Esileht Koolilaps Teismelise gey-lesbi teemad

Näitan 21 postitust - vahemik 31 kuni 51 (kokku 51 )

Teema: Teismelise gey-lesbi teemad

Postitas:
Kägu

Mida teeks?
Mitte midagi, kuna mina näen probleemi vaid teie, kui vanemate homofoobias.
Ainult homofoobid kasutavad sõna pede.

Küll lapsed ise asjadest aru saavad. Mina oleks mõistuse piires toetav/neutraalne ja ega ka see maailmalõpp poleks, kui mu laps osutukski kunagi geiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ainuüksi Redditi “detrans” grupp on vähem kui 2 aastaga kasvanud üle 5700-e inimeseni. Neist 2000 on bioloogilise soo juurde naasjad! —

Reddit on üks suurima kasutajaskonnaga ja ülemaailmsemaid avalikke veebifoorumeid, nendes mastaapides on see olematu näitaja. Ja sealsed grupid ei ole FB mõttes grupid, vaid teemakogukonnad, mis pakuvad vastava valdkonna lõimedevoogu, mida loevad kõik, kes teemast HUVITATUD, mitte tingimata nõus. Vabalt võib suur osa neist tellijaist olla transsoolised inimesed, kes soovivad “teist vaatenurka” näha enne kaalukaid otsuseid, samuti otse loomulikult on ka see keskkond täis trolle, bote.

Absurdselt ilane.. Lakkamatutest emotsionaalsetest.. Punktikestest kubisev üllitis!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Füüsiliselt võivad ju olla arenenud, aga see ei tähenda, et nad ka vaimselt peaksid olema seksuaalsuheteks valmis. Aga meedia justkui eeldab, et teismelise tüdruku elus muud ei olegi kui suhted. Kui sõbrad on vanemad, siis võimalik, et nemad tõesti räägivad juba seksist.
Ühesõnaga, tüdrukud tunnevad, et neil peaks justkui olema suhe. Aga ükski poiss ei tekita tunnet, et tahaks temaga kuidagi intiimne olla. Mis nad on, 6. ja 8. klass? Selles vanuses ju ongi klassivennad suuremalt jaolt nõmedad ja “iuu”. Et siis poisid ei tõmba. Aga keegi peab ju olema, muidu oled äkki veel frigiidne või nohik või incel või … No sõbrannad tunduvad vähem “iuu”. Selge, järelikult lesbi.
Lisaks see, et kogu see LGBT värk tundub praegu nii popp ja noortepärane. Midagi, millega saab esivanematele närvidele käia.
Tõenäoliselt kasvavad välja, kui kohtavad seda õiget poissi.
Ja tõesti, nagu keegi juba eespool mainis, kui nad mõne tüdrukuga ka intiimsed on, siis vähemalt rasedaks sellest ei jää.

Nojah, eks see, et klassivennad tunduvad “iuu”, on ju tegelikult tüdrukute loomulik kaitsereaktsioon liiga varase intiimsuhtesse sattumise (võimaliku liiga varajase rasestumise) eest. Ehk siis niikaua, kuni poisid tunduvad “iuu”, ongi aeg “mängida veel nukkudega” (seda väljendit ei pea võtma sõna-sõnalt) ehk tegeleda muude asjadega kui intiimsuhted. See on igati loomulik.

Ainult et kui varem, nö. meie ajal, koolitüdrukud sellel “iuu”-ajal lihtsalt ei omanudki intiimsuhteid (arvasid, et vara veel), siis tänapäeval keerab lgbt- värk varateismelised nii segi, et nad ei saa enam aru sõbrannatamise ja intiimsuhte vahest, tundub. Veider, väga veider.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See pikk lugu on ju täiesti selgelt kusagilt ameerika allikatest kokku klopsitud, ükski eestlane ei räägi hambahaldjatest, jäneseurgudest, unicornidest jne. Mitte et probleem ei võiks olla olemas, aga pole mõtet kõiki ameerika hädasid ka Eestile omistada.

