Teema: Teismelise gey-lesbi teemad

Kas Sul oma lastega rääkida ei anna? Tean, et selles vanuses käib igasugu teemasid läbi, aga need mööduvad ka õnneks üsna ruttu. Meil on läbi käinud nii sõbrannnade enesetapuähvardused kui ka lõikumised. Oleme rääkinud, arutanud jne. Eks avastavad maailma.tuleb silm lihtsalt peal hoida ja mitte jätta muljet, et tegu on millegi huvitavalt keelatuga.

#3248210:

Mida teie teeksite?

Midagi ei teeks. Milles probleem on? Kui ma hakkan jaurama, et lesbid on rõvedad ja ära sa lesbi küll ole, siis ega see ju last ei pane ümber mõtlema, pigem tekitab hoopis lisamotivatsiooni lesbi olla. Ma arvan, et ta ehk tahabki huvitav olla, veel on variant, et huvitavad seksuaalsed tegevused, aga poistega ei julge suhelda ja muidugi on variant, et ongi biseksuaalne või lesbi. Aga ma tõesti ei usu, et keegi tahaks teha seksuaalvaldkonnas midagi nii, nagu ema käsib.

#3248210:

Ja kui isa midagi halba pedede kohta ütleb, siis solvuvad.

#3248210:

Mida teie teeksite?

räägiksin mehega ja paluksin tal selliseid avaldusi kodus enam mitte teha.

Ma neid teisiti ei vaata ja mul oleks ükskõik, kas mu laps armastab endasoolist või vastassoost inimest. Seda seetõttu, et armastus on armastus, mitte ei olene soost. Kui meeldib, las siis olla. Olen näinud ka naisteriideid kandvat teismelist noormeest, seega mingi lgbt teema mind rivist välja ei lööks. Ma arvan, et aktsepteeriksin.

Inglise keeles – gay
Eesti keeles – gei
(mitte gey)

Täpselt nagu sõna okei, mille inglise keelne (okay) kirjapilt tihtipeale eestikeelsega segamini aetakse ja “okey” kirjutatakse.

#3248271:

#3248210:

Mida teie teeksite?

Midagi ei teeks. Milles probleem on? Kui ma hakkan jaurama, et lesbid on rõvedad ja ära sa lesbi küll ole, siis ega see ju last ei pane ümber mõtlema, pigem tekitab hoopis lisamotivatsiooni lesbi olla. Ma arvan, et ta ehk tahabki huvitav olla, veel on variant, et huvitavad seksuaalsed tegevused, aga poistega ei julge suhelda ja muidugi on variant, et ongi biseksuaalne või lesbi. Aga ma tõesti ei usu, et keegi tahaks teha seksuaalvaldkonnas midagi nii, nagu ema käsib.

Võimalik, et ta just ei näe suhet seksuaalsena, nagu täiskasvanud, vaid kui “käimist”, kus hoitakse käest kinni ja kallistatakse. Sellisel juhul valib ta muidugi kõige parema sõbra, mitte mõne poisi, kellega ei ole varem rääkinudki.

Mul 13a tütar ja see teema pole vist peaaegu kunagi isegi jutuks tulnud.
Ise leian, et nii noored peaksidki ehk aru saama, et selles vanuses nende parim sõber on lihtsalt parim sõber ja kõik, ja sealt rohkem edasi mõtlema ei peaks. Pole tähtsust mis soost.
Muidugi võiks nad teada (ja teavadki), et mõned täiskasvanud on gay-d või lesbid. Aga kas nad ise sinna kategooriasse kuuluvad, selles ei ole neil vaja üldse veel niipea selgust saada. Küll aeg näitab. Veidi ongi liiale mindud selle noorte laste seksuaalsuse teemaga minuarust. Saan aru küll, et seksist ja kaitsevahenditest jms peaks rääkima, aga see ei tohiks olla selles võtmes, et see on miski, mida nad nüüd ja kohe “harjutama” peaks.

