Teema: Teismelise gey-lesbi teemad

#3267753:

Füüsiliselt võivad ju olla arenenud, aga see ei tähenda, et nad ka vaimselt peaksid olema seksuaalsuheteks valmis. Aga meedia justkui eeldab, et teismelise tüdruku elus muud ei olegi kui suhted. Kui sõbrad on vanemad, siis võimalik, et nemad tõesti räägivad juba seksist.
Ühesõnaga, tüdrukud tunnevad, et neil peaks justkui olema suhe. Aga ükski poiss ei tekita tunnet, et tahaks temaga kuidagi intiimne olla. Mis nad on, 6. ja 8. klass? Selles vanuses ju ongi klassivennad suuremalt jaolt nõmedad ja “iuu”. Et siis poisid ei tõmba. Aga keegi peab ju olema, muidu oled äkki veel frigiidne või nohik või incel või … No sõbrannad tunduvad vähem “iuu”. Selge, järelikult lesbi.
Lisaks see, et kogu see LGBT värk tundub praegu nii popp ja noortepärane. Midagi, millega saab esivanematele närvidele käia.
Tõenäoliselt kasvavad välja, kui kohtavad seda õiget poissi.
Ja tõesti, nagu keegi juba eespool mainis, kui nad mõne tüdrukuga ka intiimsed on, siis vähemalt rasedaks sellest ei jää.

Nojah, eks see, et klassivennad tunduvad “iuu”, on ju tegelikult tüdrukute loomulik kaitsereaktsioon liiga varase intiimsuhtesse sattumise (võimaliku liiga varajase rasestumise) eest. Ehk siis niikaua, kuni poisid tunduvad “iuu”, ongi aeg “mängida veel nukkudega” (seda väljendit ei pea võtma sõna-sõnalt) ehk tegeleda muude asjadega kui intiimsuhted. See on igati loomulik.

Ainult et kui varem, nö. meie ajal, koolitüdrukud sellel “iuu”-ajal lihtsalt ei omanudki intiimsuhteid (arvasid, et vara veel), siis tänapäeval keerab lgbt- värk varateismelised nii segi, et nad ei saa enam aru sõbrannatamise ja intiimsuhte vahest, tundub. Veider, väga veider.

#3271795:

Kas ongi reaalselt selline olukord, et laps tahaks oma keha muuta, või ainult teoretiseerid? Ma ei usu, et Eestis ükski arst sellega alaealise puhul nõus on ja vanemana keelaksin ka kategooriliselt.

Ei teoretiseeri ma midagi. Jah, minu 12-aastane piiga, kes eluaeg on määratlenud ennast tüdrukuna ja nooremana heameelega kandnud roosasid kleidikesi ning pikki patse, sai nüüd siis ka nendest LGBT-meeleoludest haaratud ja mõjutatud:) Ajas oma vööni juuksed maha, ostis taskuraha eest endale lipsu ja ülikonna ning nüüd rääkis mulle, et tema suurimaks eluunistuseks on, et ma lubaksin talle arsti poolt naise sootunnuste väljaarenemist pärssivaid hormoonsüste teha. Aga ma ju näen, et ta pole mingi lesbi, vaid lihtsalt ideest haaratud. Mul on mitmeid lapsepõlvest pärit sõbrannasid, kes on lesbid ja elavad teise naisega, ning nende puhul oli kohe, juba lapsena, selgelt näha nende suundumus. Minu omal algasid need jutud alles siis, kui ta suvelaagris LGBT-noortega tutvus. Enne polnud midagi.

Põhja-Euroopas kaebavad sellised teismelised oma vanemad Lastekaitsesse, väites, et nende vanemad ei luba neil avaldada “oma tõelist mina”, ning usute või mitte- aga Lastekaitse võtabki vanematelt vanemlikud õigused ära selleks, et need lapsed saaksid juba sügavalt alaealistena asuda oma keha LGBT vaimus muutma (tabletid, hormoonsüstid, rindade kinnisidumine tüdrukutel jms). Suhted vanematega on pärast seda loomulikult nullis, sisuliselt jäävad ema-isa lapsest ilma ja laps jääb ilma kodu ja perekonnata. Loomulikult traumeerib see teda.