Olgu, suuremalt jaolt kuskilt Ameerika lehtedelt kokku klopsitud. Nõus. Ekspressis oli artikkel ka, et olevat väljamõeldis. Aga seal postituses on siiski kaks lauset, mis teevad murelikuks.
„Eesti LGBT-l ei ole psühholoogi, kes tohiks lapsi nõustada. Nende terapeudil puudub kutsetunnistus.“
Kas need laused vastavad tõele? Need on väga konkreetsed süüdistused, aga ma ei leidnud kuskil, et LGBT ühing oleks nendele vastanud. Või kommenteeriti neid väiteid Ekspressi artiklis? Kes on seda lugenud? Mina paraku pole. Kas seal lükati need väited ümber? Kas LGBT ühingu terapeudil on tegelikult kutsetunnistus olemas ja nende psühholoog tohib ka lapsi nõustada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ongi reaalselt selline olukord, et laps tahaks oma keha muuta, või ainult teoretiseerid? Ma ei usu, et Eestis ükski arst sellega alaealise puhul nõus on ja vanemana keelaksin ka kategooriliselt.

Ei teoretiseeri ma midagi. Jah, minu 12-aastane piiga, kes eluaeg on määratlenud ennast tüdrukuna ja nooremana heameelega kandnud roosasid kleidikesi ning pikki patse, sai nüüd siis ka nendest LGBT-meeleoludest haaratud ja mõjutatud:) Ajas oma vööni juuksed maha, ostis taskuraha eest endale lipsu ja ülikonna ning nüüd rääkis mulle, et tema suurimaks eluunistuseks on, et ma lubaksin talle arsti poolt naise sootunnuste väljaarenemist pärssivaid hormoonsüste teha. Aga ma ju näen, et ta pole mingi lesbi, vaid lihtsalt ideest haaratud. Mul on mitmeid lapsepõlvest pärit sõbrannasid, kes on lesbid ja elavad teise naisega, ning nende puhul oli kohe, juba lapsena, selgelt näha nende suundumus. Minu omal algasid need jutud alles siis, kui ta suvelaagris LGBT-noortega tutvus. Enne polnud midagi.

Põhja-Euroopas kaebavad sellised teismelised oma vanemad Lastekaitsesse, väites, et nende vanemad ei luba neil avaldada “oma tõelist mina”, ning usute või mitte- aga Lastekaitse võtabki vanematelt vanemlikud õigused ära selleks, et need lapsed saaksid juba sügavalt alaealistena asuda oma keha LGBT vaimus muutma (tabletid, hormoonsüstid, rindade kinnisidumine tüdrukutel jms). Suhted vanematega on pärast seda loomulikult nullis, sisuliselt jäävad ema-isa lapsest ilma ja laps jääb ilma kodu ja perekonnata. Loomulikult traumeerib see teda.

Aastate möödudes tuleb noorele aru pähe, see kes sündis tüdrukuna ja vahepeal arvas, et ta on hoopis mees, armub ära noormehesse. Aga peret luua nad ei saa, kuna see noor naine on ju vastassugupooleraviga muudetud viljatuks. Ja isegi need, kes on jõudnud päriselt sugupoolevahetuse operatsioonini, neist paljud on avastanud, et see kõik mitte ei vähendanud nende probleeme, vaid vastupidi – tekitas hoopis juurde. Tulevad siis need igaveseks muudetud kehaga noored lõpuks tagasi oma koju, otsivad üles oma ema-isa, kelle peale nad kunagi Lastekaitsesse kaebasid.

Kui neid arvukaid lugusid välismaa ajakirjanduses lugesin, pidin alguses pikali kukkuma. Aga neid on liiga palju selleks, et kõike vaid fantaasia kilda ajada. Seega palvetan praegu vaid, et vähemalt Eesti oleks selline vanaaegne tagurlik riik, kus veel säiliks lapsevanemate õigus otsustada oma lapsele määratavate protseduuride üle. Põhja-Euroopas vanematel selliseid õiguseid enam tihtipeale pole, vanematest suuremad õigused on igasugu ametnikel ja asjapulkadel – ja tagajärjed on üsna hullud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ongi reaalselt selline olukord, et laps tahaks oma keha muuta, või ainult teoretiseerid? Ma ei usu, et Eestis ükski arst sellega alaealise puhul nõus on ja vanemana keelaksin ka kategooriliselt.

