Teema: Teismeline marutab

#3222912:

#3222834:

Ei mäleta, et 90ndatel, kui paljud siinsed vanemad olid ise lapsed, oleks lastele iga kuu niisama taskuraha antud. Kui laps elas koos vanematega ja oli vaja minna üritusele, kinno, sünnipäevale, trenni või midagi meelepärast osta, räägiti vanematega läbi või kasutati osaliselt oma sünnipäevaks saadud raha. Lapsed teenisid ise taskuraha, käisid mõnel tuttaval abis, korjasid suvel marju ja tegid jõukohaseid töid. Väga rikaste peredes võibolla jagati iga kuu lambist raha, kuid mingit taskuraha süsteemi paljudel polnud. See oleks jätnud arusaama, et raha tulebki lihtsalt, tee midagi või ära tee, vanemad nagunii maksavad “palka” või nagu teemaalgataja puhul, tekitab lapses protestimeelsust, miks mamps või paps liiga vähe maksab.

Mismõttes?? Mina olin laps 80ndatel-90ndatel ja just nimelt saime meie igakuiselt kindlaksmääratud taskuraha, mille kulutasime ise kino või sünnipäeva või muu meelepärase jaoks. Minu meelest just “väga rikas pere” on see, mis võib lubada endale raha andmist siis, kui laps tahab midagi meelepärast osta – meid harjutati maast-madalast igakuise kindla palgaga, millega tuli järgmise palgapäevani toime tulla.

Oma lastega oleme teinud samamoodi, tasapisi suurendades kohustusi, mille peab oma taskust maksma (ja vastavalt ka igakuist summat). Eesmärk on, et kui näiteks teise linna ülikooli kolib, siis saaks igakuiselt kindla summa ja mis edasi – kus elada, mis toitu, kas trenni, jne – vaatab ise. Just nii, nagu mina ja mu õde, kes 90ndatel ülikooli astusime, ja meie vend, kes tegi seda selle aastatuhande alguses.

Mina sain ikka harva ja väga vähe. Sellepärast käisingi pidudel hääletades, sest sõiduraha polnud. Algklassis käisin, pidin kõik söögiraha toetuse sendipealt koju viima. Mäletan, et ühe korra riskisin ja ostsin sellest rahast näkileiba, sest kõht oli tühi ja ootasin bussi, et koju saada ja sain kohutava peapesu kodus.

Meie maksame 12 e kuus, kuid poiss on jube kooner.
No vanaemad/-isad ka annavad kommiraha juurde. Kõik laseb arvele kanda ja istub nagu kanake oma pesa peal. Jah, ostab arvutimänge aeg ajalt aga see burksi ja söögi värk jätab teda külmaks. Riided ostame meie ja söögi ka muidugi, elab ju kodus. Reisil käib ka meiega koos. No kinno läheb ka aegajalt aga mingit jubedat träni ostmist pole.
15 a.
Igatahes meie tutvusringkonnas ei maksa keegi 100+ taskuraha, isegi kui oleks võimalused, mingu tööle kui rohkem tahab.

#3223703:

Saab 40€, aga peaks üldse mitte midagi saama vahelduseks, sest ta ei oska seda üldse hinnata. Teinekord kulutab paari päevaga ära mingi mõttetu träna peale ja käib hesburgeris. Oleme õpetanud kogumist, pangu kasvõi viiekas iga kuu kõrvale, aga ei. Ja vingub veel ka, et liiga vähe. Lisaks annan alati sünnipäevade ja kino raha, riided ostan ka ja kooliasjad. Peaks ta üldse tööle ajama kasvõi ühel päeval nädalas paariks tunniks, äkki siis saab raha väärtusest aru. Saab 15 varsti, aga vaevalt kuhugi nii väikese koormusega võetakse. Olen ka öelnud, et lõpetan maksmise täiesti ära, siis on suur draama, et klassikaaslased saavad ikka 100+ eurot kuus ja tema niigi saab vähem ja see on inimõiguste rikkumine.

Kuni ta iga küsimise peale alati raha juurde saab, siis ei hakkagi ta hindama seda. Teab, et teie ähvardused on tühjad.

Mina sain igatahes pubekana ilma taskurahata elatud üheksakümendatel. Ja ei meenu, et oleks kurb ja halb olnud. Tõenäoliselt oleksin selle kulutanud ebatervisliku toidu peale, sest olin üpris maias. Alles tudengina hakkasin saama x summa kuus, millega pidin ära majandama.

Ja kuidas tudengina alguses oli, kas kerge või raske ära majandada? Ma mõtlen, kuna harjumust ise raha üle otsustada ju ei olnud.

