Teema: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

RE: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

No minu meelest tänapäeval ei ole enam nii traagilist eristust Eesti versus välismaa.
Ma olen mitu aastat elanud vahelduva eduga nii Eestis kui eemal, samuti päris palju ringi sõitnud, ja minu jaoks on küll mõnes mõttes maailm saanud nagu globaalseks külaks. Sõpru on mitmest rahvusest, siin ja seal, paljud sõbrad elavad ja töötavad ka kord siin, kord seal. Vahel kohtun nendega Eestis, vahel välismaal.
Soovi ja vajaduse korral võib kasvõi järgmisel päeval lennata teise riiki jne jne.
Ei viitsi isegi muretseda eriti selle pärast, kas ma nüüd lähen või jään jne. Ei oska isegi öelda, kus ma siis täpselt elan. Seal, kus parasjagu meeldib. Elu on ilus 🙂

RE: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

Mul jookseb ùheksas aasta kui Eestist àra olen; seega umbes kolmandik oma elust olen veetnud siin. Mul pole mingisugust kavatsust Eestisse tagasi tulla – vastupidi – kui veel seal olin, igatsesin pidevast minema, ning pealegi aastad on teinud oma tòò ja liiga palju sildu on kildudeks purunenud. Aga ega ma kahetse sedagi.
Ma arvan, et tagasi kipuvad pigem need, kes ùhel vòi teisel pòhjusel on olnud sunnitud Eestist lahkuma. Mina tulin siia, sest mind vòlusid siinne kultuur ja keel (mida ma eelnevalt muidugi sùvendatult olin òppinud). Ma tulin siia, sest ma tahtsin siia tulla. Ja jààda. Arvan, et karjààrivòimalusi olnuks mul Eestis palju rohkem, kuid tùhja sest karjààrist kui pàike paistab, meri on kristallsinine ning ajalugu òlmitseb igal sammul!
Aastad on teinud oma tòò ning eesti sòpru on vàhamaks jàànud. Elamine vàlismaal nàitab àra tàpselt, kes in tòelised sòbrad ja nendega suheldakse edasi. Ise kàin ma Eestis harva, viimati nelja aasta eest. Ka siis kàisin pigem olude sunnil kui vabast tahtest ja lugesin pàevi, mil uuesti lennukile saaks ja oma koju tagasi. Sest mu ainus kodu on siin.
Eeloleva suve kulminatsiooniks on meie esimese lapse sùnd. Olen endamisi mòelnud, et pùùan temaga ikka eesti keeles rààkida, kuid eks mul on ka endal kahtlusi, kas sellest midagi vàlja tuleb. Teine keel pressib ju igast kùljest peale, ka minu enda mòtetes.
Arge nùùd saage valesti aru: ma ei vihka Eestit; arvan, et paljud asjad funktsioneerivad Eestis paremini kui siin (kahe peale kokku saaks ehk pàris ideaalse riigi). Lihtsalt ma ise sùndisin vales kohas…

RE: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

einoh aitäh jah, muidugi on kõik need, kes emaga ühes majas ei ela, isekad ja hoolimatud.

Kui ühel päeval ema nii vanaks jääb, et hoolitsemist vajab, siis saab ta loomulikult minu juurde elama tulla. Ma ei usu, et eestiski suurem osa lapsi nii vanemate lähedal elavad, et igapäevaselt külastada saaks.

Tänu heale elule välismaal saan ma talle nii siis kui ka praegu kõike vajalikku lubada ning mu vanemad ei pea keskmise eesti pensionäri kombel virelema ja pinsist veel lapsigi toetama, nagu siin pidevalt lugeda võib. Olen selline egoist näe. [/tsitaat]
Saad sa ikka kindel olla, et ema on nõus kuhugi kolima? Pigem on tulevik selline, et ema läheb Eestis hooldekodusse. Eestis saab ta vähemalt eesti keeles suhelda.

