Teema: teismeline ei õpi ja kõik

No siis anna nuputelefon ja vii psühholoogi, võibolla ka psühhiaatri juurde. Ilmselgelt on tal nutisõltuvus.

Esmaspäevast saavad ju kooli, kel probleeme. Eks õpibki siis üks-ühele, kui e-õpe ei sobi.

Mis ta seletuseks ütleb, et miks ta ei õpi?

#3449357:

Mul sama seis, poiss 14 ja e-koolis nullirida juba kuu aega. Alguses oli kõk ilus. Nüüd vahib öösiti üleval, päeval magab ja kõik on tegemata.

Mina ei luba oma pojale sellist anarhiat, ajan hommikul üles, õhtul magama.
Internetiühendust ei saa distantsõppel kinni keerata, aga mul on lapsel kaks Microsofti kontot, üks mängimiseks ja teine õppimiseks. Õppimise kontol on kinni keeratud kõik need programmid ja leheküljed, mida õppimiseks vaja ei ole, mängimise kontol on ajalimiit. Kui laps saab õppimisega varem valmis, annan mängimiseks lisaaega. Õues jalutamas peab ta ka käima. Kõik toimib, kui lapsevanem ise ennast kehtestada oskab.

#3449390:

pealegi oli ta koolis kogu aeg heas tujus kuna sõbrad ümberringi. nüüd on kodus, depressis ja kogu maailma peale vihane.

See on muidugi oluline sotsiaalsemat sorti lapse puhul. Kas nad sõpradega netis ei suhelnud? Aga seda osa on muidugi raske lapsevanemal kompenseerida.

#3450545:

arvutist võtsin netiühenduse ära, aga no telefonis saab ju ikka surfata ja mängida, mängib hommikuni,

Kui telefonileping on sinu nimel, saad ka telefonis neti kinni keerata.

Kommentaar eemaldatud
4.5 foorumis tuleb vältida valetamist, laimu, vulgaarsust, inimväärikuse alandamist;
Perekooli Moderaator

Mismoodi need lapsed teil üldse õppida saavad, kui nutivahendid käest võetakse ja wifi kinni keeratakse? Minu lastel on küll õppetööks vaja pidevalt internetist mingeid materjale otsida ja enamus asju tulebki arvutis trükkida ja õpetajale meilile saata. Samal ajal toimub telefoni messengeri klassigrupis tunniteema arutelu ja õpetaja osaleb ka tihti nendes vestlustes. Kui nö koolipäev läbi, siis edasi jääb veel osa asju iseseisvalt teha ja seegi vajab interneti ja arvuti olemasolu.

#3445799:

aga no telefonis saab ju ikka surfata ja mängida, mängib hommikuni, silmad punased peas.

#3451455:

Mismoodi need lapsed teil üldse õppida saavad, kui nutivahendid käest võetakse ja wifi kinni keeratakse?.

Siin ei ole ju tegemist ainult päevase õppimise ajaga , vaid laps kohustusi päevasel (õhtusel) ajal ka ei täida ja öösel lisaks mängib. Kui ikka kohustusi ei täida, siis ei pea olema lisaks veel õhtul ja öösel iga ajahetk telefon käes ja inernetiühedus sel hetkel võimaldatud. Öösel vaevalt õpetaja veebitundi läbi viib ja lapselt tööd ootab. Kui laps aga lisaks ka öösel mängib, siis polegi ta suurteline hommikul õppima. Surnud ring. Kuskil tuleks alustada muutmist.

Ma pole pidanud ka ajalisi piiranguid panema (ei mängude mängimisele ega ka internetikasutusele, kuigi on olnud jutt), sest saame siiski rääkimisega ja lapse koostööga asjad aetud ning lapsel on tohutu alusbaas väikelapseeast (kus telefonis ja arvutis aega ei veetnudki) muude tegevustega tegelemisest ja ka kohusetundest. Kuigi vahepeal oli faas, et lihtsam (lapsele ja mulle nö meenutuste pärast) oli teist tegevust alustada, kui nutitelefon jõudis teise tuppa riiulile, mitte ei oleks tema toas laua peal ja käeulatuses.