Ei teoretiseeri ma midagi. Jah, minu 12-aastane piiga, kes eluaeg on määratlenud ennast tüdrukuna ja nooremana heameelega kandnud roosasid kleidikesi ning pikki patse, sai nüüd siis ka nendest LGBT-meeleoludest haaratud ja mõjutatud:) Ajas oma vööni juuksed maha, ostis taskuraha eest endale lipsu ja ülikonna ning nüüd rääkis mulle, et tema suurimaks eluunistuseks on, et ma lubaksin talle arsti poolt naise sootunnuste väljaarenemist pärssivaid hormoonsüste teha. Aga ma ju näen, et ta pole mingi lesbi, vaid lihtsalt ideest haaratud. Mul on mitmeid lapsepõlvest pärit sõbrannasid, kes on lesbid ja elavad teise naisega, ning nende puhul oli kohe, juba lapsena, selgelt näha nende suundumus. Minu omal algasid need jutud alles siis, kui ta suvelaagris LGBT-noortega tutvus. Enne polnud midagi.

See kõlab küll päris koledasti. Minuarust on ka kaks iseasja – üks on see homode teema (gay-d ja lesbid) ja teine on soovahetuse teema. Neid ei tohikski ühte patta panna. Kui 12-aastane arvab et ta on lesbi, siis las arvab, 18-aastaselt võib ta arvata midagi muud.
Aga ma ei tea kuidas lapsele selgeks teha, et see soovahetuse teema on midagi hoopis karmimat – esiteks on need juhud kus see päriselt õigustatud on, ikka väga-väga harvad. Võib-olla 1 inimene 1000-st? Teiseks, inimene kes selle ette võtab, pöörab oma tervise ikka eluks ajaks korralikult segamini.
Selles osas oleks vist vaja ikka noortele väga korralikku infot jagada, et kui karm see soovahetus tema organismile tegelikult ikka oleks ja ma tegelikult arvan, et ka 18 on veel liiga noor selliste otsuste tegemiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
rogdlapsevanem

Tere

Kui teema algataja soovib ühendust saada teiste Eestis sama probleemiga lastevanematega, siis kirjutage rogdlastevanemad@gmail.com Meid huvitab samuti teie kogemus.

Soovitan kägudel tõsisemalt suhtuda. Puudutab peamiselt ka teie 12-18 aastaseid tütreid (90% üleminekule läinud on tüdrukud, kasv on epideemiline viimastel aastatel.)
Need lingid “ROGD lapse vanema” postituse lõpus viivad gruppideni, mis on enamus loodud reaalsete laste vanemate, või siis bioloogilise soo juurde naasjate poolt erinevates riikides. Nende vanemate lapsed on rikutud masektoomia, hormoonravi ja transideoloogia poolt.
Eestis on probleem samuti olemas, ainult mastaabid on väiksemad. Meie lapsed kasutavad sama internetti. Eesti ei ole üksik saar. Globaalne transideoloogia töötab samamoodi ka siin. Eesti LGBT soovitab kelle juurde peaks pöörduma, psühholoogid, (lapsed juba teavad soodüsfooria kaudseid tunnuseid.) endokrinoloogid (Eesti LGBT: Seejärel leia endale sobiv, transsoolisuse teemaga kursis endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee) jne, mida rääkida et komisjon edukalt läbida. 13-14 identifitseeritakse end transmehena, toimub sotsiaalne üleminek, kantakse bindereid, lähim sõpruskond kutsub neid poisi nimega. 18 aastaselt muudetakse nime ja saab enamvähem kohe alustada hormoonraviga. 50% maksab eestis haigekassa. Kuus läheb umbes 30 EUR Tagajärgedest räägivad bioloogilise soo juurde naasjad. Eesti keeles näiteks siin: https://www.youtube.com/watch?v=tzyhM5S4HJE)
Siinkohal oleks teil hea teada, et ei ole olemas transsoolisuse teemaga kursis olevat endokrinoloogi, (psühholoogi, psühhiaatrit) sest sellist kutseõpet ei ole olemas.