Aastate möödudes tuleb noorele aru pähe, see kes sündis tüdrukuna ja vahepeal arvas, et ta on hoopis mees, armub ära noormehesse. Aga peret luua nad ei saa, kuna see noor naine on ju vastassugupooleraviga muudetud viljatuks. Ja isegi need, kes on jõudnud päriselt sugupoolevahetuse operatsioonini, neist paljud on avastanud, et see kõik mitte ei vähendanud nende probleeme, vaid vastupidi – tekitas hoopis juurde. Tulevad siis need igaveseks muudetud kehaga noored lõpuks tagasi oma koju, otsivad üles oma ema-isa, kelle peale nad kunagi Lastekaitsesse kaebasid.

Kui neid arvukaid lugusid välismaa ajakirjanduses lugesin, pidin alguses pikali kukkuma. Aga neid on liiga palju selleks, et kõike vaid fantaasia kilda ajada. Seega palvetan praegu vaid, et vähemalt Eesti oleks selline vanaaegne tagurlik riik, kus veel säiliks lapsevanemate õigus otsustada oma lapsele määratavate protseduuride üle. Põhja-Euroopas vanematel selliseid õiguseid enam tihtipeale pole, vanematest suuremad õigused on igasugu ametnikel ja asjapulkadel – ja tagajärjed on üsna hullud.

Kui teema algataja soovib ühendust saada teiste Eestis sama probleemiga lastevanematega, siis kirjutage rogdlastevanemad@gmail.com Meid huvitab samuti teie kogemus.

Soovitan kägudel tõsisemalt suhtuda. Puudutab peamiselt ka teie 12-18 aastaseid tütreid (90% üleminekule läinud on tüdrukud, kasv on epideemiline viimastel aastatel.)
Need lingid “ROGD lapse vanema” postituse lõpus viivad gruppideni, mis on enamus loodud reaalsete laste vanemate, või siis bioloogilise soo juurde naasjate poolt erinevates riikides. Nende vanemate lapsed on rikutud masektoomia, hormoonravi ja transideoloogia poolt.
Eestis on probleem samuti olemas, ainult mastaabid on väiksemad. Meie lapsed kasutavad sama internetti. Eesti ei ole üksik saar. Globaalne transideoloogia töötab samamoodi ka siin. Eesti LGBT soovitab kelle juurde peaks pöörduma, psühholoogid, (lapsed juba teavad soodüsfooria kaudseid tunnuseid.) endokrinoloogid (Eesti LGBT: Seejärel leia endale sobiv, transsoolisuse teemaga kursis endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee) jne, mida rääkida et komisjon edukalt läbida. 13-14 identifitseeritakse end transmehena, toimub sotsiaalne üleminek, kantakse bindereid, lähim sõpruskond kutsub neid poisi nimega. 18 aastaselt muudetakse nime ja saab enamvähem kohe alustada hormoonraviga. 50% maksab eestis haigekassa. Kuus läheb umbes 30 EUR Tagajärgedest räägivad bioloogilise soo juurde naasjad. Eesti keeles näiteks siin: https://www.youtube.com/watch?v=tzyhM5S4HJE)
Siinkohal oleks teil hea teada, et ei ole olemas transsoolisuse teemaga kursis olevat endokrinoloogi, (psühholoogi, psühhiaatrit) sest sellist kutseõpet ei ole olemas.

Eesti LGBT psühholoogil Evelin Kalal puudub kutsetunnistus ja loomulikult pole ta ka kliiniline psühholoog. Kontrollida saab: http://www.kutseregister.ee – Otsi kutsetunnistust

Eesti LGBT “kogemusnõustajad” on 18 ja 19 aastased transmehed (FTM – female to male, ehk siis üleminekul noored tüdrukud, kes identifitseerivad end meestena)
Leiate nad sealt: https://www.lgbt.ee/kontakt

Eesti LGBT koduleht ütleb järgmist:
Noored. OMA noored on punt LGBT+ noori ja nende sõpru vanuses u 14-24, kes on OMA Keskuses kogunenud juba aastaid. Grupis on noori üle Eesti, kes kohtuvad mõnusaks olemiseks: koos jutustatakse, kokatakse, parandatakse maailma, õpitakse, jagatakse lugusid, kuulatakse, toetatakse.

(Eesti LGBT koduleht, Evelin Kala: Sa võid tulla OMA Keskusesse minuga kohtuma, et rääkida oma elust. Hea meelega vestlen sellistel teemadel nagu soorollid, seksuaalne sättumus ja transsoolisus.)

Transsooliste inimeste grupp. Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Õhtu on broneeritud transsoolisusega seotud küsimuste ja vastustega inimestele. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne.