Meil sarnane olukord. Erinevus vaid see, et oma asjad teeb ära, aga hilinemisega ja väga lohakalt. Mina pean juures olema, vene keelt ja osasid teisi aineid õpime koos ehk siis tegelikult teen mina need asjad ära. Vene keel on tema jaoks nagu hiina keel. Absoluutselt ükski sõna pole pähe õpitud ja tema enda jutu järgi talle ei jää midagi meelde. No seda ma tean, et tal meeletult halb mälu. Ja seda tean ka, et ta just kõige teravam pliiats pole ja pole seda kunagi olnudki. Täitsa totu ikka.
Aga uskumatu on see, mis jama suudab 13-aastane poiss suust välja ajada. Mul tõesti tunne, et tema ajus pole kõik korras. Mina räägin talle, et õppida on vaja, sellest sõltub tulevik jne. Ah-ah tuleb selle peale. Kui ma ütlen, et järgmisest aastast lähed klassi, kus inglise keelt üks tund rohkem, siis selle peale pisteti röökima, kuidas me kõik talle halba tahame. Tema ei taha õppida, tema vihkab õppimist ja kooli jne. Ja üleüldse oskab ta inglise keelt suurepäraselt. Ta ju muud sealt arvutist ei vaatagi. Aga grammatikast ei tea ta tuhkagi.
Arvutis istub hommikust õhtuni. Ma ei teagi, mis kell magama läheb. Enda jutu järgi kell 12 öösel. Hommikul magab hambad laiali. Videotunnid magab maha jne. Pesemas ei käi, hambaid peseb vist paar korda kuus. Tuba haiseb. Mina käin tuba tuulutamas. Tuba pole koristatud juba paar kuud. Nagu pomps elab ja selline tema saatus tõenäoliselt ongi. Me oleme vist kõik juba käed üles tõstnud ja alla andnud. Õde tal noorem ja viieline. Omavahel läbi ei saa absoluutselt. Nad ju nii erinevad. Minuga hakkavad ka suhted allamäge minema. Ma lihtsalt ei jõua teda enam aidata. Abikaasa on väga karm, aga ka kahjuks see ei aita. Ta läheb poisi peale nii endast välja, et vaat et lähevad üksteisele kallale. Ma tean ka ühte pere, kus pereisa sõna otseses mõttes võttis pükstelt rihma ja andis logardist teismelisele korraliku keretäie. See võis koomiline välja näha, aga ma tean juba ette, et ka see ei aita. Ükski asi ei aita.
Ja kui poisile öelda, et sa oled ju sõltlane, siis solvutakse, sest ta ei ole ju mingi sõltlane. Siis on ju kõik sõltlased. Ainus erinevus on see, et tema osad sõbrad on targad poisid ja hinded koolis head või on nad mingil muul alal andekad. Meie poiss ei ole mitte üheski asjas andekas. Ei mängi pilli, ei laula, ei joonista, ei meisterda. Kui midagi teeb, teeb lohakalt. Tema peaks õppima, et üldse elus kuskile jõuda.
Nii et teemaalgataja, sa pole üksi. Selliseid on palju ja mis neist saab, ma ei tea. Ma tean ainult seda, et kui ta täiskasvanuks saab ja edasi kuskil ei õpi, siis jalaga tagumikku ja majast välja. Logardeid me ülal ei pea. Kui mõistus pähe tuleb ja kasvõi kutsekasse läheb, siis toetame igati. Ülikoolist ma ei hakka unistamagi.

#3454853:

Meil sarnane olukord. Erinevus vaid see, et oma asjad teeb ära, aga hilinemisega ja väga lohakalt. Mina pean juures olema, vene keelt ja osasid teisi aineid õpime koos ehk siis tegelikult teen mina need asjad ära. Vene keel on tema jaoks nagu hiina keel. Absoluutselt ükski sõna pole pähe õpitud ja tema enda jutu järgi talle ei jää midagi meelde. No seda ma tean, et tal meeletult halb mälu. Ja seda tean ka, et ta just kõige teravam pliiats pole ja pole seda kunagi olnudki. Täitsa totu ikka.

Aga uskumatu on see, mis jama suudab 13-aastane poiss suust välja ajada. Mul tõesti tunne, et tema ajus pole kõik korras. Mina räägin talle, et õppida on vaja, sellest sõltub tulevik jne. Ah-ah tuleb selle peale. Kui ma ütlen, et järgmisest aastast lähed klassi, kus inglise keelt üks tund rohkem, siis selle peale pisteti röökima, kuidas me kõik talle halba tahame. Tema ei taha õppida, tema vihkab õppimist ja kooli jne. Ja üleüldse oskab ta inglise keelt suurepäraselt. Ta ju muud sealt arvutist ei vaatagi. Aga grammatikast ei tea ta tuhkagi.