Eesti LGBT psühholoogil Evelin Kalal puudub kutsetunnistus ja loomulikult pole ta ka kliiniline psühholoog. Kontrollida saab: http://www.kutseregister.ee – Otsi kutsetunnistust

Eesti LGBT “kogemusnõustajad” on 18 ja 19 aastased transmehed (FTM – female to male, ehk siis üleminekul noored tüdrukud, kes identifitseerivad end meestena)
Leiate nad sealt: https://www.lgbt.ee/kontakt

Eesti LGBT koduleht ütleb järgmist:
Noored. OMA noored on punt LGBT+ noori ja nende sõpru vanuses u 14-24, kes on OMA Keskuses kogunenud juba aastaid. Grupis on noori üle Eesti, kes kohtuvad mõnusaks olemiseks: koos jutustatakse, kokatakse, parandatakse maailma, õpitakse, jagatakse lugusid, kuulatakse, toetatakse.

(Eesti LGBT koduleht, Evelin Kala: Sa võid tulla OMA Keskusesse minuga kohtuma, et rääkida oma elust. Hea meelega vestlen sellistel teemadel nagu soorollid, seksuaalne sättumus ja transsoolisus.)

Transsooliste inimeste grupp. Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Õhtu on broneeritud transsoolisusega seotud küsimuste ja vastustega inimestele. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne.

(St. lahtiseletatult, te ei saa teada nendest kogukonna õpitubades käimisest. Vanematele ei tulda tihti kapist välja, või tullakse välja alles 17-18 aastaselt. Seda kuidas käituda, õpetab transkogukond Tumbrl keskkonnas. Eesti LGBT soovitab ” ….oodata aega, kus sa ei ole selles olukorras või nendest inimestest sõltuv.”)

Pärnu ja Tartu LGBT ürituse nimi oli “Transsoolisus ja seadusandlus.” See tõesti muudeti, kuid jäi sihtgrupi vanus 13-18a st. alaelised. Seda üritust korraldatakse regulaarselt. Ka meie tütar seal varasematel aastatel meie teadmata käis…

Mõelge.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See pikk lugu on ju täiesti selgelt kusagilt ameerika allikatest kokku klopsitud, ükski eestlane ei räägi hambahaldjatest, jäneseurgudest, unicornidest jne. Mitte et probleem ei võiks olla olemas, aga pole mõtet kõiki ameerika hädasid ka Eestile omistada.

Olgu, suuremalt jaolt kuskilt Ameerika lehtedelt kokku klopsitud. Nõus. Ekspressis oli artikkel ka, et olevat väljamõeldis. Aga seal postituses on siiski kaks lauset, mis teevad murelikuks.

„Eesti LGBT-l ei ole psühholoogi, kes tohiks lapsi nõustada. Nende terapeudil puudub kutsetunnistus.“

Kas need laused vastavad tõele? Need on väga konkreetsed süüdistused, aga ma ei leidnud kuskil, et LGBT ühing oleks nendele vastanud. Või kommenteeriti neid väiteid Ekspressi artiklis? Kes on seda lugenud? Mina paraku pole. Kas seal lükati need väited ümber? Kas LGBT ühingu terapeudil on tegelikult kutsetunnistus olemas ja nende psühholoog tohib ka lapsi nõustada?

Millal see Ekspressi artikkel oli? Ma kunagi palusin Madis Jürgenil seda teemat uurida, aga tulemust pole näinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millal see Ekspressi artikkel oli? Ma kunagi palusin Madis Jürgenil seda teemat uurida, aga tulemust pole näinud.

Seda artiklit mõtlesin.

Ah jaa, see sõna on mastektoomia. Kreekakeelsest sõnast mastos.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millal see Ekspressi artikkel oli? Ma kunagi palusin Madis Jürgenil seda teemat uurida, aga tulemust pole näinud.

Seda artiklit mõtlesin.