Füüsiliselt võivad ju olla arenenud, aga see ei tähenda, et nad ka vaimselt peaksid olema seksuaalsuheteks valmis. Aga meedia justkui eeldab, et teismelise tüdruku elus muud ei olegi kui suhted. Kui sõbrad on vanemad, siis võimalik, et nemad tõesti räägivad juba seksist.
Ühesõnaga, tüdrukud tunnevad, et neil peaks justkui olema suhe. Aga ükski poiss ei tekita tunnet, et tahaks temaga kuidagi intiimne olla. Mis nad on, 6. ja 8. klass? Selles vanuses ju ongi klassivennad suuremalt jaolt nõmedad ja “iuu”. Et siis poisid ei tõmba. Aga keegi peab ju olema, muidu oled äkki veel frigiidne või nohik või incel või … No sõbrannad tunduvad vähem “iuu”. Selge, järelikult lesbi.
Lisaks see, et kogu see LGBT värk tundub praegu nii popp ja noortepärane. Midagi, millega saab esivanematele närvidele käia.
Tõenäoliselt kasvavad välja, kui kohtavad seda õiget poissi.
Ja tõesti, nagu keegi juba eespool mainis, kui nad mõne tüdrukuga ka intiimsed on, siis vähemalt rasedaks sellest ei jää.

Ma arvan, et infost ja moest jne sõltumata ei saa 12aastane siiski tegelikult ega sügavalt aru, mida lesbilisus või gayks olemine tähendab. See on lihtsalt ajupesu ja faas. Meil olid sõbrannad, neil on girlfriendid. Nemad samamoodi nagu meiegi “mängivad selles vanuses veel nukkudega”, ainult et nukud on teised ja mängud on teised. Nad ju tegelikult ei seksi nende “girlfriendidega” või kuidas? See on lihtsalt sõbrannatamine.
Mida teeks? Midagi ei teeks, kui nad tegelikult on veel nii lapsed, et ainult tüdrukutega mängivad ja pole veel poisisse armunudki olnud. Kui armuvad, siis selgub neile endale ka, et ups, tavaline igav hetero on. Kui hakkavadki tüdrukutega tõsisemad suhted, eks siis näeb edasi.

Ähh selles vanuses ei mõtle keegi nagunii laste ja lastesaamise peale. See tundub mingi väga kauge tulevik, kus on vana inimese elu ja jube igav.

Noortel on ju vaja mässata. Minu ajal olid punkarid, ise olin ka. Tänapäeval on lgbt ja kliimastreikijad. Nagu mõni minu noorusajast jäigi punkariks, jäävad mõned ka lesbiks, geiks ja kliimastreikijaks.
Enamik ei jää.
Mul endal 15a tütar ja ta küll pole enesemääratlusega tegelenud, vahel mainib, et üks või teine poiss on kena. Aga tal on üllatavalt hea gei-radar, ma tunnen päris paljusid inimesi ja ta ütleb esmakohtumisel mulle suht kindlalt ära, kes mu tuttavatest on gei. Tänaval ka saab sellest aru, aga seda ma ju kontrollida ei saa, kas tal ka õigus on. Nii et selles suhtes mingi gei teema ikka on, aga pigem teiste inimeste hindamisel ja siiski vaid meeste puhul. Lesbidest ei saa ka mina aru välimuse põhjal. Nõu anda ei oska muud, kui et las jauravad, ehk läheb üle.

#3271239:

Meil sama olukord nagu teemaalgatajal. Kusjuures pole me mehega homofoobid ja midagi halvustavat kindlasti ei ütle. Arusaadav, et noored tahavad mässata ja olla “erilised”. Meie ajal olid punkarid, siis tulid gooti- ja emonoored jne.

Ainukene tõsine mure, mis lgbt-teemaga kaasneb, on see, et äärmuslikul juhul võib lgbt-meeleoludest haaratud noor hakata oma keha vastassooliseks muutma. Jah, ma saan täiesti aru sellest, kui inimene ongi sündinud n-ö valesse kehasse. Kuid antud juhul me kõik saame ju aru, et hetkel on lgbt maailmavaade ja tõelisi sünnipäraseid lesbisid jne leidub selles liikumises vaid väike hulk. Suurem osa on lihtsalt põnevil teismelised, kes proovivad ja katsetavad ja mässavad – nagu noored ikka. Palun väga, mässaku terviseks. Aga ärgu rikkugu maailmavaate nimel oma tervist pöördumatult hormoonsüstide ja -tablettidega. Niikaua, kuni lapsevanematele veel piskugi õigused on jäetud (mida kogu aeg vähendatakse), tasub olukorral silma peal hoida ja vajadusel veidike pidurit tõmmata. Kui laps on täiskasvanu ning peaks selguma, et ta äkki juhtumisi ongi transsooline, siis on see tema valik. Kuid 12-aastase piiga puhul, kel hormoonid möllavad ja internet on pungil täis toredaid transsoolisi “mentoreid”, peab lapsevanem olema see, kes seisab kahe jalaga maa peal.