(St. lahtiseletatult, te ei saa teada nendest kogukonna õpitubades käimisest. Vanematele ei tulda tihti kapist välja, või tullakse välja alles 17-18 aastaselt. Seda kuidas käituda, õpetab transkogukond Tumbrl keskkonnas. Eesti LGBT soovitab ” ….oodata aega, kus sa ei ole selles olukorras või nendest inimestest sõltuv.”)

Pärnu ja Tartu LGBT ürituse nimi oli “Transsoolisus ja seadusandlus.” See tõesti muudeti, kuid jäi sihtgrupi vanus 13-18a st. alaelised. Seda üritust korraldatakse regulaarselt. Ka meie tütar seal varasematel aastatel meie teadmata käis…

Mõelge.

#3279815:

Millal see Ekspressi artikkel oli? Ma kunagi palusin Madis Jürgenil seda teemat uurida, aga tulemust pole näinud.

Seda artiklit mõtlesin.

Ah jaa, see sõna on mastektoomia. Kreekakeelsest sõnast mastos.

Huvitav ja ka hirmutav on see, et mingi seltskond nii julgelt seda soovahetust propageerib. Selle asemel on ju palju mõistlikumaid sõnumeid võimalik levitada. Näiteks et naine olemine ei tähenda tingimata mingit stereotüüp-naiselikkust, st kontsad-seelik-meik-jne. Et on täiesti ok olla ka nn poisilik tüdruk ja mehelik naine. Tunnen mitut sellist naist, kes on eluaeg kandnud lühikest soengut, mitte iial kleiti või seelikut ja on ka loomult üsna mehelikku tüüpi (kuid siiski on nad naised ja emad). Ja on ok olla ka lesbi, jäädes siiski naiseks (st kui tüdruk tunneb, et talle meeldivad tüdrukud rohkem kui poisid, siis ei pea ta sellepärast veel poisiks hakkama). Miks see LGBT seltskond ei ürita rohkem sellist juttu rääkida noortele? Oma keha manipuleerimise asemel on igati õigem aksepteerida isennast kõigi oma eripäradega ning aru saada, et oled väärtuslik just sellisena.

#3279741:

Eesti LGBT: Seejärel leia endale sobiv, transsoolisuse teemaga kursis endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee) jne, mida rääkida et komisjon edukalt läbida. 13-14 identifitseeritakse end transmehena, toimub sotsiaalne üleminek, kantakse bindereid, lähim sõpruskond kutsub neid poisi nimega.

Just nii on meil ka. Olin nõus tellima 12-aastasele piigale internetist rindade kinnisidumise vahendi, kuna laps andis mulle lubaduse, et ta kannab seda sidet ümber rindade ainult päevasel ajal ja mitte iga päev. Olgu, uskusin lubadust. Ent hiljuti avastasin lapsele head ööd musi andes, et tegelikult ta ka magab kinniseotud rindadega. Olen pettunud, et ehkki olen püüdnud oma lapsega rääkida, teda mõista, toetust väljendanud tema soovide täitmisega, on see laps hakanud mulle ikkagi valetama ja lubadustest ei pea kinni (kusjuures need lubadused on seotud mitte minu, vaid tema enda heaolu ja tervisega ju). Kui lapsel oli 13-a sünnipäev, siis pidid kõik ta sõbrad kinkima talle kaardi, kus on peal tema nimi mehepärasena. Ja siis ta selekteeris elutoa laual neid kaarte kahte hunnikusse- ühed “tõelised” sõbrad ja teised “valed” sõbrad ehk siis need, kes olid kirjutanud rumala peaga ta sünnipäevakaardile tema õige nime.

Tihtipeale teeb piiga stseeni ja valab mu ees pisaraid – põhjuseks, et ma ei luba tal endale sootunnuste väljaarenema hakkamist pärssivaid hormoonsüste tegema hakata. Ütleb mulle koledaid asju.

Kõik mõistlikkusele ja oma keha väärtustamisele rõhuvad argumendid (millest mõni siingi välja toodud) lihtsalt ei toimi: laps argumenteerib kohe vastu, ja need tema argumendid on sellised, mille peale 12-13a ise ei tule mitte mingil juhul: st lapsele on vanemate mentorite poolt sõnad suhu pandud.

Enne lgbt-seltskonnaga tuttavaks saamist kandis laps pikki juukseid, käis iga päev ainult kleidiga ja oli igast otsast vägagi tüdruk.