Ah jaa, see sõna on mastektoomia. Kreekakeelsest sõnast mastos.

Aitäh, vähemasti on nad siis seda teemat käsitlenud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Huvitav ja ka hirmutav on see, et mingi seltskond nii julgelt seda soovahetust propageerib. Selle asemel on ju palju mõistlikumaid sõnumeid võimalik levitada. Näiteks et naine olemine ei tähenda tingimata mingit stereotüüp-naiselikkust, st kontsad-seelik-meik-jne. Et on täiesti ok olla ka nn poisilik tüdruk ja mehelik naine. Tunnen mitut sellist naist, kes on eluaeg kandnud lühikest soengut, mitte iial kleiti või seelikut ja on ka loomult üsna mehelikku tüüpi (kuid siiski on nad naised ja emad). Ja on ok olla ka lesbi, jäädes siiski naiseks (st kui tüdruk tunneb, et talle meeldivad tüdrukud rohkem kui poisid, siis ei pea ta sellepärast veel poisiks hakkama). Miks see LGBT seltskond ei ürita rohkem sellist juttu rääkida noortele? Oma keha manipuleerimise asemel on igati õigem aksepteerida isennast kõigi oma eripäradega ning aru saada, et oled väärtuslik just sellisena.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
rogdlapsevanem

Millal see Ekspressi artikkel oli? Ma kunagi palusin Madis Jürgenil seda teemat uurida, aga tulemust pole näinud.

Seda artiklit mõtlesin.

Ah jaa, see sõna on mastektoomia. Kreekakeelsest sõnast mastos.

Tänan. Mastektoomia on korrektne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eesti LGBT: Seejärel leia endale sobiv, transsoolisuse teemaga kursis endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee) jne, mida rääkida et komisjon edukalt läbida. 13-14 identifitseeritakse end transmehena, toimub sotsiaalne üleminek, kantakse bindereid, lähim sõpruskond kutsub neid poisi nimega.

Just nii on meil ka. Olin nõus tellima 12-aastasele piigale internetist rindade kinnisidumise vahendi, kuna laps andis mulle lubaduse, et ta kannab seda sidet ümber rindade ainult päevasel ajal ja mitte iga päev. Olgu, uskusin lubadust. Ent hiljuti avastasin lapsele head ööd musi andes, et tegelikult ta ka magab kinniseotud rindadega. Olen pettunud, et ehkki olen püüdnud oma lapsega rääkida, teda mõista, toetust väljendanud tema soovide täitmisega, on see laps hakanud mulle ikkagi valetama ja lubadustest ei pea kinni (kusjuures need lubadused on seotud mitte minu, vaid tema enda heaolu ja tervisega ju). Kui lapsel oli 13-a sünnipäev, siis pidid kõik ta sõbrad kinkima talle kaardi, kus on peal tema nimi mehepärasena. Ja siis ta selekteeris elutoa laual neid kaarte kahte hunnikusse- ühed “tõelised” sõbrad ja teised “valed” sõbrad ehk siis need, kes olid kirjutanud rumala peaga ta sünnipäevakaardile tema õige nime.

Tihtipeale teeb piiga stseeni ja valab mu ees pisaraid – põhjuseks, et ma ei luba tal endale sootunnuste väljaarenema hakkamist pärssivaid hormoonsüste tegema hakata. Ütleb mulle koledaid asju.

Kõik mõistlikkusele ja oma keha väärtustamisele rõhuvad argumendid (millest mõni siingi välja toodud) lihtsalt ei toimi: laps argumenteerib kohe vastu, ja need tema argumendid on sellised, mille peale 12-13a ise ei tule mitte mingil juhul: st lapsele on vanemate mentorite poolt sõnad suhu pandud.

Enne lgbt-seltskonnaga tuttavaks saamist kandis laps pikki juukseid, käis iga päev ainult kleidiga ja oli igast otsast vägagi tüdruk.