Kas ongi reaalselt selline olukord, et laps tahaks oma keha muuta, või ainult teoretiseerid? Ma ei usu, et Eestis ükski arst sellega alaealise puhul nõus on ja vanemana keelaksin ka kategooriliselt.

Mul on üks tuttav, keda kõik praegu tunnevad mehena, aga mina tean et ta lapsepõlves oli tüdruk. Tema puhul oli nii, et seda vales kehas olemist tunnetas tema juba pisikesest peale. Kõik teadsid-tundsid teda kui väga poisilikku tüdrukut. Siiski võttis ta operatsiooni ette alles umbes 25-selt – enne seda siiski üritas oma bioloogilise sooga leppida. Ma arvan, et see on normaalne – inimene peab olema piisavalt küpses seas (18 on vast ka veel liiga noor), et nii drastilisi elumuutvaid otsuseid ette võtta.

selline emotsionaalne analüüs on hiljuti ilmunud

Mina olen ROGD lapse vanem. (Rapid onset gender dysphoria – soodüsfooria äkiline või kiire ilmnemine puberteedieas või pärast selle lõppemist. Soolise düsfooria ilmnemine eakaaslaste grupis, kus üks, mitu või isegi kõik sõbrad identifitseerivad end transsoolistena. Sotsiaalmeedia mõju. Lisa Littman.) LGBT üritus nii Pärnus, kui ka Tartus oli suunatud noortele 13-18 ja ürituse teema oli “Transsoolisus ja seadusandlus”. See tekst kuulutuses muudeti. Ja ma räägin teile miks.
Meie kõigi lapsed on haavatavad ideoloogia poolt, mis ütleb et “Sisemine oma soo tuumiktaju” (core internal sense of their own gender) on soo määramise peamine alus, mitte bioloogia.” Selle teooria kohaselt ei saa keegi peale selle inimese kindlaks teha soolist identiteeti ja keegi teine ei saa seda vaidlustada. Nagu usuliste veendumuste puhul, on see täiesti subjektiivne. Ka teie vanematena ei saa seda, muidugi mõista, kahtluse alla seada. Bioloogia alistamiseks on vaja lihtsat avaldust – soolist enesemääratlust. Näiteks on riike, kus lapsevanemal ei ole õigust takistada oma 13 aastase lapse soovahetusoperatsioone. On ka riike kus vanema nõusolekul vanuse piirangut puberteediblokaatorite lubamiseks ei ole. See ei tundu mõistlik. Või tundub? Aga kõik eelnev on kauge ja ohutu. Kuskil, mitte meil. Keegi, mitte minu tütar.Kuni kõik muutub pärast ühe hingetõmbega öeldud lauset… Teie tütar riietub, kui poiss? Te arvate et see on mööduv noortemood? Ta on tomboy? Teie tütar lõikas just poisipea? See võibki olla ainult tema stiil. Miks mitte? Aga poisipea võib olla avaldus, üks neist sammudest. “Ma tegingi seda! Ma olen trans.” Esimesed sammud on lihtsad… Selle eest ainuüksi saab Tumbrl-i keskonnas sadasid laike! Rohkem kui tütre õnnetu kilpkonn Youtubes. Nagu saadakse ka tuhandeid laike masektoomiast rikutud ülakeha foto eest. (Tumbrl- otsing- “transitioning”, “ftm”, )
Alustuseks tullakse välja sõprade ees. Esimene tõestav samm sotsiaalse ülemineku teel. Nagu ka rindade sidumine “binderitega” ja sõprusringkonnas enda vaimne tapmine tüdrukuna…Teda kutsutakse nüüd väljaspool kodu poisi nimega. Ka mõned õpetajad teevad seda nelja silma all…. Tema uus vikerkaarevärviline kogukond teeb seda. Tal on poisi nimega sotsiaalmeediakontod. Ta on aastaid ehitanud salaja oma identiteeti. Tema sõbrad on kõik nüüd toetavad. Kes ei olnud, ei ole enam sõbrad. Mittetoetavad on vastandumismängus jäänud teisele poole. Kuidas ta astuks nüüd sammu tagasi? Ta ei saa. See on lõks teismelisele. Ta on keegi vaid oma toetusgrupis. Ja neist ei ole puudus. Eakaaslased, õpetajad, poliitikud, influencerid, sotsiaalmeedia arvajad ja aktivistid.