RE: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ema seisukohast olen ma seda lahkumist kõrvalt näinud. JA iga peatäie kohta, mida nutate teie võõrsil, nutab teie ema kodus kaks. [/tsitaat]

Iga inimene peab elama oma elu. Emal tuleb täiskasvanud laste puhul arvestada paljude otsustega, mis talle ei meeldi, sealhulgas sellega kui laps otsustab elu mujale rajada.

Mina arvestan pigem sellega, mis keskkonnas elavad mu lapsed. Võõrsil sündinuna ja seal kasvanuna on see maa nende jaoks hoopis kodumaa. Ja minul on soov, et mu lapsed näeksid rohkem sõbralikkust enda ümber kui see Eestis võimalik on. Mul on ka Eesti kui kodumaaga seotud palju nostalgilisi tundeid, kuid pragmaatiliselt võttes ei ole seal kuigi palju plusse võrreldes uue elukohamaaga

RE: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Olles käinud, riigis kus elan, päris paljudel saatkonna korraldatud pidudel, vöin küll väita , et ei oska need välismaal sündinud lapsed sugugi eesti keelt. Ikka väga vähesed ja needki enamuses tugeva aktsendiga. [/tsitaat]

Miks need välismaal elavad lapsed seda eesti keelt nii väga oskama peavad? Tore kui oskavad, aga ei juhtu ka midagi erilist kui ei oska. Kui patrioot oled, pole mõtet Eestist ära kolidagi.

RE: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks need välismaal elavad lapsed seda eesti keelt nii väga oskama peavad? Tore kui oskavad, aga ei juhtu ka midagi erilist kui ei oska. Kui patrioot oled, pole mõtet Eestist ära kolidagi.[/tsitaat]

Lugeda ei oska vöi?
See oli vastus sellele , kes kirjutas, et köik väliseestlaste lapsed nii hästi eesti keelt oskavad. Minul polegi probleemi kuna mul pole väikseid lapsi.

RE: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

[small]Atena kirjutas:[/small]
[tsitaat] … ja liiga palju sildu on kildudeks purunenud….[/tsitaat]
Eesti keeles ei ole sellist väljendit, et sillad purunevad kildudeks 😀 väljendina saaks sildu põletada. Ilma väljendi tagamõtteta on selline konstruktsioon lihtsalt tobe 😀
Ah jaa, kõikjal maailmas on ajalugu näha igal sammul! Isegi Eestis. See ongi mingi kreeklaste kiiks, et nad oma kive rohkem ajalooks peavad 😛

RE: teises riigis elamine/töötamine-kas olete kahetsenud otsust?

Ei ole ise välismaal elanud ja ka ei plaani seda teha, kuid palju tuttavaid on läinud ja alati muretsen ma just nende laste pärast, just kooliealiste laste pärast.
Kui laps on käinud seal mõned aastad koolis ja pere otsustab Eestisse tagasi kolida, siis kuidas laste haridustase on? Laps vist ei saaks Eestis enam koolis hakkama või peaks alustama mõned klassid altpoolt? Või näiteks laps lõpetab seal Eesti mõistes gümnaasiumi ja tahaks siia ülikooli tulla – kuidas see välja näeks? Riigieksamid, sisseastumiskatsed – kas võõras riigis elanud laps saaks sellega hakkama?
Olen näinud ka, kuidas vanem/vanemad on läinud välismaale ja kaasa võtnud teismelise lapse, kellele aga elu seal ei hakkagi meeldima. Ta tuleb tagasi nt vanaema või sugulaste juurde elama ja pärast on tegemist lapsega, kes ei ole oma ei siin ega seal.
Kui mul ei oleks lapsi või lapsed oleksid juba iseseisvad, siis ma võib-olla mõtleksin isegi välismaale mingiks ajaks mineku peale, aga lastega kindlasti mitte. Olen vist järelikult patrioot, kuna ma ei kujuta lihtsalt ette, et minu laste emakeel on tulevikus midagi muud kui eesti keel.