Koolis kukkusid hinded järsult alla pärast lapse liitumist lgbt-seltskonnaga, aga kui ma kas või väga õrnalt püüan juhtida tähelepanu sellele, et tal on nüüd kogu muu elu jäänud unarusse, saan silmapilkselt vastu laviini: “Ema, sind huvitavad ainuüksi mu hinded, sind ei huvita see, et ma olen trans!” Ja ta võib tulistada sedasi pool tundi jutti süüdistusi. Ainukese “lahendusena” näeb laps, et ma pean laskma 13aastasel plikal ennast sootunnusi pärssivaid hormoonsüste pungil täis pumbata, ainult siis ma olen “Hea ja mõistev ema”…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kodus kaks tütart 12a ja 13,5a.

Mõlemad on oma vanuse kohta pigem küpsed ja sõbrad on vanemad. Ja viimane aasta kodus muud ei ole kui gey-lesbi teema. Mõlemad tütred määratlevad end kui lesbi või siis bi. Vahelduva eduga on neil ka girlfriend. Sisuliselt aga on girlfriend nagu parim sõbranna. Olen kannatlik aga täna avastasin, et instsgramis jälgivad ka transgender kontosid ning üks kandis koolis vikerkaarelippu, mille sõber oli kinkinud. Ja kui isa midagi halba pedede kohta ütleb, siis solvuvad. Ma olen mõelnud, et ehk läheb üle, aga huvi on nagu liiga suur aga samas arusaamine veel lapse tasandil. Mida teie teeksite?

Laste isa on jäigem, aga hoiab suu võimalusel kinni. Minul endal ei ole probleem seksuaalse orientatsiooniga vaid selle teema ketramises. Tütred võtavad kuidagi neid ühiskonna teemasid hinge ja vihkavad kõiki, kes midagi omasooliste suhete vastast julgeb öelda. See on üliemotsionaalne teema. Ise oleme tütardele öelnud, et praegu veel vara otsustada, kas neile meeldivad poisid või tüdrukud, et oluline on see, et inimene ise on tore.

See, et “pole oluline, kas poiss või tüdruk, peaasi, et inimene ise on tore” ongi ju bi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eesti LGBT: Seejärel leia endale sobiv, transsoolisuse teemaga kursis endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee) jne, mida rääkida et komisjon edukalt läbida. 13-14 identifitseeritakse end transmehena, toimub sotsiaalne üleminek, kantakse bindereid, lähim sõpruskond kutsub neid poisi nimega.

Just nii on meil ka. Olin nõus tellima 12-aastasele piigale internetist rindade kinnisidumise vahendi, kuna laps andis mulle lubaduse, et ta kannab seda sidet ümber rindade ainult päevasel ajal ja mitte iga päev. Olgu, uskusin lubadust. Ent hiljuti avastasin lapsele head ööd musi andes, et tegelikult ta ka magab kinniseotud rindadega. Olen pettunud, et ehkki olen püüdnud oma lapsega rääkida, teda mõista, toetust väljendanud tema soovide täitmisega, on see laps hakanud mulle ikkagi valetama ja lubadustest ei pea kinni (kusjuures need lubadused on seotud mitte minu, vaid tema enda heaolu ja tervisega ju). Kui lapsel oli 13-a sünnipäev, siis pidid kõik ta sõbrad kinkima talle kaardi, kus on peal tema nimi mehepärasena. Ja siis ta selekteeris elutoa laual neid kaarte kahte hunnikusse- ühed “tõelised” sõbrad ja teised “valed” sõbrad ehk siis need, kes olid kirjutanud rumala peaga ta sünnipäevakaardile tema õige nime.

Tihtipeale teeb piiga stseeni ja valab mu ees pisaraid – põhjuseks, et ma ei luba tal endale sootunnuste väljaarenema hakkamist pärssivaid hormoonsüste tegema hakata. Ütleb mulle koledaid asju.

Kõik mõistlikkusele ja oma keha väärtustamisele rõhuvad argumendid (millest mõni siingi välja toodud) lihtsalt ei toimi: laps argumenteerib kohe vastu, ja need tema argumendid on sellised, mille peale 12-13a ise ei tule mitte mingil juhul: st lapsele on vanemate mentorite poolt sõnad suhu pandud.

