Teema: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]seni, kui mul on Eestis vanemad, ei läheks ma mitte kusagile.
Ja minu jaoks kuidagi valus on vaadata neid siit läinud naisi, kes pole ka oma lastele eesti keelt õpetada suutnud ja kes käivad oma võõrkeelsete lastega siin vanemaid vaatamas. Osad neist peavad ennast maailma õnnelikimaks aga ma ei tea, kas nad seda sisimas ikka on.
Noored ja kohustustevabad inimesed võiksid ja võibolla isegi peaksid paar aastat maailmas ringi käima, õppima ja kogemusi saama.
Raha mõttes elab hea tahtmise juures ka Eestis ära, sama energia ja poweriga, millega väljamaale minnakse suudab ka siin suuri asju teha.
Paljud lihtsalt vegeteerivad siin madalapalgalisel kohal rahuliku elu sees ja kaebavad raha puuduse üle, igatsevad ära, lähevadki, siis jõuab reaalsus kohale, alles siis hakatakse pingutama selleks et ära elada, kusjuures elatakse algul märksa hullemates tingimustes ja süüakse palju halvemini, kui eestis.
Allikaks paljud blogid välismaal elavatelt eestlastelt [/tsitaat]

See on tõesti tõsi, et kui kõik see mineku energia ja asjaajamine oma kodumaal enda eluvankri ette rakendada saaks nii väikeettevõtte püsti pandud kui muud suurt ära tehtud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Need ainult külma söögiga lasteaiad on need lapsesõbralikud? Või need, kus lapsi üldse ainult õues hoitakse?

Imelik on see, et inimesed arvavad, olles välismaale läinud, et KEEGI ei tea, mis nende uues riigis täpselt toimub. Et võib ajada igasugust muinasjuttu…[/tsitaat]

Jessas see ju ainult boonus, kui lapsi õues hoitakse. Lapsele peab muidugi vastavad riided hankima! Ja kus riigis lapsi ilma sooja söögita hoitakse, tahaksin ka seda riiki teada!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Jessas see ju ainult boonus, kui lapsi õues hoitakse. Lapsele peab muidugi vastavad riided hankima! Ja kus riigis lapsi ilma sooja söögita hoitakse, tahaksin ka seda riiki teada![/tsitaat]

Paljudes (enamikes?). Kolm korda päevad tervislikku toitu ei saa vist peaaegu kuskil.
Aga õuesolek on minu arust ka ainult boonus.

tean poissi, kes umbes 10 aastat tagasi läks emaga Norra, lõpetas seal kooli aga pubekana tekkisid probleemid koolis ja kasuisaga ja käitumisega ja poiss saadeti 2 aastat tagasi Eestisse.
Kahjuks on ta hariduslik tase selline, et meie tavalises koolis ta läbi ei löö, kuigi Norras sai põhikooli lõpetatud. Ta peaks siin alustama ehk 5.-6.klassist aga 18 aastane suur mees ei lähe ju enam pubekatega koos kooli.
Tööd ei leia, eriti ei otsi ka, vanaema peab üleval aga see on ajutine lahendus, poiss jõlgub ringi ja tulevik suht tume. ilma hariduseta tööle Eestis ei saa, kooli minekuks peaks väga alt alustama, selleks ei ole ta valmis, Norra tagasi minna ka ei taha, isegi sõjaväkke ei võetud.
Ja ometigi oli ta enne minekut Eestis hea tasemega õpilane ning tubli poiss, meie pere arvab küll, et selle lapse rikkusid ära vanemad oma heitliku rapsimisega ühest riigist teise.
See võib olla erand, kuid mäletan, et korra üritusel, kui kutt oli 16 oli meil vestlusring ja siis torkas teravalt silma, kui väheste teadmistega oli see poiss võrreldes oma eesti eakaaslastega, me saime ikka mitu korda üle küsida, et kas te siis seda kooli ei ole üldse õppinud? teadmised geograafiast, matemaatikast, üldine silmaring jms. olid sellel Norras hariduse saanul masendavalt madalad ja oma sõnul oli ta 4-5 line. Naersime mehega õhtul, et kas 3 lised oskavad seal koolis oma nime kirjutada ja 10ni lugeda?
Ok äkki tegin kellelgi liiga, võibolla elasid nad kusagil kaugel provintsis ja mujal Norras on kõik hästi ok.