Te olete oma ilusa ja särava väikese tütre vanem. Tütre kes leidis sotsiaalmeedia jäneseuru ajal, kui uskus veel hambahaldjasse. Teie ilmselt veel ei tea, et maailmas on lahvatanud kriis, mida peetakse suurimaks meditsiinieetika rikkumiseks läbi ajaloo. Meditsiinilise sekkumisega ravitakse psühholoogilist häiret lastel ja teismelistel. Soodüsfooriat ravitakse puberteediblokaatorite (lupron-i kasutatakse ka täiskasvanud kurjategijate steriliseerimiseks) hormoonravi ja reproduktiivorganite välja lõikamise ning masektoomiaga. Suguelundid asendatakse proteesidega, või ehitatakse midagi sarnast nende enda jalalt võetud kudedest. Nad on mutileeritud ja steriilsed elu lõpuni. Nad ei saa kunagi ise lapsi. Kuid nüüd selgub, et ravi ei toimi… Eksperimentaalne ravi, kuhu lapsest saati suunati, ei toimi. Nagu ei toiminud ka kunagi lobotoomia.
Sooline düsfooria levib kui plahvatus, nagu “saatanlik paanika”, enesevigastamine 90-tel ja anoreksia nervosa, mille peatamiseks sotsiaalmeedias oldi sunnitud piirama vastavaid haštage. See on üksteist toetav ja õhutav grupikäitumine, kus otsitakse märke ja sümptomeid. “kas te lapsepõlves mängisite autodega?” “jah te olete trans” Väga mustvalge, väga lihtne. “Ma usun et mul on…”
Lahvatanud sotsiaalne epideemia lõpeb tuhandete noorte tüdrukute invaliidistamisega. See puudutab just tüdrukuid ebaproportsionaalselt. Järsk tõus on kõikjal lääne kultuuriruumis. Te leiate need graafikud hõlpsasti.Nii järsk, et Rootsi, Austraalia, Kanada, UK, USA arstid ja lapsevanemad kirjutavad valitsustele petitsioone ja pöördumisi, ning nõuavad senise ravi ülevaatamist. Senised ravijuhendid on uute andmete lisandumisel seatud kahtluse alla.
Ka teie tütar käib foorumites, Tumbrl-is, Youtubes, Instagram-is ja DeviantArt-is. Transkogukonna valvsa käe juhtimisel, võib ta olla neist ideedest juba nakatunud.
Ajast kui ta oli 12-13 aastane! Teie ei tea, sest LGBT ütleb, et kapist ei tulda välja vanematele, kui nad laste arvates ei ole ilmselt piisavalt toetavad. Vanemad võivad vastu olla… Vanemad ei usu et bioloogilist sugu saaks operatsioonidega väärata. Neile sündis bioloogiliselt terve tütar… Nad ei saa toetada oma sotsiaalselt tagasihoidliku või autistliku tütre piinamist operatsioonidega. Nad teavad vaistlikult otsekohe, et see ei ole õige. Psühholoog toetab tütart ja hurjutab ähmis vanemaid. Sest ainus teraapia, mida teatakse on “toetav” ja “jaatav” teraapia. Vanematele pakutakse nüüd psühholoogilist nõustamist… 60% üleminekule läinutest on tüdrukud, 90%-l neist on muu psühholoogiline häire. Autismispektri häire (ASD), hüperaktiivsus, tähelepanu puudulikkus, (ADHD) Post traumaatiline stress ja ka identiteedikriis, halb kohanemisvõime jne. Sümptomid kattuvad paljuski soodüsfooriaga ja seda kasutatakse osavalt ära. Tütar teab täpselt mis sümptomid on soodüsfoorial. Mida näiteks öelda psühholoogile et olla veenev. Tal on nüüd eesmärk. („[TL;DR] uuri välja, mida tahetakse kuulda, et nad annaksid sulle testosterooni [T] ja siis räägi neile just seda. Asi on ainult ravi saamises, mitte aus olemises ümbritsevate suhtes. See ei ole nende asi ja tihti arstid keeravad asjad untsu sinu jaoks.“) Nad õpivad vastuseid sotsiaalmeedias ja toetavas kogukonnas.
Te olete vanematena nüüd vastandamismängus halbade poolel. Teid süüdistatakse ja te olete teinud kogukonna sõnul asju, mida te pole kunagi teinud. Tütar teatab järsku, et kardab ja vihkab teid. Ja te ei suuda ära imestada, kust see järsku tuli. Seda teevad tuhanded tüdrukud. Te ei tea, et see on indoktrineeritud käitumismuster.