Enne lgbt-seltskonnaga tuttavaks saamist kandis laps pikki juukseid, käis iga päev ainult kleidiga ja oli igast otsast vägagi tüdruk.

Koolis kukkusid hinded järsult alla pärast lapse liitumist lgbt-seltskonnaga, aga kui ma kas või väga õrnalt püüan juhtida tähelepanu sellele, et tal on nüüd kogu muu elu jäänud unarusse, saan silmapilkselt vastu laviini: “Ema, sind huvitavad ainuüksi mu hinded, sind ei huvita see, et ma olen trans!” Ja ta võib tulistada sedasi pool tundi jutti süüdistusi. Ainukese “lahendusena” näeb laps, et ma pean laskma 13aastasel plikal ennast sootunnusi pärssivaid hormoonsüste pungil täis pumbata, ainult siis ma olen “Hea ja mõistev ema”…

Mina mittespetsialistina loen seda lugu ja mõtlen, et sellel lapsel on igal juhul psüühiline probleem. Kui sa lubad tal endaga teha seda mida ta tahab, siis jääb ta elu lõpuni n-ö katkiseks inimeseks. Paraku kui sa ka jääd endale kindlaks ja ei luba, ka see jätab jälje ja varem või hiljem saab sinu jõud/võim tema takistamiseks otsa.
Äkki peaksid siiski abi otsima, sest ehk on lapsel kasu, kui temaga räägib keegi võõras inimene? Ehk kõigepealt otsi mõni mõistlik psühholoog ja räägi temaga ise – ja siis suuna ka laps tema juurde. Samuti võid viia lapse endokrinoloogi juurde, aga vali see arst ise. Ma ei usu, et neid kes nii noore lapse nõudmisel talle hormoone süstima hakkavad, eriti palju on. Ehk ikka on abi, kui arst talle kogu selle hormoonidega seonduva ja soovahetusega kaasneva üksipulgi lahti seletab, eriti mis puudutab sellega kaasnevaid ohtusid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Huvitav ja ka hirmutav on see, et mingi seltskond nii julgelt seda soovahetust propageerib. Selle asemel on ju palju mõistlikumaid sõnumeid võimalik levitada. Näiteks et naine olemine ei tähenda tingimata mingit stereotüüp-naiselikkust, st kontsad-seelik-meik-jne. Et on täiesti ok olla ka nn poisilik tüdruk ja mehelik naine. Tunnen mitut sellist naist, kes on eluaeg kandnud lühikest soengut, mitte iial kleiti või seelikut ja on ka loomult üsna mehelikku tüüpi (kuid siiski on nad naised ja emad). Ja on ok olla ka lesbi, jäädes siiski naiseks (st kui tüdruk tunneb, et talle meeldivad tüdrukud rohkem kui poisid, siis ei pea ta sellepärast veel poisiks hakkama). Miks see LGBT seltskond ei ürita rohkem sellist juttu rääkida noortele? Oma keha manipuleerimise asemel on igati õigem aksepteerida isennast kõigi oma eripäradega ning aru saada, et oled väärtuslik just sellisena.