Koolis kukkusid hinded järsult alla pärast lapse liitumist lgbt-seltskonnaga, aga kui ma kas või väga õrnalt püüan juhtida tähelepanu sellele, et tal on nüüd kogu muu elu jäänud unarusse, saan silmapilkselt vastu laviini: “Ema, sind huvitavad ainuüksi mu hinded, sind ei huvita see, et ma olen trans!” Ja ta võib tulistada sedasi pool tundi jutti süüdistusi. Ainukese “lahendusena” näeb laps, et ma pean laskma 13aastasel plikal ennast sootunnusi pärssivaid hormoonsüste pungil täis pumbata, ainult siis ma olen “Hea ja mõistev ema”…

#3296604:

#3279741:

Eesti LGBT: Seejärel leia endale sobiv, transsoolisuse teemaga kursis endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee) jne, mida rääkida et komisjon edukalt läbida. 13-14 identifitseeritakse end transmehena, toimub sotsiaalne üleminek, kantakse bindereid, lähim sõpruskond kutsub neid poisi nimega.

Just nii on meil ka. Olin nõus tellima 12-aastasele piigale internetist rindade kinnisidumise vahendi, kuna laps andis mulle lubaduse, et ta kannab seda sidet ümber rindade ainult päevasel ajal ja mitte iga päev. Olgu, uskusin lubadust. Ent hiljuti avastasin lapsele head ööd musi andes, et tegelikult ta ka magab kinniseotud rindadega. Olen pettunud, et ehkki olen püüdnud oma lapsega rääkida, teda mõista, toetust väljendanud tema soovide täitmisega, on see laps hakanud mulle ikkagi valetama ja lubadustest ei pea kinni (kusjuures need lubadused on seotud mitte minu, vaid tema enda heaolu ja tervisega ju). Kui lapsel oli 13-a sünnipäev, siis pidid kõik ta sõbrad kinkima talle kaardi, kus on peal tema nimi mehepärasena. Ja siis ta selekteeris elutoa laual neid kaarte kahte hunnikusse- ühed “tõelised” sõbrad ja teised “valed” sõbrad ehk siis need, kes olid kirjutanud rumala peaga ta sünnipäevakaardile tema õige nime.

Tihtipeale teeb piiga stseeni ja valab mu ees pisaraid – põhjuseks, et ma ei luba tal endale sootunnuste väljaarenema hakkamist pärssivaid hormoonsüste tegema hakata. Ütleb mulle koledaid asju.

Kõik mõistlikkusele ja oma keha väärtustamisele rõhuvad argumendid (millest mõni siingi välja toodud) lihtsalt ei toimi: laps argumenteerib kohe vastu, ja need tema argumendid on sellised, mille peale 12-13a ise ei tule mitte mingil juhul: st lapsele on vanemate mentorite poolt sõnad suhu pandud.

Enne lgbt-seltskonnaga tuttavaks saamist kandis laps pikki juukseid, käis iga päev ainult kleidiga ja oli igast otsast vägagi tüdruk.

Koolis kukkusid hinded järsult alla pärast lapse liitumist lgbt-seltskonnaga, aga kui ma kas või väga õrnalt püüan juhtida tähelepanu sellele, et tal on nüüd kogu muu elu jäänud unarusse, saan silmapilkselt vastu laviini: “Ema, sind huvitavad ainuüksi mu hinded, sind ei huvita see, et ma olen trans!” Ja ta võib tulistada sedasi pool tundi jutti süüdistusi. Ainukese “lahendusena” näeb laps, et ma pean laskma 13aastasel plikal ennast sootunnusi pärssivaid hormoonsüste pungil täis pumbata, ainult siis ma olen “Hea ja mõistev ema”…

Mina mittespetsialistina loen seda lugu ja mõtlen, et sellel lapsel on igal juhul psüühiline probleem. Kui sa lubad tal endaga teha seda mida ta tahab, siis jääb ta elu lõpuni n-ö katkiseks inimeseks. Paraku kui sa ka jääd endale kindlaks ja ei luba, ka see jätab jälje ja varem või hiljem saab sinu jõud/võim tema takistamiseks otsa.
Äkki peaksid siiski abi otsima, sest ehk on lapsel kasu, kui temaga räägib keegi võõras inimene? Ehk kõigepealt otsi mõni mõistlik psühholoog ja räägi temaga ise – ja siis suuna ka laps tema juurde. Samuti võid viia lapse endokrinoloogi juurde, aga vali see arst ise. Ma ei usu, et neid kes nii noore lapse nõudmisel talle hormoone süstima hakkavad, eriti palju on. Ehk ikka on abi, kui arst talle kogu selle hormoonidega seonduva ja soovahetusega kaasneva üksipulgi lahti seletab, eriti mis puudutab sellega kaasnevaid ohtusid.