Ma tunnen paari vanapaari, kelle lapsed on välismaale ära läinud. Ausalt, neid nähes, on ikka kurb küll. Nagu polekski lapsi või oleks nad surnud, võõrad inimesed käivad abis.
Ma oleks väga väga löödud, kui minu laps alatiseks välismaale läheks. Minu lastel ei ole küll Eestis elades mingeid probleeme, nad ei tunneta mingit lapsevaenulikkust ega muid piinu. Nende arvates on täna küll nende elu Eestis vahva.
Me oleme perega käinud Venemaal, Poolas, Gruusias. Ja lapsed ikka pigem räägivad seda, et kahju et kõikides maades ei ole elu nii normaalne nagu meil siin Eestis. Ja tunnistavad, et näe Soomes ja Norras on elu peaaegu sama normaalne kui meil siin Eestis. Nii et mina ei tea, kuidas me kallite kaasmaalastega seda elu siin nii erinevalt näeme.

olude sunnil tulin, ei olnud muud valikut ilma liialdamata. tulek läks ladusalt kuna agentuuri kaudu tegin algust ja ees oli palju kaasmaalasi ja muudest rahvustest inimesi. paar aastat on olnud, paar aastat oleks veel. dilemmat ei ole sest plaanin kindlasti naaseda kodumaale mingi aja pärast. mida aeg edasi seda enam tunnen lähedastest puudust, lyhendan pidevalt eemalolekuaega. mitte alguses ei olnud koduigatsust vaid ajaga tuleb ja syveneb. töö ja elukoha möttes on teadmatus eestisse naasemise puhul. erialase töö leidmine saab olema ysnagi raske. mis veel hullem, ma ei teagi kas tahan enam sellel eriala töötada….. aga nii kaua, kuniks lähedastel on tervis korras ja muidu läheb normaalselt siis on mul syda rahul ja vöin siin olla. absol ei kahetse siiatulekut – palju toredaid inimesi, uusi kombeid jne. laienenud on silmaring

See Norra astmaatikute jutt ajab juba kergelt närvi. Muid argumente Norra kohta ei ole, kui ainult Breivik ja astmaatikud. Mina isiklikult ei tunne ainsatki astmaatikut, kuigi tutvusringkond suur. Norras läheb laps nohuga lasteaeda ega löpeta seda kôrvapôletikuga, nagu Eestis alatasa juhtub. Lapsi ei hoita siin vati sees, aga terved on nagu tôesti. Minu laps on 3a lasteaias käinud ja kodus on haigusega olnud 2 korda (tuulerôuged ja kôhugripp). Seega 1 kord aastas. Haridus on siin tôesti nôrk, kui arvestada seda, et hindeid hakatakse panema 6ndast klassist alles. Samas ei poolda ma ka 6 aastaste drillimist eliitkooli sisseastumiseksamiteks, nagu Eestis tehakse. Siinsed lapsed käivad kôik piirkonnakoolis. Samas korraliku gumnaasiumi tase on suht kôrge, seda siis ülikooli astumiseks. Olen töötanud gümnaasiumis ja tegelenud õppematerjalidega. Ah, miks ma üldse vaidlen, mulle ja mu perele meeldib siinne elu. Eestis on tore puhkamas käia suvise kliima pärast, aga tulevikku ma Eestis ei plaani. Kui, siis ehk pensjoniks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]seni, kui mul on Eestis vanemad, ei läheks ma mitte kusagile.
Ja minu jaoks kuidagi valus on vaadata neid siit läinud naisi, kes pole ka oma lastele eesti keelt õpetada suutnud ja kes käivad oma võõrkeelsete lastega siin vanemaid vaatamas. Osad neist peavad ennast maailma õnnelikimaks aga ma ei tea, kas nad seda sisimas ikka on.
Noored ja kohustustevabad inimesed võiksid ja võibolla isegi peaksid paar aastat maailmas ringi käima, õppima ja kogemusi saama.
Raha mõttes elab hea tahtmise juures ka Eestis ära, sama energia ja poweriga, millega väljamaale minnakse suudab ka siin suuri asju teha.
Paljud lihtsalt vegeteerivad siin madalapalgalisel kohal rahuliku elu sees ja kaebavad raha puuduse üle, igatsevad ära, lähevadki, siis jõuab reaalsus kohale, alles siis hakatakse pingutama selleks et ära elada, kusjuures elatakse algul märksa hullemates tingimustes ja süüakse palju halvemini, kui eestis.
Allikaks paljud blogid välismaal elavatelt eestlastelt [/tsitaat]

Miks peaks lapsed eesti keele ära unustama? Meil on kodune keel eesti keel ja minu noorim laps, kes pole enam Eestis sündinud, räägib ka eesti keelt. Mul on tuttavaid, kes on siin elanud üle 20 aasta, kõik räägivad eesti keelt. On peresi, kus ainult 1 vanem on eestlane, ometigi räägivad ka nende lapsed eesti keelt. Keele võivad ära unustada ainult mingid tõusikud, kes oma kodumaast eriti ei hooli ja kes tahavad midagi näidata. Aga ma usun, et neid on siiski väga väike osa.
Mina näiteks ei käi kuskil kuulutamas, et ma olen maailma õnnelikem inimene, et saan võõrsil elada. Jah, ma olen õnnelik, aga õnn tuleb muudest asjadest, kui rahahunnikud või välismaal elamine.