Eesti LGBT “kogemusnõustajad” on 18-19 aastased noored, veel hormoonravist rikkumata üleminekul poisipäised, rindu vastu keha siduvad tüdrukud, kes identifitseerivad end transmeestena. (FTM-female to male) Hormoonraviga saab alustada Eestis 18 aastaselt, peale komisjoni otsust. Komisjon koguneb kaks korda aastas. Kõik saavad läbi! See on õlitatud masinavärk.
Eesti LGBT-l ei ole psühholoogi, kes tohiks lapsi nõustada. Nende terapeudil puudub kutsetunnistus. Ometi nad teevad seda ja keegi ei protesteeri. Vanemad ei protesteeri, hoolimata sellest et tervishoiuteenuse osutamine (mida psühholoogiline nõustamine on) ei ole lubatud ilma lastevanemate nõusolekuta. Sest te ei tea.
Eesti LGBT üritused on anonüümsed ja lapse seal käimisest teid ka ei teavitata! Ootamatult teie 17 – 18 aastaselt tütred ütlevad, et hakkavad võtma hormoone, vahetavad nime ja teevad masektoomia. Eesti LGBT õpetab oma kodulehel, et võimalusel tuleb tulla kapist välja siis, kui nad ei sõltu enam oma vanematest! Tütar otsustab nüüd. Teid taandatakse mittemillekski. Tütar on saamas täiskasvanuks. Te kaotate oma tütre järsku. Ühe päeva jooksul kukub maailm kokku. Teie laps karjub teie peale esimest korda elus, kui te ei ole nõus hormoonraviga. (pöördumatute tagajärgedega eksperimentaalne hormoontasakaalu rikkumine, mille tagajärjed avalduvad detransiitsete kirjeldustes esimest korda alles nüüd. Varajane menopaus ja vaevused, mis ei tohiks noorel inimesel sellises vanuses avalduda. Hääle madaldumine, ootamatu vananemine, meestele omane kiilaspäisus, osteporoos, infarkti risk jne. Arstide pidev järelvalve, et püsida üldse elus. Endokrinoloogiline probleem.)
Teie psühholoog ütleb teile et teie laps on nüüd suitsiidne ja küsib “kas te soovite surnud tütart, või elavat poega?”
Seda öeldakse kõikidele lapsevanematele. See on transideoloogide kinnistatud vale! Selle lükkab ümber Rootsis tehtud uurimus. ga see halvab teid, sest teie tütar ei ole statistika…
Te olete ses võitluses üksi, sest te ei julge.
Zeitgeist, mis ülistab trans inimesi, on täielikult vallutanud te lapse. Ta nõuab enda kutsumist nüüd poisi nimega. Ta nutab, karjub ja jookseb ära, kui te seda ei tee. Te otsite teda linnast ja kardate et ta tapab end… Kogukond pakub talle düsfooria leevenduseks narkootikume.
Me oleme püüdnud peatada seda. Et MEIE tütar ei astuks järgmist sammu. Asjatu.
LGBT vastandab hea ja halva. Igasugune kriitika on rünnak. Nemad on head! Nad on alati heade poolel.
Kahjuks mina ei ole ainuke, kelle tütar käib vikerkaarelipuga ja koos kogukonnaga, uskudes vikerkaarevärvilist ükssarvikut. Neid vanemaid on mitmeid ja mitmeid…
Need vanemad on tõeliselt põranda all!
Tütre bioloogia õpetaja ütleb, et sooidentiteet määrab soo, mitte bioloogia ja sammub rongkäigu ees… Tsahkna ja Ossinovski leidsid et sugu võiks saada vahetada kaks korda aastas. Täiskasvanud mehed ise mõtlesid selle välja? Ehk toetuti siin Richard Köhler-i (Trans activist, Senior Policy Officer) TGEU poliitikadokumendile? Mis sätestab muuhulgas et lapsed peavad ise otsustama. Mitte ootama täiskasvanuikka jõudmist. See on ka Eesti LGBT ametlik poliitika, sest seda dokumenti nad lahkelt oma lehel jagavad. Õigustamaks kogemusnõustajate ja psühholoogi tööd noortega, kelle vanemad antud “abist” ei ole isegi teadlikud.