https://medium.com/@rogdlastevanemad/nad-usuvad-et-nad-on-6f8f07aa7fdb

#3454269:

Appi, kogu see teema tundub ainuüksi lugedes nii õudne. On ikka õnnetus, kui lapsel midagi nii nihkes on!

Nihkes ikka ei ole, kui nad on sündinud juba sellisena. Pubekana lööb lihtsalt välja. Ma olen küll näinud naisteriideid kandvat noormeest, kes oli ka meigitud ja kaugelt tunduski nagu tüdruk. Muidugi lähedalt oli arusaadav, et mees naise riietes. See on ju ka kellegi poeg tegelikult.

muig. meiliaadress eksisteerib ainult perekoolis ja selles väljamõeldud artiklis. ei ole üldse pastakast välja imetud “aktivism”, mkmm, kes üritab väita, et seksuaalvähemuste tolereerimine ja mitte häbistamine viib piltlikult öeldes poiste noku mahalõikamiseni.

#3279923:

#3279901:

#3279815:

Millal see Ekspressi artikkel oli? Ma kunagi palusin Madis Jürgenil seda teemat uurida, aga tulemust pole näinud.

Seda artiklit mõtlesin.

Ah jaa, see sõna on mastektoomia. Kreekakeelsest sõnast mastos.

Aitäh, vähemasti on nad siis seda teemat käsitlenud.

Jah “käsitlenud”, aga nad ei lükanud ümber mitte ainsamatki punkti! Soo vahetamisel on mitu verstaposti. Kõigepealt sotsiaalne, juriidiline, ja alles siis meditsiiniline. Sotsiaalse üleminekuga alatakse varajases nooruses, et täisealisena hormoonraviga edasi minna. (Eestis 18 aastaseks saamisel minnakse Rammuli komisjoni)Eesti LGBT loodab saada vanusepiiri alla, ja muuta võimalusel seadust (see katse just oli et võimaldada lastele vanemate teadmata psühholoogi nõustamised!) et lapsed saaksid manustada puberteediblokaatoreid (LUPRON) Enamus üleminejaid lõpetab siiski 20 – 22 aastaseks saades, Kuid nad on elu lõpuni rikkunud oma organismi jäädavalt. Soodüsfooria kaob 90% protsendil juhtudest täisikka saades. Neil ei ole tagasiteed, kui nad on hormoonravi alustanud! Sealt edasi mastektoomia. Sekti liikmed igaveseks. Mitte keegi ei tee mastektoomiat, kui ta ei ole selleks psüühiliselt ette valmistatud! Psühholoogiliselt aitavad “binderid”. Vastu keha sidudes rinnad rikutakse. Nad ei saa hingata ja nad õpivad vihkama oma rindu! Peale mastektoomiat saavad nad esimest korda “täiel rinnal hingata” (detransiitsed räägivad seda) Iga samm on väike psühholoogiline kuristik, kust välja ei saa,sest ainukesed inimesed, sõbrad ja vanemad, kes saaksid aidata, on eemale tõugatud või varjatakse (Eesti LGBT- ärge tulge välja vanematele, kes ei ole toetavad!) Nad sisuliselt aetakse arvuti taga ja “kogukonna toel” hulluks! Neile räägitakse võimatut, et nad saavad oma sugu muuta. Plastiline operatsioon ja hormoontasakaalu rikkumine, ei enamat. Aga neid tüdrukuid on maailmas 10 tuhandeid! See on hullumeelsus! Vaadake neid graafikuid! https://twitter.com/4th_WaveNow/status/1174089403028955141
Võiksite (tasulist muidugi) Ekspressi artiklit reaalselt ka ise lugeda! Ei ole väljamõeldis Madis Tammekese kirjutis. Lugege uuesti: https://medium.com/@rogdlastevanemad/mina-olen-rogd-lapse-vanem-1fdc81335ab1 ja võrrelge Ekspress artikliga! Saame rääkida siin Eestis mitmest ja mitmest tüdrukust, kelle vanemad on omavahel sel teemal suhelnud. St, meil on konkreetsed inimesed, konkreetsed lood! Noorim neist on hetkel 13 aastane! Mujal maailmas toimus üsna järsk tõus tüdrukute hulgas, sama juhtus ka Eestis. Jah ma tean Eesti numbreid. Ma olen vestelnud endokrinoloogi, psühholoogide ja psühhiaatritega. Kasv kolmekordistus järsult! Tean kuidas töötab Rammuli “komisjon” ja et Rammulit tagaselja arstide poolt nimetatakse “retseptikirjutajaks”. Tean kogu protsessi lapsepõlvest kuni täisealiseks saamiseni. Tean et lapsed käivad teistes linnades, kui kodulinnas ei ole “LGBT teemadega kursis olevaid” psühholooge! Nad saavad need telefoninumbrid Eesti LGBT transõhtutelt, mis on regulaarsed, kus räägitakse juriidilistest toimingutest, hormoonravist, rindade operatsioonidest ja suguelundite operatsioonidest. 13 aastased tüdrukud on oodatud, teid vanematena ei teavitata! Tüdrukuid kutsutakse seal väljamõeldud poiste nimedega! Tean psühholooge, tean õpetajaid ja koolipsühholooge kes last sel teel salaja vanemate teadmata “toetavad”.