Suuremaid ülbareid kui norrakad pole elus kohanud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Suuremaid ülbareid kui norrakad pole elus kohanud.[/tsitaat]

Tegelikkuses on asi nii, et nagu küla koerale, nönda koer külale. Olen minagi ülbeid norrakaid kohanud, aga mitte nii palju, kui eestlasi.
Ma ei taha Eestit maha teha, aga näiteks kasvöi tavalises toidupoes on suhtumine teine.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Eestis olin ma inimene. Mul oli oma kodu, hea töökoht, normaalne palk, supertoredad töökaaslased, sõbrad. Mis sa hing veel ihkad!
Siin ma olen mitte keegi. Tohutu bürokraatia, keelebarjäär. Olen sunnitud tegema tööd, mis mulle ei meeldi, palk on niru, on tekkinud tervisekahjustused.
Tublist korralikust naisest ja emast on saanud mõttetu närvihaige olevus.
Ma tahan koju![/tsitaat]

Mida krdit sa sinna välismaale siis ronisid, kui Eestis kõik nii hästi oli ?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mina ei ole plaaninud kunagi oma kodumaalt kuskile minna. Olgu pere kaasas, ikkagi on ainult siin minu TAUST – lapsepõlves-koolis loetud raamatud, meie kultuurile omased naljad, tsitaadid, teada tundud etendused-raamatud, kooli-ülikoolikaaslased, tuttavad, ma tean siinse riigi poliitikast eile ja täna, ma tunnetan seda riiki.

Ema seisukohast olen ma seda lahkumist kõrvalt näinud. JA iga peatäie kohta, mida nutate teie võõrsil, nutab teie ema kodus kaks. Ma arvan nii. Kasvatad terve nooruspõlve, hoolitsed ja arendad, ning siis ühel päeval on ainus võimalus last kohata kord suvel, kui sedagi, ja skype…
Kui aga ühel päeval ema haige on, ja keegi talle peab viima rohtu ja süüa, siis poleks tal nagu kunagi last olnudki. Mina nii isekas olla ei suudaks. Ja oma lastele sellist hoolimatust oma eluga ette näidata ei suudaks! Mul on teised väärtused.[/tsitaat]

Minu ema nt ütles ise, et tal on hea meel, et õde on ära läinud välismaale, kus tal on palju suuremad võimalused ennast teostada.

Samuti oli ta igati päri minu plaaniga välismaale minna. Kodus käime üsna tihti, paari kuu tagant ikka. Emal oma elu ja tegemised, saab hakkama. Eks tulevikus vaatame, mis saama hakkab.

No Soome minna on pea sama, mis elada teises Eestimaa otsas. Tänapäeva odavate lennupiletite juures pole ka tihti kodus käime midagi kontimurdvat.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks peaks lapsed eesti keele ära unustama? Meil on kodune keel eesti keel ja minu noorim laps, kes pole enam Eestis sündinud, räägib ka eesti keelt. Mul on tuttavaid, kes on siin elanud üle 20 aasta, kõik räägivad eesti keelt. On peresi, kus ainult 1 vanem on eestlane, ometigi räägivad ka nende lapsed eesti keelt. Keele võivad ära unustada ainult mingid tõusikud, kes oma kodumaast eriti ei hooli ja kes tahavad midagi näidata. Aga ma usun, et neid on siiski väga väike osa.
Mina näiteks ei käi kuskil kuulutamas, et ma olen maailma õnnelikem inimene, et saan võõrsil elada. Jah, ma olen õnnelik, aga õnn tuleb muudest asjadest, kui rahahunnikud või välismaal elamine. [/tsitaat]

Olles käinud, riigis kus elan, päris paljudel saatkonna korraldatud pidudel, vöin küll väita , et ei oska need välismaal sündinud lapsed sugugi eesti keelt. Ikka väga vähesed ja needki enamuses tugeva aktsendiga. Välismaal eesti keele hoidmine on ilmselt kergem kui on eestlastest ema ja isa. Segapaarides hakkab siiki tugevalt domineerima selle riigi keel kus koolis käiakse ja elatakse.