Teema: Teismelise poisi/poiste vanemad

Mul on üks poiss algklassis ja teine gümnaasiumis, ei anna võrreldagi, gümnaasiumipoiss saab kõigega hakkama, ei virise, ei vingu, igati tubli, aga väikesega on palju muret ja vaeva.

#2971923:

Mul on üks poiss algklassis ja teine gümnaasiumis, ei anna võrreldagi, gümnaasiumipoiss saab kõigega hakkama, ei virise, ei vingu, igati tubli, aga väikesega on palju muret ja vaeva.

Aga kas see gümnaasiumi oma oli juba algklassides igati tubli või siis virises ka?

Kas on diagnoos pandud? Kõab nagu tähelepanuhäire.

Mul 13-aastane poeg ja kõige suuremaks probleemiks on tema hilinemine. Hommikuti kooli loivab pool tundi ja enamasti hilineb. Mõnikord ei jõua üldse esimesse tundi, siis jälle ei jõua kolmandase tundi või hilineb üle 10 minuti. Kuskile minek on, siis venib nagu tatt, istub viimase minutini diivanil ja kui kõik on juba autos, hakkab tema sokke otsima. Olen ka hommikul autost maha jätnud, siis loomulikult esimese tundi ei jõudnud. Mingit austust teiste inimeste ja nende aja vastu ei ole.

#2973155:

Mul 13-aastane poeg ja kõige suuremaks probleemiks on tema hilinemine. Hommikuti kooli loivab pool tundi ja enamasti hilineb. Mõnikord ei jõua üldse esimesse tundi, siis jälle ei jõua kolmandase tundi või hilineb üle 10 minuti. Kuskile minek on, siis venib nagu tatt, istub viimase minutini diivanil ja kui kõik on juba autos, hakkab tema sokke otsima. Olen ka hommikul autost maha jätnud, siis loomulikult esimese tundi ei jõudnud. Mingit austust teiste inimeste ja nende aja vastu ei ole.

Meil jõudis see probleem haripunkti eelmisel aastal, kui poeg oli samuti 13. Ühel heal õhtul, kui ta jälle ühe suurema jama (täiesti kogemata, nagu alati!) kokku keeras, siis ma lihtsalt puhkesin nutma ja küsisin, et kas ma ei ole üldse tema jaoks mingi inimene, et võib käituda minuga kuidas iganes. Igatahes see oli tema jaoks tohutu ehmatus, et tõesti – tema käitumine võib põhjustada teistele lisaks väiksele ebamugavusele (nt 45min autos ootamist, tund aega spetsiaalset sõitu, hilinemised jne) ka valu ja hingepiina. Muidugi olin talle enne ka rääkinud lugupidamisest, arvestamisest ja määranud arvutikeelde, aga tema võttis kõiki juhtumisi ühekordse unustamise vm mittetahtliku juhusena. Igatahes pärast seda hakkas ta imeväel paremini oma aega planeerima ja mind teavitama plaanidest ja plaanimuutustest. Ilmselt see teismeliseiga on selline, kus tundub, et inimesel on juba mõistust ja empaatiat küll, aga tema on sisimas ikkagi laps, kes võtab igakülgset teenindamist nii iseenesestmõistetavana, et unustab, et ka lapsevanem on inimene.

Muus osas on ta täitsa tore noormees. Minu silmis on suurim probleem see, et ta on väga andekas, aga tal puudub igasugune töötahe. Ehk et ta unistab suurelt ja need unistused oleks ka kättesaadavad, aga iga saavutus nõuab ju pühendumist ja tööd. Seda temalt oodata ei ole – unistab ja kurvastab vaheldumisi, et näed, ei tulnudki sellest asjast midagi välja. Ise pole ta samas lillegi liigutanud, et oma eesmärke täita. Arvutisõltuvus võtab oma aja – arvutiaeg on küll piiratud, aga ülejäänud vaba aja võib ju veeta tuimalt arvutiaega oodates.

Üldjoontes ma arvan, et teismeiga ongi aeg, kus lapse ja vanema vahel peab tekkima väike konflikt, nii et lapsevanem n-ö annaks alla ja laseks lapsel iseseisvuda ebaõnnestumiste hinnaga. Kui nad ikka nii imelikuks ja turtsakaks ei läheks, siis mina lapsevanemana küll muudkui korraldaksin ja õpetaksin, kuidas nad peaks oma elu elama. Mina ju ikkagi vanem ja targem – mul oleks nii palju nõu anda. 😉

Meil poisid 15 ja 17 aastased. Mõlemad väga toredad kuid täiesti eriilmelised, nii välimuselt, käitumiselt kui ka iseloomult. Tüdinud ma neist küll ei ole.

14-aastane poiss, saan öelda, et minu parim sõber. Käimd koos kinos, väljas söömas, reisimas. Saab temaga juba maailma asju arutada. Õpib ise, käib trennis, oma alal Eestis esimeste hulgas. Ringi hängimas ei käi. Väike õde on ta suurim fänn 🙂 No laisk on ka natuke. Aga ise olen ka ja ei tee sellest eriti teemat ????