Lapsed fantaseerivad, seda kasutatakse küüniliselt ära. See algab väga varakult, minu tütre puhul 11 aastaselt ja läbi sotsiaalmeedia. Ma ei saanud enne aru, kui tütar oli 16 ja “kapist välja tuli”. See on kohutav lapsi väärkohtlev maffia. Neil on tugev riigipoolne toetus. Eesti LGBT tegevjuht kutsuti oma kaaslasega (LGBT Huvikaitseekspert, jurist) presidendi vastuvõtule, Tanel Kiik, kui kogenematu ja noor poliitik kutsuti koheselt sotsiaalministriks saades Eesti LGBT- juhtkonnaga kohtuma. Jah see on väga absurdne ja kõlab kui vandenõuteooria. Ma senimaani ei usu et olen ärkvel… Aga kui 13 aastane tüdruk teatab et ta on trans ja püüab oma senist elu hävitada…

Avaldati 4. oktoober 2018
Professor Michele Moore on kaasava hariduse ja puuetega inimeste uuringute ekspert. Ta juhib inimõigusalaseid projekte kogu maailmas, et toetada lapsi, nende perekondi ja nendega töötavaid inimesi. Ta on Cambridge Scholars-e murrangulise raamatu “Transgender Children and Young People, sündinud teie enda kehas” kaastoimetaja. Michele arutab raamatu ideid – soo ja enese deklareerimise mõju lastele ja noortele, sealhulgas puuetega lastele.

https://youtu.be/ATNRbJW_JI8

Eesti keelne video hormoonravi tagajärgedest (LGBT üritab väita et hormoonravi on tagasi pööratav. Ei ole, küsige seda oma naistearsti käest või endokrinoloogilt, mitte LGBT-lt!
https://www.youtube.com/watch?v=tzyhM5S4HJE

Tulemus on selline. Nad on vanuses 19-25. neil on endiselt vagiina. Enamikel juhtudel ka nõnda jääb. Mastektoomia on lihtne koe äralõikamine, seda teevad erakliinikud. Väga paljud neist noortest hiljem kahetsevad!
Ainult üks kliinik (kuu aega tagasi oli see kõik avalikult ilma piiranguta näha. Kuid nad teavad et neid hakatakse varem või hiljem süüdistama ebaeetilisuses):
https://youtu.be/p2idDhpnALg

Sama kliiniku avalik reklaam, kui teie laps on 13, ja tal on vähegi huvi, siis ta on näinud neid nõrkemiseni. Terve sotsiaalmeedia on üle ujutatud reklaamiga kui ilus ja õige soovahetus on: https://youtu.be/ums2AzO8F2c

Mida iganes räägib Eesti LGBT, suguelundite operatsioonid on EKSPERIMENTAALSED! Seda tunnistavad Jazz Jenningsi arstid. Jazz pidi olema transaktivismi triumf, mida otseetris reaalitina näha saab. Ta sai parimad kirurgid, raha ei loeta..