Kui teismeline tüdruk teatab, et ta on nüüd poiss, siis poliitikud, ühiskond, õpetajad ja psühholoogid toetavad kohe üleminekut! See on nii progressiivne. Neid ei huvita, kas tüdrukul on autismi häire, või on teda lapsepõlves vägistatud. Nad ei küsi, “miks sa ennast nii tunned, kust võiks see tulla?” Keegi ei kutsu teda üles püüdmaks oma kehaga leppida. Nad suunavad ta komisjoni ja hormoonravi poole.
Sest nad tegelikult ei vastuta!
“Teie tütar ise soovis seda”. Nemad tegid ju ainult “head”. Kuid tuhanded ja tuhanded invaliidistunud noored, lõigatud rindadega ja eemaldatud reproduktiivorganitega erinevates riikides tulevad välja. Iga päev. Ka täna teatas järjekordne noor bioloogilise soo juurde naasja “i detransitioned”!
Ainuüksi Redditi “detrans” grupp on vähem kui 2 aastaga kasvanud üle 5700-e inimeseni. Neist 2000 on bioloogilise soo juurde naasjad!
Transkogukond valetas neile. Lapseeast saati… oma unicornide ja vikerkaarevärviliste muinasjuttudega. Nad on nüüd 20-25 aastased, neil ei ole suguelundeid, neil ei ole enam rindu. Nad on lahkunud uksi paugutades oma “transfoobse” perekonna juurest.
Transkogukond ütles peale igat sammu, astu järgmine samm, siis sul on parem. Kui see ei aidanud, astu järgmine samm, siis on sul parem…
Neil ei ole parem, nad sõltuvad nüüd arstidest terve elu. Nende psüholoog ei esitanud küsimusi. Kõik neid ümbritsev soosis üleminekut tingimusteta.
Kuid nad võitlevad nüüd ja otsivad üles oma perekonna, püüavad uuesti taastada lõhutud suhteid, võtavad vastutusele kogukonna, õpetajad, aktivistid, psühholoogid, endokrinoloogid, komisjoni, sotsiaalministrid… Kõik kes neid sel teel lapsena ei takistanud.
Ja nad alustavad uuesti otsimaks tegelikke põhjuseid.
Nende sümboliks on salamander, lootusrikas vastupidavuse ja taastumise märk.
Soodüsfooria võib olla kaasnev nähtus ja tegelik põhjus võib olla muu. Soodüsfooria kaob spontaanselt 95% juhtudest, või leevendub pärast puberteediea lõppu, ehk siis 18-25 aastaselt.
Tendents on, et enamik noori tuvastab end transsoolisena juba 13-16-aastaselt (puberteet),
mitme aasta jooksul (varases täiskasvanueas) proovib meditsiinilist üleminekut suhteliselt lühikese aja jooksul (mitmest kuust mitme aastani)
ja seejärel aju küpses arengujärgus (25) lõpetab ülemineku ja püüab naasta oma bioloogilise soo juurde.
Ja see on see põhjus, miks Eesti LGBT ootab oma üritustele lapsi vanuses 13-18, sest hiljem mõjutamise aken sulgub.
Teie olete oma laste vanemad. Teie laps võib olla järgmine.
ROGD laste vanemate ja bioloogilise soo juurde naasjate grupid:
http://www.genderreport.ca
http://www.genderchallenge.no
http://www.kelseycoalition.org
http://www.parentsofrogdkids.com
http://www.transgendertrend.com
http://www.4thwavenow.com
http://www.ihmistenkirjo.net
https://twitter.com/P_ROGDK
https://twitter.com/Transgendertrd
https://twitter.com/4th_WaveNow
https://twitter.com/CoalitionKelsey
https://twitter.com/IKirjo
https://twitter.com/PiqueResProject
https://www.reddit.com/r/detr…/comments/br3zfe/askdetrans_1/
https://www.reddit.com/r/detr…/comments/c7p058/askdetrans_2/

See pikk lugu on ju täiesti selgelt kusagilt ameerika allikatest kokku klopsitud, ükski eestlane ei räägi hambahaldjatest, jäneseurgudest, unicornidest jne. Mitte et probleem ei võiks olla olemas, aga pole mõtet kõiki ameerika hädasid ka Eestile omistada.