Ma ise loodan oma lastele just seeläbi kukkumise kergemaks teha, et pigem kannatagu kümnesena selle all, et kinoks raha enam ei jagunud, kui kahekümnesena selle all, et on ühikast üüri mittetasumise pärast väljavisatud ja raha pole makaronidegi jaoks.

See on ju 80 eurot kuus niisama raiskamiseks. Aastas üle 900. Hallooo kuidas seda saab vähe olla?

Mina taskuraha ei saanud. Suvel käisin tööl, selle raha eest ostsin siis mingi vajaliku riideeseme, taskuraha tuli pudelite viimisest ja peale keskkooli läksin kohe tööle, mille kõrvalt õppisin. Ainult õppimisele sain pühenduda 30ndates, magistrit tehes, kui sain stipendiumi.

Ma teadsin juba lapsena, et meil on raha üsna napilt ja peab valikuid tegema. Et raha ei kasva puu otsas ega seina sees. Olen tühja kõhtu kannatanud selleks, et minna teatrisse või osta soovitud raamat. Sestap ongi vahel raske kuulata inimeste virinat, et kuidas neil raha pole ja samas näed, kuidas nad sellega üldse ringi käia ei oska.

#3224740:

ma ei arva, et aastal 2020 peaksid noored ilma rahata hakkama saama

Ma ka ei arva, et noored peaksid ka aru saama, et raha ei kasva isegi vanematel puu otsas. Kõige hullemad on veel sellised noored, kes kodus elavad kui hotellis ja ikka arvavad, et neil on õigus vanemate rahale.

Saab ju võileivad vms kaasa anda et oleks seal trenni vahel, enne pärast midagi süüa et mitte kallitesse toidukohtadesse minna. Selleks ei pea 200 eurot taskuraha andma et laps saaks koolivälisel ajal süüa näiteks. Lihtsalt tähelepanek.

15-aastane poiss. Varem sai 10.- nädalas + eraldi nt kino või muu põhjendatud asja jaoks. Ei osanud raha hoida.

Praegu saab 200.- kuus, aga sisuliselt töö eest ja nüüd käib rahaga väga hästi ümber. Kogub autokooli/auto jaoks.
Raha eest peab kolmapäeviti käima pea pimeda vanatädi juurdes, viima poest vajaliku, kergelt koristama, prügi välja viima, kirjutama gaasi- ja vee näidud, niidi nõela taha ajama, toalilledelt surnud õied korjama, konservi või moosipurgid avama jm, mis vanainimene palub. Lisaks tegema paari päeva lihtsa söögi nagu keedukartul, purgisupp + lihaollus + kartul jne. On omal algatusel kotlette, pannkooke, seenekastet teinud. Vanatädi annab talle ka taskuraha juurde, aga kumbki ei avalda kui palju.

#3224879:

Meie kui vanemate KOHUS on laps varustada eluks vajalikuga.

Kindlasti. Aga laste kohus – kui nad elavad vanemate juures, on vanusele vastav panus oma elukohta. Ja taskuraha ei ole tavaliselt mitte eluks vajaliku jaoks (nagu teemaalgatajagi kirjutas, et need saab teismeline ka taskurahata), vaid rohkem n-ö lõbude tarvis. Ei, ma ei arva, et see on saatanast, aga vanematelt rohkema NÕUDMINe kui need suudavad või antud olukorras tahavad panustada, kasvatab üsna halbu harjumusi.
Vaata, ma olen selliste poputatud inimestega pidanud üsna palju kokku puutuma ja see pole üldse mitte tore.

#3225116:

#3225098:

Kindlasti. Aga laste kohus – kui nad elavad vanemate juures, on vanusele vastav panus oma elukohta.

Loomulikult.

Ja vanematelt raha NÕUDMINE pole loomulikult normaalne. Täiesti nõus!

Küll aga ma ei pea siski normaalseks, kui pere sunnib last regulaarselt kooli ja trenni vahel käigupealt kodust kaasa tehtud kuiva võileiba kugistama, ega leia talle 40-50 eurot kuus söökla kotleti või supiraha. Kui laps jõuab koju trennist kell 20, siis sundida teda regulaarselt võileiva peal pärast koolilõunat elama on puhas sadism. Või ülihalb pere rahaasjade jagamine.

Jah, loomulikult ma tean, et on peresid, kellele see on väga suur raha. Aga siis tuleb juba võtta müts näppu, lasta selg kooku ja minna valda sakste jutule. Toimetulekutoetust vms toetust paluma.

Kui asi puudutab seda, et seda last ei saa usaldada, et ta testi selle raha eest normaalselt sööb, mitte näiteks kommi ei osta, siis see on juba peresuhete ja vanemlike kasvatusoskuste teema.