Jazz Jenningsi arstid paljastasid et tema soooperatsiooni tüsistused olid rasked

I Am Jazzi uue hooaja klipis jagavad Jazz Jenningsi arstid uusi üksikasju tema soo kinnitamise operatsiooni tüsistuste ja käimasoleva ülemineku kohta.
Teismeline tõsielustaar ja LGBTQ + aktivist läbis 2018. aastal oma esimese soo kinnitamise operatsiooni ning tüsistuste tõttu pidi ta tegema järelmenetluse.
MD Marci Bowers ütleb, et “see osutus karmimaks, kui keegi meist ette kujutas. Ma arvan, et tagantjärele ei oleks me teid kunagi haiglast koju saatnud.”
Bowers tunnistab, et Jazzil on saates olnud “väga raske kirurgiline kuur”. “Tal oli väga uskumatu esimene operatsioon – see läks pealtnäha väga hästi, kuid probleeme oli. Ja see ajendas tegema teist operatsiooni, milles ma kahjuks ei osalenud. “
“Võttes Jazzi operatsioonidele, teadsime, et see saab olema ainulaadne operatsioon,” selgitas Ting klipis. „Meil pole kogemust, me ei saa öelda, et oleme neid 50 teinud. Ma lihtsalt ei oodanud, et tal on nii tõsine komplikatsioon kui tal oli. ”
Ka Jazzi jaoks pole see olnud kerge. Ta jagas Instagramis natuke, mida ta on läbi elanud: “Möödunud aasta on olnud ülimalt keeruline. Olen kogenud mõnda oma kõrgeimat ja madalaimat madalseisu … Olen iga päev aktiivselt tööd teinud, et oma vaimset tervist paremaks muuta ja paremaks muuta. ”
https://www.womenshealthmag.com/health/amp30631270/jazz-jennings-surgery-complications/?__twitter_impression=true&fbclid=IwAR2UN9-shYluHaAiZimAnhCUBQjxm7PkiWjMCZgPLBmaWo39n_0JE3PvYoI

Soo meditsiiniline “muutmine” ehk plastiline kirurgia ei ole parandanud ka tema psüühikat, Oh mis üllatus! Kuigi see on ka Eesti LGBT argument et vastasel korral tehakse kindlasti enesetapp. Suur vale! Ümber lükatud vale!

Uuring mis tõestab vastupidist:
https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0016885

Lasteaiakasvatajatele jagatud “Koolieelseas eas laste seksuaalkasvatuse” trükis:

“Teie rühmas võib ka sellises varajases vanuses käia laps, kes tunneb, et tema sünniga kaasnenud väline sugu ei ole temale sobilik. See on suurepärane aeg probleemist rääkida ning tagada lapse rühmakaaslaste toetav ja mõistev suhtumine. Mõned inimesed võivad tunda, et nende keha ei ole nendele õige – nad tunnevad end tüdrukuna, kuigi neil on poisi kehaosad, või vastupidi. See võib olla väga segadusttekitav, mistõttu on väga oluline, et me toetaksime ja aktsepteeriksime inimesi sellistena, nagu nad end tunnevad.”

(Märgiksin ära et Eesti raamatukoguhoidjate ühingu kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse esinaine on Kristel Rannaääre. Rannaääre peab ka loenguid teemadel, kuidas koolid peaksid muutma õppekava.)

Täna kell 08.21
https://www.err.ee/1107549/kingo-kusib-repsilt-kas-lasteaias-peaks-opetama-suguelundeid-ja-nende-asukohta

TGEU poliitikadokumendis viidatud “uuringud” on lobigruppide poolt tehtud ja neid on manipuleeritud. Praegusel hetkel ei ole transaktivistidel millelegi kaalukale toetuda.
Rannaääre jutt et peab kasutama puberteediblokaatoreid, näitab ära juba kui sõltuv on Eesti LGBT TGEU-st ja et nad ei suuda reageerida piisavalt kiiresti. Puberteediblokaatorite keelustamisest alaealistele räägitakse praegusel hetkel Kanadas, UK-s Rootsis ja ka Soomes. Pole võimalik et Rannaääre seda ei tea!! Pole võimalik et Rannaääre ei tea et Stonewall lagunes UK-s! Et paljud lesbid ei ole nõus enam selle lapsi ahistava transvalega kaasa minema (nende tütred tulid koju ja teatasid et nad on transmehed…) Ja ikka üritab pushida ilmselgelt lähiajal keelustatavat ohtlikku EKSPERIMENTAALST “ravi”.

test