Ma ka pooldaks, kui transseksuaalsuse massilise propageerimise asemel suunataks neid trans-huvilisi noori rohkem transvestiitlust proovima ja nautima. See ei kahjusta keha, ei tekita pöördumatuid tagajärgi, on igal ajal võimalik koheselt loobuda ja tagasi tulla oma soo juurde. Tänapäeval on nii palju toredaid ja kenasid võimalusi vastassoo riiete, soengute ja muude lisanditega eksperimenteerimiseks. Sellesse ei suhtuta ka enam halvustavalt (enamasti). Jah, kehakuju võib mõnedel jääda liiga palju reetma tegelikku sugu (suure rinnaga ja laiade puusadega tüdrukud näiteks), kuid samas on ka palju selliseid neidusid kellel pole ka loomuliku arenguga nii naiselikud kehavormid. Milleks siis neil seda vaja veel lõhkuda üldse? Rinnahoidja asemel näiteks sporditopiga saavad rinnad suruda piisavalt siledateks, ei pea alati tingimata isegi binderit hankima selleks. Pükse saab panna eest pungitama üpris lihtsate lahendustega, juuste mahaajamine ei riku eluks ajaks juuksekasvu ära, suuremaid meeste jalatseid saab ka lisatäidise abil edukalt kanda jne. Jah, habet kasvatada küll ei saa, hääl ei madaldu ja alasti poseerimised jäävad ka ära, kuid kas need peavad kõik just olema? Ega täisfunktsionaalseid vastassoo suguelundeid ei saavutata niikuinii ka operatsioonide abil. Seega transvestiitne lahendus tüdrukust poisiks on üpris lihtne. Selle kõrval vastupidi poisist tüdrukuks transvestiit on isegi probleemiderohkem. Näiteks ei ole kuidagi võimalik suurt mehejala numbrit muuta väikeseks naisekingale sobivaks jalalabaks. Aga ega seda ka transseksuaalid ei saavuta ju! Mis aga peamine, et transvestiidi juures pole ohtu, et hormoonide muutmine keeraks kogu psüühika ja elu nautimise ebamääraseks piinaks, nii nagu see ikkagi olema kipub enamasti. Seda paraku eelneval nõustamisel ka eriti ei mainita, et hormoonidega ja operatsioonidega ei saavutata siiski täiuslikku vastassoo kehatunnet, kehatunnetust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ROGD laste vanemad.

https://medium.com/@rogdlastevanemad/nad-usuvad-et-nad-on-6f8f07aa7fdb

Please wait...
Postitas:
Kägu

Appi, kogu see teema tundub ainuüksi lugedes nii õudne. On ikka õnnetus, kui lapsel midagi nii nihkes on!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Appi, kogu see teema tundub ainuüksi lugedes nii õudne. On ikka õnnetus, kui lapsel midagi nii nihkes on!

Nihkes ikka ei ole, kui nad on sündinud juba sellisena. Pubekana lööb lihtsalt välja. Ma olen küll näinud naisteriideid kandvat noormeest, kes oli ka meigitud ja kaugelt tunduski nagu tüdruk. Muidugi lähedalt oli arusaadav, et mees naise riietes. See on ju ka kellegi poeg tegelikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nihkes ikka ei ole, kui nad on sündinud juba sellisena. Pubekana lööb lihtsalt välja. Ma olen küll näinud naisteriideid kandvat noormeest, kes oli ka meigitud ja kaugelt tunduski nagu tüdruk. Muidugi lähedalt oli arusaadav, et mees naise riietes. See on ju ka kellegi poeg tegelikult.

Aga kust Sina nii täpselt tead, et just see inimene sündis valesse kehasse? Kas tunned teda, oled temaga kordki kohtunud? Kas oled ikka täiesti kindel, et 12-aastane laps on küps langetama elumuutvaid otsuseid? Kui nt 12-a teatab, et kool on nõme, siis võtangi silmapilkselt lapse koolist ära ja jätan hariduseta. Sest kool on ju nõme, see on fakt, kuna laps on mulle seda palju kordi väitnud.

Nõus, et sageli on sellise äkkitekkinud soodüsfooria taga trauma, mille laps on üle elanud. Kuid kahjuks psühholoogid ja psühhiaatrid siin imet ei tee, vastupidi- nad võivad teha kahju rohkem kui neist kasu on. Jah, tunnistan, et lapsel on küll probleem, kuid paraku näen ka seda, et psühholoogid/psühhiaatrid pole tegelikult võimelised probleemi lahendama ja lapse heaolu pikemas perspektiivis neid ei huvita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

muig. meiliaadress eksisteerib ainult perekoolis ja selles väljamõeldud artiklis. ei ole üldse pastakast välja imetud “aktivism”, mkmm, kes üritab väita, et seksuaalvähemuste tolereerimine ja mitte häbistamine viib piltlikult öeldes poiste noku mahalõikamiseni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 21 postitust - vahemik 31 kuni 51 (kokku 51 )


Esileht Koolilaps Teismelise gey-lesbi teemad