Sadism kohe, mõtle nüüd kohe. Päris pöörane. Pool Euroopat ja põhjamaad saadavad lapsi võileibadega kooli ja peale kooli. Kõik kohe sadistid valmis sinu arust? Kui nüüd suures pildis vaadata.

#3225192:

#3225183:

Sadism kohe, mõtle nüüd kohe. Päris pöörane. Pool Euroopat ja põhjamaad saadavad lapsi võileibadega kooli ja peale kooli. Kõik kohe sadistid valmis sinu arust? Kui nüüd suures pildis vaadata.

Et pool Euroopat nii teeb, ei tähenda, et see OK on. Inglased söövad hommikuti väga ebatervislikult, kas sa kiidad siis heaks igahommikuse rasvase söögi?

No igatahes sadistiteks ei kutsu. Sa proovi rahuneda, rabeled siin juba nii et pidin sekkuma.

“Päikest”? No comments.

#3225316:

mina m2letan, kui ise teismeline olin, sain 400 krooni kuus ja majandasin sellega ise – kas ostsin m6ne riideeseme v6i kr6psu ja n2nni – oli oma valik. vahel kogusin ise millegi suurema jaoks. saapad/joped jne suuremad asjad ostis ema ise.

mul on praegu 12 aastane poeg – hetkel annan talle raha siis, kui vajadus on, sest ta raha hoida ei oska. enamus l2heb koolipuhvetisse v6i subwaysse (kuigi on 6petatud kyll, kuidas raha hoida – aga ei kuula). kui niidab aias muru v6i teeb muud kasulikku olen 5-10 euri t88 eest andnud.

praegu seda juttu lugedes, tundub, et selleks ajaks kui lapsed suuremad, peab nagu palka hakkama maksma talle – mitusada eurot kuus – milleks?

laps ei 6pi elusees ju niimoodi raha v22rtust ja seda, kuidas raha p2riselt tuleb.

ei saa empsi kaardi pealt eluaeg – on p2riselt vaja t88d teha. 16-18 aastane pole kyll enam nii laps, et ei saaks t88l k2ia ja endale raha teenida. v2ga n6me.

Miks peaks su laps õppima raha hoidma? Sa annad nagunii siis, kui vaja on, ja ilmselt ka, kui sinu meelest ei ole, siis ei anna. St nagunii ju sina otsustad, mida tal vaja on; ja raha, mida sa annad, on ette nähtud koheselt ärakulutamiseks. Kui annaksid kord nädalas või kuus kindla summa ja muude nurumiste osas teeksid südame kõvaks, siis ehk õpiks ka.

See mitusada eurot kuus ei ole palk, vaid raha, mida lapsevanem peaks nagunii lapsele kulutama – söögi, riiete vms peale – lihtsalt selle raha täpne kulutamine on usaldatud lapsele endale. Nii saab tasapisi last täiskasvanueluga harjutada, ja vanemale on ju ka mugav, kui kulutused lapsele on igakuiselt samad.

Näiteks, praegu ma maksan lastele nende väljassöömised esitatud tšeki alusel kinni. Septembrist muutuvad need regulaarseks – teen mingi statistika ja alates oktoobrist kavatsen suurendada nende igakuist raha vajaliku summa võrra, tšekke esitama nad siis ei pea, ise vaatavad, et ilusti jätkuks.

Põhikooli viimases klassis sai poiss veel 100 eur kuus, gümnaasiumis lisandus igal aastal 50 eurot igakuisele taskurahale, nii et viimases klassis sai juba 250 eurot kuus.

Nüüd on ülikoolis, elab omaette teises linnas. Saab praegu 350 eurot taskuraha (nüüd vist oleks ilus nimetada seda elamise rahaks) + maksame kinni tema korteri üüri.

Kuigi tal on alates esimesest klassist olnud kindel taskuraha saamise süsteem ja raha on ta kogu aeg saanud niimoodi, et üleliia ei ole, aga virisema ega nirutama ka pole pidanud, on ta kogu aeg olnud hirmus koonerdaja ja koguja.

Gümnaasiumi lõpuks oli ta suutnud aastatega oma taskuraha, suvist teenistust ja kingiks saadud summasid niimoodi säästa, et arvele oli kogunenud ikka mitu tuhat.

Tubli on ja teab raha väärtust.
Lapsele peab andma juba varakult oma raha. Ainult niimoodi saab ta aru, et rahal on väärtus ja rahal on kalduvus väga ruttu otsa saada, kui midagi järelemõtlematult osta … ja samas on rahal kalduvus koguneda, kui oma oste hoolikalt läbi mõelda.