimelt. Nii ei saa loomulikult teha, et lastel on 4 hispaania keele tundi esmaspäeval korraga üksteise järel. Ja see näitabki, kui läbi mõtlemata see kohustus koolide seisukohast tegelikult on. Tehakse kohustuslikuks midagi, mis pole absoluutselt läbi analüüsitud, mis pole tegelikkuses paljude koolide jaoks lihtsalt võimalikki.

Minu lapsel on hispaania keele tunnid kolmel päeval nädalas. Miks peaks keegi kuhugi sõitma või miks peaks need kõik järjest olema?

#4162032:

Ma olen ise vene keelt 12 aastat õppinud ja tsaariaegseid kirikuraamatuid ma selle keeletasemega küll lugeda ei oska kahjuks…

Sama siin. Kusjuures saksakeelsete kirikuraamatutega pole mingit probleemi, ehkki saksa keelt ma õppinud pole. Aga no selliseid sõnu nagu jahre või mutter teab ju ikka, lisaks on need ladina tähtedega.

#4163308:

#4161140:

Meie koolis sama, juba vähemalt 20 aastat on kuuenda klassi valikus nii saksa kui vene keel, enamustel aastatel ei tule ühtegi saksa keele gruppi kolme-nelja paralleeli peale, kõik valivad vene keele.

Aga saksa keele õpetaja on kõik see 20 aastat palgal olnud, kuigi keegi saksa keelt ei õpi? Kui saksa keele õpetajat keeleõppijate puudusel nagunii pole, siis miks kool mõnda muud keelt ei paku?

Minu lapse koolis anti valida saksa, vene, hispaania ja prantsuse keele vahel. Saksa keele valis 3 paralleeli peale 4 last ja kuna grupp täis ei tulnud, pidid need lapsed muu keele valima. Kõige popimad olid hispaania ja vene keel.

Olen tähele pannud, et palju valitakse hispaania keelt. Lihtsalt huvi pärast küsin, et miks see keel nii populaarne on? Miks saksa keel ei ole sama populaarne?

#4161776:

Sa võid ju praalida, et meil Eestis ei pea vene keeles rääkima, aga tegelikkus on midagi muud. Vene noortele, kes tänav valdavalt siiski oskavad eesti keelt, on juba praegu palju rohkem töökohti valida, sest vene keelt nõutakse väga paljudel ametikohtadel. Kuna meil ei ole endil piisavalt tööjõudu, siis tuuakse neid endistest vennasvabariikidest, kes on venekeelsed. Vene keelt võiks mingil määral osata kasvõi perekonnaajaloo pärast, sest palju dokumente ja materjale esivanemate kohta on ju vene keeles. Kasvõi tsaariaegsed kirikuraamatud. Prantslastega pole meil pistmist olnud.

Elu tuleb siiski vaadata perspektiivis, 6 klassi alustajate puhul tuleks silmas pidada seda maailma kuhu nad 4 kuni 15 aasta pärast sisse astuvad. Kas sa päriselt arvad, et peale selle sõja lõppu, aastaid kestma jäävaid sanktsioone, rämedat venelaste vihkamist, sööstlaskumist vene demograafias ja majanduses-   hakkab keegi ärimaailmas asju arutama vene keeles??? Olen täiesti veendunud, et mitte. Vihatud keel on vihatud keel ja kõik, kes  seni seda kasutasid õpivad usinasti ümber kui tahavad rohkem kui kahte senti teenida.  Eesti kohalikud töökohad ja kohalike tiblade teenindamine vene keeles- no tõesti, juba väga ammu on aeg igasugused vastutulekud ära lõpetada. Ja alles siis hakkavad ka nemad teisi keeli rääkima. Kohalikud nooremad venelased rääkigu kasvõi inglise keeles kui teisiti ei saa. Tegelikult tavaliselt saab ja nad ka oskavad eesti keelt. Lihtsalt pole vaja sest eestlased ise lömitavad rääkides vene keeles, milleks?

Ehk siis igasugune järgmine keel- naabrite juures räägitav soome või rootsi keel, tehnoloogiavaldkonna ettevõtete saksa keel, maailmas väga olulises hulgas räägitav hispaania keel, impordis eeliseid andev hiina keel. Need saavad olema tulevikus konkurentsieelised.

Mitte majanduses hääbuv tiblastani keel.