Arvutis istub hommikust õhtuni. Ma ei teagi, mis kell magama läheb. Enda jutu järgi kell 12 öösel. Hommikul magab hambad laiali. Videotunnid magab maha jne. Pesemas ei käi, hambaid peseb vist paar korda kuus. Tuba haiseb. Mina käin tuba tuulutamas. Tuba pole koristatud juba paar kuud. Nagu pomps elab ja selline tema saatus tõenäoliselt ongi. Me oleme vist kõik juba käed üles tõstnud ja alla andnud. Õde tal noorem ja viieline. Omavahel läbi ei saa absoluutselt. Nad ju nii erinevad. Minuga hakkavad ka suhted allamäge minema. Ma lihtsalt ei jõua teda enam aidata. Abikaasa on väga karm, aga ka kahjuks see ei aita. Ta läheb poisi peale nii endast välja, et vaat et lähevad üksteisele kallale. Ma tean ka ühte pere, kus pereisa sõna otseses mõttes võttis pükstelt rihma ja andis logardist teismelisele korraliku keretäie. See võis koomiline välja näha, aga ma tean juba ette, et ka see ei aita. Ükski asi ei aita.

Ja kui poisile öelda, et sa oled ju sõltlane, siis solvutakse, sest ta ei ole ju mingi sõltlane. Siis on ju kõik sõltlased. Ainus erinevus on see, et tema osad sõbrad on targad poisid ja hinded koolis head või on nad mingil muul alal andekad. Meie poiss ei ole mitte üheski asjas andekas. Ei mängi pilli, ei laula, ei joonista, ei meisterda. Kui midagi teeb, teeb lohakalt. Tema peaks õppima, et üldse elus kuskile jõuda.

Nii et teemaalgataja, sa pole üksi. Selliseid on palju ja mis neist saab, ma ei tea. Ma tean ainult seda, et kui ta täiskasvanuks saab ja edasi kuskil ei õpi, siis jalaga tagumikku ja majast välja. Logardeid me ülal ei pea. Kui mõistus pähe tuleb ja kasvõi kutsekasse läheb, siis toetame igati. Ülikoolist ma ei hakka unistamagi.

Ah, ära pabista. Paar aastat veel ja kõik muutub.

Mina panin laste telefonidesse, tahvlitesse ja arvutisse Family link rakenduse peale. Kui algul keeldusid, siis teatasin, et sel juhul läheb telefonivahetuseks ja telefoniks saab nuputelefon. Kui näen, et laps jätab kohustused täitmata, on plaks kogu telefoni sisu blokeeritud. Igapäevast ekraanis istumise aega ka reguleerin nüüd mina, mitte lapsed. Kui maha häkivad programmi, siis jälle see nuputelefoni teema. Vahepeal siis üks laps hakkas selle asemel hoopis, et netis istuda, niisama mängima, koolitööd ikka tegemata. Seepeale sai ta kodused kohustused enda peale, nõud, koristamised, põrandapesemised, sest enda ülalpidamine tuleb välja teenida. Kui ei täida õpilase kohust – ei õpi, siis saad topeltkohustused kodustes majapidamistöödes. Kui keeldud, ei ole asja ka söögilauda ja huviringi ka keegi siis nädalavahetusel ei sõiduta. Mingid oskused iseseisvumiseks ju laps omandama peab. See ei ole tema vaba valik, kas üldse laiskleb või õpib. Lapsevanem on seadusega kohustatud tagama, et laps hariduse omandab. Nüüd digikooli ajastul hindasin umbkaudu, kui palju läheb aega koolitööde jaoks ja panin täpselt nii palju netiaega. Vaba mänguaeg sõltub sellest, kas eelmisel päeval on korralikult õpitud. Kui õhtul koju saabun, siis kontrollin ja kui tegemata, siis järgmisel päeval on netiaega piisavalt napilt. Paar korda on laps saanud halva hinde, sest ma olen keeldunud netiaega juurde panemast, kuna ta leidis, et enne on vaja kõik aeg ära mängida ja siis alles hakata mõtlema, mis ajast ma mingit kontrolltööd teen. Järgmise päeva vaba mänguaega see tegemata töö jällegi vähendab kuni viib nulli. Tegemata koolitööd nädala sees, viivad nädalavahetuse netiaja nulli. Kui mitu päeva on teatatud, et ei saanud ju koolitöid teha, sets nii vähe netiaega oli, siis näitab ette, mida kõike ta nende mitme tunni jooksul netis tegi koolitöödest ja kui see mind ei veena, saab õhtul koduseid majapidamistöid kaela. Piire nad kompavad igast suunast, et kuidas saaks ikka võimalikult kaugele lükata kohustuste täitmiust ja kuidas neid üldse täitmata jätta. Meil paraku nende piiranguteta elu üldse ei toimi ja kõik tööd oleks tegemata. Mingi ilus jutt, kuidas tulevikus sul seda kõike vaja on, ei mõju.